2-22-3661/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil
2. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-22-3661 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Uus tn 7 korteriühistu avaldus V. K.i vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Uus tn 7 korteriühistu (registrikood 80338486, aadress: Uus tn 7, 30327 Kohtla-Järve; Ida-Virumaa) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko (e-post: roman.golovenko@jewelex.ee) Puudutatud V. K. (IK xxx; elukoht: xxx) isik: Puudutatud P. K. (IK xxx, elukoht: xxx) isiku seaduslik esindaja: RESOLUTSIOON
3. Kohtla-Järve linn, Uus tn 7 korteriühistu avaldus rahuldada.
4. Välja mõista V. K.ilt Kohtla-Järve linn, Uus tn 7 korteriühistu kasuks võlg 2083 (kaks tuhat kaheksakümmend kolm) eurot 26 senti.
5. Välja mõista V. K.ilt Kohtla-Järve linn, Uus tn 7 korteriühistu kasuks viivis alates 12.03.2022.a kuni põhinõude (1942,47 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Menetluskulud jätta V. K.i kanda. 4.1 Välja mõista V. K.ilt Kohtla-Järve linn, Uus tn 7 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 293 (kakssada üheksakümmend kolm) eurot. 1 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
7. Kohtla-Järve linn, Uus tn 7 korteriühistu esitas 11.03.2022.a. Viru Maakohtule avalduse V. K.i vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis avalduse 15.03.2022 määrusega menetlusse.
8. Avalduse kohaselt kuulub V. K.ile korteriomand (reg osa nr xxx) asukohaga xxx. V. K. on korteriomanik ja Kohtla-Järve linn, Uus tn 7 korteriühistu liige. Alaealine V. K. on 12.04.2020 surnud K. K.i seadusjärgne pärija. Kohtla-Järve linn, Uus tn 7 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas korteriühistu puudutatud isikutele igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastub lisaks küttele maja hooldus, soojusenergia, arvestuse teenus ja tehniline vesi. Maja hooldustasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteriomandi ametlik suurus on 38,6 m²). Tariife kinnitab üldkoosolek. Maja hooldustasu tariifi suurus 0,85 eurot/m². Soojusenergia tasu arvestatakse talveperioodil, siis kui elamus töötab küttesüsteem. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Osutatud teenuste eest on puudutatud isik perioodil veebruar 2020 – veebruar 2022 jätnud korteriühistule kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest tasumata 1942,47 eurot. Avaldaja palub V. K.ilt välja mõista: võlg 1942,47 eurot; seisuga 01.03.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 140,79 eurot; viivis TsMS § 367 alusel alates 12.03.2022.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni; menetluskulud 293 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 240 eurot õigusabikulu).
9. V. K.i seaduslikule esindajale saatis kohus avalduse koos lisadega aadressil xxx. V. K.i seaduslik esindaja P. K. sai kohtudokumendid isiklikult kätte 22.03.
10. Kohus kohustas puudutatud isiku seaduslikku esindajat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati puudutatud isikule kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isik seaduslik esindaja kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11. Kohus rahuldab avalduse. 2
12. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
13. Avaldaja tugineb asjaolule, et V. K. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on Konstantin K. Kohtla-Järve linnas, xxx korteri (registriosa nr xxx) omanik K. K. (tl 30). V. K. on 12.04.2020.a. surnud K. K.i seadusjärgnepärija (tl 21-22) ning seega on V. K. Kohtla-Järve linn, Uus tn 7 korteriühistu liige (põhikirja p 2.1).
14. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.
15. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kinnistusraamatu väljavõtte, registrikaardi, põhikirja, KÜ tõendi võlgnevuse kujunemise kohta, 10.04.2016 üldkoosoleku protokolli, pärimismenetluse algatamise teate, pärija andmed (tl 12-30). Avaldaja esitatu kohaselt on puudutatud isikule esitatud perioodil veebruar 2020 a kuni
16. veebruar 2022.a arveid kokku 2083,26 eurot, millest põhivõlg tasumata teenuste eest on 1942,47 eurot ja viivis 140,79 eurot (tl 26). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja nõuda viivist p 6). Avaldaja on arvestanud viivist kuni 28.02.2022.a 0,07% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Perioodil 15.01.2020-28.02.2022 on sissenõutavaks muutunud viivis 140,79 eurot. Avaldaja nõuab viivist vastavalt TsMS § 367 sätestatule alates 12.03.2022.a. VÕS § 113 lg 1 2- lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
17. V. K.i seaduslik esindaja P. K. kohtule vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus avaldaja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tarbitud teenuste eest tasuda, samuti ei esitanud vastuväiteid võlaarvestusele. 3 Kuivõrd puudutatud isiku seaduslik esindaja on avalduse koos lisadega isiklikult kätte saanud, kuid ei ole avaldusele ega kohtumäärusele reageerinud ega omapoolseid vastuväiteid esitanud, loeb kohus, et ta on avalduses toodud väited omaks võtnud. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab alaealiselt korteriomanikult V. K.ilt välja 2083,26 eurot ja lisanduva viivise ning jätab kosteriomaniku kanda ka menetluskulud. Riigikohus on märkinud, et kui korteri omanikuks on alaealine, siis korteriühistu majandamiskulude väljamõistmiseks tema seaduslikult esindajalt ei ole materiaalõiguslikku alust. Liikmesusest tulenevad kohustused korteriühistu suhtes on sellisel juhul korteriomanikust alaealisel (vt Riigikohtu 16.06.2010.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10). Menetluskulude jaotus
18. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 240 eurot (2 töötundi x tunnihind 120 eurot), kokku 293 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse ja mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 293 eurot.
19. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4