Obsah (7)

§ 659§ 667§ 238§ 459§ 171§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17228 Kohtuasi Talli

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

1. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja taotluste osas. 17.
2. Võlgnik soovis kaebuse lahendamist istungil.

§ 667

lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna võlgnik on saanud oma seisukohad esitada määruskaebuses ja asi on võimalik lahendada olemasolevate materjalide põhjal. Lisaks on maakohtu menetluses toimunud istung, kus menetlusosalised said oma seisukohad esitada vahetult. 17.2. Võlgnik on lisanud kaebusele täiendava tõendina kuvatõmmised sissenõudjate seadusliku esindajaga (laste emaga) peetud tekstivestlusest. Tõend jääb

§ 238lg 1 alusel vastu võtmata, kuna see ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust.

Määruskaebuse lahendamine ei sõltu kaebusele lisatud tõendile antavast hinnangust, s.o kas võlgnik on soovinud lastega kohtuda ja kas laste ema on lubanud võlgnikul lastega kohtuda või mitte (vt ka järgnevas p 23). 17.3. Lisaks on võlgnik palunud tunnistajana üle kuulata laste vanaisa Z. Ka see taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna võlgnik ei ole toonud esile, milliseid asjas tähtsust omavaid ja vaidluse all olevaid asjaolusid saaks tunnistaja oma ütlustega kinnitada või ümber lükata. Maakohus on asja läbivaatamiseks korraldanud kohtuistungi ning menetlusosalised on saanud esitada kõik asja lahendamiseks vajalikud seisukohad ja tõendid. Määruskaebusest ei nähtu, et mõni asja õigeks lahendamiseks vajalik asjaolu oleks jäänud välja selgitamata ja selle tuvastamiseks oleks vajalik üle kuulata võlgniku isa.

§ 238

lg 1 kohaselt korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. 18. Elatisevõlgniku õiguste piiramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seda praegusel juhul teinud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja seisukohad põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. TMS § 177⁴ lg 2 p 3 näeb võlgnikule ette õiguse põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul võimalus põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (vt Riigikohtu 04.10.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17, 20.12.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 17). Arvestades võlgniku esitatud põhistusi ja tõendeid, leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et antud juhul ei esine TMS § 177⁴ lg 2 p-s 3 sätestatud eeldusi võlgniku õiguste piiramata jätmiseks. Võlgnik ei ole kolleegiumi hinnangul toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et õiguste piiramine on võlgniku suhtes ebaõiglane.
2. Asjaolu, et võlgnikul on veel alaealisi lapsi, ei vabasta teda vaidlusaluse kohustuse täitmisest. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on kõigi laste ülalpidamiseks liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kui võlgniku sissetulek ei ole ülalpidamiskohustuse täitmiseks olnud piisav, tuli tal tagada kohustuse täitmine seeläbi, et 5 2-20-17228 leida muud moodused ülalpidamiskohustuse täitmiseks, nt otsides endale selline töökoht, mille tasu võimaldaks kohustuste täitmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-19-20745, p 11, 16.12.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-20-19202, p 31). Võlgnik ei ole asunud elatisnõuet (kasvõi osaliselt) täitma, väites, et tal puuduvad selleks piisavad rahalised võimalused. 20.
3. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et võlgnikul on võimalik otsida endale teine töö ja seekaudu teenida sissetulekut, mille arvelt võlg tasuda. Mõjuva põhjusena saab käsitada üksnes sellist asjaolu, mis muudab sissetuleku teenimise objektiivselt võimatuks (nt raske haigus). Kui Y OÜ-st (endine ärinimi X OÜ) saadav sissetulek pole ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisav, peab võlgnik pingutama, et leida mõni stabiilse sissetulekuga töökoht. Võlgnik pole väitnud, et ta oleks üritanud tööd leida, kuid see pole hoolimata mõistlikest pingutustest õnnestunud. Asjaolu, et võlgnik tegeleb ettevõtlusega ja töötab enda ettevõttes mööbli paigaldajana, viitab, et võlgnik on võimeline tööd tegema. 20.
4. Lisaks nähtub äriregistri teabesüsteemist kättesaadavast viimati (s.o 22.11.2021) esitatud majandusaasta aruandest, mille võlgnik on ise allkirjastanud, et ettevõttel on jaotamata kasum 20 112 eurot. Järelikult on Y OÜ olnud kasumlikult tegutsev ettevõte. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus veenvaks võlgniku väidet, mille kohaselt puuduvad ettevõttel rahalised vahendid, et võlgnikule korralikku töötasu maksta. Võlgnik pole esitanud tõendeid selle kohta, et tema ettevõtte käive ja majandustulemused oleksid märkimisväärselt vähenenud. Võlgnikul on ettevõtte ainuosaniku ja juhatuse liikmena võimalik maksta endale nii töötasu kui ka dividende. Tasu saamine sõltub üksnes võlgniku otsusest. Nii on võlgnik ka maakohtus 18.03.2021 istungil avaldanud, et endale ta ettevõttest palka ei maksa, kuid paari kuu pärast hakkab seda tegema.
5. Ainuüksi tõik, et juhtimisõiguse piiramise tõttu võib võlgnikul senise töö tegemine muutuda keerulisemaks, ei ole piisav, et jätta juhtimisõigus piiramata. Üldjuhul on alati olemas töö, mille tegemisel on juhtimisõigus vajalik või tuleb kasuks. Juhtimisõiguse olemasolust ja sissetuleku teenimise võimalustest hoolimata on võlgnikul tekkinud elatise võlg ning võlgnik pole avaldanud valmisolekut ka edaspidi sissenõudjatele korrapäraselt elatist maksta. Kui võlgnikul ei ole kavatsust maksta endale ettevõttest tasu või leida mõni muu püsiva sissetulekuga töökoht, siis ei saa üksnes abstraktse töö tegemise keerukamaks muutumise ohu tõttu jätta juhtimisõigust piiramata, sest see muudaks kogu vastava regulatsiooni sisutühjaks. Võlgnikul on põhiseaduse § 27 lg-st 3 ja perekonnaseaduse §-st 96 tulenevalt kohustus oma alaealiste laste eest hoolitseda ja neile ülalpidamist anda (vt ka Riigikohtu 04.10.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 16). Elatisvõlgnevuse tekkimisel ning selle suurenemisel peab võlgnik olema valmis töötama ka talle vähem meelepärasel töökohal, sh sellisel, mis (vähemalt esialgu) ei eelda mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et juhtimisõiguse peatamine ei mõjuta võlgnikul sissetuleku teenimise võimalust, kui selleks on olemas tegelik tahe. Kui võlgnik tahab jätkata ettevõtlusega, on võimalik ettevõtte tegevus ümber korraldada selliselt, et selle tegevus ei sõltuks üksnes võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust.
6. On tõenäoline, et mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine muudab võlgniku elukorralduse keerulisemaks, kuid mitte võimatuks. Juhtimisõiguse piiramine ei too kaasa seda, et võlgnikul või tema pereliikmetel ei oleks võimalik enam liigelda. Mootorsõiduki asemel saab kasutada ka ühistransporti, mis on Tallinna linnas tasuta.
7. Kohtutäituri avalduse lahendamisel ei ole asjakohased võlgniku väited selle kohta, kas laste ema rikub kohtu määratud suhtluskorda ja kas elatis on võlgnikult välja mõistetud õiges suuruses (vt Riigikohtu 04.10.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.1). Kui võlgnik on seisukohal, et esinevad

§ 459

lg-s 1 sätestatud alused kohtuotsusega väljamõistetud 6 2-20-17228 elatise suuruse muutmiseks, mh tulenevalt ülalpeetavate arvust, tuleb esitada kohtusse vastav hagiavaldus. Niisamuti on võlgnikul võimalik pöörduda kohtu poole suhtluskorra täitmise või muutmise küsimusega.

1. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et võlgnik ei ole suutnud veenvalt põhjendada, et tal on elatise maksmata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kolleegium ei ole veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et ülalpidamiskohutust täita. Võlgniku poolt menetluses esitatud väited annavad alust järeldada, et võlgnik varjab oma tegelikke sissetulekuid. Võlgnik märkis 18.03.2021 istungil, et rahaliselt ta sissenõudjaid aidata ei taha, kuid võib neile soetada vajalikke asju (nt riideid). Ka määruskaebusest nähtub, et võlgnik ei täida kohtulahendit, kuna tema hinnangul ei kasutataks raha laste ema poolt sihtotstarbeliselt. Tavapärased täitemenetluse meetmed ei vii seega ilmselt elatisnõude tasumiseni. Arvestades ülalmärgitud asjaolusid on ringkonnakohtu hinnangul võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine praeguses asjas kohane ja eesmärgipärane abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. Võlgnikul on võimalik taotleda juhtimisõiguse taastamist TMS § 177⁵ alusel, kui ta on asunud elatist tasuma.
2. Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad ka määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 järgi võlgniku kanda.

Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes.

26.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TMS § 177⁴ lg 6, TMS § 219 ja

§ 696lg 3 esimese lause alusel saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 7