KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-5170 Tsiviilasi Aivar Koopi avaldus Võru Tarbijate Ühistu kohustamis

) § 28. Selliselt sätestab

§ 28

lg 1, et ühistu liikmel on õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta.

§ 28

lg 2 kohaselt on ühistu liikmel õigus tutvuda dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve. 6. Osaühingu osaniku teabeõiguse kohta on õiguskirjanduses leitud järgmist. Võlaõigusseaduse normid on üldnormid, äriseadustikus sätestatud osaniku teabeõigust reguleerivad normid aga erinormid. Seega, kui osanik soovib tutvuda osaühingu dokumentidega, kohaldatakse üksnes äriseadustiku sätteid, mis tähendab muuhulgas seda, et osanike ei pea täiendavalt tõendama oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks, sest see huvi tuleneb otseselt tema liikmesusõigusest (Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. K. Saare jt, lk 251, äärenr 1253). Eelnev kehtib kohtu hinnangul ka tulundusühistu liikme teabeõiguse korral. Seega, kui tulundusühistu liige soovib tutvuda tulundusühistu dokumentidega, kohaldatakse üksnes tulundusühistuseaduse sätteid. Seega on Aivar Koopi nõude aluseks

§ 28

. 7.

§ 28

lg 4 kohaselt menetletakse ühistu liikme avaldust teabe saamiseks hagita menetluses. Avalduse menetlemine hagi- või hagita menetluses ei saa sõltuda konkreetse vaidluse asjaoludest. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Aivar Koop on esitanud hagi VTÜ vastu

1. novembri 2020 ja/või
2. novembri 2020 juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-21-2611). Kohtu
3. märtsi 2021 käiguta jätmise määrusest ei nähtu, et kohus oleks seadnud hagi menetlusse võtmise sõltuvusse dokumentidega tutvumise hagi esitamisest. Kohus on vaid selgitanud võimalust nõuda neid dokumente eraldi menetluses. Kohus möönab, et selles määrus on viidatud VÕS §-le
4. Eelnev ei mõjuta aga seda, et vastavalt tulundusühistuseadusele menetletakse ühistu liikme avaldust teabe saamiseks hagita menetluses. Eelneva tõttu jätab kohus Aivar Koopi vastuväite kohtu tegevuse kohta rahuldamata. 2 8.

§ 28

lg 1 sätestab, et ühistu liikmel on õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta.

§ 28

lg 2 kohaselt on ühistu liikmel õigus tutvuda dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve.

§ 28

lg 4 sätestab, et liige võib juhatuse keeldumise korral teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama. Kuigi

§ 28

lg-d 2 ja 4 reguleerivad ühistu liikme teabeõigust mõnevõrra vastuoluliselt, tuleb neid õigusnorme mõista nii, et olukorras, kus seadus ei näe selgelt ette dokumendiga tutvumise õigust, peab liikmele tutvumisõiguse andmise üle esmalt otsustama ühistu liikmete üldkoosolek, kuid kui üldkoosolek keeldub võimaldamast liikmel dokumendiga tutvuda, on liikmel igal juhul õigus pöörduda hagita menetluses avaldusega kohtusse ja taotleda tutvumisõigust kohtu kaudu (vt Riigikohtu 14. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13916, p 15). Eeltoodust tulenevalt tuleb

§ 28

lg-t 2 ja lg-t 4 tõlgendada selliselt, et juhul, kui liige soovib tutvuda ühistu juhatuse või nõukogu koosolekute protokollidega ja otsustega, peab selles küsimuses kõigepealt otsuse tegema üldkoosolek. Kui üldkoosolek keeldub võimaldamast liikmel juhatuse või nõukogu koosolekute protokollidega tutvuda, siis on ühistu liikmel õigus pöörduda taotlusega kohtusse ja paluda, et kohus kohustaks ühistut võimaldama tal eelnimetatud dokumentidega tutvuda. Samasugune õigus on liikmel kolleegiumi arvates ka juhul, kui juhatus ei pane seda küsimust mõistliku aja jooksul üldkoosolekul hääletusele (vt Riigikohtu 14. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-16, p 15). 9. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Aivar Koopil on õigus pöörduda kohtusse üksnes olukorras, kus üldkoosolek keeldus dokumentide tutvumiseks esitamisest või kui juhatus ei pannud seda küsimust mõistliku aja jooksul üldkoosolekul hääletusele. Seda on kohus selgitanud ka 15. aprilli 2021 käiguta jätmise määruses. 10.

§ 28

lg-tes 2 ja 4 sätestatu ei tähenda kohtu hinnangul seda, et ühistu liige peab ise üldkoosoleku kokku kutsuma. Ühistu liikmel on õigus pöörduda teabenõudega juhatuse poole ja kui juhatus ei pane teabenõude küsimust mõistliku aja jooksul üldkoosolekul hääletusele, on ühistu liikmel õigus pöörduda kohtule poole. Eelneva tõttu jätab kohus tähelepanuta Aivar Koopi väited selle kohta, et tal puudub võimalus VTÜ üldkoosoleku kokkukutsumise kiirendamiseks.

1. Kohtu hinnangul ei ole Aivar Koopi kahtlus selle kohta, et üldkoosolek ei võimalda tal dokumentidega tutvuda, käsitletav üldkoosoleku keeldumisena, mis annaks omakorda õiguse pöörduda vastava nõudega kohtu poole. Seda on kohus selgitanud ka
2. aprilli 2021 käiguta jätmise määruses.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olenemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega (vt nt Riigikohtu
4. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-192-13, p 8).

§ 28

lg-te 2 ja 4 järgi on tulundusühistu liikme teabenõude rahuldamise eelduseks see, et ühistu liige on pöördunud üldkoosooleku poole dokumentidega tutvumise võimaldamiseks, ning üldkoosolek keeldus dokumentide tutvumiseks esitamisest või juhatus ei pannud seda 3 küsimust mõistliku aja jooksul üldkoosolekul hääletusele. Praegusel juhul nähtub

1. aprilli 2021 menetlusdokumendist, et Aivar Koop ei ole pöördunud VTÜ üldkoosoleku poole dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Seega on kohtule esitatud avaldus õiguslikult perspektiivitu ning see tuleb jätta menetlusse võtmata.
2. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel (koostoimes § 477 lg-ga 1) avaldaja kanda. Kuivõrd kohus ei ole avaldust menetlusse võtnud ega puudutatud isiku seisukohta küsinud, ei ole ka kulusid, mida saaks kindlaks määrata. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2). Selleks tuleb esitada kohtule vastavasisuline avaldus.
3. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimene lause sätestab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Seetõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4