Obsah (9)

§ 238§ 436§ 654§ 232§ 229§ 162§ 168§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2021, Tallinn Kohtuasja

) § 657 lg 1 p 2¹ kohaselt muutmata osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata saamata jäänud töötasu, kahjuhüvitise ja viivise saamiseks (resolutsiooni p 3) ning jaotas menetluskulud (resolutsiooni p 4), kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata kasutamata puhkuse eest hüvitise 250 euro saamiseks, on maakohtu otsus

1. septembri
2. a määrusega tühistatud ja menetlus selles osas lõpetatud (kd III, tl 51–52 pöördel).
3. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli töölepinguline suhe, mis lõpetati hageja soovil
4. detsembril
5. a. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hagejal on saamata jäänud töötasu. Samas ei nõustu kolleegium apellatsioonkaebuse väitega, et pooltel puudub vaidlus hageja 1912,17 euro suuruse nõude ja selle kujunemise üle. Nii nagu viitab ka kostja vastuses apellatsioonkaebusele, siis on kostja maakohtu menetluse kestel hageja nõude kujunemisele ja suurusele vastu vaielnud ning nõude ebaselgusele osundanud maakohtu
6. veebruari
7. a kohtuistungil kui ka menetlusdokumentides (kostja
8. detsembri
9. a menetlusdokumendi p 6; kd II, tl 31 pöördel; tl 57 pöördel–58). Samuti on maakohus otsuse ps 8 märkinud, et hageja on korduvalt oma töötasu nõude suurust muutnud ning jätnud täpsustamata, kuidas tema tasu nõue on kujunenud. Kuna maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja jättis hagejale töötasu perioodil
10. jaanuar
11. a kuni
12. aprill
13. a maksmata, siis polnud maakohtul vaja hinnata saamata jäänud töötasu nõude kujunemist ega selle suurust.
14. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui võttis asja materjalide juurde kostja
15. mai
16. a menetlusdokumentiga esitatud dokumentaalsed tõendid. Ringkonnakohus nõustus hageja seisukohaga osaliselt ning kõrvaldas rikkumise, otsustades
17. novembri
18. a istungil, et menetlusdokumendi lisa 2 (tööajaarvestuse koondtabel ja Rotales süsteemi väljavõtted; kd II, tl 90–102) ja lisa 3 (
19. novembri
20. a puhkuseavaldus; kd II, tl 103) tuleb jätta tähelepanuta (kd III, tl 70 pöördel–71). Kolleegium märgib, et nimetatud rikkumine ei mõjutanud asja lõppjäreldust, sest vaatamata sellele, et maakohus võttis kostja poolt esitatud tõendid asja juurde, siis nimetatud tõendid ei oma

§ 238

lg 1 kohaselt asjas tähtsust (ei käsitle vaidlusalust perioodi) ning maakohus nende põhjal asjaolusid ei tuvastanud.

1. Hageja apellatsioonkaebuse väite kohaselt on maakohus jätnud hageja menetlusdokumentidega tutvumata ja tema väidetega arvestamata. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist. 10.
2. Maakohus on oma otsust

§ 436

lg 1 ja § 442 lg 8 teise lause kohaselt nõuetekohaselt põhjendanud, analüüsides piisavas ulatuses hageja esile toodud asjaolusid. Maakohus hindas mõlema poole esitatud töögraafikuid ja leidis, et hageja töögraafikud (mida hageja nimetab värvilisteks graafikuteks) ei tõenda tööaega. Maakohtu hinnangul tõendavad hageja tööaega kostja esitatud graafikud (mida hageja nimetab mustvalgeteks graafikuteks). Maakohus hindas mõlemaid graafikuid koos teiste asjas esitatud ja kogutud tõenditega ning leidis põhjendatult, et kostja esitatud graafikud tõendavad hageja töötatud aega. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja neid täies ulatuses ei korda (

§ 654lg 6).

Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. 10.

1. Ringkonnakohus vastas apellatsioonkaebuse väitele mustvalgete graafikute võltsituse kohta
2. septembri
3. a määruses (kd III, tl 51–52 pöördel). Täiendavalt märgib kolleegium vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väitele järgmist. 4 Pooled ei vaidle selle üle, et nii värvilised kui ka mustvalged graafikud on koostatud kostja poolt. Tööandja kohustuseks on mh tööaja arvestuse pidamine (töölepinguseaduse (TLS) § 6 lg 6, § 28 lg 2 p 4). Töölepingu p-i 3.4 ja turvatöötaja ametijuhendi p-i 1.4 kohaselt koostab töögraafikud ja peab tööaja arvestust turvajuht (dtl 51–56). Kostja kasutas selleks Rotales süsteemi (kostja on selle asjaolu välja toonud juba töövaidluskomisjoni menetluses; vt kostja
4. jaanuari
5. a menetlusdokumendi p 6, dtl 157). Kuigi hageja viitab sellele, et mustvalgetel graafikutel puuduvad töötajate allkirjad, siis nimetatud asjaolu ei mõjuta graafikute õigsust, sest kostjale ei tulenenud ei lepingust ega seadusest kohustust graafikuid töötajatega kooskõlastada. Hageja väide, et poolte praktika kohaselt kinnitasid töötajad saavutatud kokkuleppeid allkirjaga, on tõendamata. Töögraafikutest, mille põhjal on hageja oma tööaja arvestuse koostanud (dtl 69–85), nähtub, et kõik graafikud ei ole allkirjastatud. Kostja väited, et hageja esitatud töögraafikud on esialgsed graafikud, mille järgi hageja tööd ei teinud ja mida muudeti, on tõendatud töövaidluskomisjoni
6. veebruari
7. a istungil Andrei Šulžiku (turvajuht) antud ütlustega (dtl 228–229). Z ütlused on tsiviilasjas tõendina hinnatavad töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 6 järgi. Z ütluste kohaselt koostas tema graafikud, mida vastavalt vajadusele muudeti, kuid tagantjärele neid muuta ei saanud. Hageja viitab apellatsioonkaebuses sellele, et kui maakohus leidis, et hageja esitatud graafikud ei arvesta hageja puhkustega, siis ka kostja esitatud graafikud ei riimu hageja tegeliku puhkusega. Kolleegium nõustub, et maakohus ei ole tõendite hindamisel sellele vastuolule tähelepanu pööranud. Selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Maakohus leidis, et hageja esitatud graafikutes ei arvestatud hageja puhkustega ning see on märgitud tema tööajana. Hageja toob esile, et ta ei saanud puhkust ajavahemikus
8. juuli
9. a kuni
10. juuli
11. a ning ta puhkas ajavahemikus
12. veebruar
13. a kuni
14. veebruar
15. a, kuid kostja esitatud graafikus oli hageja tööl
16. veebruaril 2019 (kolmas väide ei ole vaidlusaluse perioodi kohta). Kolleegium leiab, et need hageja poolt esile toodud vastuolud puhkuse ja tööaja osas ei muuda kostja esitatud graafikuid tööaja arvestuse osas ebaõigeks. Turvajuht Z ütluste kohaselt pandi hageja graafiku järgi tööle tema enda soovil ning selliseid olukordi võis esineda. Muus osas on kolleegiumi hinnangul maakohus kõiki tõendeid

§ 232

lg 1 järgi hinnanud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning jõudnud õigele järeldusele, et hageja tööaja arvestust tõendavad kostja esitatud graafikud.

1. Maakohus jättis hageja 13,80 euro suuruse kahjuhüvitise nõude rahuldamata, sest leidis, et puudub kostjapoolne kohustuste rikkumine. Maakohus ei ole kahjuhüvitise nõude eelduste puudumise tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus täitis nõuetekohaselt eelmenetluse ülesanded, selgitades pooltele nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ja tõendamiskoormist
2. novembri
3. a kirjaga (kd II, tl 9–10 pöördel, p 9). Kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, mille kohaselt ei ole maakohus tutvunud hageja koostatud menetlusdokumentidega, kus hageja selgitab T-särgi ostmise asjaolusid, märgib kolleegium, et menetlusosalise seletus ei ole tõendiks

§ 229lg 2 kohaselt.

1. Maakohus võttis
2. veebruari
3. a määrusega menetlusse hageja nõude puhkusehüvitise 250 euro ja sellelt arvutatud viivise saamiseks (kd II, tl 61 ja pöördel). Hageja esitas apellatsioonkaebuses üksnes põhinõudest loobumise avalduse. Maakohus jättis puhkusehüvitise nõude rahuldamata aegumise tõttu, mistõttu on põhjendatud jätta muutmata maakohtu otsus ka sellelt arvutatud viivise rahuldamata jätmise osas.
4. Apellatsioonkaebuses väidab hageja täiendavalt, et ta jäi esimese astme kohtus nõuetekohaselt esindamata ja tema huvid kaitsmata. Kolleegium on sellele väitele vastanud
5. septembri
6. a määruses, selgitades, et selle argumendiga ei saa menetlusosaline nõuda enda erinevat kohtlemist. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. 5 Menetluskulude jaotus
7. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti jätnud

§ 162lg 4 kohaldamata.

Kolleegium hageja seisukohaga ei nõustu. Kolleegium ei näe põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Maakohus on hinnanud hageja välja toodud asjaolusid (hageja on pensionär, kelle sissetulek koosneb vanaduspensionist ja raske puude toetusest, kostja on tegutsev äriühing ja hageja endine tööandja) ning õigesti leidnud, et need ei anna alust jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Kolleegium märgib, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Selliseid erandlikke asjaolusid kolleegiumi hinnangul praeguses asjas ei esine.
3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja osaliselt menetlus lõpetatakse, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 168lg 2 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Nii nagu ka maakohtus kantud menetluskulude jaotuse osas, ei esine asjaolusid, et jätta ringkonnakohtus kantud kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab

§ 177lg 2 järgi kindlaks maakohus.

16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 6