) § 371 lg 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid (p 9); hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (p 10). Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtule esitatud hagiavaldus on menetluse võtmist takistavate ulatuslike puudustega, mis välistavad hagi menetlusse võtmise.
lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses avaldaja selgelt väljendatud nõue (hagi ese; p 1), avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus; p 2), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (p 3). Kohus leiab, et esitatud hagiavalduse pinnalt jäävad ebaselgeks asja põhisisu, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja ei ole hagiavaldust esitanud kohtule ühtse dokumendina ning hageja poolt hulgaliselt esitatud erinevate dokumentide pinnalt ei ole kohtul täielikult võimalik hageja nõudest ja nõude aluseks olevatest asjaoludest aru saada. Hageja nõuded ja hagi asjaolud on väljendatud erinevates menetlusdokumentides ning seega jääb käesolevas tsiviilasjas ebaselgeks, millistele faktilistele asjaoludele soovib hageja tugineda. Hageja on kohtule esitanud hulgaliselt dokumente, kuid hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, millised tõendid kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millise tõendiga mida tõendada soovitakse. Kohus ei otsi asjaolusid esitatud tõenditest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud hagiavaldus ei vasta
menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele, mistõttu ei ole võimalik avaldust menetleda. Kohus leiab, et esitatud hagiavaldus on nii ulatuslike vormiliste ja sisuliste puudustega, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kooskõlas
§-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2 Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui hagi on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-19-9416, p 6). Kohus leiab, et kõiki eeltoodud puuduseid arvesse võttes on hagi koostatud oluliste vormiliste ja sisuliste puudustega ja puuduste kõrvaldamine tooks kaasa sisuliselt vajaduse uue hagiavalduse koostamiseks. Seetõttu pole põhjendatud hagis olevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmine. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
lg 1 p-dest 1 ja 9 ning
§-s 363 on välja toodud, millised andmed peavad kohtule esitatud hagiavalduses sisalduma. Nõuetekohase hagiavalduse esitamisel tuleb hagejal sõnastada oma nõuded selliselt, et neid on võimalik täita. Juhul, kui hageja soovib esitada kellegi vastu kahjunõude, tuleb kahjunõude põhjendamiseks välja tuua need asjaolud, mis on olulised kahjunõude põhjendatuse hindamiseks. Kohus selgitab hagejale, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Hagejal tuleb seoses varalise kahju hüvitamise nõudega tuua hagiavalduses selgelt välja, kelle vastu on nimetatud nõue esitatud; põhjendada ja tõendada, millega seoses on hagejal varaline kahju tekkinud; kuidas hageja põhjendab, seostab ja tõendab kostjapoolse kohustuse rikkumist ja rikkumise tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Kohus selgitab hagejale, et mittevaralise kahju nõude esitamisel tuleb hagejal selgelt välja tuua ning tõendada mittevaralise kahju aluseks olevaid asjaolusid, st hagejal tuleb välja tuua ja tõendada neid asjaolusid, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. 8. Isegi juhul, kui kohus on hageja erinevatest dokumentidest õigesti tuletanud määruse p-s 5 välja toodud asjaolud, esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmisest
lg 2 p 2 alusel.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oleksid olnud lepingulised suhted. Seetõttu ei saa hageja heita kostjale ette lepinguliste kohustuste rikkumist ja sellega tekitatud varalise ja/või mittevaralise kahju nõudmist. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu ka see, et hageja ja kostja vahel võinuksid olla kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad võlasuhted. Seetõttu leiab kohus, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmisest
9. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud kohtule taotluse menetlusabi saamiseks.
lg 1 p 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama sätte lg 3 sätestab, et isikule ei anta 3 menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. Kohus on eelnevalt leidnud, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest. Hagiavalduses esinevate ulatuslike puuduste ja hagi perspektiivituse tõttu asub kohust seisukohale, et kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas ning hageja võimalus oma õiguste kaitseks tsiviilkohtumenetluses on ilmselt vähene. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja menetlusabi taotluse
10.
lg 4 teise lause kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. 11.
lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. 12.
lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.