Obsah (6)

§ 663§ 198§ 593§ 599§ 664§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-20173 Tsiviilasi

§ 663

lg 2 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. Ülejäänud osas on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD 1.

1. detsembril 2021 esitas Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit (avaldaja) Tartu Maakohtu registriosakonnale (registripidaja) avalduse, milles palus kanda avaldaja registrikaardile juhatuse liikmena R. Välik, V. Täks, L. Tõnne; kustutada juhatuse liige L. Vaabel; märkida juhatuse liikme K. Laasi volituste tähtajaks
2. detsember 2024; kanda registrikaardile põhikirja kinnitamise
3. detsember
4. Kandeavalduse allkirjastasid juhatuse liikmetena K. Laas, R.Välik, V. Täks ja L. Tõnne. Avalduse esitamise seisuga olid avaldaja registrijärgseteks juhatuse liikmeteks Lea Vaabel, Karl Laas ja Birgit Birnbaum. Mittetulundusühingut esindavad kaks juhatuse liiget ühiselt. Registripidaja jättis
5. detsembri 2021 määrusega avaldaja
6. detsembri 2021 kandeavalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei saanud registripidaja kannet teha, sest kandeavaldusele lisatud dokumendid ei vastanud seaduse nõuetele.
7. detsembril 2021 esitas avaldaja määruskaebuse, milles palus eitava kandemääruse tühistada ja teha kandemäärus. Määruskaebuse allkirjastas K. Laas. Registripidaja määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
8. detsembril 2021 Tartu Maakohtule. 2 Maakohus jättis määruskaebuse
9. jaanuari 2022 määrusega käiguta ja andis avaldajale tähtaja esitada nõuetekohaselt allkirjastatud määruskaebus arvestades registrisse kantud ühist esindusõigust.
10. jaanuaril 2022 esitasid K. Laas, V. Täks, L. Tõnne ja R. Välik vastuse ja määruskaebuse, milles märkisid määruskaebuse esitajataks ennast.
11. jaanuari 2022 kirjas palus kohus täpsustada, kas määruskaebuse esitajaks on avaldaja või määruskaebuse esitajana märgitud isikud.
12. jaanuari 2022 vastuse kohaselt on määruskaebuse esitajateks K. Laas, V. Täks, L. Tõnne ja R. Välik.
13. jaanuari 2022 kirjas palus kohus täpsustada ka seda, kes on
14. detsembri 2021 määruskaebuse esitaja – kas avaldaja või füüsiline isik K. Laas. K. Laas kinnitas maakohtule
15. jaanuari 2022 vastuses, et esitas
16. detsembri 2021 määruskaebuse füüsilise isikuna. MAAKOHTU MÄÄRUS
17. Maakohus jättis K. Laasi määruskaebuse Tartu Maakohtu registriosakonna
18. detsembri 2021 määruse peale läbi vaatamata. V. Täksi, L. Tõnne ja R. Väliku
19. jaanuari 2022 määruskaebuse Tartu Maakohtu registriosakonna
20. detsembri 2021 määruse peale jättis kohus menetlusse võtmata. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.

§ 198

lg 3 teise lause järgi eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Kohtulikku registrisse tehakse üldjuhul kandeid avalduse alusel (

§ 593lg 1).

Kandeavalduse esitab kohtule seadusega selleks õigustatud isik (

§ 593

lg 2).

§ 599

esimese lause kohaselt võib kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, esitada määruskaebuse avaldaja. MTÜS § 79 lg 1 kohaselt tehakse registrisse kanne mittetulundusühingu juhatuse avalduse põhjal, kohtuotsuse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. TsÜS § 31 lg 2 kohaselt on juhatus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan ja lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Vastustest kohtu päringutele selgus, et 21. detsembri 2021 eitava kandemääruse peale ei esitanud määruskaebust mitte avaldaja, vaid füüsiliste isikutena 22. detsembril 2021 K. Laas ning 10. jaanuaril 2022 V. Täks, L. Tõnne ja R. Välik. Kuna määruskaebuse esitanud isikud ei ole avaldajad

§ 593

lg 2 mõttes, ei saa nad

§ 599esimese lause järgi kandemääruse peale määruskaebust esitada.

Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kandest võimalikult puudutatud muud isikud, nagu isik, kelle kandmist avaldaja juhatuse liikmena registrisse taotletakse, või avaldaja osanikud, saavad oma õigusi kaitsta eelkõige hagimenetluses. Seetõttu ei tule juba ainuüksi kandemenetluse efektiivsuse huvides muid isikuid peale avaldaja vähemalt üldjuhul menetlusse kaasata (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 13). Eeltoodust lähtudes jättis maakohus K. Laasi määruskaebuse analoogia alusel

§ 664lg 2 kohaselt läbi vaatamata.

V. Täksi, L. Tõnne ja R. Väliku 10. jaanuari 2022 määruskaebust ei olnud veel menetlusse võetud ning nende määruskaebuse jättis maakohus menetlusse võtmata. Kohus märkis, et arvestades määruskaebuse esitamise 15 päeva pikkust tähtaega (

§ 661lg 2), ei ole V.

Täksi, L. Tõnne ja R. Väliku

1. jaanuari 2022 määruskaebuse puhul ilmselt peetud kinni ka esitamise tähtajast. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. K. Laas ja
3. detsembril 2021 koostatud üldkoosoleku otsusega valitud juhatuse liikmed V. Täks, L. Tõnne ja R. Välik esitasid määruskaebuse nii enda kui ka Tallinna ja Harjumaa 3 Lasterikaste Perede Liidu nimel, milles taotlevad Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2022 määruse tühistamist. Määruskaebuse esitajad leiavad, et nii esialgse registriavalduse kui ka määruskaebuse esitamisel on avaldajatena käsitletavad nii Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit, mida esindavad ühiselt kandeavaldusele alla kirjutanud ühingu juhatuse liikmed, kelle esindusõigus kolmandate isikute suhtes tekib menetluse tulemusena (L. Tõnne, V. Täks, R. Välik) ja juhatuse liige K. Laas kui ka juhatuse liikmed K. Laas, L. Tõnne, V. Täks, R. Välik füüsiliste isikutena nii kõik koos kui ka eraldi. Neil on õigus ja kohustus vastavalt seadusele registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutada, mistõttu on neil käesolevas asjas ka määruskaebuse esitamise õigus.
5. jaanuaril 2022 esitas avaldaja kohtule nõuetekohaselt allkirjastatud määruskaebuse, mille allkirjastajateks olid avaldaja juhatuse liikmeteks valitud K. Laas, V. Täks, L. Tõnne ja R. Välik. Maakohus oleks pidanud korrektselt allkirjastatud määruskaebuse saamisel
6. jaanuaril 2022 lugema osundatud puudused kõrvaldatuks ning määruskaebuse menetlusse võtma. Asja sisulise lahendamise seisukohast ei ole vahet, kes täpselt on avaldajad ja millisel alusel nad seda olid, kuna registripidaja lahendas selle küsimuse avaldust menetlusse võttes. Kohus oleks võinud asuda ka seisukohale, et K. Laasil kui ühel füüsilisest isikust avaldajal on samuti eraldiseisev õigus määruskaebuse esitamiseks. Selle asemel esitas maakohus korduvaid asjassepuutumatuid päringuid. Maakohtu tõlgendus, et määruskaebuse esitanud isikud ei ole avaldajad on ekslik. Avaldajate õigus esitada

§ 599

alusel määruskaebus tuleneb MTÜS § 8 lg-st 2 ja

§ 593lg-st 2.

Kuna registriavalduse lahendamine on ka määruskaebuse esitamisel võimalik üksnes esialgse avalduse alusel, ei tohi vaadelda kaebeõigust kitsendavalt. Juhul kui ühingul ei esineks esindusõiguse erisusi, oleks iga esialgsele registriavaldusele alla kirjutanud juhatuse liige õigustatud esitama ka määruskaebust registripidaja eitava kandemääruse peale. MTÜS § 8 lg 2 järgi uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla uus juhatuse liige, kes peab avalduses kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Sama mõte on sätestatud osaühingute puhul ÄS § 144 lg-s 3 ja aktsiaseltside puhul ÄS § 250 lg-s

1. Seejuures on sellised avaldajad kolmandate isikute suhtes (välja arvatud ühingu liikmed) tavalised füüsilised isikud kuni positiivse kande tegemiseni registrisse. Kuna tulevased juhatuse liikmed on vastavalt seadusele avaldajad, on neil ka kaebeõigus. Registrimenetluses, millega taotletakse uute juhatuse liikmete kandmist registrisse, võib seotud ühingut käsitleda ka kui tulevaste juhatuse liikmete subjektiivsete õiguste objekti. Seega võib registrimenetlusega seotud juriidiline isik esineda registrimenetluses ka kandest puudutatud muu isikuna (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3- 2- 1- 97-11, p 13). TALLINNA ja HARJUMAA LASTERIKASTE PEREDE LIIDU SEISUKOHT
2. Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu nimel esitas kohtule seisukoha juhatuse liige Birgit Birnbaum, kes määruskaebusega ei nõustu. Kohus ei oleks pidanud K. Laasi, V. Täksi, L. Tõnne ja R. Väliku määruskaebust menetlusse võtma, kuna keegi neist ei ole avaldaja juhatuse liige. Määruskaebuse esitanud isikutel puudub õigus esineda menetluses avaldaja nimel. Avaldaja juhatus ei ole mitte kunagi ette valmistanud ega läbi viinud põhikirja muutmiseks ja juhatuse liikmete määramiseks MTÜS § 22¹ järgset kirjalikku üldkoosolekut, millest oleks võinud tekkida ühingu jaoks õiguslikke järelmeid ja mille alusel oleks saanud
3. detsembril 2021 registrile esitatud kandeavalduse põhjal registrikandeid teha. 4 V. Täks, L. Tõnne ega R. Välik ei ole asjas avaldajad. Kui nad soovivad oma õigusi kaitsta, siis saavad nad seda teha hagimenetluses. Avaldaja liikmed otsustasid
4. jaanuaril 2022 toimunud üldkoosolekul K. Laasi juhatusest tagasi kutsuda. K. Laas kuritarvitab olukorda, tema kohta käivad ebaõiged registriandmed on kolmandatele isikutele ikka nähtavad. Kaevatav maakohtu määrus on põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et MTÜS § 79 lg 1 kohaselt tehakse registrisse kandeid mittetulundusühingu juhatuse avalduse põhjal, kes tegutseb juriidilise isiku organina juriidilise isiku nimel ning muid isikuid, nagu isikud, kelle kandmist avaldaja juhatuse liikmena registrisse taotletakse, vähemalt üldjuhul menetlusse ei kaasata. Olukorras, kus füüsilised isikud K. Laas, V. Täksi, L. Tõnne ja R. Välik vastuseks maakohtu korduvatele nõudekirjadele kinnitasid, et nad käsitlevad endid käesolevas asjas avaldajate ja määruskaebuse esitajatena, on maakohus põhjendatult jätnud K. Laasi avalduse läbi vaatamata ja teiste avaldajate avalduse menetlusse võtmata.
7. Avaldajana saab käesolevas asjas käsitleda üksnes juriidilist isikut Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liitu, mis on esitanud nii
8. detsembri 2021 kandeavalduse kui ka
9. detsembri 2021 määruskaebuse. Ebaõige on määruskaebuses esitatud väide, et
10. jaanuaril 2022 esitati maakohtule nõuetekohane määruskaebus, mille olid alla kirjutanud avaldaja juhatuse liikmetena V. Täks, L. Tõnne ja R. Välik. Nimetatud isikud täpsustasid
11. jaanuaril 2022, et nad esitavad määruskaebuse registriosakonna
12. detsembri 2021 määrusele füüsiliste isikutena, mitte avaldaja juhatuse liikmetena. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et juhatuse liikmete õigus esitada enda nimel

§ 599

alusel käesolevas asjas määruskaebus tuleneb MTÜS § 8 lg-st 2 ja

§ 593lg-st 2.

MTÜS § 8 lg 2 reguleerib registrile esitatavatele avaldustele mittetulundusühingu nimel alla kirjutamist. Uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla uus juhatuse liige, kes peab kinnitama avalduses, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud esindama mittetulundusühingut ainult ühiselt, peavad registrile esitatavale avaldusele alla kirjutama kõik mittetulundusühingut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. Seega oli avaldaja nimel kandeavalduse esitanud uutel juhatuse liikmetel V. Täksil, L. Tõnnel ja R. Välikul õigus esindada avaldajat ka määruskaebuse esitamisel eitava kandemääruse peale, kuid sellist tahet ei ole nad avaldanud. MTÜS § 8 lg-st 2 ei saa tuletada registrisse kantava juhatuse liikme õigust esitada määruskaebus eitava kandemääruse peale enda nimel. Määruskaebuses esitatud tõlgendus Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11 (p 13) ei ole kooskõlas viidatud kohtulahendiga. 8. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse vastavust seaduse nõuetele peab registriasjas kontrollima kohtunikuabi (

§ 663lg-d 1 ja 4).

Kuigi avaldaja registrikandest nähtus, et avaldajat võib esindada üksnes kaks juhatuse liiget ühiselt (põhikirja p 28) ja määruskaebuse oli allkirjastanud üksnes juhatuse liige K. Laas, edastas kohtunikuabi määrusekaebuse ilma puudusi kõrvaldamata maakohtule.

1. Maakohtu päringud seoses avaldaja esindamisega määruskaebuse esitamisel ei olnud asjakohatud. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt põhjustas menetlusliku segaduse K. Laas, kes kutsuti
2. jaanuari 2022 üldkoosoleku otsusega avaldaja juhatuse liikme kohalt tagasi ning 5 kes alates sellest ajast kaotas õiguse avaldajat määruskaebuse esitamisel registriosakonna
3. detsembri 2021 eitava kandemääruse peale esindada. K. Laas oleks pidanud maakohut sellest asjaolust informeerima vaatamata sellele, et ta on
4. jaanuari 2022 üldkoosoleku otsuse vaidlustanud hagimenetluses. Just see asjaolu oli ilmselt põhjuseks, miks K. Laas otsustas esitada
5. detsembri 2021 määruskaebuse füüsilise isikuna. 10.

§ 663

lg 2 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu määrus

§ 663lg 1 ja § 643 lg 4 alusel edasikaevatav Riigikohtule.

Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6