Obsah (11)

§ 155§ 21§ 152§ 108§ 44§ 45§ 124§ 88§ 109§ 2§ 28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2022, Tartu Haldusasja number 3-18-1287 Haldusasi Osaühingu “Põltsamaa Uus Apteek“ kaebus Ravimiam

§ 155lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on uueks läbivaatamiseks haldusasi nr 3-18-1287 (Osaühingu “Põltsamaa Uus Apteek“ kaebus Ravimiameti otsuse tühistamiseks apteegi tegevusloa muutmise asjas). 3-18-1287 Haldusasjas on tühistamisnõudega vaidlustatud Ravimiameti
2. mai
3. a otsus nr IN-1-3/18/78 (I kd, tl 81), millega Ravimiamet muutis alates
4. juunist
5. a Samfred OÜ-le antud üldapteegi tegevusluba nr 741 ning märkis uueks tegevusloa omajaks OÜ PharmaTwo (käesolevas vaidluses kolmas isik). Otsuse aluseks olid ravimiseaduse (RavS) § 47 ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 44 lg 1 p 5, § 46 lg-d 1-4 ja §
6. Eelnevalt on Tartu Halduskohus
7. jaanuari
8. a otsusega jätnud kaebuse rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohus
9. detsembri
10. a otsusega jätnud halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus rahuldas
11. märtsi
12. a otsusega kaebaja kassatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas Tartu Halduskohtu
13. jaanuari
14. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu
15. detsembri
16. a otsuse ning saatis asja uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule. Riigikohus leidis viidatud lahendis kokkuvõtvalt, et vastustaja ja kohtud on kolmanda isiku ja proviisori seost hinnanud vaid vormiliselt ega ole pööranud tähelepanu tegelikele organisatsioonilistele ja majanduslikele seostele, ning haldusasjas on selgitamata, kas Euroapteek OÜ võimalik mõju jätab ruumi proviisori valitsevale mõjule kolmanda isiku üle RavS § 41 lg 3 mõttes. Seejuures ei pea proviisori valitseva mõju välistamiseks teisel ettevõtjal olema valitsevat mõju apteegipidaja üle. Proviisori valitsev mõju RavS § 41 lg 3 ja konkurentsiseaduse § 2 lg 4 tähenduses võib puududa ka siis, kui apteegipidajal on nõrgemad majanduslikud, organisatsioonilised või õiguslikud sidemed teise ettevõtjaga, mille tõttu proviisoril siiski pole tegelikku ja otsustavat kontrolli apteegipidaja üle. Riigikohus rõhutas, et Ravimiametil ja Konkurentsiametil ei ole RavS § 41 lg 3 alusel valitseva mõju tuvastamisel monopoolset hindamispädevust, vaid nimetatud olukorra võib kindlaks teha ka kohus.
17. Halduskohus teavitas
18. märtsi
19. a määrusega menetlusosalisi asja läbi vaatavast uuest kohtukoosseisust ning andis tähtaja täiendavate seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks. Kohus kaasas
20. oktoobri
21. a määrusega täiendavalt kolmanda isikuna Toomas Talvingu (OÜ PharmaTwo proviisorist ainuosanik).
22. Menetlusse kolmanda isikuna kaasatud OÜ PharmaTwo esitas
23. novembril 2021 kohtule taotluse lõpetada haldusasja nr 3-18-1287 menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Kolmas isik tugines asjaolule, et Ravimiamet on

1. veebruari
2. a otsusega nr IN1-3/21/12 andnud seoses apteegi asukoha muutumisega talle uue tegevusloa, mistõttu on haldusasjas nr 3-18-1287 tühistamisnõudega vaidlustatud haldusakt kehtetuks tunnistatud.
3. Kohus andis
4. novembri
5. a määrusega menetlusosalistele tähtaja esitada seisukoht OÜ PharmaTwo taotluse kohta haldusasja nr 3-18-1287 menetluse lõpetamiseks. Sama määrusega andis kohus OÜ-le PharmaTwo ja Ravimiametile tähtaja selgitusteks, miks ei ole kohtule senises kohtumenetluses esitatud Ravimiameti
6. veebruari
7. a otsust nr IN-1-3/21/
8. 4.
9. OÜ PharmaTwo ja vastustaja esitasid
10. detsembril 2021 selgituse vastavalt
11. novembri
12. a kohtumäärusele ning kaebaja, vastustaja ja kaasatud haldusorgan oma seisukohad menetluse lõpetamise taotluse kohta. Kaebaja esitas samas taotluse jätkata haldusasja menetlemist tuvastamiskaebusena. 4.
13. OÜ PharmaTwo esitas
14. detsembril 2021 vastuväited kaebaja taotlusele menetluse jätkamiseks ning palub menetlus lõpetada. Samas esitati taotlus Toomas Talvingu menetlusest kõrvaldamiseks vastavalt

§ 21lg-le 5.

2 3-18-1287 4.

1. Ravimiamet esitas
2. detsembril 2021 vastuse kaebaja taotlusele menetluse jätkamiseks vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamise eesmärgil. 4.
3. Toomas Talving esitas
4. detsembri
5. a e-kirjas teate, et ei ole enam PharmaTwo OÜ osanik ega juhatuse liige (kontrollitav äriregistrist) ning palus end menetlusest kõrvaldada.
6. Kohus kõrvaldas
7. jaanuari
8. a määrusega menetlusest kolmanda isikuna menetlusse kaasatud Toomas Talvingu. Sama määrusega andis kohus menetlusosalistele tähtajad, mille jooksul tuli esitada menetluskulude väljamõistmise taotlused koos kuludokumentide ja menetluskulude nimekirjaga (kõikide menetlusastmete menetluskulusid hõlmav terviklik nimekiri) ning võimaldas esitada vastuväiteid teiste menetlusosaliste esitatule. Kohus selgitas, et menetluse jätkumise korral saab kohus esitatava menetluskulude nimekirja ja vastuväidetega arvestada edaspidi lõpplahendis menetluskulude jaotust ja väljamõistmist otsustades. Kaebaja ja kolmas isik esitasid
9. jaanuaril 2022 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Vastustaja teatas
10. jaanuari
11. a avalduses, et tal ei ole menetluskulusid kohtuasjas nr 3-18-
12. Kaebaja esitas
13. jaanuaril 2022 vastuväite kolmanda isiku menetluskulu taotlusele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14. OÜ PharmaTwo taotleb haldusasja nr 3-18-1287 menetluse lõpetamist

§ 152lg 1 p 4 alusel, esitades järgmised seisukohad.

Ravimiamet on

1. veebruari
2. a otsusega nr IN-1-3/21/12 (II kd, tl 162) muutnud enda varasema
3. mai
4. a otsusega nr IN-1-3/18/78 antud tegevusloa nr 741 alusel tegutseva üldapteegi asukohta ja nime. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja ravimiseaduse järgi on apteegi tegevuskoht tegevusloa põhiregulatsiooni osa (RavS § 38 lg 3, MSÜS § 17 lg 2) ning põhiregulatsiooni muutmine on õiguslikult võrdsustatud senise loa kehtetuks tunnistamise ja uue loa andmisega (MsÜS 37 lg 4 viimane lause). Seega on Ravimiamet oma
5. veebruari
6. a otsusega nr IN-1-3/21/12 tunnistanud kehtetuks käesoleva kohtuvaidluse esemeks oleva Ravimiameti
7. mai 2018 otsuse nr IN-1-3/18/78, mille tühistamist kaebaja taotleb.
8. Kaebaja palub
9. detsembri
10. a vastuses jätta taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata ning menetleda haldusasja nr 3-18-1287

§ 152lg 2 alusel edasi tuvastamisnõudena.

Kaebaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 7.

1. Kaebaja nõustub kolmanda isikuga, et tegevuskoht on tegevusloa põhiregulatsiooni osa ning põhiregulatsiooni muutmine on õiguslikult võrdsustatud senise loa kehtetuks tunnistamise ja uue loa andmisega. Ravimiamet on tõepoolest käesoleva haldusasja esemeks oleva haldusakti ise kehtetuks tunnistanud, teavitamata sellest seejuures nii kaebajat kui ka kohut. 7.
2. Tuvastamisnõue on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuna menetluse lõpetamine olukorras, kus asja on menetletud juba pea kolm ja pool aastat, sh kaks korda Riigikohtus, saades viimaselt olulised ja sisulised juhised kaebuse lahendamiseks, on kaebaja õigusi, sh õiguslikku ootust ja õigust õiglasele kohtumenetlusele, rikkuv. Kaebaja on kulutanud olulisi ressursse haldusasja menetlemisele, sh esitanud mitmeid tõendeid, taotlusi ja seisukohti, kasutanud kõiki talle kuuluvaid õiguslikke ja menetluslikke võimalusi heas usus ja lootuses, et vaidlus saab õigusliku lahenduse kohtumenetluses. 3 3-18-1287 Riigikohtu praktika järgi teenib õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek

§ 152

lg 2 alusel ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu (haldusakti kehtetuks muutumine kehtivusaja möödumise tõttu) enam võimalik rahuldada (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-20-580, p 12). 7.

1. Juhul, kui kohus peab haldusasjas nr 3-21-2809 kaebust esitatuks tähtaega ületades ja ei rahulda ka kaebaja ennistamise taotlust, on kaebaja ainsaks õiguskaitsevahendiks kaebuse muutmine käesolevas halduskohtumenetluses. 7.
2. Kaebaja ei välista ka tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamist. Samuti võib kaebaja hinnangul õigusvastasuse tuvastamise nõue olla vajalik põhjusel, et Ravimiameti järjepidevat halduspraktikat arvestades ei ole välistatud, et olukorras, kus kaebaja esitatud kaebust haldusasjas nr 3-21-2809 ka menetletakse ja rahuldatakse ning muudetud haldusakt tühistatakse, loeb vastustaja apteegi tegevusloa omajaks siiski OÜ PharmaTwo. See mõjutaks kaebaja õigusi otseselt ja selgelt. Selle välistamiseks oleks vajalik tuvastamisnõude menetlemine
3. Ravimiamet vastustajana märkis
4. detsembri
5. a vastuses järgmist. 8.
6. Vastustajal ei ole iseenesest vastuväiteid käesoleva kohtuasja lõpetamiseks, kui kaebaja ei soovi kaebuse nõuet muuta.

§ 152

lg 1 p 4 annab aluse menetluse lõpetamiseks, kui vastustaja on andnud haldusakti või sooritanud toimingu, millega kaebaja on saavutanud eesmärgi, mille saavutamiseks ta kaebusega kohtu poole pöördus. Kaebaja eesmärgiks ei olnud saavutada üksnes haldusakti formaalne tühistamine, vaid kohtulik kontroll hindamaks, kas kolmas isik vastab apteegiteenuse osutajale kehtestatud nõuetele ja kas vastustaja tegevus haldusakti andmisel on olnud õiguspärane. 8.

1. Vastustaja
2. veebruari
3. a otsus nr IN-1-3/21/12 ei olnud tingitud käesolevast kohtuvaidlusest, vaid vastustaja lahendas kolmanda isiku
4. jaanuaril 2021 esitatud taotlust tegevusloa nr 741 muutmiseks ja Põltsamaa Keskuse Apteegi majandustegevuse üleviimiseks uude tegutsemiskohta Põltsamaa linnas. Vastustajale on seadusega pandud ülesandeks apteegiteenuse osutamiseks tegevusloa andmine, andmisest keeldumine, muutmine või lõpetamine. Majandustegevuse üleviimisest keeldumiseks alus puudus. 8.
5. Ravimiameti
6. mai
7. a otsuse nr IN-1-3/18/78 kehtetuks tunnistamine ei ole olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid vastustajale seadusega pandud ülesannete täitmisest. Vastustaja viitab siinkohal menetluskulude väljamõistmist sätestavale

§ 108

lg-le 6, mille kohaselt ei kanna vastustaja menetluskulusid kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 8.

1. Täiendavas
2. detsembri
3. a seisukohas kaebuse nõude muutmise kohta leiab vastustaja järgmist. 8.4.
4. OÜ PharmaTwo vastab RavS § 42 lg-s 5 kehtestatud nõuetele. Riigikohtu
5. märtsi
6. a kohtuotsuse p 26 kohaselt on vajalik hinnata, kas Osaühingu Euroapteek võimalik mõju jätab ruumi proviisori valitsevale mõjule kolmanda isiku (käesoleval juhul OÜ PharmaTwo) üle RavS § 41 lg 3 mõttes. See tähendab, kas OÜ PharmaTwo osanik Toomas Talving omab valitsevat mõju tegevusloa omaja üle ehk võimalust mõjutada ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või kasutada või käsutada ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest osanikuna antud õiguste piires. 4 3-18-1287 8.4.
7. Kuna RavS § 42 lg 5 eesmärgiks on apteegituru konkurentsiolukorra suurendamine ja apteegiteenuse osutajate võrdsema konkurentsiolukorra tagamine, on võimalik jaatada ka kaebaja subjektiivsete õiguste võimalikku riivet. Kaebaja taotlusest ei selgu, millisel viisil rikub kaebaja õigusi OÜ PharmaTwo osanikul Toomas Talving RavS § 41 lg 3 kohase õiguse olemasolu või puudumine ehk kuidas viidatud sättele mittevastavus rikub või mõjutab kaebaja subjektiivseid õigusi, mille kaitseks on vajalik haldusakti õigusvastasuse tuvastamine. Vastustaja hinnangul on RavS § 41 lg 3 kehtestatud kaitsma kolmanda isiku osanikule kuuluvaid õigusi. 8.4.
8. Käesoleval juhul puuduvad alused

§ 44

lg 2 alusel kohtusse pöörduda muul eesmärgil kui enda subjektiivsete õiguste kaitseks, sh teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks. 8.4.

1. Samuti ei selgu, kuidas vaidlustatud haldusakt puudutab, mõjutab, takistab või kahjustab kaebaja poolt apteegiteenuse osutamist. Kaebaja väidab küll võimaliku kahjunõude esitamise vajadust, kuid taotlusest ei selgu, milles see kahju väljenduda saaks (kahju tekkimise võimalikud asjaolud, kahju tekitaja tegevus, võimalik põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel). Kaebaja subjektiivsete õiguste riive peab olema vahetu ja kaasnev mõju äratuntav ka eeldusel, et haldusakt võib olla õigusvastane. Selline äratuntav mõju kaebaja majandustegevusele puudub ega selgu ka esitatud kaebaja taotlusest. 8.4.
2. Võimaliku osaniku õiguste rakendamise puudumisega ei kaasne alati tegevusloa tühisus (RavS § 41 lg 6).
3. Konkurentsiamet kaasatud haldusorganina märgib, et on kaasatud kohtumenetlusse seoses KonkS § 2 lõikes 4 sätestatud valitseva mõju hindamisega ning on selles küsimuses oma seisukohad kohtule esitanud. Sisulise vaidluse jätkumise korral võib tekkida vajadus neis küsimustes avaldada täiendavaid seisukohti.

§ 152lg-s 2 nimetatud jätkukaebuse kasutamise võimalus on kaebajal. 10. OÜ Pharma

Two taotleb

1. detsembri
2. a vastuväidetes jätkuvalt menetluse lõpetamist, esitades täiendavad seisukohad. 10.1.

§ 152

lg-s 2 sätestatud õiguslikud eeltingimused tuvastusnõudele üleminekuks pole täidetud – menetluse jätkamine tuvastusnõude osas ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Täidetud ei ole ükski Riigikohtu poolt asjas nr 3-20-2580 mainitud tuvastuskaebusele ülemineku eeldustest. Tegemist ei ole olukorraga, kus kohus on juba suurema osa tööst ära teinud (halduskohus ei ole veel isegi istungit korraldanud). Menetluse jätkamist ei saa õigustada menetlusökonoomia argumendiga, kui asja sisulise arutamiseni pole veel jõutud. 10.

1. Riigikohus on viidatud lahendi p-s 13 märkinud, et avalike huvide kaitsest kantud argumentidest (nt kaebaja soov muuta vastustaja halduspraktikat) ei piisa, et sedastada menetluse vajalikkust kaebaja enda õiguste kaitseks. Kaebaja on läbivalt oma menetlusdokumentides väljendanud kaebuse peamise eesmärgina soovi kujundada ja muuta Ravimiameti halduspraktikat ning aidata kaasa apteegireformi elluviimisele. 10.
2. Kaebaja on saavutanud kaebusega taotletud eesmärgi – vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebaja märgib abstraktselt, et menetluse lõpetamine oleks ebaõiglane, kuid pole põhjendanud milles ebaõiglus seisneb, kuidas see seondub tema õigustega ning kuidas aitaks tuvastusnõude menetlemine väidetavaid õigusi kaitsta. 10.
3. Asjakohane õiguskaitsevahend on Ravimiameti uue haldusakti suhtes tühistamiskaebuse esitamine. Seejuures on asjakohatu, kas kohus võtab haldusasjas nr 3-21-2809 kaebuse menetlusse või jätab menetlusse võtmata tulenevalt kaebetähtaja ületamisest. Kaebajal olid kõik teadmised ja võimalused esitada Ravimiameti uue haldusakti peale kaebus tähtaegselt. 5 3-18-1287 10.
4. Tuvastamiskaebusele üleminekut ei saa õigustada asjaoluga, et käesolev kohtumenetlus on kestnud üle kolme aasta, ega sellega, et kaebaja on kohtumenetlusele kulutanud olulisi ressursse. Kaebaja on vastava kohtumenetluse ise alustanud ning seejuures oluliselt viivitanud oma menetluslike taotluste esitamisega. Ressursse on kohtumenetluse käigus pidanud kulutama kõik osapooled. Arvestades kaebaja arvukaid uusi menetluslikke taotlusi (uute tõendite kogumine, menetlusosaliste kaasamine ja ülekuulamine) on ilmselge, et poolte kulutused üksnes suureneksid. Seega tuleks ressursside säästmiseks menetlus lõpetada, mitte seda veelgi intensiivsemal kujul jätkata. 10.
5. Kaebaja väide kahju hüvitamise nõude kohta on niivõrd pealiskaudne ja abstraktne, et viitab sellele, et tegelikkuses kaebajal sellist soovi ja eesmärki pole. Kahjunõude esitamine eeldaks ka kahju tekkimist ja põhjuslikku seost Ravimiameti haldusakti ja tekkinud kahju vahel. Kaebaja pole kahju tekkimist ega selle võimalust põhistanud. Kuna vaidlustatud haldusakti andmisest on möödas juba üle 3,5 aasta, peaks kaebajale kindlasti juba väidetava kahju tekkimise fakt ja selle suurus olema teada. Välistada ei saa, et vastav kahjunõue oleks nüüdseks ka juba aegunud. KOHTU SEISUKOHT 11.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (jätkutuvastuskaebus) (

§ 152lg 2).

1. Kolmas isik on esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks, tuginedes asjaolule, et Ravimiamet on oma
2. veebruari
3. a otsusega nr IN-1-3/21/12 tunnistanud kehtetuks käesoleva kohtuvaidluse esemeks oleva Ravimiameti
4. mai
5. a otsuse nr IN-1-3/18/78, mille tühistamist kaebaja taotleb. Käesolevas haldusasjas tühistamiskaebusega vaidlustatud
6. mai
7. a otsusega nr IN-1-3/18/78 muutis Ravimiamet alates
8. juunist 2018 üldapteegi tegevusluba nr 741 ning märkis uueks tegevusloa omajaks OÜ PharmaTwo. Selle tegevusloaga hõlmatud üldapteegi tegutsemiskoha aadressiks oli Kesk tn 2, Põltsamaa linn. Ravimiamet on
9. veebruaril 2021 teinud otsuse nr IN-13/21/12 (II kd, tl 162), millega muutis
10. mai
11. a otsusega nr IN-1-3/18/78 tegevusloa nr 741 alusel tegutseva üldapteegi asukohta (uueks asukohaks Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Põltsamaa linn, Tallinna mnt 4a).
12. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et
13. veebruari
14. a otsusega nr IN-1-3/21/12 kolmanda isiku tegevusluba muutes on vastustaja kehtetuks tunnistanud varasema, käesolevas kohtuasjas vaidlustatud haldusakti. MsÜS § 17 lg 2 ja RavS § 38 lg 3 järgi on apteegi tegevuskoht tegevusloa põhiregulatsiooni osa ning põhiregulatsiooni muutmine on õiguslikult võrdsustatud senise loa kehtetuks tunnistamise ja uue loa andmisega (MsÜS 37 lg 4 viimane lause). Selles küsimuses kujunenud kohtupraktika järgi tuleb juba tegutseva apteegi tegevusloa põhiregulatsiooni muutmisel uut regulatsiooni sisaldavat tegevusluba RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 kohaldamisel käsitada uue loana (viidatud Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-1287, p 19;
15. mai
16. a otsus asjas nr 3-15-1445, p 20;
17. detsembri
18. a otsus asjas nr 3-19-1735, p 18). Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kujunenud olukorras esineb menetluse lõpetamise alus

§ 152lg 1 p 4 tähenduses.

14. Kaebaja on

§ 152

lg-le 2 tuginedes soovinud menetluse jätkamist ning tema kaebuse menetlemist õigusvastasuse tuvastamise kaebusena. 6 3-18-1287 Riigikohus on leidnud

1. oktoobri
2. a määruses asjas nr 3-20-580 (p 12), et kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle

§ 152

lg 2 alusel, ei ole seotud

§ 45

lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, kuid tuvastamiskaebuse menetlemine peab olema ikkagi kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Riigikohus on pidanud sellisteks olukordadeks näiteks, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta.

1. Kaebaja märkis vastuväidetes menetluse lõpetamise taotlusele, et juhul, kui kohus peab haldusasjas nr 3-21-2809 kaebust esitatuks tähtaega ületades ega rahulda ka taotlust kaebetähtaja ennistamiseks, on kaebaja ainsaks õiguskaitsevahendiks kaebuse muutmine (üleminek jätkutuvastuskaebusele) käesolevas haldusasjas. Kaebaja esitas
2. detsembril 2021 kaebuse Ravimiameti
3. veebruari
4. a otsuse IN-1-3/21/12 ja selle alusel OÜ-le PharmaTwo antud muudetud apteegiteenuse osutamise tegevusloa nr 741 tühistamiseks. Kohus nõustub, et selle tühistamisnõude lahendamise raames võinuks olla tõenäoline hinnata ka OÜ-le Pharma Two kuuluvas apteegis proviisori valitseva mõju olemasolu ning lahendada küsimust tegevusloa vastavusest RavS § 41 lg-le 3 ja § 42 lg-le
5. Paraku hindas kohus kaebust mittetähtaegseks ega pidanud ka põhjendatuks kaebetähtaega ennistada ning lõpetas
6. jaanuari
7. a määrusega haldusasja nr 3-21-2809 menetluse

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.

Kohtumäärus on edasi kaebamata jõustunud1, mistõttu on kaebaja minetanud võimaluse oma praeguses haldusasjas vaidluse all olevaid õigusi kaitsta vaidlustades Ravimiameti

1. veebruari
2. a otsust IN-1-3/21/12 ja selle alusel muudetud tegevusluba.
3. Vaidlust pole selle üle, et vastustaja on vaidlustatud haldusakti juba ise
4. veebruaril 2021 otsust IN-1-3/21/12 andes ja selle alusel OÜ-le PharmaTwo apteegiteenuse osutamise tegevusluba nr 741 muutes kehtetuks tunnistanud. Vaidlustatud otsuse nn ületühistamist ei ole kaebaja ise taotlenud ning kohtu hinnangul ei oleks see ka kujunenud kohtupraktikat arvesse võttes põhjendatud. Kohtupraktika on mõnedel juhtudel pidanud võimalikuks küll juba ka kehtivuse kaotanud haldusakti puhul tühistamisnõude lahendamist ja haldusakti nn ületühistamist, kui sellel säilib mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning haldusorganil, kohtul või kolmandatel isikutel on võimalik tugineda haldusakti varasemale kehtivusele (nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-20-580, p 11 ja seal viidatud praktika). Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul sarnase olukorraga tegemist. Nimelt ei saa eeltoodud viiteid õigusnormidele ja kohtupraktikale arvestades teha järeldust, et praeguses asjas vaidlustatud haldusaktil oleks ka pärast selle kehtivuse kaotamist enam mõju, mille kõrvaldamiseks kohane õiguskaitsevahend oleks nn ületühistamine kohtu poolt. Praeguseks on muutunud kolmanda isiku apteegi asukoht ja apteek tegutseb muudetud tegevusloa alusel. Kohtul oleks alust lahendada kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõuet üksnes juhul, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ on kaebaja õiguste kaitseks vajalik (viidatud otsus asjas nr 3-19-1735, p 18).
5. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et ka jätkutuvastuskaebuse lubatavuse hindamisel kehtib

§ 44

lg-s 1 sätestatud põhimõte, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega ei saa kaebaja esitada jätkutuvastusnõuet üldisemal eesmärgil tagada apteegireformi õiguspärane elluviimine. Küll aga ei saa eitada, et kaebajal võib olla kaitstav huvi (kohtulikult kaitstav õiguse riive), et tema tegevust mõjutav konkureeriv apteek tegutseks õiguspärase tegevusloa alusel ega pakuks õigusvastaselt konkurentsi. Selles kontekstis võib kohtu seisukoha saamine juba kehtivuse kaotanud tegevusloa õiguspärasuse kohta olla iseenesest kaebaja põhjendatud huviks. Samas ei saa kaebaja käesolevas haldusasjas jätkutuvastuskaebusega 1 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=307435223 7 3-18-1287 saavutada, et vastustaja kogu edaspidine halduspraktika apteekide tegevuslubade andmisel ka kaebajat puudutavas osas kujuneks selliseks, et see ei riivaks kaebaja õigusi – Ravimiamet peab iga loataotluse puhul hindama ravimiseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel vastavust apteegiteenuse kohta sätestatule ja langetama väljaselgitatud asjaoludel tugineva otsustuse üksikjuhtumi kohta. Ka Riigikohus on viidatud lahendis asjas nr 3-20-580 (p 13) leidnud, et avalike huvide kaitsest kantud argumendist ei piisa, et sedastada menetluse vajalikkust kaebaja enda õiguste kaitseks. 18. Riigikohus märgib oma määruses asjas nr 3-20-580 (p 12), millele osundab ka kaebaja, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek

§ 152

lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samas on leitud, et see säte on abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada.

1. Kaebaja leiab, et tuvastamisnõue on tema õiguste kaitseks vajalik ka põhjusel, et ta on kulutanud selle haldusasja menetlemisel märkimisväärselt ressurssi ning kasutanud kõiki talle kuuluvaid õiguslikke ja menetluslikke võimalusi, et vaidlus saaks õigusliku lahenduse kohtumenetluses. Menetluse lõpetamine, arvestades senist menetlust ja selle pikkust, on kaebaja arvates tema õigusi, sh õiguslikku ootust ja õigust õiglasele kohtumenetlusele, rikkuv. Kohus nõustub kaebajaga selles, et menetlus käesolevas haldusasjas on kestnud juba pikka aega ning sellele on märkimisväärselt aega ja raha kulutanud kõik menetlusosalised. Samas on selles oma osa ka kaebajal endal, kes on näiteks vaidlustanud määruskaebusega ka Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a määruse, mille edasikaebamist

§ 88

lg 5 ette ei näinud ning määruskaebuse esitamist ei pidanud Riigikohus õigustatuks ka hoolimata ringkonnakohtu ebaõigest vaidlustamisviitest (II kd, tl 140). Kuigi haldusasjas on läbitud juba ressursimahukas sisuline vaidlus kolmes kohtuastmes, on Riigikohus esimese ja teise astme kohtute otsused tühistanud ning saatnud asja uueks arutamiseks halduskohtule, kus see jagati uuele kohtukoosseisule. Selle viimase menetluse raames on toimunud kaks määruskaebemenetlust seoses kaebaja osalise juurdepääsu piiramisega tõenditele ning täiendava kolmanda isiku menetlusse kaasamisega. Asja menetluse kulgu on mõjutanud ka kaebaja poolt Ravimiameti

1. veebruari
2. a otsuse IN-1-3/21/12 ja selle alusel OÜ-le PharmaTwo antud muudetud apteegiteenuse osutamise tegevusloa nr 741 tühistamiseks esitatud kaebuse menetlemine (haldusasi nr 3-21-2809), mis seondus käesoleva vaidlusega ning mille liitmist praeguse asjaga kaebaja taotles. Seega ei ole vaidlus pärast Riigikohtu otsust eeskätt vahepealsete määruskaebemenetluste tõttu jõudnud staadiumisse, kus toimuks sisuline arutamine vastavalt Riigikohtu juhistele. Menetlusökonoomia argument ei õigustaks kohtu hinnangul ülekaalukalt üleminekut tuvastamisnõudele ja menetluse sisulist jätkamist. Arvestades põhimõttelisi erimeelsusi menetlusosaliste vahel (mh ei ole seni ilmnenud valmisolekut kompromissiks), ei saa välistada kuluka ja ajamahuka menetluse jätkumist erinevates kohtuastmetes. See saaks olla põhjendatud vaid juhul, kui selline menetlus aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele.
3. Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on tähtaegselt tühistamisnõudega vaidlustanud konkureeriva apteegi tegevusloa, mida ta hindab enda õigusi rikkuvaks. Seejuures on haldus- ja ringkonnakohus olnud siiski kaebaja õiguste riive ja kaebeõiguse olemasolu osas kahtleval seisukohal. Samuti on kaebajast sõltumatu asjaolu, et vastustaja on kolmanda isiku taotluse alusel 8 3-18-1287 vaidlustatud tegevusluba muutnud ning see on kaasa toonud vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise. Kolmas isik on arvamusel, et vastustaja tegevuse tulemusena (
4. veebruari
5. a haldusakt) on kaebaja juba saavutanud oma eesmärgi, milleks ta haldusasjas nr 3-18-1287 on kohtusse pöördunud. Vastustaja on asjakohaselt märkinud, et kaebaja eesmärk ei olnud pelgalt vaidlustatud otsuse ja selle alusel antud tegevusloa kehtivuse formaalne kõrvaldamine, vaid vaidlustatud otsuse sisulise õiguspärasuse väljaselgitamine, st proviisori valitseva mõju olemasolu apteegi juhatajana. Riigikohus heitis oma
6. märtsi
7. a otsuses (p 26) ette, et vastustaja ja kohtud on kolmanda isiku ja proviisori seost hinnanud vaid vormiliselt ega ole pööranud tähelepanu tegelikele organisatsioonilistele ja majanduslikele seostele, ning haldusasjas on välja selgitamata, kas Euroapteek OÜ võimalik mõju jätab ruumi proviisori valitsevale mõjule kolmanda isiku üle RavS § 41 lg 3 mõttes. Nagu Riigikohus viidatud otsuses (p 17 ja 18) märkis, oli apteegireformiga seonduva regulatsiooni eesmärk välistada hulgimüüjate kontroll üldapteekide tegevuse üle, avardada konkurentsi apteegiturul ning saavutada kvalifitseeritud omandipiiranguga apteekri sõltumatus ja suurendada tema isiklikku vastutust apteegiteenuse osutamisel. Apteegireform oli kantud tarbijate huvide kaitse eesmärgist (elanikkonna kindlate ja kvaliteetse ravimitega varustamine). Vaidlust proviisori valitseva mõju üle olnuks võimalik jätkata ka pärast apteegi asukoha muutmist. Ravimiameti pädevuses on veenduda üldapteegi tegevusloa andmisel (sh muutmisel), et RavS nõuded on täidetud, sh teha kindlaks valitseva mõjuga seotud asjaolu (viidatud otsus asjas nr 3-181287, p 19). Kohus ei saa praeguses asjas hinnata
8. veebruari
9. a otsuse IN-1-3/21/12 õiguspärasust ega veenduda, kas vastustaja on vaidlustatud haldusakti asemel uut andes arvestanud Riigikohtu eeltoodu lahendis nimetatud seisukohaga. Haldusasjas nr 3-21-2809, mille raames kaebaja seda haldusakti vaidlustas, on jõustunud menetlust lõpetav määrus. Haldusakti tähtaegse vaidlustamise või kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvate põhjuste olemasolul saanuks kohus need kas haldusasja liita ja proviisori valitseva mõju küsimust lahendada. Praeguseks on ilmnenud, et senine OÜ PharmaTwo ainuosanik ei ole alates
10. novembrist 2021 enam proviisor Toomas Talving (II kd, tl 179-180) ning ta on taotlenud ka enda kui kolmanda isiku kõrvaldamist käesolevast menetlusest.
11. Kaebaja on tuvastamisnõudele ülemineku vajadust põhjendades väitnud, et ei välista ka tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamist. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus kohtule esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kui kaebaja
12. juunil 2018 kaebust esitades oli veendumusel, et OÜ PharmaTwo osanikuks oleval proviisoril puudub osaühingus valitsev mõju ning äriühingu suhtes on valitsev mõju teisel, ravimite hulgimüügiluba omaval äriühingul, pidanuks ta juba siis ka mõistma, et sellise mõju tõttu tekitab konkureeriva apteegi tegevus õigusvastases konkurentsisituatsioonis talle kahju. Seega on alust arvata, et tulevikus esitatav kahjunõue võib suure tõenäosusega olla mittetähtaegne. Kaebaja ei ole ka täpsemalt selgitanud väidetava kahju tekkimisega seonduvat ega selle ulatust. Võib eeldada, et kaebaja peab kahju tekkimise all silmas olukorda, kus kolmanda isiku apteegil on väidetava seose tõttu hulgimüüjaga õigusvastane konkurentsieelis. Kaebaja ise ei ole siiski täpsustanud kahju olemust ega seda kujundanud asjaolusid. Kahju hüvitamise eelduseks ei saa olla haldusakti väidetav objektiivne õigusvastasus ning kahju hüvitamise eelduseks on kannatanu enda õiguste rikkumine. Vaidlust ei ole, et kaebaja apteek on Põltsamaal kõrvuti kolmanda isiku apteegiga 9 3-18-1287 tegutsenud ning samal kaubaturul konkureerinud ning vaidlustatud tegevusluba pole takistanud kaebaja apteegiteenust osutamast.
13. Eelnevat kokku võttes ei ole kohtu hinnangul ilmnenud seda õiguslikku kasu, mida võiks käesolevas asjas vaidlustatud ning vahepeal kehtivuse kaotanud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kaebajale tuua. Kohus ei pea seega põhjendatuks rahuldada kaebaja taotlust õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekuks. Kohus lõpetab haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

23. Vastavalt

§ 155

lg-le 6 ja § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. MENETLUSKULUD 24. Haldusasja menetluse lõpetamisel lahendab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse (

§ 109

lg 2), andes selleks eelnevalt tähtaja menetluskulu dokumentide ja nimekirja esitamiseks (vt ka Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2022. a kohtumäärus;

§ 109lg 1 ls 4).

Menetluskulude jaotamisel lähtutakse

§ 108

lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus arvestab seejuures ka menetluskulude väljamõistmise põhimõtteid sätestavate muude normidega nagu väljamõistetavate kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kriteeriumi ette nägev

§ 109

lg 6 ning õigluse põhimõttega (

§ 108lg 11).

25.

§ 108

lg-st 6 tulenevalt oleks vastustajal kohustus käesolevas asjas menetluskulude hüvitamiseks vaid juhul, kui menetluse lõpetamise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamise tingis kaebuse esitamine. Vastustaja on arvamusel, et tema

1. veebruari
2. a otsuse nr IN-13/21/12 andmine ja sellest tulenevalt
3. mai
4. a otsuse nr IN-1-3/18/78 kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud käesolevast kohtuvaidlusest, vaid vastustaja lahendas kolmanda isiku
5. jaanuaril 2021 esitatud taotlust tegevusloa nr 741 muutmiseks ja Põltsamaa Keskuse Apteegi majandustegevuse üleviimiseks uude tegutsemiskohta Põltsamaa linnas. Vastustaja märgib põhjendatult, et seadusega on talle pandud ülesandeks apteegiteenuse osutamiseks tegevusloa andmine, andmisest keeldumine, muutmine või lõpetamine. Majandustegevuse üleviimisest keeldumiseks puudus vastustajal tema väitel alus. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vastustaja pole kolmandale isikule antud tegevusluba muutnud mitte põhjusel, et oleks varasemat õigusvastaseks pidanud, vaid vaidlustatud haldusakti asemel uue andmine ja seetõttu kehtetuks tunnistamine on toimunud kolmanda isiku tegevusloa taotluse alusel seoses apteegi asukoha ja apteegi nime muutumisega. Vastustaja on taotluse rahuldanud tuginedes RavS § 38 lg 1 p-le 3, § 46 lg 2 p-le-le 6, § 47 ja § 50 p-le 3 MSÜS § 19 lg-le 1, § 32 lg 2 p-le 1 ja § 33 lg-le
6. Kolmanda isiku apteegi asukoha muutus ei saa olla tingitud käeolevas asjas esitatud kaebuse esitamisest ega selle lahendamiseks toimuvast kohtuvaidlusest. Apteegi asukoha muutmine ei ole pelgalt formaalsus, vaid eeldab muuhulgas ka vastavust RavS § 31 lg 6 p 3 alusel antud sotsiaalministri määruses „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ sätestatule, st apteegiteenuse osutamiseks sobivate ruumide olemasolu ja sisustatust, ning kujutab endast olulisi muudatusi apteegi tegevuses. Kohtu hinnangul ei seondu apteegi asukoha muutmine praeguse kohtuvaidluse esemega ega eesmärgiga vältida käimasolevas kohtumenetluses talle 10 3-18-1287 ebasoodsat tagajärge, vaid on kantud ettevõtja huvidest oma tegevuse paremaks korraldamiseks sobivates ruumides. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et pole põhjendatud mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulusid ning need jäävad kaebaja enda kanda.
7. Vastustaja on
8. jaanuari
9. a avalduses kohtule kinnitanud, et tal ei ole menetluskulusid kohtuasjas nr 3-18-
10. Tema võimalikud menetluskulud, kui need on siiski tekkinud, jäävad tema enda kanda (

§ 109lg 1 ls 4).

27.

§ 108

lg-st 8 tulenevalt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kohus arvestab seejuures ka kulude vajalikkus ja põhjendatuse ning õigluse põhimõttega (

§ 109lg 6; § 108 lg 11). 27.1. OÜ Pharma

Two OÜ märgib

1. jaanuari
2. a avalduses, et menetluskulude nimekirja esitamise seisuga on talle haldusasjas nr 3-18-1287 hüvitatavad menetluskulud 27 005,54 eurot (koos käibemaksuga) ning palub mõista kulud välja kaebajalt. Taotluse kohaselt on sellest esindajakulu 26 939,40 eurot ja õigusteenuse osutamisega seotud otsesed kulud 66,14 eurot (äriregistri väljavõtted 8 eurot; takso ja buss 58,14 eurot) (koos käibemaksuga). Kolmandale isikule on osutatud kokku õigusabiteenust 107,4 tundi järgmiselt: 1) vandeadvokaat Kaupo Lepasepp 27,6 tunni ulatuses, keskmise tunnihinnaga 293,09 eurot (244,24 eurot ilma käibemaksuta); 2) vandeadvokaat Kaspar Endrikson 79,8 tunni ulatuses, keskmise tunnihinnaga 236,22 eurot (196,85 eurot ilma käibemaksuta). Kolmas isik märgib, viidates vastavale kohtupraktikale, et kohtud on advokaadibüroo SORAINEN AS kasuks varem välja mõistnud menetluskulusid keskmise tunnihinna määradega (ilma käibemaksuta) 240 eurot ja 169,65 eurot ning 193,20 eurot. Kolmanda isiku detailne menetluskulude nimekiri on esitatud taotluse lisas 1 ning õigusabikulusid tõendavad Advokaadibüroo SORAINEN AS arved (II kd, tl 189-203p). 27.
3. Kaebaja märgib vastuväidetes kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotlusele järgmist. Kolmas isik on esitanud menetluskulude väljanõudmise taotluse ulatuses, mis ei vasta proportsionaalselt kolmanda isiku rollile käesolevas menetluses ega ka mõistlikele, põhjendatud ja seaduslikule menetluskulude ulatusele. Need ei ole vajalikud ega mõistlikud menetluskulud, eriti võrreldes kaebaja menetluskulude suurusega (8567,93 eurot, ilma käibemaksuta). Põhjendatud ei ole kolmanda isiku menetluskulude taotlemine koos käibemaksuga. kolmanda isiku lepinguliste esindajate tunnihinnad ebamõistlikult suured. Põhjendatud ei ole ka kahe- kuni kolmekordne vahe kaebaja lepinguliste esindajate tunnihindadega võrreldes ning neid tuleks vähendada sarnaselt kaebaja esindajate tunnitasudega kehtiva turuhinna tasemel (135 eurot/h ilma käibemaksuta). Teised menetlusosalised ei peaks kandma kolmanda isiku edutu määruskaebemenetluse menetluskulusid. Kõik kulud, mis on tekkinud pärast
4. veebruari 2021 jätta kolmanda isiku enda kanda, kuna pärast seda kuupäeva ja kahe advokaadist esindaja olemasolu tõttu, pidi kolmas isik olema teadlik, et vastustaja on vaidlustatud haldusakti tühistanud ning oleks pidanud sellest teavitama ka kohut. Kõik pärast nimetatud kuupäeva täiendavalt tehtud ja tekitatud menetluskulud ei saa olla põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. 27.
5. OÜ PharmaTwo on käesolevas kohtumenetluses kolmas isik vastustaja poolel, kelle huvi on olnud esitatud kaebuse rahuldamata jätmine ja vaidlustatud haldusakti kehtimajäämine. 11 3-18-1287 27.
6. Asjaolu, et kolmas isik ise on taotlenud kolm aastat pärast vaidlustatud haldusakti andmist apteegi asukoha muutmise tõttu sisuliselt varasema haldusakti kehtetuks tunnistamist, ei välista tema kui vaidlustatud haldusakti adressaadi ja tegevusloa omaniku õiguskaitsevajadust haldusasja nr 3-181287 menetluses vähemalt kuni
7. veebruari
8. a otsuse IN-1-3/21/12 tegemiseni. Kolmandal isikul oli juba alates
9. veebruarist 2021 ning seejuures isegi kassatsioonimenetluse ajal, ootamata ära Riigikohtu sisulist otsust, võimalus esitada menetluse lõpetamise taotlus käesolevas haldusasjas. Kolmandat isikut on esindanud kaks vandeadvokaati ning kolmandale isikule ei saanud olla teadmata, et uue tegevusloa andmisel kaotab varasem kehtivuse. Muuhulgas kirjutas sellest selgesõnaliselt Riigikohus haldusasjas käesolevas haldusasjas oma
10. märtsi
11. a otsuse p-s
12. Kolmandal isikul oli võimalus vältida Riigikohtu otsusele järgnevat menetlust. Kahetsusväärselt ei teavitanud kolmas isik kohut sellise haldusakti olemasolust, mille adressaat ta oli ning millest ta teadis juba oluliselt varem kui alles
13. novembril 2021 kohtule vastavat teavet avaldades. Kuigi menetlusosalisel on oma menetlusõiguste käsutamisel valikuvõimalus (

§ 2

lg 3 ls 2), ei saa praeguses asjas kohtu teavitamata jätmist menetlusosalisele teadaolevast asjaolust, mis puudutas vaidlustatud haldusakti kehtivust ning menetluse lõpetamise võimalikku alust, pidada kooskõlaliseks menetlusõiguste heauskse kasutamisega

§ 28lg 1 tähenduses.

Kolmanda isiku

1. detsembri
2. a avalduses (p 2) esitatud selgitused ei veena vastupidises. Menetluse jätkumisel on lisandunud õigusabikulud nii kaebaja kui kolmanda isiku enda jaoks ning ressursikulu, mille väljamõistmist küll kohtumenetluses ei taotleta, vastustajale ja kaasatud haldusorganile. 27.5 Eeltoodud asjaolusid, õigusnorme ja põhimõtteid arvestades ei pea kohus põhjendatuks valdavas osas pärast
3. veebruari 2021 või siis vähemalt pärast Riigikohtu otsust tehtud menetluskulusid. Arvestades enne ja pärast
4. veebruari 2021 tehtud kulude osakaalu, leiab kohus, et põhjendatud ei ole ning väljamõistmisele ei kuulu taotletud kulud vähemalt pooles ulatuses, st 53 tunni osas. 27.
5. Ka ülejäänud osas ei pea kohus tervikuna põhjendatuks ei aja- ega rahalist kulu õigusabile. Menetluskulude nimekirjas on silmatorkavalt suur osakaal erinevas vormis suhtlusel kliendiga. Kohus peab kolmes kohtuastmes kokku põhjendatuks kulu õigusabiteenusele 35 tunni ulatuses. Arvestades OÜ PharmaTwo menetluslikku positsiooni kolmanda isikuna ning asjaolu, et vaidluse põhisisu läbi kolme kohtuastme jäi põhijoontes samaks, samuti esindajate tunnihinna keskmisest kõrgemat taset, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kolmanda isiku kasuks väljamõistetavaks kuluks õigusabiteenuse eest 6500 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kohus peab põhjendatud kuluks ka taotluses märgitud õigusteenuse osutamisega seotud otseseid kulusid 66,14 euro ulatuses (äriregistri väljavõtted 8 eurot; transpordikulu 58,14 eurot), mis sisaldab käibemaksu. Kokku tuleb arvestades

§ 108lõikeid 8 ja 11 ning § 109 lg-t 6 arvestades kaebajalt OÜ Pharma

Two kasuks välja mõista 6566 eurot 14 senti. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik Kohtumäärust on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 18.03.

1. a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 18.03.
2. a määrus 12 3-18-1287 Resolutsioon Rahuldada kaebaja määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 18.02.
3. a määruse resolutsiooni p 3 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. 13