Obsah (4)

§ 33§ 20§ 26§ 130

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Apelleeritud kohtuotsus Kaebuse esitaja Menetlusalune isik, kelle h

§ 33

teine lause näeb ette, et kellegi töökohta ei tohi läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.

§ 33

järgi on läbiotsimine lubatav üksnes kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Selleks, et see oleks lubatav ka väärtoemenetluses, peaks see olema eraldi sätestatud (vrdl

§ 20p 3).

Läbiotsimine riivab intensiivselt kodu puutumatust, mistõttu on põhjendatud selle lubatavus ainult raskemate süütegude menetlemisel. Seega on õigusnormid, mille alusel teostati XXX angaaris 13. septembril 2019 ja 4. detsembril 2019 läbiotsimised, vastuolus

§-ga 33. Maakohus ei ole otsuses

§-i 33 käsitlenud ega vastanud kaitsja küsimusele, kas VTMS § 35 lg 1 on põhiseadusega vastuolus. Viide Riigikohtu lahendile asjas 3-1-1-157-05 ei ole asjakohane, sest selles ei ole käsitletud läbiotsimise põhiseaduspärasuse küsimust. Kaitsja möönab, et põhiseadus lubab läbiotsimisi avaliku korra tagamiseks, kuid leiab, et

1. septembri ja
2. detsembri 2019 läbiotsimised ei toimunud avaliku korra tagamiseks. Põhiseadus peab avaliku korra mõiste silmas ennekõike teiste isikute rahu häirimist. Kaitsja peab põhiseadusega vastuolus olevaks ka seda, et VTMS § 35 lg 1 kohaselt võib väärteomenetluses läbi otsida kohtuvälise menetleja määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. Apellandi hinnangul ei ole põhjendatud, et kergemate süütegude puhul on intensiivselt põhiõigust riivava menetlustoimingu tegemiseks leebemad tingimused kui 4 raskemate süütegude menetluse puhul – kriminaalmenetluses on läbiotsimine lubatud vaid põhjendusi sisaldavate prokuröri või kohtu otsustuste alusel. Kaitsja leiab, et maakohtuniku resolutsioonina antud luba on põhiõiguste riive tasakaalustamiseks ilmselgelt ebapiisav. Lisaks on maakohus väljunud A. Kriškansit süüdi tunnistades väljunud VTMS § 87-t rikkudes väärteoprotokolli piirest. Nimelt on väärteoprotokollis esitatud väide, et angaarist leitud kütus oli välja võetud sõidukitest nr XXXXXX, YYYYYY (13.09.2019 episood, koguses 2779,1 liitrit) ning QQQQQQ ja XXXXXX (04.12.2019 episood, koguses 2413 liitrit). Kohus leidis, et vähemalt mingi osa XXX angaarist leitud kütusest pidi olema pärit just nendest sõidukitest. Samas on leitud, et kogu kütuse kohta seda tõsikindlalt väita ei saa. Otsusest ei selgu aga, mille alusel leidis kohus, et osa kütusest pidi olema pärit just nendest sõidukitest. Sisuliselt on kohus tuginenud sellele, et Antons Kriškans esitas 13.09.2019 episoodi puutuvalt teatud osas kütusetšekke. Samas pole väärteoprotokollis esile toodud, milline osa kütusest oli toodud Rootsi Kuningriigist ning millistest sõidukitest milline konkreetne osa kütusest oli välja võetud. Samas ei nähtu ka kohtu esitatud tõendite käsitlusest, mille alusel konkreetselt ikkagi tuvastati, et XXX angaaris asunud kütus oli just see, mis oli varasemalt välja võetud sõidukite XXXXXX, YYYYYY (13.09.2019 episood) ning QQQQQQ ja XXXXXX (04.12.2019 episood) kütusepaakidest. Kohus tugines sellele, et sõidukite kütusepaagid olid tühjad, kuid pole võrrelnud kütusepaakides ja mahutites olnud kütuse omadusi. Kohus tugines elulisele usutavusele, täites nii tõendamisest jäänud lünga sisuliselt vaid iseenda siseveendumusega ja rikkudes sellega KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet. Kaitsja meelest ei ole otsuse pinnalt võimalik ka aru saada, millist A. Kriškansi tegevust peab kohus kütuse „ladustamiseks“ ning mille alusel seostatakse XXX garaažist nt 04.12.2019 läbiotsimise käigus leitud kütust A. Kriškansiga. Kuivõrd kaitsja taotleb väärteomenetluse täies ulatuses lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, taotleb kaitsja ka kõigi menetluskulude riigi kanda jätmist. Seepärast palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu otsuse ka menetluskulude A. Kriškansi kanda jätmise osas.
3. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsioonis esitatud taotluste ja seisukohtade juurde. Lisaks taotles kaitsja kohtult kontrollimist, kas
4. septembri 2019 episood on aegunud. Kaitsja esitas menetlusalusele isikule apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamise taotluse koos õigusteenuse arvestusega. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
6. Esmalt märgib ringkonnakohus, et
7. septembri 2019 episood ei ole aegunud. KarS § 81 lg 3 näeb ette, et väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. A. Kriškansile süüks pandava teo puhul on ette nähtud just 5 kolmeaastane aegumistähtaeg – MKS § 162 (mis kannab küll eksitavat pealkirja „Menetlus ja trahvide laekumine“) näeb lg-s 1 ette, et MKS §-des 1531, 154, 1541, 1551 ja 1552 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.
8. Kaitsja leiab apellatsioonis, et VTMS § 35 on vastuolus

§-ga 33, ning heidab maakohtule ette, et kohus sellele väitele sisuliselt ei vastanud. Maakohus vastas kaitsja väitele argumendiga, et Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-157-05 käsitlenud läbiotsimist väärteomenetluses ega pidanud seda põhiseadusega vastuolus olevaks. Ringkonnakohus tõdeb, et kõnealune lahend ei anna vastust küsimusele, kas väärteomenetluses toimetatav läbiotsimine on põhiseadusega kooskõlas. Viidatud menetluses sellist küsimust üldse ei tõstatatud, mistõttu ei ole Riigikohus ka selle suhtes seisukohta võtnud. Kohtukolleegium ei nõustu aga kaitsja seisukohaga, et väärteomenetluses läbiotsimisi lubav VTMS § 35 on vastuolus

§-ga 33. Kuigi

§ 33

nimetab loetledes, millistel juhtudel on perekonna- või eraellu sekkumine lubatud, vaid kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist, tuleb arvestada, et põhiseaduses kasutatavad kuriteo ja kurjategija terminid ei ole samastavad karistusseadustikust tuleneva kuriteo mõistega. Ammendava õiguste kaitse tagamiseks lähtutakse selle hindamisel, mida lugeda kuriteoks ja kriminaalmenetluseks põhiseaduse tähenduses, mitte formaalsest määratlusest, vaid regulatsiooni sisust. Valitseva arusaama kohaselt laienevad põhiseaduses nimetatud kriminaalmenetlusega seotud menetluslikud õigused ka väärteomenetlusele. Ringkonnakohus möönab, et kuna

§ 20

p 3 nimetab kuriteo kõrval eraldi haldusõiguserikkumist, st kuriteost kergemat õigusrikkumist (praeguse karistusõiguse süsteemi kontekstis väärtegu). Tegemist on ainsa kohaga põhiseaduses, kus haldusõigusrikkumist eraldi nimetatakse. Ringkonnakohus leiab, et sellest ei saa teha järeldust, justkui ei olekski lubatud ühtki teist põhiõigust, mille puhul on põhiseaduses kehtestatud kvalifitseeritud seadusreservatsioon, kergemate süütegude menetluses riivata. Selline tõlgendus välistaks sisuliselt väärteomenetluse. Nimelt näeb

§ 26

ette, et kellegi perekonna- ega eraellu ei tohi sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

§ 26

sätestatud õigust eraelu puutumatusele riivavad süüteomenetluse toimingud, nagu näiteks isiku läbivaatus, aga ka ülekuulamine eraelu faktide kohta ja kõigi eelnevate andmete säilitamine. Nimelt hõlmab õigus eraelu puutumatusele õigust informatsioonilisele enesemääramisele, mis tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. Ilmselgelt ei saa olla hoolimata sellest, et

§ 26

nimetab vaid kuriteo tõkestamist ja kurjategija tabamist, olla põhiseaduse eesmärk välistada väärteomenetluses mistahes menetlustoiming, mis võib riivata isiku õigust eraelu puutumatusele. Ringkonnakohtu hinnangul räägib selle kasuks, et väärteomenetluses tehtav läbiotsimine ei ole vastuolus

§-ga 33, tõik, et

§ 33lubab eraelu puutumatuse riivet avaliku korra kaitseks.

Õiguskirjanduses valitsev seisukoht ei toeta kaitsja seisukohta, et avaliku korra mõistet tuleb tõlgendada kitsalt. Vastupidi:

§ 33

kommentaarides rõhutatakse, et põhiseaduse kontekstis tuleb avaliku korra mõistet tõlgendada laialt (põhiseaduse kommenteeritud väljaande veebiversioon: https://pohiseadus.ee/sisu/3504 ). Sama seisukohta 6 on väljendatud ka teiste põhiseaduse sätete kommentaarides. Avaliku korra mõistet on põhjalikult käsitletud

§ 130kommentaarides (https://pohiseadus.ee/sisu/3610).

Kommentaaris 6 on öeldud: „Avalik kord on selliste sotsiaalsete normide kogum, mis on vajalik ühiskonna kui terviku toimimiseks ning mida riik õiguskorra kaudu sunni ähvardusel kaitseb. Avalik kord tagab ja toetab ühiskonna rahumeelset kooselu. Nii avalik kord kui ka põhiseaduslik kord on normide ja reeglite kogumid. Mõiste „avalik kord“ erineb mõistest „põhiseaduslik kord“ selle poolest, et reguleerib ühiskonna kooselu ning üksiku isiku elu ühiskonnas, samas kui põhiseaduslik kord hõlmab norme, mis on suunatud riigi määratlemisele ja selle toimimise tagamisele ning

olulisemate väärtuste kaitsmisele. Avalikku korda ohustab inimese tegevus, mis kahjustab ühiskonda ja teisi inimesi, sh kooselu reguleerivate normide rikkumine.“ Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et

§-s 33 ei tähenda, et väärteomenetluses on läbiotsimine igal juhul lubamatu. Küsimus taandub sellele, kas on tagatud, et meetme kohaldamine on proportsionaalne. Selle peab ka väärteomenetluses tagama kohtulik kontroll. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja arvamust, et väärteomenetluses on see kontroll ebapiisav, kuna kohus ei pea tegema põhistatud määrust, vaid annab loa resolutsiooniga. Öeldu ei tähenda seda, et väärteomenetluses ei eeldaks läbiotsimise luba põhistatud määrust. VTMS § 35 lg 1 kohaselt lisab kohus resolutsiooni kohtuvälise menetleja määrusele. Seega on kohtuväline menetleja see, kes peab koostama põhistatud määruse, ning kohus annab loa juhul, kui ta nõustub määrusega. Ringkonnakohtu hinnangul on 3. detsembri 2019 läbiotsimismäärus korrektselt põhistatud (kd I; toim.l. 60). Selles on selgitatud, millel põhineb kahtlus, et väärtegu on toime pandud, ning miks on läbiotsimine vajalik. Märkida tuleb, et samasugune loa andmise võimalus on ette nähtud ka kriminaalmenetluses – KrMS § 91 lg 2 teise lause kohaselt võib eeluurimiskohtuniku määrus või kohtumäärus prokuratuuri läbiotsimistaotluse lahendamise kohta olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel. Seega ei kehti väärteomenetluses läbiotsimismäärusele kriminaalmenetlusest leebemad tingimused. Kohtukolleegium leiab, et A. Kriškansi üüritava angaari läbiotsimist ei ole alust pidada tema eraelu puutumatust ebaproportsionaalselt riivavaks meetmeks. Tegemist oli kohase meetmega tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks, ringkonnakohus ei näe mingeid isiku põhiõigusi vähem riivavaid meetmeid, millega oleks olnud võimalik piisavalt efektiivselt sama teavet koguda. Ka ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjust rääkida sellest, et tegemist oleks olnud A. Kriškansi eraelu eriti tugeva riivega. Arvestada tuleb seda, et

§ 33

kaitsealas on eelkõige kodu puutumatus, praegusel juhul oli tegemist töökoha läbiotsimisega. Veel nendib ringkonnakohus, et 13. septembril 2019 Tallinnas XXX olevas angaaris ei kontrollitud kütusemahuteid väärteomenetluse regulatsiooni alusel toimetatud läbiotsimise, vaid korrakaitseseaduse ja vedelkütuse seaduse regulatsiooni alusel toimunud järelevalvemenetluse toimingu raames (kd I; toim.l. 5). Apellatsioonis ei ole esitatud argumente selle kohta, miks tuleks kõnealust järelevalvemenetluse toimingut käsitada väärteomenetluse toiminguna. Kuna

§ 33

lubab eraelu puutumatuse riivet avaliku korra kaitseks, ei pea ringkonnakohus järelevalvemeedet ka põhiseadusega vastuolus olevaks. 7

1. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et maakohus on otsuses möönnud, et täielikult ei ole võimalik tuvastada millistest autodest pärinev kütus mahutitest leiti. Apellant leiab, et A. Kriškansit sellest hoolimata süüdi mõistes on kohus väljunud väärteoprotokolli piirest. Kohtukolleegium nõustub, et selle tuvastamine, millistest autodest kütus pärines, on oluline: väärteoprotokollis on loetletud konkreetsed autod, mille kütusepaakidest välja võetud aktsiisivaba kütuse ladustamist A. Kriškansile ette heidetakse. Sellest tulenevalt saab A. Kriškansile ette heita ainult sellise kütuse ladustamist, mille puhul on tuvastatav, et tegemist on just neist sõidukeist pärit kütusega. Maakohus tunnistas, et ei saa tõsikindlalt väita, et kogu kütus, mis 13.09.2019 ja 04.12.2019 W OÜ angaarist leiti ja ära võeti, oli välja võetud ainult väärteoprotokollis nimetatud sõidukitest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus osa angaarist leitud kütusest osa nõuetekohaselt nimetatud sõidukitega sidunud, osa puhul aga pole maakohus sellist seost ära näidanud ja see ei ole ka tuvastatav. 8.1 Väärteoprotokolli kohaselt ladustas A. Kriškans 13.09.2019 kokku 2779,1 liitrit aktsiisivaba kütust, mis oli välja võetud sõidukitest registreerimisnumbritega TTTTTT ja YYYYYY. Kohus tuvastas selle, et osa angaaris olnud mahuteis olnud kütusest vastas Euroopa Liidu standardile. Septembris 2019 leiti angaaris olevatest mahutitest kokku 2779,1 liitrit kütust. Vastavalt 24.07.2020 ekspertiisiaktile nr 1-9/250 vastas 13.09.2019 leitud kütusest 1014,3 liitrit (mahutis nr 3 olnud diislikütus) Euroopa Liidu standardile EVS-EN 590:2013 ning 1764,8 liitrit diislikütust sellele standardile ei vastanud. A. Kriškans esitas ära võetud kütuse päritolu tõendamiseks Rootsi kütusetšekke kokku 1379,09 liitri tankimise kohta. Tšekkidest on võimalik järeldada, et tegemist oli autodesse tangitud kütusega. Tangitud kütuse kogus on piisavalt suur, et kogu standardile EVS-EN 590:2013 vastav diislikütus saaks olla pärit Rootsist. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole Antons Kriškans või W OÜ maksnud aastatel 2017–2019 Rootsist toodud kütuse eest aktsiisi tasunud. Maakohus on viidanud ka tõendile, mis näitab, et kütus pärineb just sõidukitest registreerimisnumbritega TTTTTT ja YYYYYY. Esitatud kütusetšekid kinnitavad Rootsis tankimist 27.06.2017, 29.06.2017 ning perioodil 01.07.2017–07.07.
2. DFDS A/S Eesti filiaalilt saadud info kohaselt liikusid sel perioodil, millest pärinevad kütusetšekid, Eesti ja Rootsi vahet W OÜ-le kuuluvad sõidukid registreerimisnumbritega XXXXXX ja YYYYYY (toim.l. 449-452). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käsitletud tõendid kogumis annavad alust järelduseks, et A. Kriškans ladustas
3. septembril 2019 Tallinnas XXX asuvas angaaris W OÜ-le kuuluvate, registreerimisnumbreid XXXXXX ja YYYYYY kandvate sõidukite kütusepaakidest välja võetud diislikütust, mis oli tangitud autodesse Rootsis ja millelt ei olnud makstud aktsiisi. Maakohtuga tuleb nõustuda, et angaaris olevasse mahutisse sai Rootsis autodesse tangitud ja Eestisse toodud kütus saada vaid siis, kui see võeti välja autode kütusepaagist. Nagu maakohtu otsuses märgitud, puuduvad tõendid, et kütus oli autode kütusepaakidest välja võetud remondi ajaks ning isegi, kui kütus võeti välja autode remondi 8 ajaks, ei olnud selle ladustamiseks enam alust, sest piiriületused näitavad, et autosid oli vahepeal kasutatud. Väärteoprotokolli kohaselt on ka 1764,8 liitrit diislikütust, mis ei vastanud Euroopa Liidu standardile, võetud välja sõidukitest registreerimisnumbritega TTTTTT ja YYYYYY – teokirjelduse kohaselt oli kogu 13.09.2019 angaarist leitud kütus võetud välja nende sõidukite kütusepaakidest. Seda maakohtu otsuses jälgitavalt ära näidatud ei ole. Kohus on lähtunud eeldusest, et Euroopa Liidu standardile mittevastav kütus pärineb Venemaalt. Sellega seoses märkis kohus, et vastavalt 07.09.2020 vaatlusprotokollile ja selle lisale 9 sisenesid vahetult enne 13.09.2019 Venemaalt Eestisse W OÜ-le kuuluvad sõidukid registreerimismärkidega GGGGGG (12.09.19) ja QQQQQQ (12.09.19), Muuga sadama vabatsoonist (mida loetakse EL tolliseadustiku järgi liiduväliseks territooriumiks) aga sõiduk registrimärgiga YYYYYY (12.09.19, 13.09.2019 ja 02.09.2019). Ringkonnakohus leiab, et pelgalt selle info alusel ei ole võimalik teha järeldust, et angaarist leitud kütus, mis ei vastanud Euroopa Liidu standardile, pidi pärinema just väärteoprotokollis nimetatud autost, st sõidukist registreerimisnumbriga YYYYYY. Selle kohta, et kütus oleks saanud olla võetud välja sõidukist registrinumbriga TTTTTT, ei ole aga üldse tõendeid. Kuivõrd ei saa välistada, et kogu leitud kütus, mis ei vasta Euroopa Liidu standardile, pärineb väärteoprotokollis nimetamata sõidukeist, tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada VTMS §-st 2 ja KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt menetlusaluse isiku kasuks ja A. Kriškansi suhtes tuleb ses osas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 8.2 Väärteoprotokollis toodud teokirjelduse kohaselt oli 04.12.2019 angaaris olnud mahutitest leitud 2413 liitrit aktsiisivaba kütust võetud välja registrinumbreid QQQQQQ ja XXXXXX kandvate sõidukite kütusepaakidest. Maakohus möönis, et pole võimalik tuvastada kogu leitud kütuse pärinemist just väärteoprotokollis nimetatud sõidukite kütusepaakidest. Kohus tõi välja, et 04.12.2019 läbiotsimisprotokolli kohaselt seisid XXX õuealal mitmed teisedki W OÜ-le kuuluvad sõidukid, mis olid hiljuti Eestisse sisenenud, kuid mille kütusepaakidest leiti kontrolli käigus 100–150 liitrit kütust (nt 25.11.2019 saabus ka sõiduk GGGGGG, mille paagis oli Eestisse sisenemisel 1200 liitrit kütust). Kohus asus aga seisukohale, et osaliselt pärines kütus ka väärteoprotokollis nimetatud autode kütusepaakidest. Kohus tõi välja, et W OÜ-le kuuluv sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX sisenes Venemaalt Eestisse 02.12.
4. Kaks päeva hiljem toimunud läbiotsimise ajal sama sõiduk aadressil XXX ning selle kütusepaak oli tühi. Kuna Venemaal on üldteadaolevalt kütus Eestis müüdavast kütusest oluliselt odavam, pidas kohus eluliselt usutavaks, et Venemaalt Eestisse tulles on veoautode kütusepaagid pigem täis kui tühjad. Venemaalt Eestisse tulekut üldjuhul täis kütusepaagiga kinnitab ka W OÜ kasutuses olnud sõidukite pisteline kontroll piiril (toim.l. 331-351). Ringkonnakohus leiab, et kohtu viidatud andmetest ei ole võimalust teha ühest järeldust selle kohta, kui täis oli auto kütusepaak konkreetsel korral. Läbivaatuse aktidest tulenevalt olid tavaliselt tõesti veokite kütusepaagid täis, kuid ühel korral oli paakides oleva kütuse hulk 850l, st ligi kolmandiku võrra tavapärasest väiksem (toim.l. 335). 9 Veel tõi kohus välja, et 01.12.2019 tuvastati Eesti piiril tollikontrolli käigus, et sõidukil registrimärgiga QQQQQQ, mis sisenes Eestisse 25.11.2019 täispaakidega, (25.11.2019 läbivaatuse akt nr 19LA2127531-1 kohaselt deklareeris juht kütusekoguseks 1410 liitrit), oli väljasõidul Eestist kütusepaakides diislikütust 150 liitrit. Võrreldes veoki riiki sisenemisel ja väljumisel paagis olnud kütusekogust ja läbisõidumõõdiku näitu, tähendaks see, et 654 läbitud kilomeetri kohta on kulunud kütust 1260 liitrit, mis teeb keskmiseks kütusekuluks 192 liitrit 100 kilomeetri kohta. Kohus leidis, et selline kütusekulu on ebarealistlik. Kohus leidis, et veok ei saanud 654 kilomeetri läbimiseks kulutada üle ühe tonni kütust, mistõttu on ilmselge, et kütus on sõiduki kütusepaagist välja võetud. Ringkonnakohus nõustub, et selline kütusekulu ei ole usutav. Läbivaatuse aktist nr 19LA1812001-1 nähtuvalt on ühel korral tuvastatud veoki keskmine kütusekulu 39l/100km. Seega isegi juhul, kui arvestada võimalusega, et konkreetse auto kütusekulu võis olla suurem ja lähtuda kaks korda suuremast kütusekulust, oleks 654 km puhul selgitatav paakides oleva kütuse vähenemine 500 liitri võrra. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus tõendatuks, et 04.12.2019 angaaris olnud mahutitest leitud Euroopa Liidu standardile mittevastavast kütusest on võetud registreerimisnumbit QQQQQQ kandva veoki kütusepaakidest välja 760 liitrit kütust. 04.12.2019 angaarist leitud kütuse ülejäänud koguse puhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik seostada seda konkreetsete veokitega, mistõttu 1653 liitri kütuse ladustamise osas tuleb A. Kriškansi suhtes menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
5. Kuna ringkonnakohus vähendab oluliselt selle kütuse mahtu, mille ebaseadusliku ladustamist on põhjust A. Kriškansile ette heita, tuleb vähendada ka A. Kriškansile mõistetud karistust. Arvestades seda, et A. Kriškansile heidetakse ette korduvat väärtegu ning ladustatud kütuse kogused on siiski suured, peab ringkonnakohus põhjendatuks A. Kriškansi karistamist 100 trahviühiku e 400 euro suuruse rahatrahviga. Kuna maakohus pidas vajalikuks anda A. Kriškansile võimalus tasuda rahatrahv ositi, annab A. Kriškansile sama võimaluse ka ringkonnakohus.
6. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsiooni osaliselt, tühistab VTMS § 148 p 1 alusel osaliselt maakohtu otsuse ning teeb VTMS § 151 lg 1 p 2 alusel otsuse, millega lõpetab osaliselt väärteomenetluse ja mõistab A. Kriškansile kergema karistuse.
7. Kuna ringkonnakohus lõpetas valdava osa kütuse ladustamise suhtes A. Kriškansi suhtes menetluse, tuleb jätta riigi kanda osa menetluskulusid, mille maakohus jättis A. Kriškansi kanda. Ringkonnakohus leiab, et nii A. Kriškansi apellatsioonimenetluse eelsed õigusabikulud kui ka talt maakohtu otsusega välja mõistetud ekspertiisikulu tuleb jätta 2/3 osas riigi kanda ning A. Kriškansi kanda jäävad need 1/3 ulatuses. See tähendab, et 1900,80 euro suurusest ekspertiisikulust peab A. Kriškans kandma 633,6 eurot ning tema apellatsioonimenetluse eelsetest õigusabikuludest 300 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud riigi kanda. 10
8. Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada Antons Kriškansile apellatsioonimenetluse õigusabikulud. Kohtule esitatud õigusteenuse arvestuse kohaselt on maakohtu otsusega tutvumise, apellatsiooni koostamise, istungiks valmistumise ja kohtuistungil osalemise ajakulu kokku 6,25 tundi. Lähtudes 125 euro suurusest tunnitasust, on õigusabi hind 781,25 eurot, millele lisandub käibemaks 156,25 eurot. Ringkonnakohus peab tasu suurust apellatsiooni mahtu ja sisu arvestades mõistlikuks. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsiooni osaliselt ja teeb VTMS § 151 lg 1 p-s 2 märgitud otsuse, tuleb kaitsja taotlus rahuldada ja mõista apellatsioonimenetluse kulud VTMS § 23 alusel välja riigilt. Allkirjastatud digitaalselt Tühistatud osaliselt Riigikohtu 21.04.2022 otsusega RESOLUTSIOON
9. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
10. septembri
11. a ja Harju Maakohtu
12. mai
13. a otsus osas, millega Antons Kriškansilt konfiskeeriti 5192,1 liitrit kütust, ning jätta see kütus konfiskeerimata.
14. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
15. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 11