← Eesti

2-21-7521/27

Obsah (6)§ 657§ 651§ 174§ 175§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2022, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 657lg 1 p 1).

Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 3 9. Ringkonnakohus vaatab maakohtu otsust hageja apellatsioonkaebuse alusel läbi vaidlustatud ulatuses (

§ 651lg 1).

Kostja on vaidlustanud maakohtu otsust üksnes väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.

  1. Kostja vaidlustab temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu suurust 18 h õigusabi eest 2410 eurot. Hagejat esindas maakohtus lepingulise esindajana vandeadvokaat, kelle menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 37,25 h, tunnihinnaga 120 eurot (+ käibemaks). Hageja kulud õigusabile on kokku (37,25 h x 120 eurot) 4470 eurot (+ käibemaks). Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot. Maakohus on leidnud, et arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust on põhjendatud ajakulu 18 tundi ning tunnihind 120 eurot on vastavalt kohtupraktikale mõistlikus suuruses. Riigilõivu 250 euro tasumise kohustus tuleneb seadusest.
  2. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus poole esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Ringkonnakohus märgib, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda üksnes juhul, kui tuvastab, et maakohus on väljunud diskretsioonipiiridest või teinud kaalutlusvigu (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja menetluskulusid tuleks veel rohkem vähendada, kui maakohus on seda teinud. Määruskaebuse väited, ei anna alust muuta maakohtu poolt kindlaks määratud lepingulise esindaja tasu suurust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt oma seisukohta menetluskulude vajaliku suuruse osas põhjendanud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta iga üksiku menetlustoimingu osas. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb hinnata menetlustoimingutele kulunud ajakulu vajalikkust ja põhjendatust kogumis, arvestades asja keerukust ja mahtu. Maakohtu määratud ajakulu on kooskõlas menetlustoimingute sisuga. Isegi kui ringkonnakohus ei nõustu mõne konkreetse maakohtu hinnanguga menetluskuludele, on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu kogumis kooskõlas asja keerukuse ja mahukusega. Menetluskulude väljamõistmine kostjalt ei ole arvestades hagi rahuldamist ebaõiglane. Seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 lubab üksnes erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Antud juhul asja materjalidest ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis

§ 162lg 4 kohaldamist õigustaksid.

Kostja pakkus

  1. novembril 2021 kohtuistungil kompromissi ning hageja oli valmis osaliselt nõudest loobuma, kuid pooled ei suutnud kokkulepet saavutada menetluskulude osas, mistõttu jäi kompromiss sõlmimata. Peale kohtuistungit on menetlusosalised esitanud kohtule ainult menetluskulude nimekirja. Maakohus ei rahuldanud nõuet kostja poolt pakutud ulatuses. Seega ei põhjustanud kompromissi sõlmimata jätmine lisakulutusi ning seda ei saa lugeda erandlikuks asjaoluks. Kostjalt hageja kasuks menetluskulude väljamõistmine ei ole äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ka seetõttu, et kostja on eraisik ning hageja juriidiline isik. Ka ei ole kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel rangelt seotud tsiviilasja hinnaga (Riigikohutu
  2. aprilli 2021.a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324 p 19). Kostja väite, et ta tegutses Westwood Invest OÜ esindajana, 4 jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna maakohus tuvastas, et kostja oli tööde tellija ja rahuldas hagi.
  3. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda, sest menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 5 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.