← Eesti

2-21-5460/24

Obsah (4)§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5460 Tsiviilasi M G ja M G hagi B G vast

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

  1. Poolte puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: a. hagejad on oma seadusliku esindaja ja kostja lapsed (tlk 15-16); b. hagejad elavad koos emaga, kusjuures leibkonda kuulub 5 inimest; c. Harju Maakohtu 21.04.2014.a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-5921 (tlk 43-45) mõisteti kostjalt välja elatis 140 eurot kuus iga lapse kohta.
  2. Hagejad paluvad muuta väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt välja kummagi hageja kasuks seaduses sätestatud miinimummääras elatis alates 07.04.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja on esitanud vastuhagi ning soovib samuti muuta väljamõistetud elatise suurust ning vähendada seda 50 euroni iga lapse kohta alates 16.08.
  4. Pooled vahel on kokkuvõtlikult vaidlus järgmises osas: (i) hagejate kulude koosseisu, suuruse ja tõendatuse osas; (ii) hagejate eest tasutava lapsetoetuse arvestamise osas; (iii) mastaabisäästu arvesse võtmise osas; (iv) kostja töövõime osas; (v) kostja varalise seisu osas. 5

(10)
  1. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18). Kohus leiab, et TsMS §-s 459 sätestatud nõude eeldused on täidetud. Hagejad on õigustatud nõudma elatise muutmist, kuivõrd vahepealsel ajal (s.o pärast Harju Maakohtu 21.04.2014 kohtulahendi jõustumist) on olulisel määral suurenenud elukallidus, elatise miinimummäär ning lastele tehtavad kulutuste koosseis ja suurus. Ka kostja on õigustatud vastuhagi esitama, kuivõrd muutunud on tema majanduslik seisukord ning töövõime.
  6. Hagejad on kohtuni toonud oma igakuised kulud.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad laste tavalisest eluviisist ja nende vajadustest. Lastele meeldib tegeleda huvitegevusega, mis nõuab tavapärasest suuremaid kulutusi. Kostja on vaidlustanud hagejate kulude suuruse. 27. Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kummagi hagejate kulud on vastavalt 600 eurot ja 640 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks 6

(10)seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummääras, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada. 28.

§ 102

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd

§ 102

lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). 29. Kostja on vaidlustanud hagejate kulude suuruse. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Hageja I Hageja II Eluase: 120 120 Kohtu hinnang 120/120 Toit: 90 90 90/90 Sidekulud: 10 10 10/10 Põhjendatud. Kohtu hinnangul on hagejate esiletoodud kulu sellises ulatuses usutav. Tegemist on eramuga ning seda koormavad enam kui 7 aastat tagasi seatud kaks hüpoteeki kogusummas 2 214 000 krooni (ca 141 500 eurot), mis viitavad kodulaenule. Arvestades eeltoodut ning ka tavapäraseid eramuga seotud kõrvalkulusid, on põhjendatud kogukulu 120 eurot elaniku kohta. Eramu kuulub mh kostjale ühisomandina, kuid kostja ei ole paljasõnalisi vastuväiteid põhistanud – kostja, kui omanik peaks olema teadlik, kui suured siis on eramuga seotud kulud. Põhjendatud. Kostja vastuväited on asjakohatud. RAKE uuringu ei kohaldu. Söögiga seonduvalt ei saa mastaabisäästu tekkida, kostja pole vastupidist põhistanud. 3 eurot päevane söögikulu lapse kohta on pigem tagasihoidlik suurusjärk. Põhjendatud. Kostja ei vaidlusta. Hügieenitarbed: 15 25 15/25 Põhjendatud. Kostja ei vaidlusta. Tervishoid 30 30 30/30 Kulu on põhjendatud. On mõistetav, et hooajaliselt vajavad lapsed käsimüügiravimeid ning igakuiselt erinevaid vitamiine jms. Samuti võivad vahetust vajada prillid. Arvestades eeltoodud kuluartiklite tavapärast suurust, on kulu pigem tagasihoidlik. Kohtu kommentaar 7

(10)Transport: 25 25 ja 80 80 Koolikohustuse täitmine: 70 180 Muud kulud (trennid, spordivarustus, taskuraha): 160 80 Kokku: 600 eurot 640 eurot Riided jalanõud: Kohus leiab, et kulu on põhjendatud, kostja ei vaidlusta. 50/50 Põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub kostjaga, et 960-eurone aastakulu lapse kohta on ebamõistlikult suur kulu. Põhjendatuks saab lugeda 600-eurost aastakulu, s.o 50 eurot kuus. See tagab piisava koguse keskmise kvaliteediga riietust, sh vastavalt hooajale. 20/20 Kostja vaidlustas. Hagejad ei ole selgitanud, millest kuluartikkel koosneb. Tavapäraselt on vaja soetada õpikud, vihikud, kirjatarbed, ekskursioonid, koolikoti soetamine. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hagejate poolt välja toodud kulu põhjendatud osaliselt. Ekskursioonid toimuvad pigem harva ning õpikuid ja muid tarbeid ei osteta liiga tihti. Hageja poolt esile toodud kulud on ülemäärased. Kulu suurus on põhjendatud summas 20 eurot lapse kohta. 80/80 Kostja vaidlustas kulu suuruse. Kohus leiab, et kulu põhjendatud kogusuurus on 80 eurot lapse kohta. Kohus arvestab siinjuures trennide tavapärast mõistlikku maksumust (ca 50 eurot kuus) ning hagejate elustandardit ning mõistlikku taskuraha suurust ühes kuus (arvestades siinjuures ka ema sissetulekute suurust). Hageja I: 440 eurot; Hageja II: 450 eurot 25/25 Eeltoodu alusel loeb kohus hageja I kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 440 eurot kuus ja hageja II osas 450 eurot kuus (

§ 99). 30.

Kostja viide, et hagejate põhjendatud kulude suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE jt uuringutes märgitut, on asjakohatu. Mistahes uuringust ei ole võimalik hagejate kulude suurust tuletada, kuivõrd laste kulude põhjendatud ja vajalik koosseis tuleb tuvastada juhtumipõhiselt. Ammugi ei ole uuringute puhul tegemist õigusaktidega, millest peaks kohus asja lahendades juhinduma. 31. Kostja märgib, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad, leiab kohus, et lastele riiklike toetuste maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot kummagi hageja kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale. 8

(10)Hagejale I põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 440 eurot kuus ning vastavast summast hagejale I kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb kostjal kanda tema kulusid 190 euro (440/2 - 30) ulatuses. Hagejale II põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 450 eurot kuus ning vastavast summast hagejale II kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb kostjal kanda tema kulusid 195 euro (450/2 - 30) ulatuses.
  2. a raamesse jääva elatisnõude osas ei ole kostja selgitanud ega põhistanud, milliste kulude arvelt ning kui suures ulatuses mastaabisääst tekkima peaks. Kostja on piirdunud üksnes kohtulahenditele viitamisega, kuid ei ole selgitanud ega esile toonud, kuidas need käesoleva asja puhul kohalduvad. Kohus jätab kostja vastavad väited tähelepanuta.
  3. Järgnevalt tuvastab kohus kostja majandusliku seisukorra. Kostja vanaduspensioni suurus
  4. a on 328,46 eurot kuus (tlk 48) ning
  5. a 350,32 eurot kuus (tlk 49). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostjale kuulub järgmine kinnisvara - xxx. Hageja esitatud tõendid (tlk 66-72) on digitaalsed dokumendid, mis on allkirjastamata/kinnitamata. Isegi, kui nimetatud asjaolu oleks tõendatud, siis on tõendamata, et kostja on nimetatud kinnistu välja üürinud, samuti et see, kui palju kostja sellest tulu saab. Tõendatud on, et kostjale kuulub korter xxx pindalaga 42,3 ruutmeetrit (tlk 111 – kostja kinnitus; tlk 147-148 - kinkeleping). Väited, et see on mõeldud mõnele kostja lapsele kinkimiseks, on tõendamata ega takista nimetatud korterit kostja varalise seisu hindamisel arvestada. Kostjale kuulub ühisomandina ka eramu aadressil xxx (registriosa nr xxx). Kohtule arusaadavalt on vanemate vahel pooleli ühisvara jagamise menetlus. Eeltoodu ei takista nimetatud kinnisasja kostja varalise seisu hindamisel arvestada. Kostjale ei ole tegev ettevõtluses. Kostja suhtes on toimumas mitmeid täitemenetlusi ning kostja arveldusarved on arestitud. Kostja ei ole üheski täiteasjas sissenõudja. Kostjal on enam kui 30 000-eurone elatise võlgnevus. Kostjale kuulub sõiduk KIA Carnival (reg nr xxx), kuid see on samuti arestitud. Kohus leiab, et kostja sissetulek ei ole väljamõistetud elatise tasumiseks piisav, sellest johtuvalt ei ole sissetulek ka piisav hagis taotletud elatise väljamõistmiseks. Siiski on kohus seisukohal, et kostjal on piisavalt kinnisvara, mille võõrandamise arvelt on võimalik väljamõistetud elatist tasuda.
  6. Elatise vähendamise aluseks on mh vanema töövõimetus. Kostja on viidanud, et tal on probleemid põlvedega (tlk 40-42, haiguse epikriis). Kohus leiab, et nimetatud tõendist ei tulene, et kostja töövõime oleks piiratud. Kostja on viidanud, et ta tema vanus piirab töövõimet. Pooled ei vaidle, et kostja on vanaduspensionär. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu on juba iseenesest viitab sellele, et isikult ei saa enam aktiivselt tööelus osalemist eeldada. Kohus võtab nimetatud asjaolu elatise suuruse määramisel arvesse.
  7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mõlemad hagid jäävad rahuldamata. Kostja majanduslik võimekus ei ole sedavõrd hea, et tasuda seaduses sätestatud miinimummääras elatist (samuti ei ole hagejate põhjendatud ja vajalikud kulud sedavõrd suured, et vastav nõue rahuldada). Samas ei ole kostja majanduslik võimekus sedavõrd halb, et rahuldamisele kuuluks vastuhagi (samuti ei vastaks sellises suuruses elatis hagejate elulaadile ega kataks piisavalt nende põhjendatud ja vajalikke kulusid). Kohus leiab, et 9
(10)põhjendatud on jätta jõusse varasem elatiselahend - Harju Maakohtu 21.04.2014.a otsuses tsiviilasjas nr 2-14-5921 (tlk 43-45), millega mõisteti kostjalt välja elatis 140 eurot kuus iga lapse kohta. Kohus leiab, et nimetatud määras elatise väljamõistmine võimaldab mõistlikul määral katta hagejate põhjendatud kulusid ning arvestab sealjuures ka kostja võimekusega.
  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.