← Eesti

2-21-12262/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-12262 Tsiviilasi I.I. hagiavaldus A.A. ja B.B. vastu kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise suuruse muutmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 2 x 882 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid/kostjad: I A.A., ik XXXXXXXXXXXX II B.B., ik XXXXXXXXXXXX seaduslik esindaja (ema): M.A., ik XXXXXXXXXXXX lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Allan Valk Vastustaja/hageja: I.I., ik XXXXXXXXXXXX lepinguline esindaja: jurist Hanna Kivirand RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
  7. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 2.
  8. Rahuldada I.I. hagi osaliselt. 2.
  9. Jätta muutmata Harju Maakohtu
  10. märtsi
  11. a otsuse resolutsiooni p-des 2 ja 3 A.A.le ja B.B.le väljamõistetud elatis kuni
  12. detsembrini
  13. 2.
  14. Mõista I.I.lt A.A. ülalpidamiseks alates
  15. jaanuarist 2022 kuni
  16. märtsini 2026 elatis 212 eurot. 2.
  17. Mõista I.I.lt B.B. ülalpidamiseks alates
  18. jaanuarist 2022 kuni
  19. märtsini 2026 elatis 212 eurot. 1
  20. Jätta asja materjalide juurde võtmata kostjate apellatsioonkaebusele lisatud hageja palgaandmed.
  21. Võtta asja materjalide juurde kostjate esitatud
  22. jaanuari
  23. a vara enampakkumise akt täiteasjas nr 195/2021/
  25. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  26. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  27. I.I. (hageja) esitas
  28. augustil 2021 hagi elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu
  29. märtsi
  30. a otsusega hagejalt tema alaealiste laste A.A. (kostja I) ja B.B. (kostja II) kasuks välja mõistetud igakuine elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates
  31. maist 2019 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Peale kohtuotsuse tegemist sündis kostjate seaduslikule esindajale kolmas laps ja selle tulemusena kasvasid kostjatele riiklikult makstavad peretoetused oluliselt. Seda arvestades nõustus kostjate seaduslik esindaja vähendama hageja makstavat elatisraha 350 euroni, s.o 175 eurot ühe lapse kohta. Vanemad sõlmisid kokkuleppe Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-19-16934 määratud perelepituse raames septembris 2020 ja alates oktoobrist 2020 on hageja tasunud kostjatele elatist kokku 350 eurot. Vaatamata kokkuleppele tasuda elatist kohtuotsusega väljamõistetud summast väiksemas ulatuses pöördus kostjate seaduslik esindaja elatisvõlgnevuse kättesaamiseks kohtutäituri poole, kes algatas täitemenetluse. Hageja hinnangul on riiklikult makstava lapsetoetuse arvelt võimalik katta lapse igakuiseid vajadusi. Kostjate pere on peale kolmanda lapse sündi kasvanud 5-liikmeliseks ja see asjaolu on vähendanud pereliikmete elamiskulusid isiku kohta. Käesolevaks hetkeks on hagejal tekkinud seetõttu märkimisväärne elatisvõlgnevus (9544 eurot 40 senti seisuga
  32. juuli 2021) ja elatise maksmise kohustus on muutunud selgelt üle jõu käivaks. Hageja palus vähendada mõlema kostja elatist 175 euroni kuus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja pakkus kohtuistungil kompromissina elatise summaks 194 eurot.
  33. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Tõele ei vasta hageja väide, et vanemad sõlmisid septembris 2020 elatise vähendamise kokkuleppe. Kolmanda lapse sünd perre on asjasse puutumatu väide. Hageja varjab tõenäoliselt nüüd oma sissetulekut, tegelikult on ta suuteline tasuma elatist välja mõistetud määras. 2 Kohtuistungil märkis kostjate esindaja, et tegelikkuses on kostjate kulud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga suurenenud. Poja treeningute maht on suurenenud ja sellega koos ka treeningkulu. Tütar asus õppima muusikakooli ja osaleb kergejõustikutreeningutel. Kompromissina sobib elatis 225 eurot ühe kostja kohta, kokku 450 eurot. MAAKOHTU OTSUS
  34. Viru Maakohus rahuldas
  35. oktoobri
  36. a otsusega hagi ja mõistis hagejalt kummagi kostja ülalpidamiseks välja 194 eurot kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
  37. Maakohus on seisukohal, et asjaolu, et osa laste kulusid on kaetud riiklike lastetoetustega, on PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus väljamõistetud elatise vähendamiseks. Maakohus tuvastas asja menetlemise käigus laste vanemate varandusliku seisundi. Isa ülalpidamisel on kaks alaealist last, kostjad. Isa netopalk on 1388 eurot, talle kuulub
  38. a XXXXXXX ja haagis ning 2 kinnistut, neist X kinnistust kuulub hagejale ¼ osa, mõlemad kinnistud on arestitud; hageja on
  39. a saanud renditulu maa rentimisest 155 eurot. Laste ema tulu emapalgana oli 1700 eurot, käesoleval ajal ta enam emapalka ei saa, sest laps on 1,5 aastat vana; emale kuulub korter XXXXXX ja 50% majast XXXXXX. Tõendamist ei leidnud hageja väide, et vanemad sõlmisid septembris 2020 elatise vähendamise kokkuleppe. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud
  40. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on kahe täiskasvanuga pere, kus on ülalpidamisel rohkem kui kaks last, lapse ülalpidamiskulu kuus tarbimise järgi 347 eurot. 13-17 aastase lapse standardeelarve keskmine kulu kuus (v. a Tallinn) on ca 412 eurot, võrdleva analüüsi puhul 344 eurot kuus. Osa kostjate ülalpidamiskuludest on kaetud riikliku lastetoetusega. Alates kolmanda lapse sünnist makstakse igale lapsele 100 eurot kuus lapsetoetusena. Võttes arvesse eeltoodut, mõistab maakohus hagejalt välja kostja kasuks elatise alates hagi esitamist 194 eurot kuus (hageja oli kohtuistungil nõus nimetatud elatise suurusega) kuni kostja täisealiseks saamiseni. Maakohus on seisukohal, et hageja on suuteline elatist kohtu poolt määratud suuruses maksma. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  41. Kostjad esitasid
  42. novembril 2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada Viru Maakohtu
  43. oktoobri
  44. a otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjate hinnangul on maakohus ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tsiviilasjas kogutud tõendeid. Maakohus on jätnud arvestamata kostjate igakuised reaalsed ja tõendatud kulutused ning viidates lakooniliselt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud
  45. a lõppraportile ja suurenenud peretoetustele leidnud, et hagejalt kuulub väljamõistmisele 194 eurot kuus lapse kohta. Kostjate hinnangul on ainetu viidata eelpool nimetatud lõppraportile, kuna kostjad on kohtule esitanud ja tõendanud oma igakuised reaalsed kulutused. Maakohtu arvutuskäik ei ole arusaadav. Isegi juhul, kui laste igakuised tõendatud kulutused oleksid jäänud samaks, oleks veel arusaadav, kui maakohus oleks vähendanud igakuist elatist ühele lapsele 235 euro 50 sendile kuus. Tegelikkuses ei saa arvestada makstavaid toetusi selliselt nagu hageja ja maakohus on seda teinud, sest lastetoetus on mõlema lapse puhul 60 eurot (
  46. lapse toetus 100 eurot ei ole seotav kostjatega), millele lisandub lasterikka pere toetus 300 eurot. Seega saab kumbki kostja toetusi 160 eurot kuus (mitte 173 eurot) ja maakohus oleks saanud väljamõistetud elatise summat vähendada vaid 50 euro ulatuses. 3 Maakohus ei ole arvesse võtnud, et kostjate emal ei ole peale toetuste rohkem sissetulekuid, kuna ei saa enam emapalka ja on väiksema lapsega kodus (lasteaiakoht alates
  47. a sügisest). Hageja on esitanud kohtule ebaõiged palgaandmed. Väidetava 1388 euro suuruse palga asemel on tema töötasu 1751 eurot 50 senti. Maakohus luges mõistlikuks/tõendatuks kostjate kulud, mis on nüüdseks suurenenud täiendavate treeningute ja muusikakooli tasu võrra, kokku ca 724 eurot ühe lapse kohta kuus. Hagejalt väljamõistetud elatis ei ole ilmselgelt piisav ega kooskõlas laste huvidega, kuna see ei kata nende kulutusi. Kostjad teatasid
  48. veebruaril 2022, et hagejale kuulunud kinnistu on müüdud 27 000 euro eest, millest on kustutatud hageja elatisvõlgnevused kostjate ees. Ülejäänud summa, 15 000 eurot, kandis kohtutäitur hageja kontole. Lisaks on hageja töötasu alates
  49. jaanuarist 2022 suurenenud 5%.
  50. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Kostjad ei ole maakohtu menetluses esitanud ühtegi tõendit ülalpidamiskulu suurenemise kohta. Kostjad on vastuses hagiavaldusele kinnitanud, et nende igakuised ülalpidamiskulud ei ole võrreldes eelnevas kohtumenetluses tuvastatuga muutunud. Ekslik on kostjate seisukoht, et hageja sissetulek on väidetust suurem. Andmed hageja sissetuleku kohta on avalikud ja need on esitatud brutosummana. Hageja hinnangul on maakohus kostjate reaalsete vajaduste suurusest põhjendatult maha arvestanud proportsionaalse toetuste osa 173 eurot. Hageja märkis
  51. märtsil 2022, et
  52. jaanuaril 2022 jõustunud PkS § 101 muudatuste alusel väljamõistetava elatisraha suurus oleks isegi väiksem kui Viru Maakohtu
  53. oktoobri
  54. a lahendiga väljamõistetud elatis. Hageja jääb seisukohale, et maakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud ning seda ei mõjuta ja
  55. jaanuaril 2022 jõustunud elatise arvutamise uued põhimõtted. Hageja lisas, et Viru Maakohus jättis
  56. detsembri
  57. a määrusega rahuldamata hageja taotluse kohtuvea parandamiseks. Maakohus oli 26.oktoobri
  58. a otsuse resolutsioonis vähendanud elatist ekslikult alates kohtulahendi tegemisest, mitte alates elatise vähendamise hagi esitamisest nagu on märkinud otsuse põhjendavas osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  59. Ringkonnakohus leiab, et kostjate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab hageja elatise vähendamise nõude rahuldamata perioodi osas hagi esitamisest kuni
  60. detsembrini
  61. Ringkonnakohus rahuldab hageja nõude osaliselt alates
  62. jaanuarist 2022 väljamõistetud elatise suuruse osas ja mõistab hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise alates
  63. jaanuarist 2022, kuni kostjate täisealiseks saamiseni 212 eurot kuus. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  64. Kostjad esitasid koos apellatsioonkaebusega hageja palgaandmed ajavahemikul
  65. jaanuarist 2017 kuni
  66. detsembrini 2020, mis on vabalt kättesaadavad veebis. Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 alusel esitatud teabe asja juurde võtmata, kuna hageja sissetulekute kohta on maakohtule tõendid esitatud. 4 Kostjad esitasid
  67. jaanuari
  68. a vara enampakkumise akti täiteasjas nr 195/2021/999, mille kohaselt hagejale kuuluv kinnistu on enampakkumise teel müüdud 27 000 euro eest. Hageja ei ole nimetatud tõendile ega sellega seoses esitatud väitele, et hageja võlad kostjate ees on saadud müügitulust kustutatud ning hageja pangakontole on kantud 15 000 eurot, vastu vaielnud. Ringkonnakohus võtab nimetatud akti tsiviilasja materjalide juurde, kuna see tõendab hageja varanduslikku seisu.
  69. Hageja nõude puhul on tegemist TsMS § 459 lg-test 1 ja 2 tuleneva taotlusega, s.o jõustunud kohtuotsuse muutmise nõudega korduvate kohustuste osas. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust saab TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja taotles elatise vähendamist põhjusel, et kostjate ema on saanud kolmanda lapse ja selle tulemusena kasvasid kostjatele riiklikult makstavad peretoetused oluliselt. Viru Maakohus leidis, et see asjaolu on PKS § 1022 lg 2 mõttes mõjuv põhjus väljamõistetud elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus möönab, et kolmanda lapse sünd ja sellega kaasnev lasterikka pere toetuse saamine on küll muutused kostjate pere jaoks, kuid neid ei saa lugeda muutusteks, mis andsid aluse kuni 31.detsembrini 2021 kehtinud perekonnaseaduse alusel hagejalt kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Harju Maakohus võttis elatise väljamõistmisel arvesse eelkõige hageja hea majandusliku olukorra ning kostjate tegelikud vajadused. Elatise vähendamist taotlev hageja pidi TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile elatise vähendamist tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama. Hageja ei ole tõendanud oma halvenenud varalist seisundit ega kostjate miinimummäärast väiksemaid vajadusi.
  70. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul ei olnud otsuse tegemise ajal
  71. oktoobril 2021 alust üksnes kostjate suurenenud peretoetust arvestades alust vähendada hagejalt väljamõistetud elatist alla miinimummäära, kuna eelnenud menetluses lastetoetustega arvestamise taotlust ei esitatud. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja Harju Maakohtu
  72. märtsi
  73. a otsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatise suurus ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras vähendamata kuni
  74. detsembrini
  76. Ringkonnakohus leiab, et alates
  77. jaanuarist 2022 tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Selle sätestab PKS § 101 lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja tugines maakohtus elatise vähendamisel just lastetoetustega arvestamisele. Samas ei ole põhjendatud hageja hagis taotletud elatise vähendamine 175 euroni ega ka kohtuistungil taotletud vähendamine 194 euroni. Ringkonnakohus osutab, et eelkõige tuleb elatisenõude lahendamisel lähtuda laste vajadustest. Hageja ei ole vaidlustanud kostjate ülalpidamiseks vajaminevate rahaliste vahendite suurust. Seega ei ole põhjendatud võtta lähtepunktiks uue regulatsiooni kohaselt arvutatud miinimumelatise summa. Hageja materiaalne olukord võimaldab tasuda kostjate ülalpidamiseks vajaminevat põhjendatud elatist. Mõlemale kostjale makstakse riiklikku lapsetoetust 60 eurot. Seoses kolmanda lapse sünniga perre makstakse kostjate perele lasterikka pere toetust 300 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et alates
  78. jaanuarist 2022 on põhjendatud arvestada seni maksmisele kuulunud elatisest 292 maha lastetoetused ja määrata elatise suuruseks 212 eurot kummalegi kostjale (292-60/2-100/2). 5 Ringkonnakohus leiab, et laste vajadusi arvestades on see põhjendatud elatise suurus ja seetõttu ei tule arvesse võtta hagejale täitemenetluses ühekordselt ülekantud raha. Ringkonnakohus muudab hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist alates
  79. jaanuarist 2022 õigusliku olukorra muutumisele tuginedes ja mõistab mõlemale kostjale välja elatise 212 eurot kuus.
  80. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.