Obsah (5)

§ 178§ 177§ 657§ 175§ 654

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-17-15078 Koht

§ 178lg 4).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1

1. X (hageja) esitas Harju Maakohtule W (kostja I, sissenõudja) ja Q (kostja II, võlgnik) vastu hagi, milles palus tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 023/2017/1366 lubamatuks.
2. Harju Maakohus jättis
3. juuli
4. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuni
6. a otsusega jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu
7. juuli
8. a otsuse resolutsiooni muutmata, kuid osaliselt muutis kohtuotsuse põhjendusi. Otsuse kohaselt jäid apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Riigikohtu
9. novembri
10. a kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmise määrusega jõustusid Harju Maakohtu
11. juuli
12. a otsus ning Tallinna Ringkonnakohtu
13. juuni
14. a otsus.
15. Kohtud määrasid, et hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

1. Kostja I esitas menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldused
2. juunil
3. a ja
4. veebruaril
5. a.
6. juuni
7. a menetluskulude nimekirja kohaselt seisnevad kostja I menetluskulud maakohtus õigusabi kuludes kokku summas 3840 eurot (käibemaksuga, ajakulu 26 tundi 40 minutit, tunnihind 120 eurot käibemaksuta) ning kohtukuludeks 100 eurot riigilõivu. Kostja I kinnitas, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
8. veebruari
9. a menetluskulude nimekirja kohaselt seisnevad kostja I menetluskulud ringkonnakohtus õigusabi kuludes kokku summas 2604 eurot (käibemaksuga, ajakulu 15 tundi 30 minutit, tunnihind 140 eurot käibemaksuta). Kostja I kinnitas, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. MAAKOHTU MÄÄRUS
10. Harju Maakohus rahuldas kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis välja hagejalt kostja I kasuks menetluskulud 5163.52 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni tasumiseni kostjale I. Maakohus määras kindlaks, et kostjal II menetluskulud puuduvad.
11. Maakohus analüüsis esmalt kostja I
12. juuni
13. a menetluskulude nimekirjas välja toodud toiminguid. Maakohus luges põhjendamatuks
14. märtsil
15. a esindaja tähtaja pikendamise taotlusele kulunud ajakulu 50 minuti ulatuses, sest vastaspool ei pea kandma kulusid, mis on seotud menetlusosalise esindaja töö planeerimisega seotud küsimustega. Ülejäänud õigusabitoiminguid pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Ka esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta pidas kohus mõistlikuks ning kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega kooskõlas olevaks. Kokku luges kohus kostja I lepingulise esindaja õigusabikulud seoses maakohtumenetlusega põhjendatuks mahus 25 tundi 50 minutit, mis kostja I esindaja tunnitasu arvestades vastab kokku 3719.52 eurole (käibemaksuga). Kostja I esindaja kohtukulud ja õigusabikulud koos riigilõivuga on maakohtumenetluses kokku 3819.52 eurot.
16. Seejärel analüüsis kohus kostja I
17. veebruaril
18. a menetluskulude nimekirjas välja toodud toiminguid. Maakohus pidas põhjendatuks kostja I esindajal kulunud apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele ning selle lõplikule vormistamisele 5 tundi, vähendades toimingute ajakulu 5 tundi ja 10 minutit. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I esindajal kohtuistungi ettevalmistusele ja sellel osalemisele 3 tundi ja 50 minutit. Maakohus luges esindaja ajakulu seoses istungil osalemisega põhjendatuks 4 minuti ulatuses ning istungi ettevalmistuse põhjendatud ajaks 2 tundi ja 56 minutit. Seega luges kohus istungi 2 ettevalmistusega ning istungil osalemisega seotud põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi, vähendades toimingu ajakulu 50 minuti võrra. Ülejäänud õigusabitoiminguid pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Ka esindaja tunnitasu 140 eurot käibemaksuta pidas kohus mõistlikuks ning kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega kooskõlas olevaks. Kokku luges kohus kostja I lepingulise esindaja õigusabikulud seoses apellatsioonkohtumenetlusega põhjendatuks mahus 8 tundi, mis kostja I esindaja tunnitasu arvestades vastab kokku 1344 eurole (käibemaksuga).
19. Maakohus märkis, et kostja II ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu loeb kohus, et kostjal II puuduvad menetluskulud.
20. Maakohus rahuldas kostja I viivisetaotluse ning märkis menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale I hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
21. Hageja esitas Harju Maakohtu
22. veebruari
23. a määrusele määruskaebuse, milles palus rahuldada määruskaebus ja tühistada maakohtu määrus vaidlustatud osas ning teha asjas uus määrus, millega mõista määruskaebuse esitajalt välja ainult kostja I vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
24. Hageja hinnangul on mõistlik arvestada ühe leheküljelise sisulise menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 40 minutit kuni 1 tund, muuhulgas koos kliendiga kohtumistega, materjalide tutvumisega, analüüsimisega jne. Lisaks leidis hageja, et arvestades käesolevat tsiviilasja, selle mahukust ning vaidluse väga kitsast spektrit, on kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks ja 140 eurot, millele lisandub käibemaks põhjendamatu ning ebamõistlikult kõrge.
25. Hageja tõi välja, et kostja I
26. oktoobri
27. a,
28. veebruari
29. a ja
30. juuli
31. a õigusteenused on märgitud kobarkirjena, mistõttu ei ole nendest võimalik kindlaks teha teenuseid, mis oleksid seotud käesoleva tsiviilasjaga. Lisaks ei ole võimalik väidetavat kliendiga suhtlemise aega kontrollida. Seetõttu tuleks nimetatud õigusteenused ja nendele kulunud aja jätta tähelepanuta.
32. Kostja
33. oktoobri
34. a määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 2.5 kuni 3 tunni;
35. detsembri
36. a seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 2 tunni;
37. veebruari
38. a määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 2.5 tunni;
39. märtsi
40. a hagiavalduse vastuse koostamise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 3.5 tunni;
41. septembri
42. a apellatsioonkaebuse vastuse koostamise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 3.5 tunni;
43. jaanuari
44. a kohtuistungiks ettevalmistumise põhjendatud ajakulu ei saa olla suurem kui 1 tund. Hageja hinnangul koosnesid nimetatud menetlusdokumendid erinevate kohtulahendite refereerimisest ning neile viitamisest, mis paisutavad kunstlikult menetlusdokumendi mahtu. Apellatsioonkaebuse vastuses kordab kostja I muuhulgas juba varem esitatud seisukohti.
45. Kostja I vaidles määruskaebusele täies ulatuses vastu. Kostja I rõhutas, et hageja etteheited piirduvad menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisega, mis on maakohtu kaalutlusotsus ning millesse kõrgema astme kohus sekkuda ei saa. Kostja I tõi välja, et praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 140 kuni 160 eurot. Tsiviilasja menetlus on kestnud alates
46. aastast, selle vältel on esitatud 3 mõlema poole poolt määruskaebusi ning vaidlus ei puudutanud vaid kitsast spektrit, vaid hõlmas muuhulgas õiguslikke küsimusi seonduvalt ühisvara ja nõude loovutamisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
47. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 16. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
3. Kontrollides maakohtu hinnangut kirjalike menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on üldjoontes kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga (mh refereeritud kohtupraktikaga ja teatud korduvustega), mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (

§ 654lg-st 6 koosmõjus §-ga 659).

Kohus on käsitlenud menetlustoiminguid ja -dokumente, mh hinnates nende vajalikkust ja jättes ebavajalike toimingutega seotud kulud välja mõistmata. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Määruskaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul ka selliseid põhjendusi, mida maakohus ei oleks kaalunud ning mille alusel saaks asuda kulude vajalikkuse osas maakohtust erinevale seisukohale.
3. Maakohus on hinnanud kostja I esindaja tunnihinda ning leidnud, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades saab sellist hinda pidada mõistlikuks ning kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega kooskõlas olevaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning ei leia erinevalt määruskaebuses toodust, et kostja I lepingulise esindaja tunnitasud oleksid põhjendamatud ja ebamõistlikult kõrged. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Ringkonnakohus leiab, et kostja I esindaja töötunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks ja ka 140 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna ülepaisutatud või ebamõistlikult kõrge. 4
4. Kolleegiumi hinnangul on kohtupraktika, mille kohaselt on mõistlik arvestada üheleheküljelise sisulise menetlusdokumendi koostamise põhjendatuks ajakuluks 40 minutit kuni 1 tund, orientiiriks, mille puhul tuleb arvesse võtta ka konkreetse vaidluse olemust. Ringkonnakohus ei leia, et kostja I menetluskulude nimekirjas olevatele toimingutele kulunud ajakulu hälbiks oluliselt kohtupraktika suunisest.
5. Kolleegiumi arvates on võimalik kostja I menetluskulude nimekirjas
6. oktoobri
7. a,
8. veebruari
9. a ja
10. juuli
11. a märgitud toimingute põhjendatust ja vajalikkust hinnata ka kobarkirjena. Seejuures ei ole esmatähtis tuvastada, kui kaua toimusid toimingud eraldiseisvalt, vaid kas märgitud toimingud ning nendele kulunud aeg on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud ja vajalik. Käesoleval juhul nähtub maakohtu määrusest, et maakohus on hinnanud kobarkirjena märgitud toiminuid ja leidnud, et need on põhjendatud ei vajalikud. Kolleegiumil ei ole alust asuda teistsugusele järeldusele. Muuhulgas märgib ringkonnakohus, et hageja ei vaielnud enda
12. juunil
13. a esitatud seisukohas kostja I menetluskulude kohta kostja I
14. oktoobri
15. a ja
16. veebruari
17. a kobarkirjena märgitud menetluskuludele vastu (kd I, tl 178).
18. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
19. veebruari
20. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
21. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 23.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5