← Eesti

2-21-137114/10

Obsah (12)§ 440§ 444§ 468§ 124§ 133§ 174§ 168§ 138§ 144§ 175§ 4842§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Põhineb hagi õigeksvõtul) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-2

) § 376 lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Sama paragrahvi lõike 4 punkt 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hageja on 21.02.2022 menetlusdokumendis täpsustanud esitatud nõuet ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 33,50 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja hagi nõude täpsustamine tuleb vastu võtta. Kohus leiab, et hageja on vähendanud hagis esitatud põhinõuet ning hageja 21.02.2022 menetlusdokumendis esitatud täpsustatud nõude lahendamiseks tuleb kohtul tuvastada samade eelduste esinemine, mis algselt hagiavalduses esitatud nõude puhulgi. Lähtuvalt eeltoodust võtab kohus vastu hageja hagi nõude täpsustamise ja loeb hageja põhinõude suuruseks 33,50 eurot. 5. Vastavalt

§ 440

lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on 02.02.2022 esitatud vastuses hagile hagi õigeks võtnud. 6. Tulenevalt

§ 444

lg-st 4 jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. 7. Kooskõlas

§ 468lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Tsiviilasja hind on

§ 124

lg 1 ja

§ 133lg 1 järgi 43,50 eurot.

Menetluskulud 2 9.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 10.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda tulenevalt asjaolust, et kostja on hagi vastuses tunnistanud hageja nõuet, kuid ei ole kohtuväliselt ega maksekäsu kiirmenetluses hageja nõuet täitnud, seega on kostja andnud põhjuse hagi esitamiseks. 11.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 16.11.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot ja 20.12.2021 hagiavalduse esitamisel summas 30 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 75 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
  2. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud 260 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kostja vastuväitega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja selle lisade komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks 3 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud hagiavalduse sisu, mahtu, selles sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu kokku 3 tunni ulatuses. 14.

§ 4842

kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

§-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele ka 20 eurot hageja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.

  1. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 80 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 80 eurot (ilma käibemaksuta) on 3 tundi, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 240 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisanduvad maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. 3
  2. Kokku on hageja menetluskulud 335 eurot, millest 260 eurot on õigusabikulud ning 75 eurot riigilõiv. 17.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.