← Eesti

1-18-158/249

Obsah (10)§ 3891§ 68§ 73§ 320§ 121§ 22§ 56§ 64§ 16§ 3981

1-18-158 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juunil 2021. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-158 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, l

§-de 3891 lg 1, 320 lg 1 järgi, Allan Viirma süüdistuses

§-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi, Hjalmar Konno süüdistuses

§-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi, Rein Lepassoni süüdistuses

§-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi ja Jaanus Rätsepa süüdistuses

§-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

  1. septembri
  2. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Prokuratuur; Süüdistatav Oliver Kruuda kaitsjad vandeadvokaadid Jaanus Tehver ja Kaspar Lind Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Alar Lehesmets 29.04.2021 avalikul kohtuistungil Tallinnas Prokurör Asja arutamise aeg ja koht Süüdistatavad Oliver Kruuda, isikukood 36702272721, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, XXX, XXX, elukoht XXX. Varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatav oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 16.08.2016–17.08.2016 (2 päeva). Tõkendit elukohast lahkumise keeld kohaldati 17.08.
  3. Tõkend puudub; Rein Lepasson, isikukood 37011216517, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, XXX, XXX, XXX, elukoht XXX. Varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatav oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 16.08.2016–17.08.2016 (2 päeva). Tõkendit elukohast lahkumise keeld kohaldati alates 17.08.
  4. Tõkend puudub; Jaanus Rätsep, isikukood 36710042715, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, XXX, XXX, elukoht XXX. Varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatav oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 16.08.2016–17.08.2016 (2 päeva). Tõkendit elukohast lahkumise keeld kohaldati alates 17.08.
  5. Tõkend puudub. Kaitsjad Vandeadvokaadid JaanusTehver ja Kaspar Lind (Oliver Kruuda); Vandeadvokaat Helmeri Indela (Rein Lepasson ja Jaanus Rätsep) RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Harju Maakohtu
  7. septembri
  8. a kohtuotsus Oliver Kruuda suhtes: 1.
  9. tema õigeksmõistmise osas kuriteo episoodis

§ 3891

lg 1 järgi, mis puudutab maksustamisperioodil märts 2015 ja mai 2015 maksuhaldurile X AS-i käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamist; 1.2. tema süüditunnistamise osas kuriteo episoodis

§ 3891

lg 1 järgi, mis puudutab maksustamisperioodil jaanuar 2015 – juuni 2016 maksuhaldurile X AS-i tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamist. 2. Tühistatud osas teha uus otsus millega: 2.1. Mõista Oliver Kruuda süüdi kuriteo episoodis

§ 3891

lg 1 järgi, mis puudutab maksustamisperioodil märts 2015 ja mai 2015 maksuhaldurile X AS-i käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamist. 2.2. Mõista Oliver Kruuda õigeks kuriteo episoodis

§ 3891

lg 1 järgi, mis puudutab maksustamisperioodil jaanuar 2015 – juuni 2016 maksuhaldurile X AS-i tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamist.

  1. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
  2. Kaitsjate apellatsioonid rahuldada. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt.
  3. Mõista Eesti Vabariigilt Oliver Kruuda kasuks apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks välja 8100 eurot.
  4. Mõista Eesti Vabariigilt Rein Lepassoni kasuks apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks välja 2314,20 eurot. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2

(50)
  1. Maakohtus kriminaalasja arutamise käigus esitas prokurör taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel Hjalmar Konno suhtes (04.02.2019) ja Allan Viirma suhtes (06.02.2019). Maakohus rahuldas prokuröri taotlused ning lõpetas kriminaalmenetluse süüdistatavate Hjalmar Konno ja Allan Viirma osas. Maakohus jätkas Oliver Kruuda, Rein Lepassoni ja Jaanus Rätsepa süüküsimuse arutamist.
  2. Harju Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsusega mõisteti Oliver Kruuda õigeks talle

§ 3891

lg 1 järgi esitatud süüdistuses osas, mis puudutab maksustamisperioodil märts 2015 ja mai 2015 maksuhaldurile X AS-i käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamist. Mõisteti Rein Lepasson õigeks talle

§-de 3891 lg-te 1, 3 – 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses. Tunnistati Oliver Kruuda süüdi talle

§ 3891

lg 1 järgi esitatud süüdistuses osas, mis puudutab maksustamisperioodil jaanuar 2015 – juuni 2016 maksuhaldurile X AS-i tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamist ning mõisteti Oliver Kruudale

§ 3891

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. Arvestati

§ 68

lg 1 alusel Oliver Kruuda eelvangistus 2 (kaks) päeva (16.08.2016-17.08.2016) karistusaja hulka ja loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kahe) aasta, 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. Jäeti

§ 73

lg 1 ja 3 alusel Oliver Kruudale mõistetud ja kandmisele kuuluv vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui Oliver Kruuda ei pane 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Mõisteti Jaanus Rätsep õigeks talle

§-de 3891 lg-te 1, 3 – 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses. Mõisteti Oliver Kruuda õigeks talle

§ 320lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

Mõisteti Oliver Kruudalt välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876,00 eurot. Hüvitati Oliver Kruudale riigieelarve vahenditest valitud kaitsjatele makstud tasu osutatud õigusabiteenuste eest kokku 62 000,00 eurot. Ülejäänud õigusabikulu jäeti Oliver Kruuda enda kanda. Hüvitati Rein Lepassonile riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu osutatud õigusabiteenuste eest kokku 14 968,20 eurot. Hüvitati Jaanus Rätsepale riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu osutatud õigusabiteenuste eest kokku 14 124,60 eurot. 3. Oliver Kruuda on kohtu alla antud ja temale on esitatud süüdistus selles, et tema, olles X AS (registrikood XXXXXXXX; juriidiline aadress XXX; käibemaksukohustuslasena registreeritud 30.07.2007) juhatuse liige, kes vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 1 kohaselt on kohustatud esindama ja juhtima aktsiaseltsi, omades ÄS § 307 lg 1 alusel nimetatud aktsiaseltsi esindusõigust kõigis õigustoimingutes ning ÄS § 306 lg 4 kohaselt kohustatud korraldama aktsiaseltsi raamatupidamist ja vastutades ÄS § 315 lg 1 ja 2 alusel aktsiaseltsi juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega aktsiaseltsile tekitatud kahju eest, esitas ühiselt ja kooskõlastatult koos C-ga, Allan Viirma ning Rein Lepassoni kaasaaitamisel maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksustamisperioodil märts ja mai 2015 maksuhaldurile X AS käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. Nimelt kajastati X AS poolt esitatud käibedeklaratsioonides Q OÜ (äriregistri kood XXXXXXX; juriidiline aadress XXX; juhatuse liige Rein Lepasson; käibemaksukohustuslasena registreeritud 01.09.2013) nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid kauba soetamise kohta selleks, et X AS saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka Q OÜ nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu kokku summas 155 000 eurot. 3

(50)Q OÜ juhatuse liige Rein Lepasson eelneval kokkuleppel Oliver Kruudaga soetas 24.03.2015 OÜ B (registrikood XXXXXXXX; kustutatud 14.05.2015) pankrotivara kogusummas 246 000 eurot, millest käibemaks 41 000 eurot. Pankrotivara hulgas olid jäävee tootmise süsteem maksumusega netohind 56 744,64 eurot ja lisanduv käibemaks 11 348,92 ja vaakumauruti maksumusega netohind 91 761,74 eurot ja lisanduv käibemaks 18 352,
  1. Seejärel Q OÜ näitas ülalnimetatud jäävee tootmise süsteemi ja vaakummahuti müüki X AS-le esitades müügiarved järgnevalt: 1) 24.03.2015 arve nr 9250002, kus AS X soetas jäävee tootmise süsteemi summas 258 000, millest netohind 215 000 eurot ja käibemaks 43 000 eurot. 2) 13.05.2015 arve nr 9250003, kus AS X soetas vaakumauruti summas 672 000 eurot, millest netohind 560 000 ja käibemaks 112 000 eurot. Näitamaks näilike tehingute toimumist kanti X AS pangakontolt raha soetatud seadmete eest Q OÜle, mis jõudis Oliver Kruuda soovil ning Allan Viirma organiseerimisel suuremas osas tagasi X ASle alljärgnevalt. 30.03.2015 tasus X AS Q OÜ-le soetatud seadme eest 258 000 eurot. Q OÜ tasus laekunud vahenditest samal päeval OÜ-le B seadmete eest 246 000 eurot ning 12 000 eurot kandis tagasi ASle X märkega ,,arve nr 014167706 eest“. OÜ B tasus laekunud vahenditest Maksu- ja Tolliametile 198 947,60 eurot ning 30.03.2015 kandis X AS-le 30 900 eurot ja AS-le L 5 000 eurot kompromissi täitmise eest tsiviilasjas nr 2-14-
  2. Teise ostutehingu puhul tasus X AS 13.05.2015 Q OÜ-le soetatud seadme eest 672 000 eurot. Q OÜ kandis samal päeval laekunud vahenditest 590 000 eurot üle R OÜ-le (registrikood XXXXXXXX; juriidiline aadress XXX; juhatuse liige Rein Lepasson) märkega ,,Laenuleping 1/13.05-1“ ja 82 030,80 eurot tagasi X AS-le märkega ,,arvete katteks“. R OÜ arvelduskontolt nähtub, et Q OÜ-lt laekunud 590 000 eurot kanti samal päeval edasi AS-le X märkega ,,Laenulepingu 40/31.12-1 alusel“. Samal päeval, kui X AS tasus Q OÜ-le seadme eest 672 000, siis sama raha jõudis tagasi X AS-le. Q OÜ esitas 27.04.2015 märtsi 2015 käibedeklaratsiooni, mille INF A osas kajastas seadme müüki X AS-le summas 215 000 eurot, sh käibemaksu 43 000 eurot ning INF B osas seadmete soetust OÜlt B summas 246 000 eurot, sh käibemaksu 41 000 eurot. Q OÜ-l tekkis märtsis 2015 tasumisele kuuluv käibemaks summas 1 554,69 eurot. Q OÜ maikuu käibedeklaratsiooni Oliver Kruuda korraldusel käesoleva ajani esitanud ei ole. Kuigi X AS kajastas raamatupidamise dokumentides seadmete soetamist Q OÜ-lt, siis tegelikkuses oli tegemist näiliku tehinguga, mida Oliver Kruuda huvides korraldas Allan Viirma ning mille eesmärgiks oli varjata tegelikku tehingut AS X ja OÜ B vahel ning kaubahinna kunstliku tõstmisega näidata X AS-i käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja vähendada sellega maksukohustust. Samal ajal Q OÜ enda maksukohustust ei deklareerinud ja rahalised vahendid tagastati X AS-ile. Kuivõrd tegemist oli varjatud tehinguga maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatustega, edaspidi MKS) § 83 lg 4 mõistes, siis rikuti käibemaksuseadust (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) järgnevalt: § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele 4
(50)kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud, kusjuures tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt peab raamatupidamisarvestuse algdokument kinnitama majandustehingu toimumist ja sellest peab olema võimalik välja lugeda majandustehingu sisu ja tehingu teine pool. Kui tehingu majanduslik sisu ja tehingu teine pool on arvele märgitud ebaõigesti, siis ei ole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Oliver Kruuda, olles nii OÜ B kui ka X AS omanik, näitas X AS-i raamatupidamises ja käibedeklaratsioonidel Q OÜ vahendusel jäävee tootmise süsteemi soetust 158 255,38 euro võrra ja vaakumauruti soetust 468 235,26 euro võrra kallimalt, kui oleks näidanud otse ostu-müüki. Kuivõrd Q OÜ juhatuse liige Rein Lepasson tegutses X AS huvides, siis tegelikkuses soetas X AS ülalnimetatud kaubad hinnaga, millega oli OÜ B pankrotihaldur need pannud müüki enampakkumisel ehk siis jäävee tootmise süsteem maksumusega 56 744,64 eurot ja käibemaks 11 348,92 ning vaakumauruti maksumusega 91 761,74 eurot ja käibemaks 18 352,35. Seega märtsi 2015 käibedeklaratsioonis X AS kajastas alusetult sisendkäibemaksu 31 651,08 eurot (43 000-11348,92) ja mai 2015 käibedeklaratsioonis 93 647,75 eurot (112 000-18352,25). X AS deklareeritud Maksusta misperiood KMD lahter 03_2015 05_2015 Kriminaalmenetlusega Vahe tuvastatud SisendTasumisel SisendTasumisel Sisendkäibemaks e kuuluv käibemaks e kuuluv käibemaks , mis on käibemaks , mis on käibemaks , mis on seadusega seadusega seadusega lubatud lubatud lubatud maha maha maha arvata arvata arvata 5 ,13 5 13 5 1 025 306,11 1 113 460,70 56 356,01 63 868,90 993 655,03 1 019 812,95 88 007,09 157 516,65 -31 651,08 -93 647,75 Tasumisel e kuuluv käibemaks 13 31 651,08 93 647,75 Sealjuures esitas valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid e-maksuametis vahetult C, tehes seda Oliver Kruuda teadmisel, soovil ja huvides. Valeandmeid esitati järgnevalt: 13.05.2015 ja 10.06.2015 (kehtiv parandusdeklaratsioon) esitatud 2015 märts käibemaksudeklaratsiooni real 5 suurendati alusetult sisendkäibemaksu summat, mis on seadusega lubatud maha arvata, 31 651,08 euro võrra, mille tulemusel vähendati real 12 tasumisele kuuluvat käibemaksu 31 651,08 eurot. 16.07.2015 esitatud 2015 mai käibemaksudeklaratsiooni real 5 suurendati alusetult sisendkäibemaksu summat, mis on seadusega lubatud maha arvata, 93 647,75 euro võrra, mille tulemusel vähendati real 13 tasumisele kuuluvat käibemaksu 93 647,75 eurot. 5
(50)Kuivõrd Q OÜ ja X AS vaheline tehing oli tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ja tegemist oli näiliku tehinguga, siis X AS-il puudus õigus Q OÜ poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid ja ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 125 298,83 eurot (31 651,08+93 647,75), milline tegu on kvalifitseeritav

§ 3891lg 1 järgi.

Samuti süüdistatakse Oliver Kruudat selles, et tema X AS juhatuse liikmena esitas ühiselt ja kooskõlastatult X AS raamatupidaja C-ga Allan Viirma, Hjalmar Konno ja Jaanus Rätsepa kaasaaitamisel maksustamisperioodil jaanuar 2015 kuni juuni 2016 X AS tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) valeandmeid eesmärgiga varjata X AS maksukohustust. X AS teostas perioodil jaanuar 2015 - aprill 2016 E OÜ-le (registrikood XXXXXXXX) väljamakseid kokku summas 996 614 eurot ning alates aprill 2016 – juuni 2016 S OÜ-le (registrikood XXXXXXXX) väljamakseid kokku summas 30 185,52 eurot ja O OÜ-le (registrikood XXXXXXXX) väljamakseid kokku summas 47 940 eurot, millised väljamaksed ei olnud seotud ettevõtlusega ja tegemist oli näilike tehingutega, mille eesmärgiks oli maksuvabalt rahaliste vahendite väljaviimine ja sellega varjata X AS maksukohustust Oliver Kruuda teadmisel ja soovil ja eelneval kokkuleppel E OÜ endise osaniku Allan Viirmaga kandsid X AS raamatupidajad C ja Jaanus Rätsep E OÜ-le rahasummad järgmiselt: Kuupäev 5.01.2015 9.01.2015 12.01.2015 13.01.2015 13.01.2015 14.01.2015 15.01.2015 16.01.2015 22.01.2015 27.01.2015 30.01.2015 Jaanuar 2015 KOKKU 6.02.2015 Selgitus Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele 105 400 Summa 23 200 Vastavalt kokkuleppele 2 500 18 000 2 000 1 000 20 000 2 500 1 700 1 000 16 000 5 000 15 000 6

(50)9.02.2015 Vastavalt kokkuleppele 10.02.2015 Vastavalt kokkuleppele 19.02.2015 Vastavalt kokkuleppele 27.02.2015 Vastavalt kokkuleppele Veebruar 2015 70 904 KOKKU 3.03.2015 Vastavalt Lepingule 6.03.2015 Vastavalt Lepingule 6.03.2015 Vastavalt Lepingule 9.03.2015 Vastavalt Lepingule 16.03.2015 Vastavalt Lepingule 27.03.2015 Vastavalt Lepingule 27.03.2015 Vastavalt Lepingule 30.03.2015 Vastavalt Lepingule 31.03.2015 Arvete katteks Märts 2015 KOKKU 96 200 2.04.2015 Vastavalt Lepingule 8.04.2015 Vastavalt Lepingule 13.04.2015 Vastavalt Lepingule 24.04.2015 Vastavalt Lepingule 27.04.2015 Vastavalt Lepingule 30.04.2015 Vastavalt Lepingule Aprill 2015 KOKKU 51 530 4.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 5.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 7.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 8.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 8.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 13.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 14.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 15.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 19.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 21.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 25.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 15 000 12 300 6 104 35 000 6 500 5 000 41 000 10 000 1 200 5 000 20 000 1 500 6 000 8 000 16 000 10 000 5 000 330 12 200 5 000 17 000 900 6 500 20 000 17 000 2 700 9 500 5 000 2 500 5 000 7
(50)28.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 29.05.2015 Vastavalt kokkuleppele Mai 2015 KOKKU 118 750 1.06.2015 Vastavalt kokkuleppele 1.06.2015 Vastavalt kokkuleppele 2.06.2015 Vastavalt kokkuleppele 5.06.2015 Vastavalt kokkuleppele 16.06.2015 Vastavalt kokkuleppele 18.06.2015 Vastavalt kokkuleppele 19.06.2015 Laenulepingu alusel 19.06.2015 Laenulepingu alusel 22.06.2015 Laen 25.06.2015 Laen 29.06.2015 Laen Juuni 2015 KOKKU 82 000 17.07.2015 Vastavalt kokkuleppele 23.07.2015 Vastavalt kokkuleppele 31.07.2015 Laen Juuli 2015 KOKKU 34 500 3.08.2015 Laen 4.08.2015 Laen 5.08.2015 Laen 10.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 13.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 14.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 17.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 17.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 19.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 25.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 25.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 31.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 1 150 26 500 4 000 6 000 6 500 6 500 10 000 12 000 5 410 6 590 10 000 5 000 10 000 1 500 20 000 13 000 2 000 2 000 6 500 8 000 10 000 7 000 700 14 400 1 500 1 000 1 600 12 000 8
(50)August 2015 KOKKU 66 700 1.09.2015 Vastavalt 2 000 kokkuleppele 2.09.2015 Vastavalt 6 500 kokkuleppele 3.09.2015 Vastavalt 2 000 kokkuleppele 4.09.2015 Vastavalt 6 400 kokkuleppele 10.09.2015 Vastavalt 5 000 kokkuleppele 17.09.2015 Vastavalt 2 000 kokkuleppele 24.09.2015 Vastavalt 3 000 kokkuleppele September 2015 26 900 KOKKU 2.10.2015 Laenulepingu alusel 3 000 8.10.2015 Vastavalt 15 400 kokkuleppele 12.10.2015 Vastavalt 2 450 kokkuleppele 13.10.2015 Vastavalt 1 400 kokkuleppele 20.10.2015 Vastavalt 9 000 kokkuleppele 23.10.2015 Vastavalt 6 100 kokkuleppele 29.10.2015 Vastavalt 5 000 kokkuleppele 30.10.2015 Vastavalt 7 100 kokkuleppele Oktoober 2015 49 450 KOKKU 2.11.2015 Vastavalt 3 275 kokkuleppele 3.11.2015 Laen 6 500 10.11.2015 Vastavalt 3 100 kokkuleppele 11.11.2015 Vastavalt 1 000 kokkuleppele 19.11.2015 Vastavalt 8 300 kokkuleppele 24.11.2015 Vastavalt 10 100 kokkuleppele 26.11.2015 Vastavalt 4 000 kokkuleppele 30.11.2015 Vastavalt 25 500 kokkuleppele 9
(50)November 2015 61 775 KOKKU 2.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 4.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 10.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 14.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 15.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 17.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 22.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 22.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 28.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 29.12.2015 Vastavalt kokkuleppele Detsember 2015 49 560 KOKKU 5.01.2016 Vastavalt kokkuleppele 7.01.2016 Vastavalt kokkuleppele 11.01.2016 Vastavalt kokkuleppele 19.01.2016 Vastavalt kokkuleppele 22.01.2016 Vastavalt kokkuleppele Jaanuar 2016 42 840 KOKKU 1.02.2016 Indigo Travel arve 16012712 1.02.2016 Vastavalt kokkuleppele 2.02.2016 Vastavalt kokkuleppele 10.02.2016 Vastavalt kokkuleppele 19.02.2016 Vastavalt kokkuleppele 25.02.2016 Vastavalt kokkuleppele 25.02.2016 Vastavalt kokkuleppele 6 500 3 710 6 500 8 000 1 150 4 000 700 7 000 1 000 11 000 7 890 16 500 7 450 5 000 6 000 1 305 5 000 11 000 3 100 5 000 6 500 12 700 10
(50)29.02.2016 Vastavalt 24 000 kokkuleppele Veebruar 2016 68 605 KOKKU 11.03.2016 Vastavalt 6 100 kokkuleppele 15.03.2016 Vastavalt 700 kokkuleppele 21.03.2016 Vastavalt 10 500 kokkuleppele 22.03.2016 Vastavalt 1 500 kokkuleppele 24.03.2016 Vastavalt 1 200 kokkuleppele 24.03.2016 Vastavalt 2 600 kokkuleppele 31.03.2016 Vastavalt 25 300 kokkuleppele Märts 2016 KOKKU 47 900 6.04.2016 Vastavalt 8 000 kokkuleppele 22.04.2016 Vastavalt 15 600 kokkuleppele Aprill 2016 KOKKU 23 600 KÕIK KOKKU 996 614 Oliver Kruuda soovil, teadmisel ja eelneval kokkuleppel E OÜ endise osaniku Allan Viirmaga kandsid X AS raamatupidajad C ja Jaanus Rätsep S OÜ-le rahasummad, millised kanti edasi E OÜle, järgmiselt: Kuupäev 29.04.2016 X AS>S OÜ 5 644,84 24.05.2016 3 040,68 Selgitus X AS arve 12,13 X AS arve 14 S OÜ>E OÜ 5 155 Selgitus Lühiajaline laen 3 043 Lühiajaline laen Oliver Kruuda soovil, teadmisel ja eelneval kokkuleppel E OÜ endise osaniku Allan Viirmaga kandsid X AS raamatupidajad C ja Jaanus Rätsep O OÜ-le rahasummad, millised kanti edasi E OÜle, järgmiselt: Kuupäev 29.04.2016 X AS>O OÜ 5 000 02.05.2016 24.05.2016 26.05.2016 1 800 3 640 2 000 02.06.2016 7 250 Selgitus X AS arve 11,12,13 X AS arve 13 X AS arve 13,14 X AS arvete katteks X AS arvete katteks O OÜ>E OÜ 4 500 Selgitus Lühiajaline laen 1 800 3 650 2 000 Lühiajaline laen Lühiajaline laen Lühiajaline laen 7 250 Lühiajaline laen 11
(50)03.06.2016 6 000 09.06.2016 5 750 15.06.2016 5 800 15.06.2016 5 000 22.06.2016 4 700 27.06.2016 1 000 KOKKU 47 940 X AS arvete 6 000 katteks X AS arvete 5 750 katteks X AS arvete 5 800 katteks X AS arvete 5 000 katteks X AS arvete 4 700 katteks X AS arvete 999 katteks KOKKU Lühiajaline laen Lühiajaline laen Lühiajaline laen Lühiajaline laen Lühiajaline laen Lühiajaline laen 47 449 X AS väljamaksete alusena näidati pangaülekannetes laenulepinguid või muid kokkuleppeid. Samas puudub E OÜ-l igasugune majandustegevus. Eelneval kokkuleppel Oliver Kruudaga kandis Hjalmar Konno E OÜ arvelduskontole laekunud rahasummad edasi Oliver Kruuda isiklikule arvelduskontole või Oliver Kruudaga seotud isikute (nt AS L, Z SIA, D OÜ, Hjalmar Konno, R jt) arvelduskontodele või tasus Oliver Kruudaga seotud ettevõtete kohustusi. Oliver Kruuda suunas oma isiklikule kontole laekunud raha otsetarbimisse: laekunud summadest tasuti Oliver Kruuda ja RR ning R krediitkaardimakseid ja finantseeriti Oliver Kruuda poja motosporti läbi äriühingu Z SIA. Tagasimakseid ega intressi E OÜ poolt X AS-le tasutud ei ole. Sellest tulenevalt ei olnud X AS arvelduskontolt tehtud väljamaksed osaühingutele E, S ja O seotud X AS majandustegevusega, ülekannete aluseks olid näilikud laenulepingud või tegelikkusele mittevastavad dokumendid, seega rikuti tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; koos hilisemate muudatustega, edaspidi TuMS) sätteid järgnevalt: TuMS § 1 lg 3 kohaselt paragrahvides 49-52 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. TuMS § 4 lg 1 kohaselt on tulumaksu määr 20%. Sama paragrahvi lõike 1¹ kohaselt jagatakse paragrahvi 1 lõigetes 2-4 maksuobjekti puhul maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt arvuga 0,
  1. TuMS § 51 lg 1 alusel residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48-
  2. TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 kohaselt on residendist juriidiline isik kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
  3. kuupäevaks MTA maksudeklaratsiooni §-des 48-53 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu MTA pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
  4. kuupäevaks. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt peab raamatupidamisarvestuse algdokument kinnitama majandustehingu toimumist ja sellest peab olema võimalik välja lugeda majandustehingu sisu ja tehingu teine pool. Kui tehingu majanduslik sisu ja tehingu teine pool on arvele märgitud ebaõigesti, siis ei ole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Seega on alust kahtlustada, et X AS ja juhatuse liige Oliver Kruuda on esitanud jaanuar 2015 – juuni 12
(50)2016 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensionimakse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) tahtlikult valeandmeid, mis seisnes selles, et X AS ja selle juhatuse liige Oliver Kruuda on jätnud deklareerimata TSD (kood 114 ja 118) ja TSD Lisa 6-l väljamakseid kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kogusummas 1 030 112,42 eurot ning nimetatud summalt jätnud arvestamata tulumaksu kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kogusummas 257 528,98 eurot. Deklareeritud Lisa Read Kood Jan 2015 Veeb 2015 Mär 2015 Apr 2015 Mai 2015 Jun 2015 Jul 2015 Aug 2015 Sept 2015 Okt 2015 Nov 2015 Dets 2015 Jan 2016 Veeb 2016 Mär 2016 Apr 2016 Mai 2016 Jun 2016 KOKKU Kriminaalmenetluse Vahe Tasumisele kuuluv andmetel tulumaks Lisa 6 Lisa 6 Lisa 6 Väljamakse Tulumaks Väljamakse Tulumaks Väljamakse Tulumaks 6070 6160 6070 6160 6070 6160 0 0 105 400 26 350 105 400 26 350 26 350 2 000 500 70 904 17 726 68 904 17 226 17 226 15,69 5 121,90 2 100 4 200 2 000 2 000 6 000 0 2 979,99 4 150 3,92 1 280,48 525 1 050 500 500 1 500 0 745 1 037,50 96 200 51 530 118 750 82 000 34 500 66 700 26 900 49 450 61 775 49 560 24 050 12 882,50 29 687,50 20 500 8 625 16 675 6 725 12 362,50 15 443,75 12 390 96 184,31 46 408,10 116 650 77 800 32 500 64 700 20 900 49 450 58 795,01 45 410 24 046,08 11 602,02 29 162,50 19 450 8 125 16 175 5 225 12 362,50 14 698,75 11 352,50 24 046,08 11 602,02 29 162,50 19 450 8 125 16 175 5 225 12 362,50 14 698,75 11 352,50 2 100 esitamata 525 esitamata 42 840 68 605 10 710 40 740 17 151,25 68 605 10 185 10 185 17 151,25 17 151,25 esitamata 800 3 000 8 160 esitamata 200 750 2 040 47 900 34 245 31 981 35 500 11 975 47 900 8 561,21 33 445 7 995,17 28 981 8 875 27 340 257 528,98 11 975 8 361,21 7 245,17 6 835 11 975 8 361,21 7 245,17 6 835 Selliselt esitas Oliver Kruuda AS X juhatuse liikmena ühiselt ja kooskõlastatult koos AS X raamatupidaja C-ga Allan Viirma, Hjalmar Konno ning Jaanus Rätsepa kaasaaitamisel e-maksuameti kaudu X AS tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensionimakse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) tahtlikult valeandmeid. Sealjuures esitas valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid e-maksuametis vahetult C, tehes seda Oliver Kruuda soovil, teadmisel ja huvides. Valeandmeid esitati järgnevalt: 03.12.2015 esitatud 2015 jaanuar TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 104 400 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 26 350 eurot. 10.11.2015 esitatud 2015 veebruar TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 68 904 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 17 226 eurot. 13
(50)10.11.2015 esitatud 2015 märts TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 96 184,31 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 24 046,08 eurot. 10.11.2015 esitatud 2015 aprill TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 46 408,10 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 11 602,02 eurot. 10.11.2015 esitatud 2015 mai TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 116 650 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 29 162,50 eurot. 10.11.2015 esitatud 2015 juuni TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 77 800 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 19 450 eurot. 11.08.2015 esitatud 2015 juuli TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 32 500 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 8 125 eurot. 23.10.2015 esitatud 2015 august TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 64 700 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 16 175 eurot. 23.10.2015 esitatud 2015 september TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 20 900 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 5 225 eurot. 02.12.2015 esitatud 2015 oktoober TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 49 450 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 12 362,50 eurot. 29.12.2015 esitatud 2015 november TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 58 795,01 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 14 698,75 eurot. 16.02.2016 esitatud 2015 detsember TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 45 410 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 11 352,50 eurot. 22.02.2016 esitatud 2016 jaanuar TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 40 740 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 10 185 eurot. 08.04.2016 esitatud 2016 veebruar TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 68 605 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 17 151,25 eurot. 12.04.2016 esitatud 2016 märts TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 47 900 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 11 975 eurot. 10.06.2016 esitatud 2016 aprill TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 33 445 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 8 361,21 eurot. 14
(50)13.06.2016 esitatud 2016 mai TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 28 981 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 7 245,17 eurot. 13.07.2016 esitatud 2016 juuni TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 27 340 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 6 835 eurot. X AS juhatuse liikme Oliver Kruuda korraldusel teostati näilike tehingute (laen, kokkulepe) alusel X AS arvelduskontolt varjatult kasumi väljaviimist eesmärgiga kõrvale hoiduda maksude tasumisest. Kuivõrd X AS arvelduskontolt OÜ E, S OÜ ja O OÜ arvelduskontodele tehtud väljamaksed ei olnud seotud ettevõtlusega, kuuluvad need maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 3. Seega X AS ei arvutanud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kokku summas 1 030 112,42 eurot tasumisele kuuluvat tulumaksu seadusega sätestatud korras, mille tulemusel jäi tulumaksuna riigile laekumata 257 528,98 eurot, milline tegu on kvalifitseeritav

§ 3891lg 1 järgi.

Korduvate maksukuritegudega jättis Oliver Kruuda riigile deklareerimata ja tasumata kokku (125 298,83 käibemaksuna + 257 528,98 tulumaksuna) 382 827,81 eurot. Seega pani Oliver Kruuda toime

§ 3891

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – maksuhaldurile valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele kahjule vastavas summas. Vastavalt

§ 121on suur kahju üle 40 000 euro. Kooskõlas Kr

MS § 268 lg 2 muutis prokuratuur 17.10.2019 O. Kruudale

§ 320lg 1 järgi esitatud süüdistust ning muudetud süüdistuse järgi süüdistatakse O.

Kruudat

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et X AS (registrikood XXXXXXXX) juhatuse liikmena esitas X AS saneerimismenetluse raames Harju Maakohtule teadlikult valeandmeid, kuigi kinnitas vande all, et esitatud andmed vastavad tegelikkusele. 02.10.2010 sõlmisid X AS ja W OÜ käenduslepingu, mille kohaselt vastutab X AS 06.11.2008 W OÜ ja L AS vahel sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevate L AS laenukohustuste nõuetekohase täitmise eest. 06.11.2008 laenulepingu ning hilisemate lisade alusel andis W OÜ laenu L AS-le kokku summas 958 675 eurot tähtajaga 15.01.

  1. 06.11.2008 laenulepingu lisa nr 5 kohaselt muutus L AS laen sissenõutavaks laenu tagastamise tähtaja saabumisega ehk 15.01.
  2. 01.02.2010 käenduslepingu kohaselt võib võlausaldaja nõuda 06.11.2008 laenulepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral lepingu täitmist omal äranägemisel kas L AS-lt või X AS-lt või mõlemalt ühiselt. 01.02.2010 käenduslepingu p 2.1 kohaselt on X AS kohustatud täitma L AS-i täitmata jäänud kohustused võlausaldaja kasuks 36 kalendrikuu jooksul, täites L AS kohustused igakuiste osamaksetena. L AS ei tagastanud laenusummat tähtaegselt. L AS ei tasunud laenu põhisummat ning intresse tasuti kuni 17.08.
  3. Pärast seda ei ole L AS 06.11.2008 laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. 29.06.2016 esitas Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ jurist kui W OÜ esindaja X AS-le nõude, milles nõuti 01.02.2010 käenduslepingust tulenevalt X AS-lt 06.11.2008 laenulepingust tuleneva põhisumma, intresside ja viivise tasumist. 08.02.2016 esitas Oliver Kruuda X AS esindajana Harju Maakohtule avalduse X AS suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. Esitatud avaldusele lisati muuhulgas võlanimekiri, mis kajastas 15

(50)X AS võlakohustusi kogusummas 48 308 583,07 eurot. Oliver Kruuda kinnitas 17.02.2016 toimunud kohtuistungil järgnevat: „Mina, Oliver Kruuda, kinnitan oma au ja südametunnistuse juures, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on mulle teadaolevalt õiged“. Oliver Kruuda teadmisel ja korraldusel jäi Harju Maakohtule esitatud võlanimekirjast välja W OÜ ja X AS vahel 01.02.2010 sõlmitud käenduslepinguga võetud, 06.11.2008 laenulepinguga seonduv X AS käenduskohustus kokku summas 1 014 619,45 eurot (958 675 eurot põhikohustus + 55 944,45 eurot intressid) mille kohaselt vastutab X AS 06.11.2008 laenulepingust ja selle lisadest tulenevate L AS laenukohustuste nõuetekohase täitmise eest. X AS-i võlanimekirja koostas pearaamatupidaja C, kes lisas võlanimekirja vaid need kohustused, mis olid bilansis kajastatud. Bilansiväliseid kohustusi võlanimekirjas ei kajastatud. Seejärel edastas C võlanimekirja X AS-i finantsjuhile J-le ja juhatuse liikmele Oliver Kruuda, kes otsustasid, milliseid kohustusi kajastatakse kohtule esitatavas võlanimekirjas. 15.06.2016 sõlmisid W OÜ ja L AS laenulepingu lisa 6 tagasiulatuvalt, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 02.01.
  1. Kuigi W OÜ esitas X AS kui käendaja vastu nõude, loobuti tagantjärele lisa 6 vormistamisega esialgsest nõudest X AS vastu. Esialgset laenu käendas ka Oliver Kruuda kui füüsiline isik. Saneerimisseaduse § 7 lg 3 kohaselt tuleb saneerimisavaldusele lisatavas võlanimekirjas märkida võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõude suurus, samuti andmed ettevõtja vara kohta. Raamatupidamise seaduse § 17 lg 1 p 1 ja § 3 lg 7 kohaselt peab finantsaruandlus tuginema rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele, mida täpsustavad toimkonna juhendid. Raamatupidamise toimkonna juhend nr 8 sätestab eraldiste, tingimuslike kohustuste ja varade kajastamise raamatupidamises. Juhendi kohaselt on tingimuslik kohustus võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine on vähemtõenäoline kui mitXaliseerumine. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata bilansis, kuid informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aruande lisades. Kohustust peab bilansis kajastama, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem, kui 50%. L AS juhatuse liige on Oliver Kruuda ning äriühing on äriregistri teabesüsteemi andmetel likvideerimisel. Äriühingu lõpetamise otsus võeti vastu 25.11.
  2. Lisaks ei tasunud L AS põhiosa ning intresse tasus kuni 17.08.
  3. L AS ei täitnud tähtajaks oma laenukohustust W OÜ ees. Lähtudes raamatupidamise toimkonna juhendist peab tingimuslike kohustuste puhul hindama nende realiseerumise tõenäosust. Seega Oliver Kruuda, olles L AS juhatuse liige, teadis, et L AS ei täida oma laenukohustusi tähtajaks. X AS saneerimisavaldus ühes võlanimekirjaga esitati 08.02.2016, selleks ajaks oli 06.11.2008 laenulepingust tulenev L AS kohustus muutunud sissenõutavaks. Arvestades L AS majanduslikku olukorda ja laenukohustuse sissenõutavaks muutumist enne saneerimisavalduse esitamist, teadis Oliver Kruuda, et X AS käenduse kohustus suure tõenäosusega realiseerub, millest tulenevalt oleks seda pidanud kajastama võlanimekirjas. Oliver Kruuda teadmisel ja korraldusel jäeti 01.02.2010 käenduslepingust tulenev X AS käenduskohustus summas 1 014 619,45 eurot võlanimekirjast välja. 27.02.2016 andis Oliver Kruuda Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil vande, väites, et X AS poolt esitatud andmed vastavad tegelikkusele, teades aga samas, et võlanimekirjas ei kajastu 01.02.2010 käenduslepinguga võetud, 06.11.2008 laenulepingust ja selle muudatustest, täiendustest ning lisadest tulenevaid kohustusi tagav X AS käenduskohustus. 16
(50)Seega pani Oliver Kruuda toime menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale vara nimekirja andmise, s.o

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rein Lepassoni süüdistatakse selles, et tema osutas vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi X AS juhatuse liikme Oliver Kruuda, raamatupidaja C ja X AS (registrikood XXXXXXXX; juriidiline aadress XXX; käibemaksukohustuslasena registreeritud 30.07.2007) poolt maksuhaldurile maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksustamisperioodil märts ja mai 2015 X AS käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamisele. Nimelt kajastati X AS poolt esitatud käibedeklaratsioonides Q OÜ (äriregistri kood XXXXXXX; juriidiline aadress XXX; juhatuse liige Rein Lepasson; käibemaksukohustuslasena registreeritud 01.09.2013) nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid kauba soetamise kohta selleks, et X AS saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka Q OÜ nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu kokku summas 155 000 eurot. Q OÜ juhatuse liige Rein Lepasson, eelneval kokkuleppel Oliver Kruudaga, soetas 24.03.2015 OÜ B (registrikood XXXXXXXX; kustutatud 14.05.2015) pankrotivara kogusummas 246 000 eurot, millest käibemaks 41 000 eurot. Pankrotivara hulgas olid jäävee tootmise süsteem maksumusega netohind 56 744,64 eurot ja lisanduv käibemaks 11 348,92 ja vaakumauruti maksumusega netohind 91 761,74 eurot ja lisanduv käibemaks 18 352,

  1. Seejärel Q OÜ oma juhatuse liikme Rein Lepassoni tegevuse läbi näitas ülalnimetatud jäävee tootmise süsteemi ja vaakummahuti müüki X AS-le, esitades müügiarved järgnevalt: 1) 24.03.2015 arve nr 9250002, kus AS X soetas jäävee tootmise süsteemi summas 258 000, millest netohind 215 000 eurot ja käibemaks 43 000 eurot. 2) 13.05.2015 arve nr 9250003, kus AS X soetas vaakumauruti summas 672 000 eurot, millest netohind 560 000 ja käibemaks 112 000 eurot. Näitamaks näilike tehingute toimumist kanti X AS pangakontolt raha soetatud seadmete eest Q OÜle, mis jõudis Oliver Kruuda soovil ning Allan Viirma organiseerimisel suuremas osas tagasi X ASle alljärgnevalt. 30.03.2015 tasus X AS Q OÜ-le soetatud seadme eest 258 000 eurot. Q OÜ tasus laekunud vahenditest samal päeval OÜ-le B seadmete eest 246 000 eurot ning 12 000 eurot kandis tagasi ASle X märkega ,,arve nr 014167706 eest“. OÜ B tasus laekunud vahenditest Maksu- ja Tolliametile 198 947,60 eurot ning 30.03.2015 kandis X AS-le 30 900 eurot ja AS-le L 5 000 eurot kompromissi täitmise eest tsiviilasjas nr 2-14-
  2. Teise ostutehingu puhul tasus X AS 13.05.2015 Q OÜ-le soetatud seadme eest 672 000 eurot. Q OÜ kandis samal päeval laekunud vahenditest 590 000 eurot üle R OÜ-le (registrikood XXXXXXXX; juriidiline aadress XXX; juhatuse liige Rein Lepasson) märkega ,,Laenuleping 1/13.05-1“ ja 82 030,80 eurot tagasi X AS-le märkega ,,arvete katteks“. R OÜ arvelduskontolt nähtub, et Q OÜ-lt laekunud 590 000 eurot kanti samal päeval edasi AS-le X märkega ,,Laenulepingu 40/31.12-1 alusel“. Samal päeval, kui X AS tasus Q OÜ-le seadme eest 672 000, siis sama raha jõudis tagasi X AS-le. Q OÜ esitas 27.04.2015 märtsi 2015 käibedeklaratsiooni, mille INF A osas kajastas seadme müüki X AS-le summas 215 000 eurot, sh käibemaksu 43 000 eurot ning INF B osas seadmete soetust OÜlt B summas 246 000 eurot, sh käibemaksu 41 000 eurot. Q OÜ-l tekkis märtsis 2015 tasumisele kuuluv käibemaks summas 1 554,69 eurot. Q OÜ maikuu käibedeklaratsiooni Oliver Kruuda korraldusel käesoleva ajani esitanud ei ole. 17

(50)Kuigi X AS kajastas raamatupidamise dokumentides seadmete soetamist Q OÜ-lt, siis tegelikkuses oli tegemist näiliku tehinguga, mida Oliver Kruuda huvides korraldas Allan Viirma ning mille eesmärgiks oli varjata tegelikku tehingut AS X ja OÜ B vahel ning kaubahinna kunstliku tõstmisega näidata X AS-i käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja vähendada sellega maksukohustust. Samal ajal Q OÜ enda maksukohustust ei deklareerinud ja rahalised vahendid tagastati X AS-ile. Rein Lepasson oli kogu kuriteoskeemist teadlik ning lubas kasutada endaga seotud juriidilisi isikuid: OÜ-d Q ning OÜ-d R – käibemaksupettuse toimepanemiseks. Kuivõrd tegemist oli varjatud tehinguga maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatustega, edaspidi MKS) § 83 lg 4 mõistes, siis rikuti käibemaksuseadust (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) järgnevalt: § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud, kusjuures tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt peab raamatupidamisarvestuse algdokument kinnitama majandustehingu toimumist ja sellest peab olema võimalik välja lugeda majandustehingu sisu ja tehingu teine pool. Kui tehingu majanduslik sisu ja tehingu teine pool on arvele märgitud ebaõigesti, siis ei ole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Oliver Kruuda, olles nii OÜ B kui ka X AS omanik, näitas X AS-i raamatupidamises ja käibedeklaratsioonidel Q OÜ vahendusel Rein Lepassoni kaasabil jäävee tootmise süsteemi soetust 158 255,38 euro võrra ja vaakumauruti soetust 468 235,26 euro võrra kallimalt, kui oleks näidanud otse ostu-müüki. Kuivõrd Q OÜ juhatuse liige Rein Lepasson tegutses X AS huvides, siis tegelikkuses soetas X AS ülalnimetatud kaubad hinnaga, millega oli OÜ B pankrotihaldur need pannud müüki enampakkumisel ehk siis jäävee tootmise süsteem maksumusega 56 744,64 eurot ja käibemaks 11 348,92 ning vaakumauruti maksumusega 91 761,74 eurot ja käibemaks 18 352,35. Seega märtsi 2015 käibedeklaratsioonis X AS kajastas alusetult sisendkäibemaksu 31 651,08 eurot (43 000-11348,92) ja mai 2015 käibedeklaratsioonis 93 647,75 eurot (112 000-18352,25). X AS deklareeritud Maksusta misperiood KMD lahter Kriminaalmenetlusega Vahe tuvastatud SisendTasumisel SisendTasumisel Sisendkäibemaks e kuuluv käibemaks e kuuluv käibemaks , mis on käibemaks , mis on käibemaks , mis on seadusega seadusega seadusega lubatud lubatud lubatud maha maha maha arvata arvata arvata 5 13 5 13 5 Tasumisel e kuuluv käibemaks 13 18
(50)03_2015 05_2015 1 025 306,11 1 113 460,70 56 356,01 63 868,90 993 655,03 1 019 812,95 88 007,09 157 516,65 -31 651,08 -93 647,75 31 651,08 93 647,75 Selliselt esitas Oliver Kruuda AS X juhatuse liikmena ühiselt ja kooskõlastatult X AS raamatupidaja C-ga e-maksuameti kaudu X AS käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. Sealjuures esitas valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid e-maksuametis vahetult C, tehes seda Oliver Kruuda teadmisel, soovil ja huvides. Valeandmeid esitati järgnevalt: 13.05.2013 ja 10.06.2015 (kehtiv parandusdeklaratsioon) esitatud 2015 märts käibemaksudeklaratsiooni real 5 suurendati alusetult sisendkäibemaksu summat, mis on seadusega lubatud maha arvata, 31 651,08 euro võrra, mille tulemusel vähendati real 12 tasumisele kuuluvat käibemaksu 31 651,08 eurot. 16.07.2015 esitatud 2015 mai käibemaksudeklaratsiooni real 5 suurendati alusetult sisendkäibemaksu summat, mis on seadusega lubatud maha arvata, 93 647,75 euro võrra, mille tulemusel vähendati real 13 tasumisele kuuluvat käibemaksu 93 647,75 eurot. Kuivõrd Q OÜ ja X AS vaheline tehing oli tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ja tegemist oli näiliku tehinguga, siis AS-il X puudus õigus Q OÜ poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid ja ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 125 298,83 eurot (31 651,08+93 647,75), milline tegu on kvalifitseeritav

§ 3891lg 1 järgi.

Rein Lepasson, väljastades Q OÜ nimel X AS-le käibemaksupettuse toimepanemiseks vajalikud näilikud arved ning lubades kasutada Q OÜ ja R OÜ pangakontosid X AS käibemaksupettuse võimaldamiseks ja varjamiseks, osutas X AS-le, Oliver Kruudale ja raamatupidaja C-le tahtlikult füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi, tugevdades täideviijate poolset kuriteo toimepanemise tahtlust. Seega pani Rein Lepasson toime

§ 22

lg 3 - § 3891 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – aitas kaasa maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele kahjule vastavas summas. Vastavalt

§ 121on suur kahju üle 40 000 euro.

PROKURATUURI APELLATSIOON 4. Prokuratuur esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse Oliver Kruuda osalise õigeksmõistmise süüdistuses

§ 3891

lg 1 järgi ning Rein Lepassoni õigeksmõistmise süüdistuses

§ 3891

lg 1, 3 –

§ 22

lg 3 järgi, samuti Oliver Kruuda õigeksmõistmise süüdistuses

§ 320lg 1 järgi ning O.

Kruudale karistuse mõistmise osas. 5. Õigeksmõistmise osas nn käibemaksuepisoodis märgib prokurör, et Harju Maakohus ei jaganud vaidlustatavas kohtuotsuses maksustamisperioodil märts 2015 ja mai 2015 maksuhaldurile X AS käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamise osas (edaspidi käibemaksuepisoodides) 19

(50)prokuratuuri seisukohta selles, et X AS ja Q OÜ vahelised müügitehingud olid näilikud. Kohus leidis, et pankrotihaldur ei olnud OÜ B ja Q OÜ tehingus pooleks, kes soovis teha näilikku tehingut. Uuritud tõenditest nähtub, et X AS andis Q OÜ-le ostu sooritamiseks vajalikud rahalised vahendid ning O. Kruuda kontrollis kogu protsessi. Kuigi Q OÜ puhul pole tegemist tavamõistes variäriühinguga, on tuvastatud, et O. Kruuda omas kontrolli tema tegevuse üle. X AS-il oli võimalik soetada soovitud seadmed otse pankrotipesast. Puudub mõistlik selgitus, miks ta seda ei teinud. Samuti oli X AS-il võimalus seadmed soetada varasemate müükide käigus kui hind oli samuti oluliselt madalam kui Q OÜ-lt soetamisel. Selle asemel finantseeris X AS Q OÜ ostu B OÜ-lt ja ostis seejärel seadmed Q OÜ-lt kordades kõrgema hinnaga kui toimus pankrotivara müük. Eeltoodut arvestades ei saa antud juhul rääkida kehtivatest tehingutest (mis oleks eeltingimuseks MKS § 84 kohaldamisel), vaid tegemist on näilike tehingutega. Lähtudes eelviidatud Riigikohtu lahendist ei ole MKS § 83 lg 4 kohaldamisel takistuseks ka see, et tegelikul müüjal puudus teadmine, et tegemist on näilike tehingutega. 5.
  1. Antud juhul on Q OÜ deklareerinud pankrotivara edasimüüki vaid osaliselt, esitamata oli ühe kuu käibedeklaratsioon ning süüdistusest nähtuvalt jäi see esitamata O. Kruuda korraldusel. MKS § 83 lg 4 alusel maksu määramiseks tuleb tuvastada maksueelis, mis tehinguga saadi. Fiktiivsete edasimüügitehingute kasutamisel tekib maksueelis siis, kui variühingud ei deklareeri või ei tasu käibemaksu, kuid tegelik ostja deklareerib variühingute arvete alusel sisendkäibemaksu. Olukorras, kus Q OÜ tehingud osaliselt deklareerimata ja käibemaksu tasumata ja samas X AS deklareeris arveid enda sisendkäibemaksuarvestuses maksukohustust vähendavana, on maksueelis tekkinud. Lisaks on väidetaval edasimüügil oluliselt tõstetud kauba hinda, mille tulemusel oli ka deklareeritud sisendkäibemaks oluliselt suurem kui oleks olnud seadmete soetamisel OÜ-lt B. Maakohus luges tõendatuks, et seadmete ostmiseks vajalik raha tuli Q OÜ-le X AS-ist ja jõudis osaliselt aktsiaseltsi tagasi. Selle pinnal jääb ebaselgeks kohtu nõustumine kaitsjatega, et tehing oli Q OÜ-le majanduslikult otstarbekas (lk 64 alt teine lõik). Kui raha Q OÜ poolt ostjale ehk X AS-le tagastati, ei ole võimalik lugeda tehingut Q OÜ-le kasumlikuks. Ühtlasi rõhutab prokurör, et selline tehingute finantseerimine viitab isekeskis asjaolule, et tegemist on näilike tehingutega. Seega leiab prokuratuur, et süüdistuses kirjeldatud tegevus vastab MKS § 83 lg 4 tunnustele ning maakohus, asudes seisukohale, et vaadeldavad tehingud ei olnud näilised, kohaldas vääralt materiaalõigust KrMS § 338 lg 2 mõttes. 5.
  2. Peaks aga apellatsioonikohus leidma, et vaadeldavatele tehingute maksuõigusliku hinnangu andmisel tuleks lähtuda MKS §-s 84 sätestatust, siis erinevalt maakohtust (lk 65 ülevalt esimene lõik) on prokurör seisukohal, et esitatud süüdistus ei piira ega välista seesugusele seisukohale asumist süüdistuse piiridest väljumata. Apellant möönab, et süüdistusaktis ei ole tehtud ühest viidet konkreetselt MKS § 84 normile kui sellisele, kuid faktiliste asjaoludena on süüdistusaktis etteheide MKS § 84 alusel esile toodud. Nii sisaldub näiteks süüdistusakti lk 48 ülevalt neljandas lõigus käsitlus: „Kuivõrd Q OÜ ja X AS vaheline tehing oli tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ja …“ MKS § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kokkuvõtvalt on prokurör seisukohal, et kohtul kui materiaalõiguse kohaldajal oli võimalik süüdistuse piiridest väljumata tuvastada maksustamisperioodide märts 2015 ja mai 2015 X AS käibedeklaratsioonides maksuhaldurile tahtlikult valeandmete esitamine vajadusel ka MKS § 84 mõttes, mil kohtu hinnangul tuvastatud faktilised asjaolud just kõnealusele normile vastavad. Prokuratuur leiab, et apellatsioonikohtul on süüdistusakti ja kohtutoimiku põhjal võimalik anda õiguslik hinnang süüdistatavate tegevuse vastamisele ka MKS § 84 valguses ning süüdistavad süüdi 20
(50)tunnistada ka vastavalt maksustamisperioodil märts 2015 ja mai 2015 maksuhaldurile X AS käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamises ning sellele kaasaaitamises. 5.3. Tunnistades O. Kruuda süüdi maksustamisperioodil märts 2015 ja mai 2015 maksuhaldurile X AS käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamises, tuleb anda hinnang ka kõnealusest kuriteost osavõtja teole. Prokuratuuri hinnangul on kohtutoimiku põhjal tuvastatav süüdistatava Rein Lepassoni koosseisupärane ja süüline kaasaaitamistegevus maksustamisperioodil märts 2015 ja mai 2015 X AS käibedeklaratsioonides X AS juhatuse liikme Oliver Kruuda, raamatupidaja C ja X AS poolt tahtlikult valeandmete esitamisele vaimse, ainelise ja füüsilise kaasabi osutamises

§-de 3891 lg 1, 3 –22 lg 3 järgi, ka maakohus on selle tuvastanud ning prokuratuur palub ringkonnakohtul Rein Lepassoni talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. R. Lepassonile palub prokuratuur karistuseks mõista vangistus 7 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Rein Lepassoni poolt kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 16.08.2016 kuni 17.08.2016, s.o. 2 päeva, karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lõigete 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Rein Lepasson ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 6. O. Kruuda õigeksmõistmine

§ 320episoodis märgib prokurör, et vaidlustatava otsusega mõistis maakohus O.

Kruuda süüdistuses

§ 320lg 1 järgi õigeks.

Maakohus leidis, et kuivõrd O. Kruuda ei olnud saneerimismenetluses süüteokoosseisu subjektiks (selleks saab maakohtu käsitluse kohaselt olla vaid menetlusosaline ehk ettevõtja) ning teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 320

lg 1 ei näinud ette vastutust menetlusosalise esindajale, ei ole

§ 320lg 1 objektiivne teokoosseis täidetud ning O.

Kruuda tuleb

§ 320lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Prokuratuur maakohtu käsitlusega ei nõustu ning leiab, et O. Kruudat kui saneerimisavalduse esitanud juriidilise isiku seaduslikku esindajat on võimalik käsitleda muu asjast puudutatud isiku ehk menetlusosalisena TsMS § 198 lg 1 punkti 2 mõttes. Enda seisukohta põhistab prokuratuur järgnevaga. 6.1. SanS § 9 lõikes 3 on määratletud ettevõtja antava vande tekst järgnevalt: «Mina, (nimi), kinnitan oma au ja südametunnistuse kohaselt, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on mulle teadaolevalt õiged.» Prokuratuur on seisukohal, et kuigi SanS § 3 lg 1 sätestab, et saneerimismenetlust kohaldatakse üksnes eraõigusliku juriidilise isiku suhtes, ei piira see norm eraõigusliku juriidilise isiku seadusliku esindaja lugemist saneerimismenetluses puudutatud isikuks ja seega menetlusosaliseks TsMS § 198 lg 1 punkti 2 mõttes. Nimelt võttes aluseks SanS § 9 lõikes 3 toodud ettevõtja vande teksti, ilmneb sellest, et vannet on andma mõeldud eraõigusliku juriidilise isiku esindaja. Ka X AS saneerimismenetluses andis kõnealuse vande Oliver Kruuda X AS seadusliku esindajana. Jättes käesoleval juhul saneeritava ettevõtte seadusliku esindaja menetlusosaliseks lugemata, kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust KrMS § 338 lg 2 mõttes. Täiendavalt märgib prokurör, et eraõigusliku juriidilise isiku seaduslik esindaja on käsitletav muu asjast puudutatud isiku ehk menetlusosalisena TsMS § 198 lg 1 punkti 2 mõttes ka põhjusel, et teatud juhtudel vastutab juriidilise isiku (antud juhul aktsiaseltsi) juhatuse liige nii äriühingu ees tulenevalt nn ametisuhtest (VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 315 lg 2, samuti ÄS § 252, 280 lg 6 jne) kui ühtlasi on võimalik juhatuse liikme vastutus ka võlausaldajate ees (nõude alusnormiks on VÕS § 1043). Seega ei ole välistatud mh hagita menetluses juriidilise isiku sellise vastutust tekitava asjaolu tuvastamine, mis võib juhatuse liiget otseselt õiguslikult puudutada. Prokuratuur leiab, et O. Kruuda tegevuses on täidetud kõik

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo nii objektiivse kui subjektiivse koosseisu tunnused ning palub O. Kruuda süüdi tunnistada ka

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, karistades teda vangistusega 3 kuud. 21

(50)7. Maakohtu poolt O. Kruudale mõistetud karistuse osas märgib prokurör, et prokuratuur taotles O. Kruudale tulenevalt tema süü suurusest

§ 3891

lg 1 sanktsiooni keskmisest määrast suurema vabaduskaotusliku karistuse mõistmist ning selle osaliselt kohesele ärakandmisele määramist. Maakohus mõistis O. Kruudale karistuse sanktsiooni keskmises määras ning jättis kogu karistuse tervikuna tingimisi täitmisele pööramata. Prokuratuur ei jaga maakohtu käsitlust O. Kruudale karistuse mõistmisel. Teatavasti on

§ 56lg 1 kohaselt karistamise aluseks isiku süü.

Harju Maakohus tuvastas, et O. Kruuda süü on suur (lk 98 alt esimese lõigu esimene lause) ning et O. Kruudal oli toimuvas keskne roll. Prokuratuur jagab kohtu poolt tuvastatut täiel määral. Vaatamata suurele süüle määras maakohus O. Kruudale karistuse aga sanktsiooni keskmises määras.

§ 56

lõikest 1 tulenevast karistuse mõistmise põhimõttest peaks keskmisest suurem süü kajastuma ka süüdistatavale mõistetavas karistuses. Käesolevas asjas tähendab eeltoodu, et tuvastades O. Kruuda tegevuses suure süü, pidanuks ka süüdistatavale mõistetav karistus olema sanktsiooni keskmisest suurem. Mõistes O. Kruudale karistuse sanktsiooni keskmises määras, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 338 lg 2 mõttes. 7.1. Arvestades, et O. Kruuda süü oli suur ning mõjutamaks O. Kruudat edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisestning andmaks nii eri-kui üldpreventiivse signaali nii toimepanijale kui avalikkusele, on prokuratuuri hinnangul põhjendatud O. Kruudale mõistetud vangistuseosaline kohesele ärakandmisele määramine. Prokurör leiab, et O. Kruudale, kes ei kogu kohtumenetluse vältel ega ka varasemalt ole aru saanud enda tegevuse lubamatusest, tuleb anda selge signaal sellest, et tema tegevus on ühemõtteliselt lubamatu ning et tema süü on suur. Neil argumentidel tuleb O. Kruudale karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks teatud karistuse osa koheselt ärakandmisele määrata. O. Kruudale kui varasemalt mitme tuntud äriühingu juhatuse liikmele pikaajalise ebaseadusliku tegevuse eest mõistetav karistus ei tohi olla talle endale ega ka ühiskonnale tajutav nõrga ega vaevumärgatava signaalina. Prokuratuur palub mõista O. Kruudale

§ 3891

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistuse 3 aastat 4 kuud.

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest palub prokuratuur mõista O. Kruudale karistuseks vangistus 3 kuud.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Oliver Kruuda poolt kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 16.08.2016 kuni 17.08.2016, s.o. 2 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lõigete 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud 3 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Oliver Kruuda ei pane 3 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 8. Kuigi maakohus vähendas tulenevalt KrMS § 175 lõikes 2 sätestatust O. Kruudale hüvitatavat kaitsjatasu, leiab prokuratuur, et KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kogusummat tuleb veelgi vähendada. Prokuratuur jagab täiel määral maakohtu käsitlust selles, et menetluses kulutati märkimisväärselt palju ressurssi menetlusväliste asjaolude välja selgitamiseks (kohtuotsuse lk 51 ülevalt teine lõik). Sama lehekülje neljandas lõigus kajastub maakohtu otsustus jätta kõrvale tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid, mis käsitlevad X AS-i võimalikku vaenulikku ülevõtmist pankade poolt. Sellise menetlusvälise asjaolu tõendamiseks on kaitsjate taotlusel kogutud ja uuritud dokumente sadade lehekülgede ulatuses ning kulutatud päevi nii isikuliste kui dokumentaalsete tõendite uurimiseks. Kogu kõnealuste tõendite kogumise ja uurimisega seonduvat kaitsjate tasu ei saa pidada mõistlikuks ega põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ning kogu kõnealuste versioonide käsitlemisega tekkinud kulu tuleb jätta süüdistatava kanda. 22

(50)KAITSJATE APELLATSIOONID 9. Oliver Kruuda kaitsja Jaanus Tehver vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt. Esitatud apellatsiooniga vaidlustatakse kohtuotsust osas, milles maakohus (
  1. i)tegi Oliver Kruuda osas süüdimõistva otsuse ja määras talle karistuse ja (
  2. ii)määras kindlaks asja menetluskulud, sh mõistis süüdistatavalt riigi kasuks välja menetluskulud ja otsustas valitud kaitsjatele makstud tasu 62 000 eurot ületavas osas tema enda kanda jätta. 9.1. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 30.09.2020.a. otsus Oliver Kruuda süüdimõistmise ja karistamise ja temalt menetluskulu väljamõistmise osas ning Oliver Kruuda valitud kaitsjale makstud tasu tema enda kanda jätmist puudutavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega
  3. a)mõista Oliver Kruuda õigeks

§ 3891

lg 1 järgi esitatud süüdistuses, mis puudutab maksustamisperioodil jaanuar 2015 – juuni 2016 maksuhaldurile X AS-i tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamist; b) määrata, et Oliver Kruudale hüvitatakse riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu 93 000 eurot kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses kantud kaitsjatasu katteks ning lisaks apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu vastavalt ringkonnakohtule täiendavalt esitatud menetluskulude nimekirjale. 10. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud Oliver Kruuda teopanuse välja toomata ja põhistamata. Kaitsja leiab, et süüdistusest ei selgu O. Kruuda teopanust ning süüdistuse puudulikkuse tõttu pole seda võimalik tuvastada. Mitte ükski asjas kogutud ja uuritud tõend ei viita ei otseselt ega kaudselt sellele, et O. Kruuda ja C esitasid asjassepuutuvaid TSD-deklaratsioone üheskoos.Maakohtu põhistusest järeldub, et maakohtu hinnangul tuleb äriühingu juhatuse liiget alati lugeda maksudeklaratsiooni esitajaks ning sellest johtuvalt sooritab juhatuse liige maksudeklaratsiooni esitamise teo alati, kui äriühingu nimel maksudeklaratsioon makshaldurile esitatakse (sõltumata sellest, kas deklaratsiooni esitab juhatuse liige ise või spetsialist, kellele juhatuse liige on selle ülesande delegeerinud). Selline hinnang on kaitsja arvates põhimõtteliselt väär. Asjaolust, et maksukohustuslasest juriidilise isiku juhatuse liige vastutab maksuseaduse kohaselt maksuhaldurile andmete esitamise ja esitatud andmete õigsuse eest, ei saa järeldada, et iga maksudeklaratsioon tulebki lugeda juhatuse liikme poolt esitatuks ning seega paneb juhatuse liige karistusõiguslikus mõttes toime maksuhaldurile maksudeklaratsiooni esitamise teo alati, kui juriidilise isiku nimel deklaratsioon esitatakse (sõltumata sellest, kas juhatuse liige esitab deklaratsiooni ise või teeb seda keegi teine). Kaitsja leiab, et isegi kui konkreetsed tõendid (mida maakohus esile toonud ei ole) toetaks järeldust, et C „ei tegutsenud üksi“ ja O. Kruuda „teadis midagi“ valeandmete esitamisest, ei oleks nende asjaolude pinnalt ikkagi tuvastatav konkreetne O. Kruuda-poolne kaastäideviimise kvaliteediga teopanus maksuhaldurile valeandmete esitamisse. Maakohtu otsuses sisalduvad põhistused selle kohta, et asjassepuutuvad AS-i X väljamaksed teostati O. Kruuda korraldusel ja huvides, ei ole kaitsja arvates kaastäideviimisteo tuvastamise küsimuses asjakohased. Maakohus oletab O. Kruuda ettevõtlus- ja juhtimiskogemusele viidates seda, et süüdistatav oli „väga hästi kursis sellega, millistelt väljamaksetelt tuleb makse maksta ja millistelt mitte“ ning nimetab ettevõtlusega mitteseotud kulude maksustamist „ettevõtja ABC“-ks. Sellistele hinnangutele tuginedes teeb maakohus järelduse, et süüdistatav oli TSD-deklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamisest teadlik. Vaidlustatud kohtuotsusest ei nähtu, et O. Kruuda oleks AS-i X TSD deklaratsioonidega seonduvalt andnud C-le mistahes korraldusi, juhiseid, suuniseid vms. Tõendeid, mis annaksid alust sellist asjaolu tuvastada, antud asjas kogutud ja uuritud ei ole. Mitte ühegi süüdistuses nimetatud AS-i X TSDdeklaratsiooni osas ei ole süüdistuses väidetud ega kohtuotsuses tuvastatud, et O. Kruudal oli mingi roll (teopanus) sellesse andmete sisestamisel ja andmete maksuhaldurile esitamisel. 23

(50)O. Kruuda teopanuse sisustamise osas tuleb käsitleda maakohtu järeldust, et C esitas valeandmed „kooskõlastatult ja ühiselt O. Kruudaga“. Kaitsja arvates väljend „kooskõlastatult ja ühiselt“ ei ole käsitletav kaastäideviimisteo väljatoomisena ja konkretiseerimisena. Kuivõrd maakohus on (õigesti) tuvastanud, et kõnealused AS-i X TSD-deklaratsioonid kinnitas ja esitas maksuhaldurile C, siis sellest saab järeldada, et O. Kruuda maksudeklaratsioone ei kinnitanud ega esitanud ning tema teopanus deklaratsioonide esitamisse pidi seisnema milleski muus. Kui O. Kruuda teopanus on nii süüdistuses kui vaidlustatud otsuses üldse avamata jäetud, siis väidetava kaastäideviija C osas on nõutavad faktilised asjaolud samuti puudulikult tuvastatud. Maakohus on väljendanud, et „C e-kirju vaadates on selge, et pearaamatupidaja teadis suurepäraselt seda, et ülekanneteks vajalikke alusdokumente ei olnud ning raha ringitati X AS-ist läbi kolmandate ettevõtete O. Kruudale ja/või temaga seotud isikutele.“ Kohtuotsusest ei selgu, millistele e-kirjadele maakohus sellise järelduse rajab. Kaitsja leiab, et kohtu kõnealusel järeldusel puudub tõenduslik alus. C andis kohtus tunnistajana ütlusi (vt 13.02.2019.a. kohtuistungi protokoll) ning tunnistajana väitis ta mh seda, et konkreetselt E OÜ-le teostatud maksete osas oli temal raamatupidamise algdokument olemas laenulepingu näol (vt 13.02.2019.a. kohtuistungi protokoll, lk 24, samuti lk 29). Maakohus ei ole võtnud seisukohta, et tunnistaja kõnealune ütlus ei ole tõendina arvestatav, samuti ei nähtu otsusest mistahes põhjuseid selle ütluse arvestamata jätmise kohta. Ühtegi konkreetset e-kirja, millest saaks järeldada C teadmist AS-i X TSD-deklaratsioonides valeandmete sisaldumisest, kohtuotsuses nimetatud ei ole. Järelikult ei ole maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et C tegevuses olid täidetud

§ 3891

lg 1 sätestatud kuriteo kaastäideviimise objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Maakohus märkis, et „kohtule on esitatud e-kirjad, kus O. Kruuda kirjutab pearaamatupidajale, et ringitame läbi O ja S, so pabereid võisid vormistada ja vormistasidki O. Kruuda alluvad ja temaga tööalaselt seotud inimesed (C, I, H. Konno) kuid see, kuidas seda teha (mis ettevõtteid kasutada jne) seda otsustas O. Kruuda“ (vt maakohtu otsuse lk 90,

  1. lõik). Kaitsja maakohtu sellise järeldusega ei nõustu. Kaitsja leiab, et maakohtu eksimus viidatud tõendite hindamisel seisneb selles, et asjaosaliste mitteformaalses suhtluses kasutatud sõnale „ringitame“ on meelevaldselt omistatud tähendus, mida asjaosalised tegelikult silmas ei pidanud ja mis antud e-kirjadest tegelikult ei nähtu (vt maakohtu otsuse lk 83,
  2. lõik, lk 90
  3. ja
  4. lõik): maakohtu järelduste kohaselt tähendas „ringitama“ seda, et AS-i X raha kanti läbi kolmandate ettevõtete O. Kruudale või temaga seotud isikutele, samal ajal kui selle sõna kasutamist kajastavatest e-kirjadest nähtub selgelt see, et „ringitamise“ all peeti silmas üksnes konkreetset maksete jada, mille esimene etapp oli AS-i X väljamakse S OÜ-le viimase teenusearvete tasumiseks ja teine etapp S OÜ poolt laekunud summa arvel kaubamärgi registreerimise kulu kandmine. Viidatud kirjavahetuses puudub vähimgi viide AS-i X rahaliste vahendite ettevõttest välja viimisele sellel eesmärgil, et kanda seda raha edasi O. Kruudale või temaga seotud isikutele. Ainuüksi tolle samale ühest tõenditest tehtud ekslikule järeldusele rajab maakohus oma hinnangu, mille kohaselt „pabereid võisid vormistada ja vormistasidki O. Kruuda alluvad ja temaga tööalaselt seotud inimesed (C, I, H. Konno) kuid see, kuidas seda teha (mis ettevõtteid kasutada jne) seda otsustas O. Kruuda“ (vt maakohtu otsuse lk 90,
  5. lõik).Kaitsja leiab, et tsiteeritud seisukoht rajaneb ühest tõendist tehtud valele järeldusele ja ainuüksi seetõttu ei saa seda lugeda õigeks ja põhjendatuks. Kaitsja märgib, et isegi kui O. Kruuda otsustas, millised dokumendid tuleb AS-i X tehingute kohta vormistada ja milliseid väljamakseid ja kellele AS-i X poolt teostatakse, ei saa sellest järeldada, et ta otsustas ka selle üle, milliseid andmeid esitatakse maksuhaldurile AS-i X TSD-deklaratsioonides, rääkimata siis sellest, et ta otsustas deklaratsioonides valeandmete esitamise üle. Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus O. Kruudat süüdi tunnistades kohtuotsuse põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1). Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses, sest see tõi kaasa olukorra, kus süüdistatava kui kaastäideviija teopanus on nõuetekohaselt tuvastamata (vt RKKK 15.06.2015.a. otsuse nr 3-1-1-42-15 p 83). 24

(50)Kaitsja märgib, et O. Kruuda teopanust, mis väljuks süüdistuse piiridest, ringkonnakohus KrMS § 268 kohaselt süüdistatavale omistada ei saa (vt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-83-10 p 40, otsuse nr 3-11-49-11 p 47). Süüdistatava teopanuse tuvastamise võimatus tähendab seda, et süüdistuses ette heidetavaid tegusid pole võimalik O. Kruudale omistada ning see omakorda toob kaasa tema õigeksmõistmise

§ 3891lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

  1. Kaitsja leiab, et maakohtu järeldus AS-i X tehingute näilikkuse kohta on ekslik. Maakohus asus otsuses seisukohale, et AS-i X poolt E OÜ-le tehtud väljamaksete kohta puudusid nõuetele vastavad algdokumendid, sest vastavad tehingud olid näilikud TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Kaitsja leiab, et maakohtu selline järeldus on väär. See ei ole ühelt poolt kooskõlas asjas kogutud ja uuritud tõenditega ning teiselt poolt ei ole selle tegemisel õigesti kohaldatud asjassepuutuvat materiaalõiguse normi (TsÜS § 89 lg 1). 11.
  2. Maakohus on otsuses teinud järgmise järelduse: „Kokkuvõtvalt leiab kohus, et 29.05.2014 lepingud ja selle alusel sõlmitud lisad ei kajastanud pooltevahelisi tegelikke õigussuhteid. Lepingute tegelik eesmärk oli X AS-ist raha kandmine E OÜ-sse“ (vt maakohtu otsuse lk 72,
  3. lõik). Selline seisukoht osutab, et maakohus on tehingu näilikkuse mõistet ebaõigesti sisustanud. 29.05.2014.a. lepingus, täpsemalt siis X AS-i, R OÜ ja E OÜ osalusel sõlmitud laenulepingus nr 35/29.05-1 (kd V tlk 59-62, kd VI tlk 22-25, kd XIV tlk 179-182) sisaldusid kokkulepped, mille kohaselt X AS teostab laenu väljamaksed E OÜ pangakontole, ning nimelt sellist õiguslikku tagajärge nad ka tegelikult soovisid. Järelikult ei ole väljamaksete tegemises E OÜ kontole mitte midagi sellist, mis annaks aluse kvalifitseerida väljamakse aluseks olnud laenulepingut näilikuks tehinguks. Maakohtu poolt otsuses tehtud järeldusel, et E OÜ-l ei olnud süüdistusega seonduvate väljamaksete tegemise ajaperioodil „aktiivset“ majandustegevust (vt maakohtu otsuse lk 70,
  4. ja
  5. lõik), ei ole laenulepingu näilikuks kvalifitseerimise seisukohalt tähendust. Oluline on silmas pidada, et laenusaaja ja seega ka laenu X AS-ile tagastamiseks ja intressi (8 % aastas) maksmiseks kohustatud isik oli mitte E OÜ, vaid R OÜ. Selles, et laenusaaja R OÜ omas kogu asjassepuutuva perioodi jooksul aktiivset majandustegevust, kahtlust ei ole. Maakohus asus otsuses seisukohale, et „kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et raha liikumisel X ASist otse R OÜ-sse oleks olnud mingisugune juriidiline takistus“. Kehtiv õigus ei keela laenuandjal ja laenusaajal sellise kokkuleppe sõlmimist, mille kohaselt laenusaajale määratud laenu väljamaksed teostatakse laenuandja poolt kolmandale isikule. Kehtiva õiguse tähenduses on sellise õigussuhte puhul tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks (VÕS § 80 lg 1). Selline tehing on äriühingute vahelistes suhetes lubatud ning antud juhul soovisid kõik tehinguosalised (laenulepingu pooled X AS ja R OÜ ning laenusaaja poolel lepingus osalenud kolmas isik E OÜ) just sellisel tingimusel lepingut sõlmida ja seda ka täita. Järelikult ei saa sellest, et X AS-il on võimalik sõlmida laenulepingut ka nii, et see näeks ette laenusumma kandmise R OÜ kontole, teha järeldust, et de facto sõlmitud teistsugune leping oli näilik. 11.
  6. 31.12.2014.a. kuupäevaga dateeritud laenulepingus nr 40/31.12-1 (vt kohtutoimiku kd V tlk 67-69) fikseerisid X AS ja R OÜ mh asjaolu, et (i) 29.05.2014.a. sõlmitud laenulepingu nr 35/29.051 alusel võlgnes R OÜ X AS-ile 31.12.2014.a. seisuga põhiosa 863 550 eurot ja intressi 34 742,76 eurot (vt lepingu preambula esimene lõik) ja (ii) 31.12.2014.a. lepingu allkirjastamisega loevad pooled 29.05.2014.a. sõlmitud laenulepingu nr 35/29.05-1 lõppenuks (vt lepingu preambula viimane lõik ja p 11.8). Selle lepinguga kinnitasid X AS ja R OÜ järelikult fakti, et 29.05.2014.a. laenulepingu alusel E OÜ pangakontole väljamaksete tegemine toimus kooskõlas lepinguosaliste tahtega ning järelikult ei olnud 29.05.2014.a. laenuleping ega selle lisad näilikud tehingud, millega sooviti varjata mingit muud tehingut – vastupidi, tegemist oli poolte tahteavaldustele vastanud ja nende kohaselt täidetud tehinguga, mis otsustati 31.12.2014.a. uue lepinguga lõpetada (nn novatsioon ehk varasema lepingu asendamine uuega). Nimetatud asjaolu on maakohus tähelepanuta jätnud. 25

(50)11.
  1. Maakohus on otsuses asunud seisukohale, et „tunnistaja C ja I kirjavahetusega ning C mäluseadmelt leitud laenulepingu projektiga tõendatud, et 31.12.2014 lepingud vormistati tagantjärele“ (vt maakohtu otsuse lk 73,
  2. lõik). Selline järeldus pole kooskõlas asjas kogutud ja uuritud tõenditega. Kaitsja leiab et isegi kui antud kaasuses saaks tõenditest järeldada 31.12.2014.a. laenulepingu nr 40/31.12-1 allkirjastamise hiljem kui 31.12.2014.a. (selliseks järelduseks võib alust anda C pöördumine I poole palvega aidata lepingu vormistamisel alles 31.12.2014.a. ning fakt, et nimetatud isikud pidasid lepingu detailide osas e-kirjavahetust veel 2015.a. jaanuarikuus, vt kirjavahetuse refereering maakohtu otsuse lk 72
  3. ja
  4. lõigus), ei muuda see kõnealust laenulepingut näilikuks – tõendid kinnitavad fakti, et X AS ja R OÜ vahel oli 31.12.2014.a. olemas kokkulepe varasemate investeerimis- ja laenulepingute lõpetamise ja uue laenulepingu sõlmimise kohta. 11.
  5. Kohtutoimiku V kd lk 87-92 on toodud X AS-i pearaamatu väljatrükk, millest nähtub, et kõik perioodil jaanuar 2015-aprill 2016 E OÜ pangakontole teostatud väljamaksed kirjendati raamatupidamises viitega R OÜ laenulepingule nr 40/31.12-
  6. Viimatinimetatud laenulepingu p 1.3 nägi ette võimaluse, et laenusumma väljamaksmine võib laenusaaja taotlusel toimuda kolmanda isiku kontole. Kuivõrd väljamaksete tegemine toimus X AS-i pearaamatu kohaselt konkreetse laenulepingu alusel, saab väita, et väljamaksetete tegemisega kinnitas X AS nii laenulepingu olemasolu kui ka selle vastavust lepingus avaldatud tahtele. Järelikult puudub alus kvalifitseerida 31.12.2014.a. laenulepingut nr 40/31.12-1 näilikuks tehinguks. 11.
  7. 16.08.2016.a. läbiotsimisprotokolliga (kohtutoimiku V kd) on tõendatud see, et 31.12.2014.a. laenuleping nr 40/31.12-1 ja selle lisad ning laenulepingu täitmisega seonduvad dokumendid paiknesid X AS-i raamatupidamisdokumentide hulgas ning samade dokumentide teised eksemplarid olid R OÜ seadusliku esindaja R. Lepassoni valduses (need võeti ära tema töölaualt). Laenulepingute originaaleksemplaride paiknemine mõlema lepingupoole dokumentatsiooni hulgas viitab sellele, et pooled käsitlesid neid lepinguid raamatupidamise algdokumentidena. Mitte miski ei anna käesolevas kaasuses alust väita, et süüdistuse sisuga seonduvate X AS-i väljamaksete tegemise ajal ei olnud 31.12.2014.a. laenulepingut ja selle lisasid olemas ning need dokumendid koostati hiljem, juba toimunud väljamaksetele näilise õigusliku aluse andmise eesmärgil. Maakohus ei ole selle asjaoluga otsuse tegemisel arvestanud. 11.
  8. Suurim kaal 31.12.2014.a. laenulepingu näilikuks kvalifitseerimisel on kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt asjaolul, et „kriminaalasjas on tõendatud väga selge käitumismall: pärast seda, kui H. Konno andis O. Kruudale märku sellest, et mingiteks ülekanneteks on vaja raha, siis tegi X AS E OÜ arveldusarvele ülekande“ (vt maakohtu otsuse lk 77 viimane lõik). Sellest asjaolust ei saa samas järeldada, et X AS-i väljamaksete tegemise alusena näidatud laenuleping oli näilik. Ka sellistel juhtudel, mil O. Kruudale teadaolevalt pidi E OÜ kontole laekunud summasid kasutatama tema isiklike kulutuste katteks, ei tähendanud see, et ülekanne X AS-ist E OÜ pangakontole ei toimunud X AS-i ja R OÜ vahelise laenulepingu alusel ja rahaülekanne teostati mingisuguse varjatud tehingu täitmiseks. O. Kruuda sai arvestada ja arvestaski sellega, et E OÜ ja tema või temaga seotud isikute vahel tekkisid kõnealuste maksetega seonduvalt omakorda õigussuhted, mis väljendus tagasimaksekohustuses vms (sh nähtub näiteks 10.02.2016.a. vaatlusprotokollist – vt kohtutoimiku III kd lk 51-56 – et perioodil jaanuar 2015-jaanuar 2016 kandis O. Kruuda isiklikult E OÜ pangakontole 125 055 eurot). Samuti teadis O. Kruuda seda, et kõigi E OÜ kontole suunatud väljamaksete osas tekkis R OÜ-l X AS-i ees raha tagastamise kohustus ja intressi tasumise kohustus vastavalt kehtivale laenulepingule ehk teisiti öeldes: X AS-ist vara välja ei viidud (iga ülekantud euro vastu tekkis vastava summa tagastamise kohustus ja sellele vastav intressi tasumise kohustus ehk 26
(50)raamatupidamislikult X AS-i vara mitte ei vähenenud, vaid suurenes. Nendel põhjustel ei anna maakohtu poolt tuvastatud „käitumismall“ alust järeldada, et laenuleping oli näilik. Lühidalt öeldes on kõnealune „käitumismall“ vastuoludeta ühitatav kaitseteesiga, mille kohaselt X AS-i ja R OÜ vaheline laenuleping ei olnud mitte näilik vaid kehtiv tehing ja kõik X AS-i väljamaksed E Oüle toimusid selle kehtiva tehingu alusel. 11.
  1. On selge, et „laenulepingu teenindamine“ ja „O. Kruuda isiklike vajaduste rahuldamine“ ei ole antud kaasuses teineteist välistavad fenomenid ehk teisiti öeldes ei saa asjaolust, et mingit osa või isegi kogu E OÜ kontole kantud kasutati minu O. Kruuda isiklike kulude tasumiseks, teha järeldust, et väljamakse sisuks polnudki R OÜ-le laenu andmine. Kuivõrd TsÜS § 89 lg 1 kirjeldatud asjaolusid käesolevas kaasuses ei esine, ei saa võtta seisukohta, et X AS kõnealuste ülekannete aluseks olnud laenuleping oli näilik. 11.
  2. Maakohtu otsuses sisalduvad laenulepingu näilikkuse järeldusega ilmselges vastuolus olevad seisukohad. Ühest küljest maakohus järeldab, et kohus luges X AS-i poolt R OÜ-le 31.12.2014.a. laenulepingus fikseeritud tingimustel (1 % intressiga) laenu antuks. Teisest küljest järeldab alusetult, et laenuleping oli näilik. Kaitsja märgib, et kui laen anti, siis ei saanud laenuleping olla näilik. Kohtuotsusest ei leidu põhjendusi, kuidas on laenu andmisest tuleneva nõude kajastamine X AS-i bilansis ühitatav kohtu järeldusega, et mingit laenu andmist ei toimunudki (sest laenuleping oli näilik). 11.
  3. Kokkuvõtvalt kaitsja leiab, et nn tulumaksuepisoodiga seonduvalt X AS-i poolt E OÜ tehtud ülekannete aluseks oli reaalne, tegelik ja kehtiv laenuleping ning see laenuleping ei olnud näilik. Lepingu sõlmimisel väljendatud tahteavaldustest (mis on fikseeritud kirjalikus lepingudokumendis) nähtus lepinguosaliste tahe sõlmida laenuleping. X AS-i poolt teostati laenu väljamaksed laenulepingu alusel, s.t. X AS tegi väljamaksed vastavuses laenulepingu sõlmimisel avaldatud tahteavaldusega. Laenulepingu alusel tekkinud õigusi ja kohustusi kajastati lepinguosaliste (nii laenuandja kui laenusaaja) raamatupidamisarvestuses vastavalt kas vara või kohustusena. Mõlemad lepinguosalised on tunnistanud nimelt laenulepingust tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust ka hilisemate majandustehingutega (nõude loovutamise tehing, katlamaja käitise müügitehingus müügihinna tasaarvestamine omandatud laenunõudega). Ei tunnistajate ütlused ega ükski dokumentaalne tõend ei toeta järeldust, et pooled ei soovinudki laenulepingut sõlmida või soovisid laenulepinguga varjata mingit muud tehingut. Ühtegi TsÜS § 89 lg 1 tunnuste ilmnemist kinnitavat asjaolu käesolevas kaasuses ei esine. Kohtu järeldus laenulepingu näilikkuse kohta ei ole kooskõlas asjas kogutud ja uuritud tõenditega ning selle tegemisel ei ole maakohus õigesti kohaldanud asjassepuutuvat materiaalõiguse normi, milleks on TsÜS § 89 lg
  5. Kaitsja leiab, et maakohtu järeldus S OÜ-le ja O OÜ-le väljamaksete tegemise kohta ilma nõuetekohaste algdokumentideta ei ole õige. S OÜ-le O OÜ-le väljamaksete tegemisega seonduvalt ei tuvastanud maakohus ühtegi näilikku tehingut, s.t. kohus ei sisustanud nõuetekohase algdokumendi puudumist argumendiga, et majandustehingu alusena näidatud leping oleks olnud TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik (erinevalt E OÜle teostatud ülekannete aluseks olevast tehingust). Vastupidi, otsuse lk 82 tuvastas maakohus õigesti, et nii S OÜ kui O OÜ olid reaalset majandustegevust omavad äriühingud, kes osutasid X AS-ile teenuseid ja esitasid X AS-ile teenuste eest arveid. Asjaolule, et S OÜ ja O OÜ ei ole X AS-ile üldse teenuseid osutanud, süüdistuses tuginetud ei ole ning ükski tõend ei anna alust sellist asjaolu tuvastada. Lisaks dokumentaalsetele tõenditele (arved ja tarkvararakenduste kirjeldused, s.o. minu kaitseakti tõendid nr 28.1-28.4) kinnitavad X AS-i poolt S OÜ-lt ja O OÜ-lt teenuste ostmise fakti ka tunnistajate H. Konno, Ö ja C ütlused kohtuistungitel. Kuivõrd kõnealuste väljamaksetega seonduvalt maakohus mingeid näilikke tehinguid ei tuvastanud, põhjendas kohus väljamaksete kvalifitseerimist 27
(50)ettevõtlusega mitteseotud kuluks sellega, et väljamaksete tegemise aluseks olnud arved ei vastanud kohtu hinnangul nende koostamise ajal kehtinud Raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 sätestatud raamatupidamise algdokumendi nõuetele. Sellise seisukohaga pole võimalik nõustuda ning kaitsja märgib järgmist: 12.
  1. Nii S OÜ kui O OÜ osutasid süüdistusega seonduval ajaperioodil X As -ile arved teenuse eest, mille sisuks oli vastavate ettevõtjate poolt väljaarendatud tarkvaralahenduse (IT-rakenduse) kasutamise võimaldamine. Sellise teenuse osutamine kvalifitseerub õiguslikus mõttes intellektuaalse omandi kasutusse andmiseks ehk litsentsimiseks. Seda, et S OÜ ja O OÜ sellise sisuga teenust X ASile osutasid, tõendavad lisaks maksete alusdokumentidena käsitletud arvetele ka tunnistajate H. Konno, Ö ja C ütlused ning vastavate tarkvaralahenduste kirjeldused, mis on samuti 28avatsetusse28te tõenditena kohtule esitatud; 12.
  2. Olukorras, kus maakohus on otsuses jaatanud S OÜ ja O OÜ poolt X AS-ile teenuste osutamist, ei saa teenuste eest tasumist kajastavaid dokumente kõrvale jättes deklareerida, et X AS-i maksed polnud vähimalgi määral seotud osutatud teenustega; 12.
  3. Asjaolust, et S OÜ ja O OÜ kandsid arvete alusel X AS-i poolt tasutud summadest suure osa edasi E OÜ-le ja viimane omakorda kandis selliselt laekunud summad edasi O. Kruudale, H. Konnole ja äriühingutele, millel oli otsene või kaudne seoses O. Kruudaga, ei saa põhjendatult järeldada, et X AS maksed S OÜ-le ja O OÜ polnud seotud viimaste poolt osutatud teenustega. Ühestki õigusnormist ega majanduspõhimõttest ei tulene reeglit, et IT-rakenduse kasutada andmise eest litsentsitasu saav ettevõtja peab selle teenuse eest laekuvad summad suunama vahetult nende teenuste osutamisse või arendamisse ega või neid kasutada muul otstarbel (sh näiteks lühiajalise laenu andmiseks teisele ettevõtjale, mis antud kaasuses toimus); 12.
  4. Asjaolust, et S OÜ ja O OÜ arvete tasumine X AS-i poolt langes ajaliselt kokku sellega, kui O. Kruuda vajas vahendeid mh oma isiklike kulutuste katteks, ei saa põhjendatult järeldada, et maksete tegemise aluseks olnud arved ei vastanud tegelikkusele. 12.
  5. Tõenduslikku alust väita, et X AS-i ja S OÜ ning X AS-i ja O OÜ suhetes ei leidnudki aset selliseid majandustehinguid, mis andnuks S OÜ-le ja O OÜ-le aluse esitada X AS-ile kohtu käsutuses olnud teenusearved, pole. Järelikult ei ole ka kohane kohtu järeldus, et kõnealused arved ei vastanud tegelikkusele. Eeltoodust järeldub, et mitte midagi sellist, mis muudaks S OÜ ja O OÜ teenusarved RPS § 7 lg 1 sätestatud nõuetele mittevastavaks, antud kaasuses ei esine. Kuivõrd arved kajastasid tegelikult aset leidnud majandustehinguid ja tegid seda õigesti (tehing toimus arvetelt nähtuvate poolte vahel ja oli arvetel kajastatud sisuga ning arvetele kantud andmed ei olnud üheski osas ebaõiged), siis ei saa ka väita, et väljamaksed kvalifitseeruvad ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks TMS § 51 lg 2 p 3 järgi.
  6. Kaitsja leiab, et maakohtu seisukohad seoses raha tagastamisega X AS-i ettevõtluse sfääri ei ole õiged. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et AS-ist E OÜ pangakontole kantud summad on X AS-ile tagastatud järgmisel viisil: E OÜ pangakontole kantud summad loeti 31.12.2014.a. laenulepingu kohaselt X AS-i poolt R OÜ-le antud laenuks, s.t. R OÜ-l oli X AS-i ees kohustus tagastada saadud laen, sh E OÜ pangakontole perioodil jaanuar 2015 kuni aprill 2016 teostatud ülekanded kokku summas 996 614 eurot. R OÜ laenukohustuste täitmisele suunatud nõude kogusummas 1 441 703 eurot loovutas X AS 05.09.2017.a. nõude loovutamise lepinguga Ü OÜ-le (vt kohtutoimiku kd X tlk 122-125). Nõude loovutamise lepingu p 2.2 alusel tekkis Ü OÜ-l X AS-i kohustus tasuda X AS-ile nõude omandamise hind (ostuhind), milleks lepiti 28
(50)kokku 1 441 703 eurot, ning lisaks sellele peab Ü OÜ tasuma X AS-ile alates 01.09.2017.a. ostuhinnalt intressi 3,5 % aastas. Ü OÜ omakorda kasutas X AS-ilt omandatud nõuet R OÜ vastu selleks, et tasuda 02.12.2016.a. R OÜ ja Ü OÜ vahel sõlmitud käitise müügilepingu kohaselt omandatud X AS-i Viljandi tootmisüksust soojusenergiaga varustava katlamaja eest (vt kohtutoimiku kd X tlk 110-111), mille müügihind oli 1 441 702,65 eurot. Eeltoodust järeldub, et X AS sai laenulepingu alusel välja laenatud raha tagasi läbi selle, et ta müüs 05.09.2017.a. oma laenunõude 1 441 703 euro eest Ü OÜ-le ning viimasel on lisaks nõude ostuhinna tasumise kohustusele ka intressi tasumise kohustus. Kaitsja leiab, et maakohtu arutlus selle üle, et „kitsamas mõttes“ on raha X AS-i ettevõtluse sfääri tagasi jõudnud, aga „laiemas mõttes“ seda aset leidnud pole, on lisaks loogika puudumisele ka vastuolus eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt ettevõttest välja läinud raha mistahes viisil tagastamisel ei saa algset rahaülekannet käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. 14. Kaitsja leiab, et kuriteokoosseis

§ 3891

lg 1 järgi ei ole täidetud seoses S OÜ-le ja O OÜ-le tehtud väljamaksete deklareerimata jätmisega. Süüdistuse nn tulumaksuepisood koosneb tinglikult kahest osast:

  1. a)X AS poolt E OÜ-le tehtud väljamaksete (kogusumma 996 614 eurot) deklareerimisega seonduv;
  2. b)X AS poolt S OÜ-le ja O OÜ-le tehtud väljamaksete (kogusumma 78 125,52 eurot) deklareerimisega seonduv. Eelnimetatud süüdistuse osa (
  3. a)inkrimineerimise O. Kruudale välistab apellatsioonis käsitletud argument, et süüdistuses ette heidetud väljamaksete alusel ettevõttest välja läinud raha on teatud viisil ettevõtjale tagastatud ja seetõttu ei saa algset rahaülekannet käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. See argument ei ole aga kohaldatav süüdistuse eelnimetatud osa (
  4. b)ümberlükkamiseks. Juhuks kui ringkonnakohus peaks leidma, et süüdistuse osas (
  5. a)kuritegu apellatsioonis käsitletud argumendi valguses toime pandud ei ole, kuid apellatsiooni argumentidele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et süüdistuse osas (
  6. b)nimetatud väljamaksed tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks TMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi, peab kaitsja vajalikuks põhistada seisukohta, et üksnes süüdistuse osas (
  7. b)nimetatud väljamaksete deklareerimata jätmisega ei saa realiseerida

§ 3891lg 1 sätestatud kuriteo koosseisu.

Kui ettevõtja jätab maksuhaldurile deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kogusummas 78 125,52 eurot, siis TMS § 1 lg 3 ja § 4 lg 11 järgi kujuneb varjatud tulumaksukohustuse summaks 78 125,52 / 0,80 = 97 656,90 x 20 % = 19 531,38 eurot. Kuivõrd varjatud tulumaksukohustuse summa on väiksem kui

§ 3891

lg 1 realiseerimiseks nõutav suurele kahjule vastav summa ehk 40 000 eurot, siis ei saa X AS poolt S OÜ-le ja O OÜ-le tehtud väljamaksete (kogusumma 78 125,52 eurot) deklareerimisega seonduv olla karistatav

§ 3891lg 1 järgi.

  1. Kaitsja märgib, et maakohus ei ole otsuse tegemisel pööranud vähimatki tähelepanu kolmele argumendile, mille kaitsja esitas nn tulumaksuepisoodis O.Kruudale esitatud süüdistuse ümberlükkamiseks. Täielikult tähelepanuta jäetud väited olid järgmised: 15.
  2. Vaidlust ei saa olla selles, et X AS-i majandusaasta aruanded perioodide kohta, millal teostati süüdistuses kirjeldatud väljamaksed, on koostatud professionaalsete raamatupidajate poolt ning ühtlasi on nende õigsus kontrollitud kõrgelt kvalifitseeritud audiitori poolt. Samuti ei saa vaidlust olla selles, et kõiki süüdistuses nimetatud väljamakseid on X AS-i raamatupidamises kajastatud, s.t. tegemist ei olnud raamatupidamisarvestuse tähenduses varjatud tehingutega. Fakt on see, et majandusaasta aruannete auditeerimisel ei ole X AS-i audiitorid tuvastanud ega teinud märkusi E OÜ / R OÜ-ga ega S OÜ / O OÜ-ga seonduvate tehingute kohta. Olukorras, kus Nordea ja DNB panga 29

(50)initsiatiivil ametisse määratud X AS-i uus juhtkond (nõukogu, juhatus) ja pangad ise tegelesid aktiivselt Oliver Kruuda survestamisega nende endi huvides ning mh oli Oliver Kruuda oletatavate rikkumiste leidmiseks eraldi kaasatud „tunnistaja“ C (vt tema ja X AS vahel 08.11.2016.a. sõlmitud teenuselepingu p 3.4.1 ja 3.4.2), on kummaline see, et ei X AS-i juhtkond ega audiitorid ei ole pärast Oliver Kruuda X AS-i juhtimisest eemaldamist tuvastanud mitte ühtegi Oliver Kruuda poolt teostatud väljamakset, mis kvalifitseeruks ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks või mis veel enam, ettevõttest raha väljaviimiseks Oliver Kruuda isiklikes huvides. Olukorras, kus Oliver Kruuda tegelikult oleks X AS-ist raha nii-öelda iseendale kantinud (süüdistuse sõnastuses: kasumit varjatult välja viinud), ei ole lihtsalt eluliselt usutav, et sellele pole järgnenud mitte mingeid samme X AS-i uue juhtkonna ja audiitorite poolt. Fakt, et midagi sellist pole toimunud, annab aluse järeldada, et väide X AS-ist raha väljaviimise kohta ettevõtlusega mitteseotud kulude kaudu on üksnes prokuratuuri fantaasia; 15.2. See, mida E OÜ, S OÜ ja O OÜ X AS-ist neile laekunud summadega edasi tegid, on X AS-i maksude deklareerimise ja tasumise seisukohalt irrelevantne ning järelikult on see irrelevantne ka esitatud süüdistuse seisukohalt. Kuidas iganes E OÜ, S OÜ ja O OÜ nende pangakontole laekunud vahendeid ka ei käsutaks, ei mõjuta see tõsiasja, et need vahendid laekusid X AS-ist ettevõtlusega seonduvalt (pooltevaheliste majandustehingute täitmise tulemusena) ning järelikult ei saa vastavaid X AS-i väljamakseid lugeda X AS-i seisukohalt ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Täiesti ilmselgelt ei saa fakt, et maksukohustuslase tehingupartner kasutab maksukohustuslaselt tehingu alusel laekunud raha mingil ettevõtlusega mitteseonduval eesmärgil, tuua kaasa tagajärge, et maksukohustuslase poolt teostatud väljamakse tehingupartnerile (mis on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja mis on tehtud kehtiva tehingu alusel) kvalifitseeritakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks. See, kas väljamakse on või ei ole seotud maksukohustuslase ettevõtlusega, tuleb kindlaks teha väljamakse tegija tasandil. X AS-ile ei saa ette heita seda, millisel viisil ja kellele on E OÜ, S OÜ ja O OÜ raha edasi kandnud. Oliver Kruudale on süüdistus esitatud seoses tema tegevusega X AS-i juhatuse liikmena (süüdustus on X AS-i deklaratsioonides valeandmete esitamises ja X AS-i maksukohustuse varjamises) ning järelikult ei saa ka teda võtta esitatud süüdistuse alusel vastutusele selle eest, mida tegid E OÜ, S OÜ ja O OÜ. 15.3.

§ 3891

lg 1 koosseis eeldab seda, et teo toimepanija esitab maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid või jätab tahtlikult andmed esitamata ning sellise tegevuse eesmärk on maksukohustuse vähendamine. Käesolevas kaasuses ei kinnita mitte ükski tõend seda, et X AS-i maksudeklaratsioonides oleks maksuhaldurile esitatud andmeid, mis poleks olnud kooskõlas X AS-i maksuarvestuse aluseks olnud algdokumentidega, või jäetud esitamata andmeid, mis tulnuks X AS-i maksuarvestuse aluseks olevate algdokumentide kohaselt maksuhaldurile esitada. Puudub alus kahelda selles, et C esitas enda teada maksuhaldurile õigeid andmeid sisaldavaid TSD-deklaratsioone. Mis veelgi olulisem, O. Kruudal ei olnud mingit alust arvata, et C esitab maksuhaldurile valeandmeid sisaldavaid deklaratsioone. Kaitsja leiab, et O. Kruuda teadis , et süüdistuses loetletud X AS-i TSDdeklaratsioonid sisaldasid õigeid andmeid X AS-i maksukohustuse suuruse kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et käesoleva kaasuse asjaoludel ei ole O. Kruuda tegevuses täidetud ka

§ 3891lg 1 sätestatud kuriteo subjektiivne süüteokoosseis.

Kohtu siseveendumuse kujunemine O. Kruuda kavatsetusse tuvastamise osas subjektiivse koosseisu realiseerimisel pole vähimalgi määral arusaadav ega jälgitav. 16. Kaitsja leiab, et kuivõrd O. Kruuda tuleb õigeks mõista täielikult, siis tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis kaitsjatasu 62 000 eurot ületavas summas O. Kruuda enda kanda. Selles osas tuleks teha uus otsus, millega mõista riigilt O. Kruuda kasuks välja 93 000 eurot kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 30

(50)O. Kruuda kaitsja K. Lind leiab, et süüdistusakt on puudulik ja selle alusel ei saa Oliver Kruudat süüdi mõista. 17. Kaitsja leiab, et süüdistusakti käsitlus seoses Oliver Kruuda teopanusega on puudulik ja seda puudust ei saa kohus asuda kõrvaldama. Ainuüksi see, et Oliver Kruuda oli juhatuse liige, ei saa kaasa tuua tema kriminaalvastutust maksuhaldurile valeandmete esitamise eest. Antud juhul aga on kohus leidnud ebamääraselt ja üldistades, et X AS-is töötati ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemiseks välja kindlad skeemid ning lisaks on kohus rõhutanud, et väljamakseid tehti O. Kruuda huvides. Sellised väited on ebamäärased ja umbisikulised. Puuduvad igasugused viited tõenditele (ja neid polegi), et mingeid skeeme oleks eraldi välja töötatud. Süüdistus ja kohus on lahendanud maksustamise probleemi viitega sellele, et formaalselt justkui puudus väljamakse tegemiseks kuludokument, kuid raamatupidamislikult faktiliselt oli selline dokument olemas. Selles olukorras ei saa teha järeldust, et O. Kruuda pani talle süüksarvatava kuriteo kohtu hinnangul

§ 3891

lg 1 järgi toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Juhatuse liikme huvides võidakse teha mingeid tehinguid, aga nende tehingute puhul on võimalik maksunduslikult erinevate tagajärgedega tehingute tegemine ja antud juhul ei saa järeldada, et AS X poolt laenu andmine tähendas automaatselt ka Oliver Kruuda poolt AS X maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist. Sellist eesmärki ei tulene ega saa tuletada ühestki tõendist.

  1. Süüdistusakt on puudulik, sest ei selgitanud mingilgi moel, kuidas O. Kruuda osales maksudeklaratsioonis valeandmete esitamises, s.t et mis olid need faktilised asjaolud. Maakohus on antud episoodis aga asunud süüdistusakti puudusi eirama ja samastanud valeandmete esitamise maksudeklaratsioonis sellega, et väljamaksed toimusid O. Kruuda „korraldusel ja huvides“ ning vaikivalt käsitlenud seda jätkuva teona. Maakohtu selline järeldus vale ja põhjendamatu. Sellised väljamaksed, millele antud asjas viidatakse, võivad toimuda ka õiguspäraselt. Tulles tagasi O. Kruuda kui kaastäideviija juurde, siis isegi kui tegemist on juhatuse liikmega, peab esinema kaalukas teopanus valeandmete esitamisse. Näiteks ainuüksi millegi teadmisest, millele viitab nii süüdistusakt kui ka maakohus oma otsuses ja mis on jäänud määratlemata, ei piisa. Antud juhul on süüdistus üritanud jätta muljet, et väljamaksete tegemiseks puudus raamatupidamisdokument ning see justkui viitaks tahtlusele esitada valeandmeid. See ei vasta tõele, sest tegemist oli laenulepingu alusel tehtud väljamaksega ning selleks olid dokumendid olemas, mida on kinnitanud ka tunnistaja C (vt allpool p 2.8). Lisaks kajastus vastav laen äriühingu raamatupidamises, sellelt arvestati intressi ning äriühingu suhtes toimusid audiitorikontrollid. O. Kruudal kui juhatuse liikmel oli põhjust lähtuda sellest, et tegemist ei ole millegi ebaseaduslikuga ja eriti veel maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega. Kohus on vääralt käsitlenud R OÜ-ga sõlmitud laenulepingut osaliselt näilikuna.
  2. Maakohus on leidnud, et 29.05.2014 lepingud ja selle alusel sõlmitud lepingu lisad ei kajastanud pooltevahelisi tegelikke õigussuhteid, nö investeerimisleping ja näilik laenuleping on selgelt piiritletavad. Nende järeldustega ei saa nõustuda.

§ 3891

lg 1 sisustamisel on "valeandmed" blanketne ja see tuleb süüdistuses ning kohtuotsuses sisustada viidetega maksuseaduse asjakohastele sätetele. (RKKKo nr 3-1-1-106-13, p 9 või RKKKo nr 3-1-1-40-14 p 68). Maakohtu otsuse põhjendused tehingu näilikkuse kohta tulumaksuepisoodis on napid ja neid ei saa lugeda piisavaks. Kohus piirdub otsuse viitega TsÜS § 89 lg-le 1 ja leiab, et laenuleping oli näilik osas, milles X AS kandis E OÜ-le rahalisi vahendeid. Viidet MKS § 83 lg-le 4 või MKS §-le 84 ei ole otsuses tehtud, kuigi näiteks MKS § 83 lg 4 sätestab: Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. See säte oleks tõenäoliselt asjakohane kui rääkida tehingu näilikkusest ja anda sellele maksunduslik hinnang, kuid see eeldaks ka vastavat analüüsi, mida kohtuotsusest selle episoodiga seonduvalt ei leia. 31

(50)
  1. Kohtu käsitlusest järeldub, et näilikuks on loetud „rahaliste vahendite kandmine“. „Rahaliste vahendite kandmine“ kui tegevus ei saa kindlasti olla näilik, eriti kui pangakontodel on tehtud ülekanded. Küsimus saaks olla tehingu(te)s ja õiguslikus kvalifikatsioonis. Olukorras kus reaalselt üle kantud rahasummad on kajastatud mõlema lepingupoole raamatupidamises laenuna (nii laenuandja kui ka laenusaaja, mida kinnitavad läbiotsimisel saadud tõendid) ning nendelt on arvestatud intressi, on keeruline rääkida näilikkusest ja tegelikult mingitest muudest tehingutest, mida väidetavalt teha või varjata sooviti. Vastupidine tähendaks muuhulgas ka seda, et osa arvestatud intressist muutuks näilikuks ja seda justkui ei eksisteeriks. Kohus seejuures ei defineerigi neid muid suhteid muul viisil kui viitab, et selliste tehingute eesmärk oli X AS-ist raha kandmine E OÜ-sse (otsuse lk 71). See ei ole piisav põhjendus ja sisuliselt on kohus jätnud selgitamata, mis on tegelikult nende tehingute õiguslik kvalifikatsioon, s.t et mis oli soovitud tehing. Samuti ei selgita kohtuotsus, mis tõendid või asjaolud annavad aluse väita, et hoolimata raamatupidamises tehingute kajastamisest ja sõlmitud õiguslikult siduvatest lepingutest, neid kohustusi ei soovitud tegelikult täita. Selle põhjus võib jällegi olla selles, et ka süüdistus ei suuda seda mõistlikul viisil lugejale selgitada. Kohtuotsuses on selle asemel käsitletud mitmeid asjaolusid, mis tehingu näilikkuse hindamise seisukohalt ei ole olulised. Näiteks see asjaolu, kuidas laenu saanud isik seda kasutab, on oluline ainult selles osas, mis puudutab laenusaaja enda maksukohustust. Isegi see, kuidas või millal sõlmiti lepingud, ei ole määrava tähendusega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud: dokumendi allkirjastamine sellele märgitust erineval kuupäeval ei tähenda seda, et dokument oleks võltsitud (vt RKTKo nr 2-15-11465, p 12). Sellest saab järeldada, et isikud soovisid lepinguga hõlmatud õiguslikke tagajärgi tagantjärele alates allkirjastatud lepingudokumendil märgitud kuupäevast. Hilisemal ajal allkirjastamisega ei ole võimalik sisustada ka tehingu näilikkust, kui tehingu osapooled lepingu sõlmimisega siiski õiguslikke tagajärgi soovisid.
  2. Laenusuhte üks olulisemad elemente on intresside arvestamine ja seda antud juhul tehti. See viitab sellele, et poolte tahe oligi sõlmida laenuleping ja kõik väljamaksed on tehtud selle õigussuhte raames. Samuti on oluline hinnata seda, kas laenu andmine oli kasulik või mitte ning kas selline laenu andmine teenis ettevõtluse huvisid. Erialakirjanduses on märgitud laenu andmise hindamisel, et ettevõtlusega seotuse üle otsustamisel tuleb hinnata laenu andmise eesmärki ja majanduslikke tagajärgi laenuandjale. Oluline on siin rõhutada, et just laenuandja vaatepunkt on selles osas määrav. Oma olemuselt on laenu andmine kui vara soetamine või investeeringu tegemine, mis peab tooma kasu (teenima intressi). Antud juhul on kaitsjad esitanud kohtule tõendid, millest lähtuvalt on X AS soetanud Viljandis asuva katlamaja, tasudes nõudega, mis on tekkinud muuhulgas ka süüdistuses käsitletud väljamaksetest OÜ-le E. Selle nõude alusel oli võimalik läbi viia lõpuks tasaarvestus ja tasuda Viljandi katlamaja eest. VÕS § 186 p 2 kohaselt on tasaarvestus üks võlasuhte lõppemise alustest. Ehk et laenuandja vaatepunktist on laenuandja saanud enda antud laenu eest vara (tasudes nõudega) ja pole alust kahelda, et see tehing oleks olnud laenuandjale kahjulik, ebasoodne või lausa näilik. Vähemalt ei ole asjas kogutud ühtegi tõendit, mis sellele viitaks. Majanduslikult oleks tulem samaväärne, kui laen oleks koos intressidega tagasi makstud ja saadud raha eest ostetud sama Viljandi katlamaja.
  3. Probleem laenude kvalifitseerimisel ei ole midagi uut ja on laiem, millele viitab seadusandja sekkumine. Alates 01.01.
  4. a on kehtestatud tulumaksuseaduses spetsiaalne säte, mis reguleerib varjatud kasumieraldisi (TuMS § 502) ja mis suuresti on mõeldud just laenude kui kasumieraldiste maksustamiseks. Varasemalt sellist sätet ei olnud kehtivas õiguses, mis viitab sellele, et laenude andmine isegi aktsionärile, osanikule või muule seotud isikule ei ole ebatavaline ning seda isegi olukorras, kus ÄS-i sätted näevad ette osaühingu ja aktsiaseltsi puhul ette laenukeelu. Erisätte kehtestamine annab selge vihje, et laenulepinguid on keeruline ümber kvalifitseerida, eriti kui rahasummad on reaalselt pangakontodel üle kantud, kasutades näiteks MKS § 83 või § 84 sätteid (ja lugedes laenutehinguid näilikuks). Ka kirjanduses tuuakse näilikkuse juures pigem teistsuguseid 32
(50)näited tehingu näilikkust käsitledes (tehing kus ei ole toimunud käsutust või kus näidatakse tegelikust hinnast madalamat hinda vmt). Kohus on vääralt kohaldanud tulumaksuseaduse sätteid 23. Kohtu järeldus toob kaasa selle, et X AS tasemel maksustatakse ettevõtlusega seotud (s.o ettevõtluseks vajalike ja põhjendatud) kulutuste tegemist, mis on vastuolus TuMS-i sätetega ja toob kaasa topeltmaksustamise, sest osa väljamaksest on maksustatud tulumaksuga, millega on samas tasutud ettevõtluseks vajaliku vara eest. TuMS-i § 1 kohaselt on maksu objektiks eelkõige kasumi jaotamine, kas otseselt (TuMS § 50 lg 1 järgi dividendid jmt) või kaudselt (TuMS § 48 lg 1 jj erisoodustused jmt). Antud juhul on kohus tuginenud süüdistuse käsitlusele, et X AS tegi ettevõtlusega mitteseotud kulu, kui kandis raha üle E OÜ-le ning puudu on väljamaksete tegemist õigustav alusdokument. Olgu märgitud, et laenulepingu puhul sellist algdokumenti nagu kulude tegemisel tavaliselt on arve, ei olegi olemas. Väljamakse aluseks on õigussuhe, mis tugineb laenulepingule (mis on seejuures vormivaba). Antud juhul oligi tegemist laenusuhtega, mis oli sõlmitud R OÜ-ga ja milles oli kokku lepitud osaliselt lepingu täitmine kolmanda isiku kasuks (s.t laenu kandmine teisele isikule). Seejuures on X AS raamatupidaja ja tunnistaja C kinnitanud istungil, et „puhtalt raamatupidaja poolt algdokument oli“. Selle tunnistaja ütlused on kohus seejuures lugenud usaldusväärseks (otsuse lk 48) ning järelikult ei saa rääkida formaalselt kuludokumentide puudumisest väljamaksete tegemisel ja sel alusel valeandmete esitamisest maksudeklaratsioonides TSD. Rääkimata O. Kruuda kaastäideviija rollist

§ 3981lg 1 mõttes.

  1. Oluline ongi hinnata tehingu sisu, sest formaalselt oli raamatupidamisdokument olemas. Kui hinnata tehingute sisu, siis kõige paremini kinnitab laenu andmist just selle laenu hilisem tasaarvestus tehingus, millega X AS soetas käitise (katlamaja). Ei süüdistus ega ka Harju Maakohus ei sea kahtluse alla, et Viljandi katlamaja soetamine oli vajalik X AS ettevõtluseks (soojusenergia saamiseks). Ettevõtlusega seotud väljamakse mõiste sisustamisel tuleb lähtuda TuMS § 32 lg-st
  2. Nimetatud säte, mis reguleerib küll füüsilisest isikust ettevõtja tuludest kulude mahaarvamist, sätestab, et kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Samuti ei ole kahtluse alla seatud seda, et poolte vahel kokku lepitud katlamaja hind ei oleks õige ja ei vastaks turutingimustele või et selle tehingu puhul oleks tegemist olnud näiliku tehinguga, millega varjati teist tehingut. Neid asjaolusid on maakohtus 18.04.
  3. a tunnistajana muuhulgas selgitanud ka Ä, kes on kategooriliselt eitanud võimalust, et tegemist oleks olnud näiliku laenuga. Eeltoodu tähendab aga seda, et tasaarvestati nii laenunõue kui ka sellelt arvestatud intress. Kui nõustuda Harju Maakohtu lähenemisega, siis osaliselt nii laenunõue kui ka arvestatud intress olid näilikud ning neid õiguslikult justkui ei oleks olemas. Kohus ei selgita kuidagi seda vastuolu kuidas saab näiliku laenusuhte alusel tekkinud nõudega läbi viia tasaarvestuse. Järelikult ei ole Harju Maakohtu järeldused loogilised ja on vastuolus faktiliste asjaoludega.
  4. Kohus on teinud valed järeldused ka nõude provisjoneerimisest (otsuse lk 78-79). Isegi kui nõustuda mingil määral kohtu arutlusega, siis tähelepanuta ei saa jätta seda, et kogu nõuet R OÜ vastu käsitleti AS X raamatupidamises ja aruandluses ühtemoodi ja terviklikuna (see nähtub nt FF ütlustest). Sõltumata sellest, kas AS X oli väljamakse teinud OÜ-le R või siis kandnud laenu kolmandatele isikutele (E OÜ-le), siis nõue X AS vahetunud juhtkonna poolt tervikuna provisjoneeriti, mitte ei kantud kulusse. Samamoodi ei tekkinud mingeid küsimusi ega kahtlusi siis, kui vastav ümberhindlus ehk provisjon tühistati ja nõuet uuesti raamatupidamises kajastati. Seda ei muutnud isegi X AS osas kriminaalmenetluse lõpetamine (KrMS § 202 lg 1 alusel) ja deklaratsioonides paranduste tegemine. X AS (uus) juhtkond ei pidanud vajalikuks teha laenusuhtel vahet nagu seda teeb oma otsuses maakohus (otsuse lk 78 järeldus, et investeerimisleping ja näilik laenuleping on selgelt piiritletavad). Seda ka osas, mida ei süüdistus ega kohus ei pea ettevõtlusega 33

(50)mitteseotuks (R OÜ-le otse kantud laenusumma). Eeltoodu viitabki sellele, et tegemist oli ühe nõudega ning seda käsitleti nii raamatupidamises kui ka hiljem sellega vara eest tasumisel ühe tervikliku nõudena. Maakohtu loogika aga sisuliselt tekitab nõude dualistliku käsitluse, kus teatud osa nõudest on ettevõtlusega seotud ja teatud osa mitte, sõltuvalt sellest, kuidas ja mil viisil raha on üle kantud. Isegi see asjaolu, kuidas saadud raha on kasutatud (vt allpool p 2.14), ei ole enam oluline, sest selles jääb maakohtu analüüs ebapiisavaks ja poolikuks.
  1. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kohtu käsitlusega, mille järgi maksukohustus tekkis ja tekib AS X tasemel. Käesoleval juhul on väljamaksete saajad olnud äriühingud (seda nii E OÜ puhul kui ka tegelikult S OÜ ja O puhul) ja vastavalt TuMS § 2 lg 3 on sellisel juhul maksumaksjaks residendist juriidiline isik, mis teeb väljamakseid või jaotab kasumit (TuMS § 2 lg 3 viitab TuMS § 1 lg 3 maksuobjektile ja see omakorda TuMS §-dele 49–52 ja 541 ja 545). Maksukohustuse määramine AS X tasemel tekitab topeltmaksustamise, sest üks ja sama rahasumma on maksustatud nii AS X tasemel tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel, kui ka väljamakse saaja tasemel dividendi jaotamisel TuMS § 50 lg 1 kohaselt või muudel seaduses nimetatud alustel.
  2. Kohtu enda käsitlus on vastuoluline osas, mis puudutab ettevõtlussfääri. Otsuse lk 80 arutleb kohus ise selle üle, et X AS ongi saanud raha tagasi ja leiab, et laiemas mõttes on selge, et Ü OÜ tasudes oma sidusettevõttele mh O. Kruuda isiklikke kulutusi ei saa sellele minevat raha kasutada oma ettevõtluses ning selles võtmes ei jää raha ettevõtlussfääri. Sisuliselt jõuab kohus ise sellele järeldusele, et X AS ettevõtlussfäärist ei ole raha välja läinud, mis aga tähendab ka seda, et X AS ei ole teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi. Seega ei saanud X AS-il tekkida ka maksukohustust. Kui maksustamisele kuuluvaid väljamakseid mõni maksumaksja on antud juhul teinud, siis on see E OÜ või siis R OÜ. Ka Ü OÜ puhul on arusaamatu rääkida mingite „Oliver Kruuda kulutuste tasumisest“ nagu teeb seda kohus, sest see äriühing on ostnud R OÜ-lt käitise s.o katlamaja (vt 02.12.
  3. a Viljandi katlamaja käitise müügilepingu p 1.1) ning sõlminud nõude loovutamise lepingu X AS-ga, milles on kohustus tasuda nõude eest X AS-le. Asjaolu, et Ü OÜ tasus omandatud nõudega katlamaja eest, ei anna põhjust käsitleda seda kellegi isiklike kulutuste maksmisena „oma sidusettevõttele“.
  4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on tulumaksu määramise probleem tõusetunud vaidlustes, kus on tegemist olnud kauba või teenuse soetamisega ning on tuvastatud käibemaksupettus (võltsarvete kasutamine vmt). Kuid isegi nendes kaasustes on jõutud arusaamale, et kui raha on tagastatud, siis tulumaksukohustust ei teki (nt RKKKo 3-1-1-83-10 p 23). Erialakirjanduses on kokkuvõtlikult seda selgitatud järgmiselt: Kui juriidilisest isikust maksumaksja poolt nõuetekohase kuludokumendita tehtud väljamakse on süüdistuses nimetatud maksustamisperioodide jooksul maksumaksjale tagastatud (eeskätt kantud tagasi maksumaksja pangakontole), ei saa algset rahaülekannet käsitada ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. Antud asjas oli olemas väljamakse tegemiseks raamatupidamisdokument, mida on kinnitanud tunnistaja (apellatsiooni p 2.8 käsitletud C ütlused). Samuti on väljamakse asemel tagasi jõudnud vara, mille olemasolu ja väärtuses keegi ei kahtle, kuid maakohtu hinnangut TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamisel see fakt miskipärast ei muuda. Kohus on jätnud need tõendid ja asjaolud põhjendamatult kõrvale ja sisuliselt on kohtuotsus ebapiisavalt motiveeritud.
  5. Kui süüdistuse lähenemine on formaalne ja viitab kuludokumendi puudumisele (TuMS § 51 lg 2 p 3) kui maksustamise alusele, siis maakohus on uurinud ja käsitlenud kulutuste tegemist raha saanud isikute ja nendelt väljamaksete saajate tasemel. Kohus on otsuses lk 74-75 käsitlenud eeluurimisel koostatud vaatlusprotokolli ja kulusid, mida on teinud väljamakse saaja E OÜ ja teinud lk 76 muuhulgas järelduse, et need kulutused on vähemal või rohkemal määral seotud O. Kruudaga (otsuse 34
(50)lk 76). Mingit pikemat selgitust, et miks need väljamaksed on seotud O. Kruudaga, otsusest ei leia. Sellega on kohus rikkunud KrMS § 339 lg 1 p-st 7 tulenevat kohtuotsuse põhistatuse nõuet. Samuti on otsuses järeldus, et X AS-ist läbi E OÜ laekunud raha kasutas O Kruuda mh isiklikuks otstarbeks. Kohus on asunud hindama tehingute majanduslikku sisu, mis võib olla maksuõiguslikust vaatepunktist tehingute majandusliku sisu tuvastamiseks põhjendatud, kuid teinud seda poolikult ja lõppjärelduseks on põhjendamatu üldistus. Kui kohus ei saanud teha järeldust, et kõik need kulutused oleksid kantud O. Kruuda isiklikes huvides, siis järelikult ei saa ka järeldada, et tegemist oli kindlasti ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Taolises olukorras peaks hakkama hindama konkreetseid tehinguid ükshaaval ja siis selle põhjal saaks otsustada nende seotuse või mitteseotuse üle ettevõtlusega. See on vajalik juba selleks, et veenduda suure kahju tekkimises, mis on

§ 3891

objektiivne koosseisutunnus (vt selle kohta ka RKKKo 3-1-1-61-09 p 24 toodud seisukohti). Isegi kui nõustuda, et E OÜ kandis O. Kruudale laenuna rahalisi vahendeid, millest O. Kruuda tasus isiklikke kulusid, ei saa seetõttu lugeda automaatselt kõiki tehtud väljamakseid ettevõtlusega mitteseotud kuludeks. Kohus on seejuures ka ise tuvastanud, et O. Kruuda kandis raha, s.o 131 010 eurot E OÜ-le tagasi (otsuse lk 77), kuid kohus ei ole ka seda oluliseks pidanud

  1. Kuigi süüdistuse üheks väiteks on kogu menetluse vältel olnud ka viide raha suunamisele „otsetarbimisse“, mille selline raha tagastamise fakt tegelikult ümber lükkab. Kohus on sellest hoolimata põhjenduseks toonud, et E OÜ kasutas raha O. Kruudaga seotud äriühingute ja isikute tarbeks, kuid selline ebamäärane järeldus ei saa olla aluseks, et jätta maksukohustus X AS-ile ja eitada täielikult E OÜ-d kui subjekti ja tema kohustusi. Raha tagastamine E OÜ-le viitab sellele, et O. Kruuda täitis mingeid kohustusi E OÜ ees ning järelikult oli tegemist õigussuhtega. Puudub mõistlik põhjus tagastada raha niisama äriühingule.
  2. Maakohus on otsuse lk 69 viidanud C ja I vahel toimunud kirjavahetusele (kd IV tlk 142-144), mis on aset leidnud 20.01.
  3. a. Kohus on selle tõendi abil põhistanud väidet, et E OÜ-l puudus majandustegevus. Tegelikult on see aset leidnud tehingute perioodi alguses (jaanuaris 2015) ning samal ajal on sõlmitud laenulepingu lisa, millega suurendati laenu limiiti ja mille alusel sai raha ka E OÜ (R OÜ ja X AS vahel 31.12.
  4. a sõlmitud laenulepingu nr 40/31.12-1 Lisa 2). Isegi kui I pidas sellist konstruktsiooni ebatavaliseks, millest kohus on teinud järelduse, et see oli selleks, et peita fakti, et X AS tegi väljamakseid majandustegevuseta varatusse äriühingusse (otsuse lk 70), siis ei ole selline järeldus loogiline. R OÜ lülitamine tehingusse oli mõistlik, sest R OÜ omas X AS-ile vajalikku vara erinevalt E OÜ-st ning X AS poolt vaadatuna oli see riske maandav. Antud juhul võiks tekkida pigem küsimus selles, miks R OÜ sellise tehingu tegi, kuid antud juhul on nii süüdistus kui ka maakohus keskendunud ainult X AS-ile ning seetõttu pole need asjaolud asja lahendamist silmas pidades olulised.
  5. Maakohus ei ole käsitlenud ega üritanud ümber lükata kaitseväiteid, mis kinnitavad, et X AS-i tasandil oligi mõistlik luua laenusuhe OÜ-ga R ja see lükkab ümber väite, et eesmärk oli maksuvabalt vahendite väljaviimine. Asjaolusid arvestades oli see ratsionaalne ja majanduslikult põhjendatud käitumine järgmistel põhjustel: a) Laenu andmisel on raamatupidamislikult positiivne efekt, sest laen kajastub nõudena bilansi aktivas ning suurendab äriühingu varasid ja erinevalt kasumi jaotamisest ei vähene äriühingu omakapital (netovara, st vara miinus kohustused). b) Laenult arvestati (kogu laenult ühtemoodi) intressi, s.t X AS teenis sellest tulu; c) OÜ R oli usaldusväärne partner, millel oli vara (katlamaja) ning millele laenamine oli X AS poolt vaadatuna usaldusväärsem kui laenamine E OÜ-le või mõnele teisele äriühingule, millele omakorda E OÜ laenu andis; d) Aktsionäri(de) ja juhatuse liikme suhtes kehtib laenukeeld (ÄS § 281 lg 1) ning seega võiks rääkida sama hästi hoopis laenukeelu vältimisest – samal ajal oleks laen juhatuse liikmele nii majanduslikult mõistlikum ja kasulikum isegi olnud, sest erisoodustuse arvutamise aluseks/referentsiks on 35

(50)intressimäär, mis alates 01.07.
  1. a on null (0%)
  2. Süüdistuses nimetatud perioodil ei kehtinud Eestis ka piirangud nagu alates 01.01.
  3. a jõustunud TuMS § 502, mis käsitleb varjatud kasumieraldistena teatud juhtudel ka aktsionärile antud laene. Kohus on tuginenud lubamatule tõendile
  4. Kohus on leidnud, et asitõendi vaatlusprotokoll (s.o kd VIII tlk 13, süüdistusakti tõend nr 96) on lubatav tõend. Kohus on iseseisvalt leidnud, et vaatlusprotokollis on kirjaviga. Kohtu järeldus on üllatav, sest prokurör ei ole nimetatud asjaolu selgitanud. Lähtudes kaitsja esitatud vastuväitest tõendi avaldamisel esitas prokurör KrMS § 297 lg 1 alusel taotluse üle kuulata tunnistajana vaatlust toimetanud isik. Kohus seda taotlust ei rahuldanud. Kohus on asunud seisukohale, et tegemist oli kirjaveaga ja esitanud enda nägemuse toimunust, kuid jätnud märkimata, et mis oli siis õige kuupäev kohtu hinnangul ning miks kohus seda päeva õigeks peab. Selliselt pole aga kohtu arutluskäik jälgitav ning kohtu järeldus on tegelikult oletus, mistõttu ei ole senimaani põhistatud, et kuidas on tegemist usaldusväärse ja lubatud tõendiga.
  5. Apellandi menetluslikud teated ja taotlused Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 30.09.2020.a kohtuotsus osas, millega: - mõisteti Oliver Kruuda süüdistuses

§ 3891

lg 1 järgi süüdi osas, mis puudutab maksustamisperioodil jaanuar 2015 – juuni 2016 maksuhaldurile X ASi tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamist ja talle mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat 6 kuud tingimisi 2 aasta ja 8 kuuse katseajaga; - mõisteti Oliver Kruuda’lt välja riigituludesse sundraha 876 eurot. Tühistatud osas teha uus kohtuotsus, millega mõista Oliver Kruuda talle esitatud süüdistustes täielikult õigeks; Mõista Eesti Vabariigilt Oliver Kruuda kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu. KOHTUISTUNG 34. Kohtuistungil jäid kõik apellandid oma apellatsioonides väljendatud seisukohtade ja taotluste juurde. Prokurör vaidles kaitsjate apellatsioonidele vastu ning palus tühistada maakohtu otsus Oliver Kruuda osalise õigeksmõistmise süüdistuses

§ 3891

lg 1 järgi ning Rein Lepassoni õigeksmõistmise süüdistuses

§ 3891

lg 1, 3 –

§ 22

lg 3 järgi, samuti Oliver Kruuda õigeksmõistmise süüdistuses

§ 320lg 1 järgi ning O.

Kruudale karistuse mõistmise osas. Tühistatud osas taotles prokuratuur O. Kruuda ja R. Lepassoni süüditunnistamist neile inkrimineeritud kuritegudes ning süüdistatavatele karistuse mõistmist. O. Kruuda kaitsjad vaidlesid prokuratuuri apellatsioonile vastu ning taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatava õigeksmõistmist kõigis temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides. R. Lepassoni kaitsja vaidles prokuratuuri apellatsioonile vastu ning palus oma kaitsealuse osas maakohtu otsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 35. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, prokuratuuri ja O. Kruuda kaitsjate apellatsioonides toodud seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära pooled vastab eelkõige prokuratuuri apellatsioonile (I), hindab kaitsjate apellatsioonide argumente Oliver Kuuda süüdistuse osas, mis puudutab maksustamisperioodil jaanuar 2015 – juuni 2016 maksuhaldurile X AS-i tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamist (II); võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (III) ning lahendab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude küsimuse (IV). Sissejuhatavalt tuleb märkida, et Jaanus Rätsepa osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. 36

(50)I.
  1. Esitatud apellatsioonis ei nõustu prokuratuur maakohtu käsitlusega, et süüdistuses kirjeldatud tehingute ahel ei kujutanud endast ette näilike tehingute jada, mis olid suunatud AS X maksukohustuse vähendamisele. Süüdistuse kohaselt, kuigi X AS kajastas raamatupidamise dokumentides seadmete soetamist Q OÜ-lt, on tegemist näiliku tehinguga, mida Oliver Kruuda huvides korraldas Allan Viirma ning mille eesmärgiks oli varjata tegelikku tehingut AS X ja OÜ B vahel ning kaubahinna kunstliku tõstmisega näidata X AS-i käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja vähendada sellega maksukohustust. Samal ajal Q OÜ enda maksukohustust ei deklareerinud ja rahalised vahendid tagastati X AS-ile. Kohtukolleegium nõustub osaliselt maakohtu arutluse käiguga, et süüdistus on kohati vastuoluline, kuna kord heidetakse selles süüdistatavatele ette näilike tehingute ahelat, teine kord nimetatakse ainukeseks näilikuks tehinguks AS X ja Q (edaspidi Q) OÜ vahel toimunud tehingut. 36.
  2. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et ebaõnnestunud on süüdistuse konstruktsiooni osa, milles heidetakse süüdistatavatele ette soovi varjata tegelikku tehingut X AS-i ja OÜ B vahel. Maakohus järeldas asjakohaselt, et see ei ole võimalik olukorras, kus OÜ B ja Q OÜ vaheline tehing on kehtiv ja pankrotivara omand läks Q OÜ-le kokkulepitud hinna eest. Ringkonnakohus märgib, et see tehing vastas täielikult poolte tegelikule soovile. OÜ B pankrotihaldur soovis süüdistuses näidatud seadmed (jäävee tootmise süsteem maksumusega netohind 56 744,64 eurot ja lisanduv käibemaks 11 348,92 ja vaakumauruti maksumusega netohind 91 761,74 eurot ja lisanduv käibemaks 18 352,35) müüa ning Q OÜ antud vara osta 246 000 euro eest, millest käibem

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.