← Eesti

2-19-5997/86

Obsah (12)§ 172§ 664§ 657§ 660§ 4771§ 390§ 171§ 174§ 175§ 463§ 442§ 445

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 13.09.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-5997 Tsivii

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Menetlus on küll toimunud avaldajate huvides ning nende avalduse alusel, kuid puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja avaldus kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele.

  1. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale 02.02.2021 määruskaebuse. Maakohus ei pidanud 25.02.2021 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. Puudutatud isik I palub määruskaebuses järgmist: 1) teha osamäärus, millega tühistada viivitamatult maakohtu määruse resolutsiooni p 1 ning rahuldada puudutatud isiku I 14.07.2020 taotlus selles esitatud viisil; 2) tühistada maakohtu määrus tervikuna ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata; 3) alternatiivselt tühistada maakohtu määrus juurdepääsutasu osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata juurdepääsutasu suuruseks minimaalselt 600 eurot aastas; 4) jätta menetluskulud avaldajate kanda. 11

(25)2-19-5997 Maakohus andis avaldajate huvile omada Sikeldi kinnistule suuri kulutusi tegemata juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt oluliselt suurema kaalu kui puudutatud isiku I pereelu ja kodu privaatsusele ja puutumatusele. Sisuliselt leidis maakohus, et puudutatud isiku I õigus privaatsusele ja kodurahule on väiksem kui mõni tuhat eurot. Maakohus eksis kaalutlusõiguse teostamisel ja see on viinud ebaõige lahendini. Alternatiivsete juurdepääsuteede maksumuse kulud ei ületa puudutatud isiku I pereelu ja kodu puutumatuse ning privaatsuse väärtust, mis on põhiseadusega kaitstavad kõrgemad väärtused ja millele tuleb anda oluline kaal. Võõraste inimeste liikumine koduhoovis riivab neid väärtusi intensiivselt olenemata sellest, mitu korda päevas see toimub. Eelistada tuleks juurdepääsuvõimalusi, mille korral neid väärtusi ei riivata. Sepa kinnistu on juurdepääsuvariantide alla jäävatest kinnistutest ainus elamumaa ja ka kõige väiksem kinnistu. Ka maakohus on möönnud, et juurdepääsu määramine üle Sepa kinnistu on koormavam kui juurdepääs üle teiste kinnistute. Sepa kinnistu on maakodu, mille peamine väärtus on privaatsus ja rahu. Puudutatud isik I ei pidanud Sepa kinnistut ostes arvestama, et seda kasutatakse Sikeldi kinnistult avalikule teele pääsemiseks, kuna Sepa kinnistu ei olnud koormatud servituudi ega juurdepääsuga ning puudus ka sellekohane tava. Oht kodu ja pere turvalisusele on risk, mis võib, aga ei pruugi, realiseeruda. Selle realiseerumise tõenäosus on aga kõrgem, kui Sepa kinnistut ei saa piirata lukustatava väravaga ning koduhoovis võivad liikuda võõrad inimesed mistahes ajal mistahes liiki mootorsõidukitega ja suurel kiirusel. Juurdepääs mööda juurdepääsuteed I takistab Sepa kinnistu vaba kasutamist. Puudutatud isik I ei saa enam tee alla jäävat maad ühelgi muul otstarbel kasutada. Sepa kinnistu igakordne omanik on kohustatud tagama, et tee oleks aastaringselt sõidukitega läbitav. Samas kasutab puudutatud isik I teed üksnes mahasõidu ja alates Sepa kinnistu piirist veel 5 m ulatuses. Ülejäänud ulatuses puudutatud isik I teed ei kasuta ega vaja. Arvestades Sepa kinnistule erinevatest kaitsevöönditest tulenevaid piiranguid ning kinnistu suurust, on täiendavate hoonete ehitamine võimalik vaid sinna, kuhu jääb tee. Samuti ei saa puudutatud isik I mõistlikul viisil kasutada teest Vana-Sepa kinnistu poole jäävat maatükki, kuna see ei moodusta enam ülejäänud Sepa kinnistuga ühtset tervikut. Ebaõige lahendini on viinud ka Sepa kinnistule jääva tee seisukorra lugemine määrava tähtsusega asjaoluks. Avaldajad on tee ise viimase viie aasta jooksul sisse sõitnud ja seda parendanud. Kui avaldajad ei oleks hakanud omavoliliselt ja mugavusest kasutama avalikule teele kõige lähemat juurdepääsu ega seda parendama, ei oleks see täna paremas seisukorras, kui alternatiiv, mis kulgeb üle Kurvi, Rajametsa ja Vana-Saaremetsa kinnistute. Seetõttu on äärmiselt ebaõiglane pidada seda määrava tähtsusega asjaoluks. Samuti ei saa määravat tähtsust omada juurdepääsutee pikkus. Avaldajate mugavus ei kaalu üles puudutatud isikule I juurdepääsuga kaasnevaid riiveid. Elukauge on maakohtu seisukoht, et kuna kohtumäärusega pannakse lõplikult paika juurdepääsu paiknemine ja selle kasutamise tingimused, on senised arusaamatused välistatud. Juurdepääsu määramine läbi koduhoovi toob kaasa täiendavaid konflikte, mistõttu tuleb eelistada juurdepääsuteid, mis ei jää elamumaale ning mille omanikud on juurdepääsu määramisega nõus. Kuna avaldajad ostsid teadlikult ja alla turuhinna kinnistu, millel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, pidid nad arvestama, et neil tuleb juurdepääsu tagamiseks teha täiendavaid investeeringuid. Avaldajatel puudus alus eeldada, et neil on subjektiivne õigus kasutada võõrale kinnistule jäävat teed. Väide, et avaldajatel puuduvad piisavad vahendid tee rajamiseks, ei vasta tõele, kuna avaldajad teevad Sikeldi kinnistul ulatuslikke ehitustöid ja omavad veel kinnisvara. Maakohus hindas olulise tähtsusega tõendeid ekslikult ja luges tõendatuks avaldajate väited, mille kohta ühtegi tõendit ei ole. Ükski tõend ei kinnita, et Sepa kinnistu kaudu Sikeldi kinnistule liikumine on väljakujunenud tava, kuna sellist tava ei ole. Puudutatud isik I ei ole möönnud, et Sikeldi kinnistu eelmiste omanikega oli kokkulepe, et nad võivad Sepa kinnistul 12
(25)2-19-5997 paiknevat teed mistahes viisil ja ajal kasutada. Kui Sikeldi kinnistu eelmine omanik tahtis Sepa kinnistut läbida, tegi ta seda igakordse nõusoleku alusel ning üksnes jalgsi. Sikeldi kinnistule pääsemiseks kasutati hoopis üle Vana-Saaremetsa ja Kurvi kinnistute kulgevat teed. Sepa kinnistu kaudu ei ole kunagi mootorsõidukitega Vana-Sepa või Sikeldi kinnistule liigutud. Sepa kinnistule jääva tee kasutamine avaldajate poolt ei ole muutnud seda tavaks, kuna nad kasutasid seda esialgu omavoliliselt, seejärel puudutatud isiku I ajutise nõusoleku alusel ning pärast seda esialgse õiguskaitse määruse alusel. Maakohus jättis igasuguse põhjenduseta arvestamata puudutatud isiku I tõendid, mis lükkavad ümber väljakujunenud tava olemasolu. Sikeldi kinnistule viib kaks teed ning ühelegi tõendile tuginemata ei saa lugeda tuvastatuks, et ühe tee kasutamise osas esineb tava, aga teise osas mitte. Isegi kui rääkida saaks väljakujunenud tavast, ei oma see määravat tähtsust. Sikeldi kinnistule on võimalik tagada juurdepääs alternatiivsetel viisidel, mis on oluliselt vähem koormavad kui juurdepääs Sepa kinnistu kaudu. On vähemalt kolm alternatiivi, mis on igal juhul mõistlikumad. Esimene neist on juurdepääsutee X pikkusega 550 m, mis algab VaidaUrge teelt ning kulgeb mööda Kurvi kinnistu piiri, üle reformimata riigimaa ja mööda VanaSaaremetsa kinnistu põlluäärt. Juurdepääsutee X kasuks räägivad järgmised asjaolud: 1) Vana-Saaremetsa kinnistu on 100% maatulundusmaa ja sellel puuduvad elamud. Tee jookseks põllu äärest ning metsa vahelt ega riivaks omanike privaatsust ning pereelu ja kodu puutumatust; 2) Kurvi kinnistul kulgeb tee mööda selle piiri ning jääb väljapoole suvilat ümbritsevat aeda; 3) olemasolevat teed kasutatakse juba juurdepääsuks Kurvi, Saaremetsa ja Vana-Saaremetsa kinnistutele. Täiendava juurdepääsu võimaldamine ei kahjusta nende omanike huve eriti intensiivselt; 4) teega sarnast trajektoori mööda kulges ajalooline tee, mida kasutati Sikeldi kinnistule pääsemiseks; 5) tee on läbitav jalgsi ning kuivematel aastaaegadel ka mootorsõidukiga; 6) maakohus on möönnud, et juurdepääs kõnealusel viisil koormaks kinnistute omanikke vähem kui juurdepääs Sepa kinnistu kaudu puudutatud isikut I; Maakohus pidas juurdepääsuteed X ebamõistlikuks vaid põhjusel, et selle parendamine on seotud suurte rahaliste kulude ja keeruka asjaajamisega. Samas maakohus isegi ei hinnanud puudutatud isiku I tõendeid, mille järgi on teelõigu parendamise kulu ligi 5000 eurot, kuid igal juhul mitte rohkem kui 14 000 eurot. Teine mõistlikum alternatiiv on juurdepääsutee IV pikkusega 255 m, mis kulgeb üksnes üle Vana-Sepa kinnistu. Juurdepääsutee IV kasuks räägivad järgmised asjaolud: 1) Vana-Sepa kinnistu on 100% maatulundusmaa, mistõttu riivaks see juurdepääs Vana-Sepa kinnistu omanikku oluliselt vähem kui juurdepääs Sepa kinnistu kaudu puudutatud isikut I; 2) puudutatud isik II on puiduettevõte ja on juurdepääsu määramisega nõus; 3) juurdepääsutee IV on ligi 150 m ulatuses juba sõidukitega läbitav; 4) avaldajad pidasid seda juurdepääsu sobivaks, kuid kompromissiläbirääkimised nurjusid põhjusel, et puudutatud isik I ei olnud valmis finantseerima tee rajamist rohkem kui 33,33% ulatuses. Maakohus pidas juurdepääsuteed IV põhjendamatuks üksnes seetõttu, et ligi 100 m pikkuse teeosa sõidukitega läbitavaks ehitamine eeldab rahalist investeeringut. Maakohus isegi ei hinnanud puudutatud isiku I tõendit, mille järgi on investeeringu suurus koos uue mahasõidu rajamisega ligi 8000 eurot. Kolmas mõistlikum alternatiiv on juurdepääsutee VI pikkusega 208 m, mis kulgeb üksnes üle Sovardimetsa kinnistu. Juurdepääsutee VI kasuks räägivad järgmised asjaolud: 13
(25)2-19-5997 1) Sovardimetsa kinnistu on 100% maatulundusmaa, mistõttu koormab kõnealune juurdepääs Sovardimetsa kinnistu omaniku oluliselt vähem; 2) Sovardimetsa kinnistu omanik on juurdepääsu määramisega nõus. Kuigi koostöös kohaliku omavalitsusega oleks võimalik määrata juurdepääs mööda juurdepääsuteed VI, ei ole maakohus seda alternatiivi sisuliselt kaalunud. Kuna Sikeldi kinnistu jäi juurdepääsuta erastamise käigus, tuleks leida kõigi naaberkinnistute huve enim arvestav ning õigusi kõige vähem riivav terviklahendus kohaliku omavalitsuse kaasabil. Puudutatud isikute, sh kohaliku omavalitsuse üksnes formaalne menetlusse kaasamine ei täida eesmärki ega aita kaasa asja õigele ja parimale lahendamisele. Kuigi alternatiivsete juurdepääsuteede rajamise tegelikud maksumused on olulise tähtsusega, ei ole maakohus pidanud vajalikuks neid analüüsida ning on ekslikult leidnud, et teede rajamine võib maksta mõnikümmend tuhat eurot. Juurdepääsuteede rajamise maksumustest sõltub, kas nende suurus ületab kõik muud kaalutlused, mis räägivad alternatiivsete lahenduste poolt. Alternatiivsete juurdepääsuteede rajamise kulud jäävad vahemikku 5000–14 000 eurot. Avaldajad on alternatiivsete juurdepääsuteede rajamise kulusid üle paisutanud ega ole tõendanud, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid alternatiivsete juurdepääsuteede rajamiseks. Maakohus on jätnud tähelepanuta puudutatud isiku I seisukohad ja tõendid, mis võimaldavad järeldada, et avaldajatel on piisavalt rahalisi vahendeid. Maakohus jättis juurdepääsutasu määramisel ebaõigesti arvestamata asjaolu, et puudutatud isiku I kasutuseelise kaotus ei puuduta ainult Sepa kinnistule jääva teelõigu alla jäävat maad, vaid ka sellest Vana-Sepa kinnistu poole jäävat maad. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis välja mõistmata puudutatud isiku I poolt õiglaseks peetud tasu. Juurdepääsu ei tohi määrata viisil, mis koormatavat kinnistut kahjustab. Sepa kinnistul ei ole kõvakattega teed, vaid muldkattele sissesõidetud rada, mida avaldajad on omavoliliselt parendanud killustiku ja kruusaga. Sepa kinnistu hooviala kahjustumise vältimiseks tuleb piirata mootorsõidukite liiki ja massi. Põhjendatud ei ole, et teed saab läbida ka raskeveokitega või kommunaalteenuste osutamiseks. Avaldajad saavad viia prügikonteinerid äraveo päeval avalikult kasutatava tee äärde. Tühistada tuleb maakohtu 23.08.2019 määrusega kehtestatud esialgne õiguskaitse või alternatiivselt tuleb muuta selle tingimusi puudutatud isiku I 14.07.2020 menetlusdokumendis toodud põhjendustel. Selleks palub puudutatud isik I viivitamatult osamäärusega tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1 ning rahuldada puudutatud isiku 14.07.2020 taotlus. 10. Avaldajad paluvad vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Maakohus ei ole juurdepääsutee ja -tasu määramisel diskretsioonipiire ületanud ega menetlusnorme rikkunud. Ükski puudutatud isiku I väide ei anna alust muuta maakohtu diskretsiooniotsust. Avaldajad nõustuvad maakohtu põhjendustega juurdepääsu määramise kohta üle Sepa ja Vana-Sepa kinnistu. Maakohus on asjaosaliste huve ja õigusi põhjalikult kaalunud ja arvestanud kõiki asjaolusid, mida tuleb kohtupraktikast tulenevalt sarnastes asjades arvestada, sh alternatiivseid juurdepääse. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub seega alus. Lisaks ei saa juurdepääsuvaidlust lõpetada lahendiga, millega avaldus jääb rahuldamata. Avaldajad ei saa jääda juurdepääsuta. Maakohus on hinnanud puudutatud isiku I privaatsuse ning pereelu ja kodu puutumatusega seotud väiteid ning leidnud, et juurdepääsutee I kasutamine avaldajate poolt ei põhjusta 14
(25)2-19-5997 puudutatud isikule I selliseid ebameeldivusi ja riivet, nagu puudutatud isik I on esile toonud. Puudutatud isik I ei ole esile toonud ühtegi intsidenti, kus tema pere või vara oleks olnud reaalselt ohus või saanud kahjustada. Maakohus tuvastas vaatlusel, et juurdepääsutee I seisukorda ja kulgemist arvestades ei ole sellel võimalik arendada jalakäijakiirusest suuremat kiirust. Oht puudutatud isiku I varale, perele, kodule ja turvalisusele on seega minimaalne. Riskide maandamiseks nägi maakohus avaldajatele ette Sepa kinnistu väravate sulgemise kohustuse. Lisaks määras maakohus väidetava privaatsuse ja omandiõiguse riive eest oluliselt suurema juurdepääsutasu, kui avaldajad õiglaseks pidasid. Puudutatud isik I ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et Sepa kinnistu servas paikneva olemasoleva tee juurdepääsuna kasutamine koormab puudutatud isikut I sel määral, et see kaalub üles Sikeldi kinnistu omanike õiguse saada juurdepääs seda teed mööda. Avaldajad ja teised Sikeldi kinnistule liikujaid ei kasuta teed sellise sagedusega, mis rikuks puudutatud isiku I turvalisust ning pereelu ja kodu puutumatust sellisel määral, et see õigustaks juurdepääsu määramata jätmist. Avaldajad on teed kasutanud kooskõlas esialgse õiguskaitse määrusega. Raskeveokid on Sikeldi kinnistule liikunud harva ning kommunaalteenuste osutaja käib kord kvartalis. Tee kasutamine mõned korrad päevas ei ole ebamõistlik ega puudutatud isiku I huve ebaproportsionaalselt kahjustav. Juurdepääsu määramine saab edasisi konflikte tekitada vaid juhul, kui puudutatud isik I hakkab määruse täitmist takistama. Juurdepääsuteed I on tava alusel kasutatud aastakümneid. See on ilmne asjaolust, et tee on seal ajalooliselt olnud ja on kantud kõikidele kaartidele ning kõvakattega tee ulatub avalikult kasutatavalt teelt Sikeldi kinnistu eluhooneni. Tee asetus, seisukord, vanus ning asjaolu, et tegu on ainsa Sikeldi kinnistuni viiva kõvakattega teega, näitavad, et tava on kujunenud ammu enne seda, kui puudutatud isik I ostis Sepa kinnistu ja avaldajad ostsid Sikeldi kinnistu. Ei ole usutav, et Sikeldi kinnistu varasemad omanikud ei liikunud Sikeldi kinnistule kordagi sõidukitega. Sikeldi kinnistu müügikuulutusele lisatud piltidelt on näha, et tee oli heas seisukorras ka ajal, mil avaldajad selle ostsid. Teed pidid seega kasutama ka Sikeldi kinnistu varasemad omanikud. Maakohus leidis põhjendatult, et puudutatud isik I pidi Sepa kinnistut ostes olema teadlik, et sellele jäävat teed kasutatakse Sikeldi kinnistult avalikult kasutatavale teele pääsemiseks. Avaldajad ei ole teed omavoliliselt kasutanud. Varem elas Sepa talus perekond, kes lubas teed kasutada, ning ka puudutatud isik I lubas teed avalduse esitamiseni kasutada. Avaldajad ei ole teed mõne augu killustikuga täitmisega ise rajanud, vaid sellises seisukorras ja pinnasega tee on Sepa kinnistul ajalooliselt. Avaldajad ostsid Sikeldi kinnistu teadmisega, et olemas on juurdepääs Sepa ja Vana-Sepa kinnistutele jääva tee kaudu, seda on tava alusel aastakümneid kasutatud, selle kasutamiseks saab vajadusel seada servituudi ning puudub vajadus teha täiendavaid investeeringuid uue tee rajamiseks. Sikeldi kinnistu madal hind ei olnud tingitud mitte juurdepääsu puudumisest, vaid asjaolust, et sellel paiknevad hooned olid lagunenud. Puudutatud isiku I selgitus, et tema pere Sepa kinnistule jäävat teelõiku ei kasuta ja juurdepääsuta ei toimuks Sepa kinnistu hoovialal mootorsõidukitega liikumist, on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Puudutatud isik I on parkinud oma sõidukit kuuri juures, tee peal ja selle ääres ning kasutab mahasõitu ja teed Sepa kinnistule pääsemiseks. Puudutatud isik I ei saaks tee alla ega teest kuuri poole jäävat maa-ala niikuinii ühelgi muul otstarbel kasutada, kuna see on riigitee ja elektriliinide kitsendusega maa-ala. Teest kuuri poole jääb ka suur tiik, mille põhjal saab järeldada, et ala on niiske ja sinna ei olegi võimalik midagi rajada. Tee ei kulge üle puudutatud isiku hooviala, mis jääb teest elumaja poole. Maakohus on alternatiivseid juurdepääse põhjalikult kaalunud ning jõudnud tõendite ja asjaolude igakülgsel hindamisel õigustatult seisukohale, et otstarbekaim on määrata juurdepääsuks olemasolev juurdepääsutee I. Maakohus ei pidanud juurdepääsuteed X põhjendamatuks üksnes uue tee rajamisega seotud kulude ja keeruka asjaajamise tõttu, vaid 15
(25)2-19-5997 arvestas ka näiteks tee pikkust ja asjaolu, et see koormaks kolme kinnistut. Ebaõige on puudutatud isiku I väide, et Sepa kinnistu on ainus elamumaa, kuna ka Kurvi kinnistu on 100% elamumaa. Juurdepääsutee X kulgeks üle Kurvi kinnistu ligi 19 m kauguselt sellel asuvast eluhoonest. Määrav ei ole, et juurdepääsutee X jääb Kurvi kinnistu eluhoonet ümbritsevast aiast välja. Maakohus ei uurinud vaatlusel juurdepääsutee X trajektoori, vaid metsas kulgevat jalgrada, mis kulgeb Sikeldi kinnistult Vana-Saaremetsa kinnistule esialgu Rajametsa kinnistu äärt pidi, siis mööda Vana-Saaremetsa kinnistu põlluäärt ja edasi üle Kurvi kinnistu. Juurdepääsutee X kulgeks aga Vana-Saaremetsa kinnistul elektriõhuliinide all liigvee alal ning on oluliselt pikem kui 550 m, kuna see peab viima ka Sikeldi kinnistu eluhooneni. Seetõttu on selle rajamine oluliselt kallim. Jääb arusaamatuks, miks peab puudutatud isik I vääraks maakohtu järeldust, et juurdepääsutee X ehitus maksab tuhandeid kui mitte kümneid tuhandeid eurosid. Maakohtule ei saa ette heita alternatiivsete teede lõpliku maksumuse nimetamata jätmist, kuna ka hinnapakkumisi teinud ettevõtted ei oska lõplikku hinda nimetada. Maakohus võis arvestada avaldajate rahalisi võimalusi. Isegi kui avaldajate majanduslik olukord võimaldaks uue tee ehitamist, ei tähendaks see ikkagi, et juurdepääs tuleks määrata mujalt kui mööda olemasolevat teed. Tee rajamisega seotud kulutuste tegemine on ebamõistlik olukorras, kus on olemas korralik kõvakattega tee, mida on kasutatud pikka aega tava alusel. Maakohus leidis õigesti, et juurdepääsutee IV on ebamõistlik võrreldes juurdepääsuteega I, kuna rajada tuleks uus mahasõit ja tee ning see oleks ka juurdepääsuteest I 20 m pikem. Puudutatud isik II on küll kompromissiläbirääkimiste käigus väljendanud, et on nõus tee rajamisega Vana-Sepa kinnistule, kuid üksnes tingimusel, et ta ei pea tegelema asjaajamisega ega kandma ühtegi kulu. Sellest ei saa tuletada puudutatud isiku II tingimusteta nõustumist juurdepääsu määramisega üle Vana-Sepa kinnistu. Kompromissiläbirääkimised ei nurjunud põhjusel, et puudutatud isik I ei olnud nõus tee rajamist finantseerima rohkem kui 33,33% ulatuses. Puudutatud isik I oli nõus kandma 33,33% uue mahasõidu kuludest ja sellelt kohe Sepa kinnistule maha keerava teejupi rajamise kuludest, mitte kogu uue tee rajamise kuludest. Avaldajad oleksid pidanud seega kandma 66,67% mahasõidu rajamise kuludest ja teejupi kuludest, mida puudutatud isik I hakkab kasutama Sepa kinnistule sõitmiseks, ning 100% ülejäänud 100 m pikkuse tee rajamise kuludest. Arvestades, et kõrval on juba mahasõit ja lühem aastakümneid kasutusel olnud tee olemas, ei ole see õiglane ega põhjendatud. Avaldajatel ei ole tee rajamiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Maakohus lähtus juurdepääsutee VI puhul samadest kaalutlustest, millest juurdepääsutee IV puhul, ning jõudis põhjendatult järeldusele, et juurdepääsutee VI on ebamõistlik. Puudutatud isik VI on nõus juurdepääsu määramisega üle Sovardimetsa kinnistu mööda juurdepääsuteed VI üksnes juhul, kui Rae vald nõustub Sovardimetsa kinnistu sihtotstarbe muutmise ja neljaks krundiks jagamisega. Kohus ei saa panna Rae vallale kohustust selliste tingimustega nõustuda ning on ka väheusutav, et Rae vald nendega nõustuks. Mööda ei saa sellest, et mahasõidu rajamine Sovardimetsa kinnistule ei ole võimalik ebapiisava kauguse tõttu Sepa kinnistu mahasõidust. Seetõttu peaks uuelt mahasõidult rajama Sepa kinnistuni tee. Isegi kui puudutatud isik I ei pea Sepa kinnistu mahasõitu likvideerima, eeldab uue mahasõidu ja tee rajamine suurte investeeringute tegemist ja keerukat asjaajamist. Avaldajatel ei ole selleks rahalisi vahendeid ning see ei ole mõistlik olukorras, kus olemas on toimuv mahasõit ja tava alusel pikka aega kasutusel olnud tee. Kokkuleppe mittesaavutamisel on juurdepääsu küsimuse lahendamise pädevus kohtul, mitte kohalikul omavalitsusel. Maakohus ei ole juurdepääsutasu määramisel diskretsioonipiire ületanud ega menetlusnorme rikkunud ning on oma kaalutlusi põhjalikult käsitlenud. Puudutatud isik I heidab ette üksnes seda, et maakohus ei arvestanud, et puudutatud isiku I kasutuseelise kaotus puudutab lisaks teealusele maale ka teest Vana-Sepa kinnistu poole jäävat maad. Kohtupraktikast tulenevalt 16
(25)2-19-5997 tuleb aga juurdepääsutasu määramisel arvestada üksnes juurdepääsutee aluse maa kasutuseelise kaotust. Seetõttu puudub alus juurdepääsutasu suurendada. 600 eurot aastas on ebamõistlik tasu. Puudutatud isik palub piirata mootorsõidukite massi ja liiki, millega tohib Sepa kinnistule jäävat teed läbida, kuid ei ole seda määruskaebuse protsessuaalse taotluse all märkinud. Samas on juurdepääsule lisatingimuste seadmine igal juhul põhjendamatu ning avaldajad nõustuvad selles osas maakohtu põhjendustega ja jäävad oma varasematele seisukohtadele. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et juurdepääsuteed ei oleks võimalik läbida enam kui 3,5 t kaaluvate või teatud liiki sõidukitega. Mõnel korral Sepa kinnistul raskeveokitega liikumine ei ole silmaga nähtavaid kahjustusi tekitanud. Maakohus on õigesti leidnud, et tee olukord on piisavalt hea, et võimaldada liiklemist erinevate sõidukitega aasta ringi. Raskeveokid liiguvad teel haruharva.

ei näe ette määruskaebuse esitamise õigust määruse peale, millega on jäetud rahuldamata esialgse õiguskaitse tühistamise või muutmise taotlus. Kui käsitada puudutatud isiku I taotlust uue esialgse õiguskaitse tühistamise või muutmise taotlusena, tuleb see jätta rahuldamata, kuna maakohus on puudutatud isiku I 14.07.2020 taotluse juba lahendanud ning puudutatud isik I ei ole taotlust täiendavalt põhjendanud. Esialgse õiguskaitse kehtivus on jätkuvalt vajalik. Puudutatud isik I on asunud avaldajaid pärast maakohtu määruse tegemist ähvardama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 664

lg 2 alusel läbi vaatamata osas, milles puudutatud isik I vaidlustab maakohtu määrust esialgse õiguskaitse meetmete tühistamise või selle tingimuste muutmise taotluse rahuldamata jätmise osas. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse ülejäänud osas rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. 12. Puudutatud isik I vaidlustab maakohtu määrust täies ulatuses, sh maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1, millega maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku I 14.07.2020 taotluse maakohtu 23.08.2019 määrusega kehtestatud esialgse õiguskaitse meetmete tühistamiseks või selle tingimuste muutmiseks. Maakohus võttis määruskaebuse tervikuna menetlusse, edastades selle 25.02.2021 kirjaga ringkonnakohtule lahendamiseks. Ringkonnakohus peab

§ 664

lg 1 alusel kontrollima, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud.

§ 660

lg-st 1 tulenevalt saab maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 4771

lg 4 esimene lause annab õiguse esitada määruskaebus üksnes esialgse õiguskaitse määruse peale.

§ 4771

lg 2 teise lause kaudu kohalduv

§ 390

lg 1 võimaldab vaidlustada maakohtu määrust, millega maakohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas.

ei anna seega õigust vaidlustada määrust, millega kohus jätab esialgse õiguskaitse meetmete tühistamise või muutmise taotluse rahuldamata. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus

§ 664

lg 2 alusel määruskaebuse läbi vaatamata osas, milles puudutatud isik I vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni p-i

  1. Uut taotlust esialgse õiguskaitse meetmete tühistamiseks või selle tingimuste muutmiseks ei ole puudutatud isik I esitanud.
  2. Vaidlus juurdepääsuõiguse tagamiseks lahendatakse menetlusosaliste huvide kaalumise teel (vt nt Riigikohtu 13.02.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 17.1). Kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama 17

(25)2-19-5997 astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusnorme (vt nt Riigikohtu 16.01.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12, p-d 9 ja 12). Ringkonnakohus kontrollib seega järgnevalt, kas maakohus ületas juurdepääsu asukoha või juurdepääsutasu määramisel diskretsioonipiire või rikkus oluliselt menetlusnorme, mh kas maakohus arvestas kõigi tähtsust omavate asjaoludega, ei andnud neile ebaõiget kaalu ega lähtunud ebaõigetest asjaoludest.
  1. Kuigi varasem kasutamise tava ei ole juurdepääsu määramisel ainumäärav, on see üks oluline asjaolu, mida tuleb menetlusosaliste huvide kaalumisel arvestada (vt nt Riigikohtu 12.03.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 17.2; 03.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4810, p 27; 27.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22). Puudutatud isik I leiab erinevalt avaldajatest ja maakohtust, et juurdepääsutee I kasutamine Sikeldi kinnistule pääsemiseks ei ole väljakujunenud tava. Ringkonnakohus möönab, et maakohus ei ole tava olemasolu piisaval määral põhjendanud, kuid ei nõustu, et seda ei eksisteeri. Juurdepääsutee I näha erinevatel Maa-ameti kaardirakenduse ajaloolistel kaartidel (vt nt 1978– 1989 katastrikaart 10T, 1994–1998 baaskaart 50T, 1997–2003 Eesti kaart 50T, 1994–2020 põhikaart 20T), NSVL topograafilistel kaartidel (vt nt 1946–1988 o42 25T keskmine, 1963– 1989 o42 50T uuem), fotokaartidel (vt nt 1977 c63 fotokaart 10T lina4 ja 1990 o42 fotokaart 10T lina4) ja kõigil põhikaartidel (sh nii esimesel, 1996–2007 põhikaardil, kui ka 2021 põhikaardil). Juurdepääsutee I on kantud kitsendusena 09.11.2004 koostatud Sepa ja Vana-Sepa kinnistute katastriüksuse plaanidele (vt Rae Vallavalitsuse 03.06.2019 seisukoha lisad 2 ja 3, dtl 87 ja 88) kahe paralleelse joonena, mis viitab sõiduteele. Google Maps juuli 2011 tänavavaates vaatega Aruvalla-Jägala teelt Sepa kinnistu poole on näha, et pärast Sepa kinnistu kuuri jätkuvad killustiku vmt pealiskattega selgelt nähtavad sõidujäljed (vt https://goo.gl/maps/39mTFTHe7NeJRqFk7). Maa-ameti kaardirakenduse fotolao 16.05.2014 aerofotodel (vt https://fotoladu.maaamet.ee/foto=148923 ja https://fotoladu.maaamet.ee/ foto=148944; peale vajutades on võimalik sisse suumida ja ringi liikuda) on näha sarnase kvaliteediga sõidujälgede olemasolu kogu juurdepääsutee I ulatuses, mis jätkuvad Sikeldi kinnistu eluhooneni. Ka Sikeldi kinnistu
  2. aasta müügikuulutustele lisatud fotodel (vt puudutatud isiku 29.01.2020 taotluse lisad 4 ja 5, dtl 261–265) on näha Vana-Sepa kinnistult Sikeldi kinnistu eluhooneni viivad sarnase kvaliteediga sõidujäljed. Eelnev näitab, et juurdepääsuteed I on kasutatud ajalooliselt juurdepääsuna Sikeldi kinnistule ning selline kasutus toimus veel siis, kui avaldajad Sikeldi kinnistu
  3. aastal ostsid. Seda kinnitab ka asjaolu, et avaldajatele ei tehtud kuni
  4. aasta lõpuni ühtegi märkust juurdepääsutee I kasutamise kohta. Kuigi Sepa kinnistul elasid sel ajal üürnikud, ei ole siiski usutav, et puudutatud isik I ei olnud mitmete aastate vältel teadlik Sepa kinnistule jääva tee kasutamisest, mh et üürnikud ei pöördunud puudutatud isiku I poole, kui Sepa kinnistule jäävat ja tõkkepuuga eraldatud teed (vt puudutatud isiku I 20.08.2019 seisukoha p-d 2.8–2.10, dtl 186) hakati täiesti ootamatult sõidukitega läbima. Ei ole usutav, et juurdepääsutee I oleks eespool viidatud fotodel nähtaval kujul säilinud, kui seda ei oleks sõidukitega läbitud alates
  5. aastast, mil Sikeldi kinnistu varasem omanik S suri, kuni
  6. aastani, mil avaldajad Sikeldi kinnistu omandasid. Puudutatud isik I on märkinud, et puudutatud isik II läbis
  7. aastal Sepa kinnistule jäävat teelõiku raskeveokitega (vt puudutatud isiku 10.05.2019 seisukoha p 2, dtl 54), kuid sellest ei saanud tekkida killustiku vmt pealiskattega ja aastaid hiljem selgelt nähtavaid sõidujälgi, samuti ei selgita see Google Maps juuli 2011 tänavavaates nähtavaid sõidujälgi. Ülaltoodut arvestades ei vasta tõele ka puudutatud isiku I väide, et Sepa kinnistule jääv tee on olemas seetõttu, et avaldajad on selle sisse sõitnud ning seda killustiku ja kruusaga parendanud. Samuti on ülaltoodu põhjal alust kahelda puudutatud isiku I endise elukaaslase A. Volteri ja viimase ema E. Stricki, kes elasid väidetavalt Sepa kinnistul aastatel 2008–2011, kirjalike 18
(25)2-19-5997 seletuste usaldusväärsuses (vt puudutatud isiku I 29.01.2020 menetlusdokumendi lisa 7, dtl 268–269; 04.12.2020 menetlusdokumendi lisad 13 ja 14, dtl 663–665). Kuigi juurdepääsuteed I võidi pärast S surma kasutada Sikeldi kinnistule pääsemiseks nii jalgsi kui ka sõidukitega harva, ei kadunud ära tava, et Sikeldi kinnistule liiguti mööda juurdepääsuteed I. Ka A. Volteri 18.10.2019 seletuste kohaselt pääsesid Sikeldi kinnistu eelmised omanikud Sikeldi kinnistule selliselt, et jätsid sõiduki suure tee äärde ning läbisid tee (seletuste sisu arvestades ei saa olla silmas peetud muud kui Sepa kinnistule jäävat teed) jala. Kuigi Maa-ameti ajaloolistel kaartidel (vt 1994–1998 baaskaart 50T, 1997–2003 Eesti kaart 50T) on näha ka suures osas juurdepääsuteede III ja VII trajektooriga kattuv tee, mis viib VaidaUrge teelt Sikeldi kinnistuni, on see põhikaartidel, sh juba 1996–2007 põhikaardil, märgitud kuni Saaremetsa kinnistu hooneni pinnasteena ja sealt edasi rajana, mis ei jõua välja Sikeldi kinnistuni. On kaheldav, kas seda on Sikeldi kinnistule sõidukitega pääsemiseks üldse kasutatud, kuid igal juhul ei ole seda tehtud enam aastaid. Praegusel ajal Saaremetsa kinnistu hoone kõrvalt Sikeldi kinnistu poole looduses nähtavat teed ega rada ei vii ning paista on VanaSaaremetsa kinnistule jääv tihe võsa ja puud (vt maakohtu 11.11.2020 paikvaatluse protokollile lisatud fotod 20 ja 21, dtl 580 ja 581). Ka ei kinnita ükski asjas esitatud tõend, et Sikeldi kinnistule pääsemiseks oleks tavana väljakujunenud juurdepääsuteede IX või X kasutamine. Isegi kui möödunud sajandil kasutati Sikeldi kinnistule pääsemiseks muid alternatiive, kujunes tava siiski selliseks, et kasutama jäädi juurdepääsuteed I.
  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juurdepääsu määramine üle Sepa kinnistu ei takista oluliselt Sepa kinnistu tavapärast kasutamist. Juurdepääsutee I on paiknenud samas asukohas aastakümneid ning olnud teena kasutuses. Isegi kui puudutatud isik I on sellel vahel sõidukeid parkinud, saab Sepa kinnistul sõidukeid parkida ka mujal. Näiteks pöörab kohe pärast mahasõitu eraldi tee Sepa kinnistu eluhoone poole, millele mahub parkima mitu autot (vt 11.11.2020 paikvaatluse protokollile lisatud foto 7, dtl 567; Google Maps juuni 2019 tänavaade, https://goo.gl/maps/UVX5VoRLt4ymSUnA6). Lisaks on näha, et Sepa kinnistul pargitakse sõidukeid juurdepääsutee I äärde (vt puudutatud isiku I 20.08.2019 seisukoha lisa 4, dtl 198; Google Maps juuli 2011 tänavavaade, https://goo.gl/maps/FkbRkKg2QXCPsd1u5). Sepa kinnistut koormavad küll Aruvalla-Jägala tee kaitsevöönd ja elektripaigaldise kaitsevöönd, kuid tõele ei vasta puudutatud isiku I väide, et neid arvestades saab Sepa kinnistule ehitada vaid sinna, kus kulgeb tee. Sepa kinnistule jääv teelõik on 75 m pikk ning see kulgeb ka ise ligi 24,5 m ulatuses Aruvalla-Jägala tee kaitsevööndis ja ligi 8 m ulatuses elektripaigaldise kaitsevööndis. Lisaks jääb Sepa kinnistule mitmeid suuremaid piirangutevabu maatükke, millele puudutatud isik I saab soovi korral ehitada ka Sepa kinnistu eluhoonest suuremaid hooneid. Ringkonnakohus möönab, et kuna tee ei kulge täiesti Sepa kinnistu piiri pidi, eraldab tee veel umbes 570 m2 suuruse osa ülejäänud Sepa kinnistust. Samas ei saa väita, et seda maaala ei saaks juurdepääsu määramise tõttu enam sihtotstarbekohaselt kasutada. Vastava maa-ala pindala ja kuju on sellised, mis võimaldavad seda jätkuvalt kasutada. Sinna jääb ka näiteks kuur ja väike tiik (vt puudutatud isiku 29.01.2020 taotluse lisaks 23 olev Lahe Kinnisvara 05.12.2019 eksperthinnang nr 1061-19, dtl 311). Ligi 245 m2 vastavast maa-alast jääb Aruvalla-Jägala tee kaitsevööndisse ja 50 m2 elektripaigaldise kaitsevööndisse, mistõttu on nende osade kasutamine niikuinii piiratud.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et juurdepääsu määramisega kaasnev privaatsuse (mis on perekonna- ja eraelu puutumatuse üks aspekt) riive ei ole niivõrd intensiivne, nagu puudutatud isik I on esile toonud. Võõraste inimeste liikumine elamiseks kasutataval kinnistul riivab kindlasti elanike privaatsust. Samas tuleb arvestada, et siinsel juhul on juurdepääsutee I ja Sepa kinnistu eluhoone vähim kaugus 34 m ning juurdepääsutee I kasutamise sagedus on väga madal, piirdudes mõne korraga ööpäevas. Seetõttu ei saa 19
(25)2-19-5997 puudutatud isiku I ja tema pere privaatsuse riivet ülemäära intensiivseks pidada. Juurdepääsu määramine ei riiva puudutatud isiku I kodu puutumatust, kuna puudutatud isiku I eluruume see kuidagi ei puuduta. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et väited puudutatud isiku perekonna ja vara ohustamise kohta on põhjendamatud ning ei korda selles osas maakohtu põhjendusi .
  1. Määruskaebuses leiab puudutatud isik I, et on vähemalt kolm juurdepääsuteest I oluliselt vähem koormavat ja mõistlikumat varianti: juurdepääsuteed IV, VI ja X. Ringkonnakohus kontrollib seega järgnevalt, kas esineb mõni asjaosalisi vähem koormav juurdepääsuvariant. 17.
  2. Kuigi menetlusosalised saaksid kompromissi korras kokku leppida juurdepääsuteede IV ja VI rajamises, Sikeldi kinnistule juurdepääsuna määramises ning Sepa kinnistu mahasõidu likvideerimises, ei saa kohus juurdepääsuvaidluse sisulisel lahendamisel neid variante arvestada. Juurdepääsuteed IV ja VI eeldavad uue mahasõidu rajamist V klassi Aruvalla-Jägala maanteelt, mis ei ole Sepa kinnistu mahasõidu kaugust arvestades avalik-õiguslike normide alusel võimalik (vt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ p 5.2.1 lg 3; avaldajate 17.04.2019 avalduse lisa 3, dtl 14–15; avaldajate 15.08.2019 seisukoha lisa 25, dtl 163–165). Kohus ei saa AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramisel kohustada koormatava kinnisasja omanikku muudeks kui abistavateks tegudeks (Riigikohtu 09.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 32-1-31-17, p 12), rääkimata puudutatud isikust I, kelle kinnistut juurdepääsuteed IV–VI koormama ei hakkaks. Kuna kohus ei saa kohustada puudutatud isikut I Sepa kinnistu mahasõitu likvideerima, ei tule juurdepääsuteed IV–VI kõne alla ning ringkonnakohus ei hinda juurdepääsuteedega IV ja VI seotud määruskaebuse väiteid. Kuigi puudutatud isik I ei ole määruskaebuses märkinud, et juurdepääs tuleks määrata mööda juurdepääsuteed V, märgib ringkonnakohus, et eelnev kehtib ka juurdepääsutee V kohta. 17.
  3. Juurdepääsutee X saab alguse Vaida-Urge teelt, kulgeb üle Kurvi kinnistu ja reformimata riigimaa ning jõuab välja Vana-Saaremetsa kinnistule, kust kulgeb edasi mööda Vana-Saaremetsa kinnistu põlluäärt kuni Rajametsa kinnistu piirini, pöörates järsult VanaSaaremetsa kinnistu metsaalale ning jõudes välja Sikeldi ja Vana-Saaremetsa kinnistute piiri keskpaika. Määruskaebuses on juurdepääsutee X pikkuseks märgitud 550 m ning selle rajamise kuluks 5000–14 000 eurot. Kui liita kokku määruskaebuses oleval kaardil märgitud teelõikude pikkused, tuleb tee pikkuseks Sikeldi kinnistu piirini hoopis 466,35 m. Lisaks ei ole puudutatud isik I esitanud ühtegi tõendit juurdepääsutee X rajamise maksumuse kohta. Puudutatud isiku I viidatud 04.12.2020 menetlusdokumendi p 2 ning selle lisad 1–3 puudutavad juurdepääsutee IX, mitte juurdepääsutee X rajamise kulusid (vrd 04.12.2020 menetlusdokumendi lisaks 4 olevale hinnapäringule lisatud kaart ja määruskaebuse p-s 5 olev kaart). Juurdepääsuteede IX ja X trajektoorid kattuvad küll Kurvi kinnistu mahasõidust Vana-Saaremetsa ja Rajametsa kinnistu piirini, kuid sealt edasi kulgeb juurdepääsutee IX Sikeldi kinnistule paralleelselt VanaSaaremetsa ja Rajametsa kinnistute piiriga, aga juurdepääsutee X läbib Vana-Saaremetsa kinnistu metsaala diagonaalis, kulgedes Maa-ameti kitsenduste kaardi ning määruskaebusele lisatud kaardi järgi ligi 72 m mööda VaidaII:ARU elektriõhuliinide alla jäävat sihti, st elektripaigaldise kaitsevööndis. Maakohus on lisanud paikvaatluse protokollile ka fotod märgitud sihist ja elektriõhuliinidest, mida toestavad kindla vahemaa tagant elektripostid (vt 11.11.2020 paikvaatluse protokollile lisatud fotod 26 ja 27, dtl 586 ja 587). Ehitusseadustiku (EhS) § 77 lg 2 p 1 järgi on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud mh süvendus- ja maaparandustööde tegemine. EhS § 70 lg 3 esimese lause alusel võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusoleku. Uue tee rajamine elektriõhuliinide alla jäävale sihile ei ole seega elektripaigaldise omaniku nõusolekuta võimalik. Asja materjalidest ei nähtu, et selline nõusolek oleks saadud. 20
(25)2-19-5997 Isegi kui elektripaigaldise omanik annaks nõusoleku tee rajamiseks elektripaigaldise kaitsevööndisse, tuleb siiski arvestada, et juurdepääsutee X pikkus oleks ligi 466 m. Kuigi Kurvi kinnistule jäävat ligi 71 m pikkust teelõiku kasutavad ka Kurvi, Saaremetsa ja arvatavasti Vana-Saaremetsa kinnistute omanikud ning reformimata riigimaale jäävat ligi 87 m pikkust teelõiku Saaremetsa kinnistu omanikud ja arvatavasti Vana-Saaremetsa kinnistu omanikud, nähtub asja materjalidest, et ükski neist ei kasuta teed aasta ringi. Maakohus on paikvaatlusel tuvastanud, et reformimata riigimaale ja Kurvi kinnistu hoonet ümbritseva valge aiani jääv teelõik on pinnastee (vt 11.11.2020 paikvaatluse protokollile lisatud fotod 17 ja 18 vaatega Vaida-Urge tee poole, dtl 577 ja 578). Kuna Kurvi kinnistu hoonet ümbritsev valge aed algab sisuliselt kohe pärast reformimata riigimaa ja Kurvi kinnistu piiri, pidi maakohus silmas pidama üksnes reformimata riigimaale jäävat teelõiku. Maakohus küll ei uurinud paikvaatlusel Kurvi kinnistule jäävat teelõiku, kuid avaldajate 15.08.2019 esialgse õiguskaitse taotlusele lisaks 14 olevalt fotolt (dtl 152) on näha, et Kurvi kinnistule viib Vaida-Urge teelt asfalteeritud mahasõit, mis jätkub niidetud pinnasteena, mida võib küll kunagi parendatud olla, kuid mis on siiski tiheda murukattega. Vana-Saaremetsa kinnistu põllualale jääv teelõik on vaatlusel tuvastatu järgi üksnes niidetud rada (vt ka 11.11.2020 paikvaatluse protokollile lisatud foto 16, dtl 576). Elektriõhuliinide alla jääv osa on heina kasvanud ja sellel ei ole teed näha (vt 11.11.2020 paikvaatluse protokollile lisatud fotod 26 ja 27, dtl 586 ja 587). Elektriõhuliinide alt Sikeldi kinnistu poole pöörava ligi 111 m pikkuse teelõigu kohta ei ole fotosid esitatud ning maakohus ei uurinud seda vaatlusel, kuid Maa-ameti kaardirakenduse kaartide ja aerofotode järgi on selle koha peal Vana-Saaremetsa kinnistu mets. Eelnevat arvestades tuleb aastaringselt sõidukitega läbitav tee terves ulatuses alles rajada. Arvestada tuleb, et avaldajad peavad juurdepääsutee X otstarbekohaseks kasutamiseks rajama tee ka Sikeldi kinnistu eluhooneni (Riigikohtu 13.02.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 17.2). Kohast, kus juurdepääsutee X lõikub Sikeldi kinnistu piiriga, jääb linnulennult Sikeldi kinnistu eluhooneni või Sikeldi kinnistul oleva kõvakattega sõidujälgedega teeni ligikaudu 180 m, st rajada tuleks veel vähemalt 180 m pikkune teelõik. Kokku tuleks seega rajada vähemalt 646 m teed. Kuna juurdepääsutee X rajamise kulude kohta eraldi tõendeid esitatud ei ole, võtab ringkonnakohus aluseks puudutatud isiku I 04.12.2020 menetlusdokumendile lisatud PK Infra OÜ, Warren Safety OÜ ja AS Kiviluks hinnapakkumised (dtl 628–631). PK Infra OÜ pakkumine on tehtud teele pikkusega 550 m ja laiusega 3 m (pindala 1650 m2) ning selle hind on 14 076,60 eurot (km-ga), mis teeb ühe ruutmeetri hinnaks 8,53 eurot. Warren Safety OÜ pakkumine on tehtud teele pikkusega 540 m ja laiusega 2,6 m ning selle hind on 12 439,20 eurot (km-ga). Kuna arvestada tuleb siiski 3 m laiuse teelõiguga, kujuneb maksumuseks hoopis 14 454 eurot, mis teeb ühe ruutmeetri hinnaks 8,76 eurot. AS Kiviluks pakkumine on tehtud teele pikkusega 540 m ja laiusega 3 m (pindala 1620 m2) ning selle hind käibemaksuga on 13 312,68 eurot, mis teeb ühe ruutmeetri hinnaks 8,22 eurot. Kui võtta aluseks keskmine ruutmeetri hind 8,50 eurot, kujuneb juurdepääsutee X rajamise maksumuseks 11 883 eurot (466 × 3 × 8,50) ja Sikeldi kinnistu eluhooneni viiva teelõigu maksumuseks täiendavalt vähemalt 4590 eurot (180 × 3 × 8,50), s.o kokku 16 473 eurot. Samas on tegemist esialgsete hinnapakkumistega, milles ei sisaldu näiteks välja kaevatud pinnase ära vedamise ja utiliseerimise kulud ning võimaliku metsaraie kulud, mistõttu võib juurdepääsutee X rajamine osutuda veelgi kallimaks. Lisaks juurdepääsutee X rajamise kulude kandmisele peaksid avaldajad edaspidi kandma juurdepääsuteest I enam kui 2,5 korda pikema tee hooldamise kulud. Kuigi Kurvi kinnistule ja reformimata riigimaale jääva 158 m teelõigu hooldamise kulud saaks tee kasutajate vahel proportsionaalselt ära jagada, siis ülejäänud ehk 488 m teelõigu osas peavad avaldajad need kandma üksi. 21
(25)2-19-5997 Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga I, et juurdepääsutee X koormab selle alla jäävate kinnistute omanikke vähem kui juurdepääsutee I puudutatud isikut I. Juurdepääsutee X kulgeb elamumaa sihtotstarbega Kurvi kinnistul vahetult selle piiri ääres ning teelõiku kasutavad ka Saaremetsa ja arvatavasti Vana-Saaremetsa kinnistute omanikud. Juurdepääsutee X jääb Kurvi kinnistu aiaga ümbritsetud suvilast 19 m kaugusele, kuid Kurvi kinnistul ei elata aasta ringi. Juurdepääsu määramine mööda juurdepääsuteed X riivaks seega küll puudutatud isikute VII ja VIII privaatsust, kuid mitte eriti intensiivselt. Maatulundusmaa sihtotstarbega Vana-Saaremetsa kinnistul ei ole hooneid ning juurdepääsutee X kulgeb sellel mööda põlluäärt ja läbi metsaala. Seetõttu ei riiva juurdepääsutee X puudutatud isikute IX, X ja XI privaatsust, kuid kuna VanaSaaremetsa kinnistule jääv teelõik on pikk ja selle rajamisel tuleb tõenäoliselt maha võtta metsa, riivab see siiski nende õigust Vana-Saaremetsa kinnistut vabalt vallata ja kasutada. Kui lisada eelnevatele riivetele ka avaldajate huvi saada juurdepääs suuremaid kulutusi tegemata, kaaluvad need üles puudutatud isikule I juurdepääsu määramisega mööda juurdepääsuteed I kaasneva õiguste kitsenduse. Asjaolu, et Sikeldi kinnistul toimuvad ehitustööd, ei tähenda, et avaldajatel oleks ligi 16 500 euro ulatuses vabu rahalisi vahendeid. Igal juhul oleks nii suures ulatuses kulutuste tegemine ja hiljem ka oluliselt pikema juurdepääsutee hooldamine põhjendamatu olukorras, kus on juba olemas palju lühem ja tava alusel aastakümneid kasutuses olnud aasta ringi sõidukitega läbitav tee. 17.3. Kuigi puudutatud isik I ei ole määruskaebuses ülejäänud alternatiividele eraldi tuginenud, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et juurdepääsu määramine mööda muid alternatiive ei ole samuti põhjendatud. Juurdepääsuteed II, III, VII ja IX saavad alguse Vaida-Urge teelt ja kulgevad esialgu juurdepääsuteega X sarnast trajektoori pidi, st üle Kurvi kinnistu ja reformimata riigimaa. Juurdepääsuteed II ja IX on ka edasi sarnase trajektooriga. Juurdepääsutee II pöörab reformimata riigimaalt otse Vana-Saaremetsa kinnistu põllule, mitte ei kulge põlluäärt mööda nagu juurdepääsutee IX, ning kulgeb Vana-Saaremetsa kinnistu metsaalal Rajametsa kinnistu piirist pisut kaugemal kui juurdepääsutee IX. Kuna kõne all on olnud siiski eelkõige mööda Vana-Saaremetsa kinnistu põlluäärt ja mööda Vana-Saaremetsa kinnistu metsarada kulgev tee, milleks on juurdepääsutee IX, ei pea ringkonnakohus vajalikuks Vana-Saaremetsa kinnistu omanikke ja avaldajaid rohkem koormavat juurdepääsuteed II eraldi kaaluda. Juurdepääsutee IX pikkus Kurvi kinnistu piirist Sikeldi kinnistu piirini on ligi 390 m. Sealt edasi jääb linnulennult Sikeldi kinnistu eluhooneni 285 m ja Sikeldi kinnistul oleva kõvakattega sõidujälgedega teeni mõned meetrid rohkem. Rajada tuleks seega kokku vähemalt 675 m teed, mille maksumuseks kujuneks PK Infra OÜ, Warren Safety OÜ ja AS Kiviluks hinnapakkumiste keskmist ruutmeetri hinda arvestades 17 212,50 eurot (675 × 3 × 8,5). Juurdepääsutee IX rajamine võib osutuda kallimaks, kuna hinnapakkumistes ei ole kõigi vajalike töödega arvestatud (vt p 17.2). Lisaks läbib ka juurdepääsutee IX Vaida II:ARU elektripaigaldise kaitsevööndit, mistõttu on selle rajamiseks vaja elektripaigaldise omaniku luba. Edaspidi tuleks hooldada juurdepääsuteest I enam kui 2,5 korda pikemat teed. Kuna juurdepääsutee IX riivab selle alla jäävate kinnistute omanikke enam-vähem sama intensiivselt kui juurdepääsutee X ning selle rajamise maksumus on pisut kõrgem kui juurdepääsuteel IX, ei ole juurdepääsu määramine mööda juurdepääsuteed IX mõistlik samadel põhjustel nagu juurdepääsu määramine mööda juurdepääsuteed X. Ka juurdepääsuteed III ja VII on praktiliselt sama trajektooriga, kulgedes Saaremetsa kinnistu piirini ning edasi Vana-Saaremetsa kinnistul vahetult Saaremetsa ja Vana-Saaremetsa kinnistu piiri kõrval ning edasi otse Sikeldi kinnistuni. Juurdepääsuteede III ja VII pikkus on ligi 500 m ning linnulennult jääb Sikeldi kinnistu eluhooneni veel ligi 64 m. Rajada tuleks seega 564 m teed, mille maksumuseks kujuneks PK Infra OÜ, Warren Safety OÜ ja AS Kiviluks 22
(25)2-19-5997 hinnapakkumiste keskmist ruutmeetri hinda arvestades 14 382 eurot (564 × 3 × 8,5). Juurdepääsuteede III ja VII rajamine võib osutuda kallimaks, kuna hinnapakkumistes ei ole kõigi vajalike töödega arvestatud (vt p 17.2). Juurdepääsutee III ja VIII kulgeksid umbes 4 m kauguselt mööda elamumaa sihtotstarbega Saaremetsa kinnistu taluhoonest. Kuigi Saaremetsa kinnistu taluhoones teadaolevalt aasta ringi ei elata, riivaks see üpris intensiivselt puudutatud isikute XII ja XIII privaatsust. Kurvi ja Vana-Saaremetsa kinnistu omanikele kaasnev riive on sisuliselt sama nagu juurdepääsuteede II, IX ja X puhul. Kui lisada eelnevatele riivetele avaldajate huvi saada juurdepääs suuremaid kulutusi tegemata, kaaluvad need üles puudutatud isikule I juurdepääsu määramisega mööda juurdepääsuteed I kaasneva õiguste kitsenduse. Jäävad veel juurdepääsuteed VIII ja XI. Juurdepääsutee VIII, mille pakkus ühe alternatiivina välja Rae Vallavalitsus, saab alguse Naska teelt ning kulgeb läbi Vana-Saaremetsa kinnistu metsa. Selle pikkus Sikeldi kinnistu piirini on ligi 312 m ja sealt jääb Sikeldi kinnistu eluhooneni linnulennult ligi 60 m. Ei ole teada, et Vana-Saaremetsa kinnistul selles osas metsa sees üldse mingi rada kulgeks või oleks kunagi kulgenud. Teised menetlusosalised ei ole seda mõeldava alternatiivina käsitlenud ega selle kohta ühtegi tõendit esitanud, samuti ei uurinud maakohus seda vaatlusel ega hinnanud vaidlustatud määruses. Eeltoodu tõttu ei hinda seda ka ringkonnakohus. Juurdepääsutee XI algab Aruvalla-Jägala teelt ja kulgeb üle Sovardimetsa kinnistu selle keskel. Juurdepääsutee XI eeldab uue mahasõidu rajamist Aruvalla-Jägala teelt ning selle pikkus mahasõiduta on ligi 200 m. Sikeldi kinnistul oleva kõvakattega sõidujälgedega teeni jääb sealt edasi linnulennult ligi 138 m. Sovardimetsa kinnistu on küll 100% maatulundusmaa, kuid sellegipoolest riivaks kinnistu keskel kulgev juurdepääs puudutatud isikute V ja VI õigust kinnistut vabalt vallata ja kasutada üpris intensiivselt. Juurdepääsutee XI koormaks oluliselt ka avaldajaid, kes peavad rajama uue mahasõidu ja 338 m pikkuse tee. Uue mahasõidu ja uue tee rajamine Sovardimetsa kinnistule läheks puudutatud isiku I 29.01.2020 menetlusdokumendi p-s 10 väidetu kohaselt maksma kokku 13 026 eurot. Sikeldi kinnistule rajatava 138 m pikkuse teelõigu maksumuseks kujuneks PK Infra OÜ, Warren Safety OÜ ja AS Kiviluks hinnapakkumiste keskmist ruutmeetri hinda arvestades 3519 eurot. Ka juurdepääsutee XI rajamine võib osutuda sellest kallimaks, kuna uue mahasõidu rajamisega kaasnevad erinevad asjaajamise kulud, nt projekti koostamise kulu. Lisaks tuleks edaspidi hooldada juurdepääsuteest I ligi 1,5 korda pikemat teed. Puudutatud isikule V ja VI juurdepääsu määramisega kaasnev riive ning avaldajate huvi saada juurdepääs suuremaid kulutusi tegemata kaaluvad üles puudutatud isikule I juurdepääsu määramisega mööda juurdepääsuteed I kaasneva õiguste kitsenduse. 18. Eelnevast lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole juurdepääsu asukoha määramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus võrdles erinevaid juurdepääsutee alternatiive ning arvestas menetlusosaliste huvide kaalumisel kõiki olulisi asjaolusid, sh varasemat tava, juurdepääsuteede mõõtmeid ja kasutusviisi, juurdepääsu määramisega kaasnevaid riiveid ning uute juurdepääsuteede rajamise kulukust. Kuigi maakohus ei andnud uute juurdepääsuteede rajamise maksumusele täpset hinnangut, kõrvaldas ringkonnakohus selle vea ning tuvastas puudutatud isiku I esitatud väidete ja tõendite alusel, et kõigi kõne alla tulevate alternatiivsete juurdepääsuteede rajamine läheks maksma üle 14 000 euro. Kuigi juurdepääsu määramine mööda juurdepääsuteed I riivab nii puudutatud isiku I õigust privaatsusele kui ka õigust Sepa kinnistut vabalt vallata ja kasutada, ei kaalu see üles avaldajate huvi saada juurdepääs Sepa ja Vana-Sepa kinnistute kaudu mööda juurdepääsuteed I, mis on ajalooline ja aastakümneid kasutuses olnud juurdepääs Sikeldi kinnistule. Asjaolu, et avaldajate ja puudutatud isiku I vahelised suhted on konfliktsed, ei õigusta juurdepääsu määramist mujalt. 19. Puudutatud isik I vaidlustab ka maakohtu määratud juurdepääsutasu, leides, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata, et puudutatud isik I kasutuseelise kaotus puudutab 23
(25)2-19-5997 lisaks juurdepääsutee I alusele maale ka sellest Vana-Sepa kinnistu poole jäävat maatükki. Ringkonnakohus nõustub, et juurdepääsutasu määramisel tuleb arvestada, kas koormataval kinnisasjal on veel mingi ala, mida selle omanik ei saa juurdepääsu tõttu sihtotstarbeliselt kasutada (vt ka Riigikohtu 03.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 20). Samas ei välista juurdepääsu määramine mööda juurdepääsuteed I sellest Vana-Sepa kinnistu poole jääva maatüki sihtotstarbelist kasutamist (vt p 15). Seetõttu arvestas maakohus juurdepääsutasu määramisel põhjendatult üksnes tee alla jääva maa suurusega ega ületanud diskretsioonipiire.
  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudub vajadus reguleerida, millist liiki ja kui raskete sõidukitega avaldajad ja neilt nõusoleku saanud isikud juurdepääsuteed läbida võivad, ning ei korda maakohtu põhjendusi. Avaldajad elavad Sikeldi kinnistul ja vajadus läbida juurdepääsuteed I raskeveokitega võib tekkida väga harva, eriti pärast Sikeldi kinnistul toimuvate ehitustööde lõppemist. Lisaks on mõistetav, et aeg-ajalt on vaja Sikeldi kinnistule pääseda ka kommunaal- ja kullerteenuste osutajatel. Kuigi juurdepääsuteed I on läbitud ka raskemate sõidukitega, ei ole jätkuvalt teada, et see oleks tee alla jäävat maad kahjustanud.
  2. Eeltoodust tulenevalt puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks ja määruskaebus jääb rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku I kanda.

22. Avaldajad esitasid 12.04.2021 ja 15.04.2021 menetluskulude nimekirjad ja menetluskulude kindlaksmääramise taotlused, milles paluvad mõista puudutatud isikult I nende menetluskulude katteks välja kokku 1898 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjade kohaselt on õigusabi osutatud kokku 12 tunni 10 minuti ulatuses tunnitasuga 130 eurot (käibemaksuta). Avaldajad on kooskõlas

§ 174

lg-ga 10 kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldajate lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohus leiab, et avaldajate lepingulise esindaja kulud on arvestades asja keerukust ja suurt mahtu tervikuna põhjendatud. Puudutatud isikult I tuleb seega mõista avaldajate menetluskulude katteks välja 1898 eurot (käibemaksuga). Vastavalt avaldajate taotlusele kohustab ringkonnakohus puudutatud isikut I tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 23. Maakohus märkis küll vaidlustatud määruse põhjendustes, et põhjendatud on jätta 23.08.2019 kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtima, kuid jättis selle küsimuse vastuolus

§ 463

lg 2 ja § 4771 lg 2 kaudu kohalduva

§ 442lg-ga 5 määruse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt lahendamata.

Ringkonnakohus saab selle minetuse kõrvaldada. Avaldajad leiavad vastuses määruskaebusele, et esialgse õiguskaitse kehtima jäämine on vajalik, ning esitasid selle kinnituseks puudutatud isiku I ähvardava tooniga 14.01.2021 ja 17.02.2021 sõnumid ning 18.02.2021 e-kirja avaldajale II. Arvestades eelnevat ning ka seda, et vaidlustatud määrusega määratud juurdepääsu asukoht kattub maakohtu 23.08.2019 esialgse õiguskaitse määrusega määratud juurdepääsu asukohaga, peab ringkonnakohus vajalikuks jätta maakohtu 23.08.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu

§ 445lg 2 alusel jõusse kohtumääruse täitmist tagava abinõuna.

Avaldajad elavad Sikeldi kinnistul ning neile tuleb tagada Sikeldi kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele ka kohtumenetluse ajal. 24

(25)2-19-5997 (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 20.04.2022 määrusega RESOLUTSIOON
  1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  2. septembri
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-5997 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a määruse juurdepääsutasu määramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 4), samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  6. Jätta ringkonnakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.
  7. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
  8. Tühistada Harju Maakohtu
  9. augusti
  10. a määrusega (täiendatud Harju Maakohtu
  11. augusti
  12. a määrusega) kohaldatud esialgne õiguskaitse.
  13. Tagastada Advokaadibüroo LIVERTE OÜ-le määruskaebuselt tasutud kautsjon. 25
(25)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.