Tsiviilasi nr 2-19-14736 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-14736 Tsiviilas

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta Mxxxx Txxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Mxxxx Txxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevik, xxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxxxxx@hot.ee) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Mxxxx Txxxxxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. märtsil).
4. Mxxxx Txxxxxxxxx esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik 2 elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 10. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. 11. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 12. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4). Asjaolud 1. Tartu Maakohus kuulutas 29.10.2019. a määrusega välja Mxxxxx

Txxxxxxxxxpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Mart Sikuti. 28.11.

1. a toimus Margo Toonikuse (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate esimene üldkoosolek.
2. MxxxxxTxxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmine 26.03.
3. a. 18.09.
4. a esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud.
5. 22.09.
6. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
7. 25.02.
8. a esitas pankrotihaldur Mart Sikut kohtule kinnitamiseks lõpparuande, palus määrata pankrotihalduri tasu, lõpetada pankrotimenetlus koos pankrotihalduri vabastamisega kohustustest ning alustada Mxxxx Txxxxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja nimetada selles menetluses usaldusisikuks võlgnik ise.
9. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 18.02.
10. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Mxxxx Txxxxxxxx (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet.
11. Kohus kuulas Mxxxx Txxxxxxxx 07.04.2022 ära ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohustusi ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta, andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 1, p 4) 7.

Mxxxx Txxxxxxxx pankrotivara koosseisu on laekunud pankrotimenetluse käigus Audi 80 müügist 300,00 € ning kinnipidamised pensionist ja töötasust (võlgnik töötas ½ töökoormusega kuni septembrini 2021), ajutise töövõimetuse hüvitis ja tulumaksu tagastus arestitavas osas kokku summas 1981,50 €, kokku laekumised pankrotipessa 2281,50 €. 3 8. Võlgnik Mxxxx Txxxxxxx teatas pankrotihaldurile, et töösuhe OÜ-ga Axxxxxxxx lõppes tervisliku seisundi tõttu ja tema sissetulekuks jääb ainult vanaduspension. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta ja halduri tehtud vajalikud kulud (

§ 162lg 2 p 2, p 9) 9.

Mxxxx Txxxxxxxx pankrotimenetluses on välja makstud kohtumäärusega kinnitatud ajutise halduri töötasu 912 € ja kulud 47,10 €, kokku 959,10 €. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 10.

Jaotusettepanek on koostatud 07.09.2020, avaldatud Ametlikes Teadaannetes 07.09.2020 ja kohtu poolt kinnitatud 22.09.2020 ning selle alusel on välja makstud 916,21 €. Jrk Võlausaldaja nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Swedbank AS (Registrikood 10060701) LHV Pank AS (Registrikood 10539549) Coop Finants AS (Registrikood 12087992) Holm Bank AS (Registrikood 14080830) Pikla OÜ (Registrikood 12048561) Bondora AS (Registrikood 11483929) Svea Finance AS (Registrikood 11200943) OK Incure OÜ (Registrikood 11542046) Omega Invest OÜ (rg-kood 10866568) Nõude Jaotis % Jaotise summa väljamakse eurodes pankr.menetluses 4 442,60 6,34 58,13 2 367,19 3,38 30,98 8 197,63 11,71 107,27 1 667,56 2,38 21,82 37 000,00 52,84 484,16 10 683,17 15,26 139,79 87,79 0,13 1,15 3 816,68 5,45 49,94 1 755,65 2,51 22,97 70 018,27 100,00 916,21 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 11.

Müümata pankrotivara ei ole, halduril puuduvad andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Samuti puudub igasugune register- ja likviidne vallasvara, mida oleks võimalik arestida ning realiseerida pankrotipesa suurendamiseks. Ka ei näe haldur võimalust selliste vahendite tekkeks lähitulevikus. 12. Arvestades pankrotivõlgniku varalist seisundit ning asjaolusid, et temasissetulekud jäävad alla Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalga, millest lähtudes Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 sätestatust ei saa mitte mingisuguseid kinnipidamisi teha, on halduri hinnangul vähetõenäoline, et pankrotivarasse laekub täiendavaid rahalisi vahendeid või on need äärmiselt minimaalsed. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162lg 2 p 6) 13.

Haldur on esitanud Maksu- ja Tolliametile taotlused enammakstud tulumaksu tagastamiseks, suhelnud võlgniku ja võlausaldajate esindajatega, suhelnud pankrotivõlgnikuga, teinud päringuid erinevatele krediidi- ja ametasutustele, selgitanud välja Txxxxxxxx tegelikud võlad, müünud avalikul enampakkumisel Txxxxxxxxxx kuuluva sõiduauto Audi 80, pidanud läbirääkimisi, koostanud jaotusettepaneku ja esitanud kohtule kinnitamiseks, arvestanud ja välja maksnud jaotised vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekule, koostanud kohtule ettekandeid ja pankrotimenetluse lõpparuande. Tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 14.

II rahuldamisjärk Jrk nr 1 2 3 Võlausaldaja Swedbank AS (Registrikood 10060701) LHV Pank AS (Registrikood 10539549) Coop Finants AS (Registrikood 12087992) 4 Saamata raha € 4 384,47 2 336,21 8 090,36 4 5 6 7 8 9 Holm Bank AS (Registrikood 14080830) Pikla OÜ (Registrikood 12048561) Bondora AS (Registrikood 11483929) Svea Finance AS (Registrikood 11200943) OK Incure OÜ (Registrikood 11542046) Omega Invest OÜ (rg-kood 10866568) 1 645,74 36 515,84 10 543,38 86,64 3 766,74 1 732,68 69 102,06 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada ning kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 8, 9) 15.

Mxxxx Txxxxxxxx pankrotimenetluses pole kohtutele esitatud hagisid, samuti pole halduril kavatsust ka edaspidi seda teha, seega puuduvad ka kohtukulud. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 16.

Halduri arvates on maksejõuetuse tekkepõhjuseks muud asjaolud

§ 22

lg 5 ja § 162 lg 3 tähenduses: eelkõige läbimõtlematu laenude, järelmaksude jm tagatiseta lühiajaliste võlakohustuste võtmine võlgniku poolt, arvestamata nende kulukust ja hilisemat koormavust, mis oli peaasjalikult tingitud soovist parandada oma pere elamistingimusi. Mxxxx Txxxxxxxx sissetulekud kuluvad pere ülalpidamiseks, kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga haldur ei tuvastanud, seega ei ole esitatud ka esitatud avaldusi kriminaalmenetluse alustamiseks. Pigem on tegemist olnud juba mainitult lihtsameelsete ja kergekäeliste laenukohustuste võtmisega ja ebamõistlikult antud käendusega. Krediteeritud on vanu laene uute kiirlaenufirmadelt võetud laenudega, millest tekkiski olukord, mida pankrotivõlgnik ei suutnud kontrollida oma finantsseisu, rääkimata oma tekkinud kohustuste teenindamisest. Eeltoodu koosmõjus Mxxxx Txxxxxxxx tervisliku seisundi halvenemisega on tema maksejõuetuse tekkepõhjusteks

§22lg 5 ja §162 lg 3 tähenduses.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 17. Võlgnik on kohtule esitanud taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt

§ 169

ja § 170 võidakse võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastav avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Txxxxxxx on seda teinud juba koos pankrotiavalduse esitamisega. Vastavalt

§ 173

lg 1 on võlgnikul kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda ei ole, siis seda otsima.

1. Kuna teised isikud ei ole nõustunud täitma usaldusisiku ülesandeid, siis on Mxxxx Txxxxxxx (pankrotis) avaldanud 15.09.2021, et ta on nõus täitma enda usaldusisiku kohustusi, kui kohus teeb talle ülesandeks täita usaldusisiku kohustusi. Talle on halduri poolt selgitatud usaldusisiku kohustusi ja ülesandeid. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine
2. Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini.
6. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
7. a
8. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
9. aasta
10. jaanuarini. 5 21.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 22. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

23.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Mart Sikut vabastada pankrotihalduri kohustusest Mxxxx Txxxxxxxx pankrotimenetluses. 24.

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 25.

§ 65

lg 2 järgi halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 26. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-71-11 leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele. 27.

§ 65

lg 12 järgi kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

1. Haldur on kulutanud ülesannete täitmiseks 12,5 töötundi. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 80 eurot. Tasu ülesannete täitmise eest on 12,5 tundi ehk 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 200 eurot, kokku 1200 eurot. Arvestades, et pankrotivara koosseisus on rahalisi vahendeid vaid 406,19 eurot, palub haldur palub määrata halduri tasu suuruseks 338,49 eurot, millele lisandub käibemaks 67,70 eurot, kokku 406,19 eurot.
2. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, peab kohus põhjendatuks määrata Mart Sikuti tasuks 338,49 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 67,70 eurot. Halduri tasu maksta pankrotivara arvel Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 30.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 24.09.
2. a esitas võlgnik Mxxxx Txxxxxxx kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitas 15.09.
3. a nõusolekus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 28.11.2019. a. 32.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 6 33. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 34.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Mxxxx Txxxxxxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Mxxxx Txxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 35.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

36.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. Võlgnik on 15.09.
2. a andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et Mxxxx Txxxxxxx ise täidab võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Mxxxx Txxxxxxxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Mxxxx Txxxxxxx esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Mxxxx Txxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Mxxxx Txxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Mxxxx Txxxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. 7
2. Mxxxx Txxxxxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. märtsil, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 43.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 44.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 45.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 46.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 47.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 48.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 8