← Eesti

2-21-7455/41

Obsah (8)§ 200§ 162§ 436§ 442§ 122§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7455 Tsiviilasi A L ja V L hagi O F vast

§ 200rikkumine).

Lisaks kasutab ta rahaülekandmiseks ka Paypal maksevahendust rahade liigutamiseks ning omab muid moodsaid lahendusi üle ookeani rahade liigutamiseks oma pojale. Kostjale kuulub xxx korteriomand (katastritunnus xxx). Seega kostjal on piisavalt varalisi väärtusi ka Eestis. Kostja on ts asjas 2-18-18803 alusel (esitati kohtule 30.12.2019 menetlusdokumendina) saanud veel loovutuslepingu alusel endale nõude 30.12.2019 a loovutuslepingu alusel A M: Kinnitan, et loovutasin kõik oma nõuded M L ja L L vastu (sh tsiviilasja 2-18-18803 esemeks saanud nõuded) O F’ile 12.12.

  1. Sealne loovutuslepingus toodud summa on teadmata, kuid võiks justkui oletada, et see summa võrdub kogu hagi summaga või siis on hageja sealses tervikteksti p 3.3 nimetanud ühe summana 73658,17 €, seega ka need kostja sissetulekud võimaldavad tal edukalt täita lastelaste elatise maksmise kohustust.
  2. Kostja väited, et hagejatel on ka teine vanavanem V M ei oma puutumust, kuna hagejad otsustavad, kelle vastu nad kohtule hagi esitavad.
  3. Pankade poolt esitatud dokumentidest selgub, et O F omab(omas) aktiivseid pangakontosid AS-is LHV Pank (pangakonto nr xxx), Coop Pank AS-is (pangakonto nr xxx) ja AS-is Swedbank (pangakonto nr xxx). Swedbank konto väljavõttest saab üldjoontes teha ainuvõimaliku järelduse, et selle kontoga kasutuses olnud pangakaart ei ole olnud tegelikkuses mitte kostja käsutuses, vaid ta on selle suure tõenäosusega andnud oma poja A M käsutusse, kes seda aktiivselt ka kasutanud on. Kontodel kajastuv nimi A O on A M elukaaslane, kelle kannetel USAs elava kostjaga puudub mistahes eluline põhjuslik seos ja vajadus teostada 15 €, 24€ või 60 € makseid nimetusega laenu tagasimakse. 4

(11)LHV pangakonto väljavõtetelt on näha Sotsiaalkindlustusametilt igakuised laekumised (pension 440€) ja ühekordne toetus 115€. Samuti kaks väljaminekut (01.09.2021 ja 02.09.2021) suuruses 400€ (200€ + 200€) seletustega „kanne“ kontole numbriga xxx, mis on O Fi pangakonto AS-is Swedbank. LHV Pangakonto vv nähtub 16.08.2021 laekumised summades 1969€ ja 2312 €. Tehing tehtud notar Triin Sild juures ja seda volikirja alusel kahe kinnistu müügist. Tekkinud tulu (2312€ + 1969€) kostja varjas teadvalt kohtu eest. LHV pangakonto jääk paistab olevat 6516,42€ (seisuga 13.10), kuid võib aru saada, ja näha, et kostja on asunud oma tegevuse jälgi varajama ja üritab kõikvõimalikul moel kohtule luua tõendite pinnalt pilti justkui tal polekski kontosid sulgedes neid. Konto saab ta aga arusaadavalt juba homme järjekordselt avada ja uuesti sulgeda, see ei tõenda mitte midagi.
  1. A M on hakanud likvideerima oma võlga või maksma elatist nagu kostja ka esile toob, kuid väärib märkimist, et antud rahasummad on vaid osa A M suuremast võlast. Hageja I (A L) ees on võlg 3062,28 € ja hageja 2 (V L) ees on võlg 3401,81 €. Kokku üle 6000€, mis hoitakse kostja pangakontol, selle asemel, et täita kohtuotsuses toodud kohustused lastelaste ees. Tõele ei vasta kostja väide, et tema poeg on elatise võlgnevuse täies ulatuses tasunud.
  2. Kostja on jätnud vastamata 14.10.2021 a kohtumääruses toodud nõudele p 3.3 esitada kehtiv üürileping või siis selgitused ning tõendid oma kehtiva elukoha kohta USAs. Kostja on esitanud valikuliselt „sobiliku“ vastuse, et ta elab oma tütre juures. Tegelikkuses on hagejate hinnangul aga fakt, et kostja selgitused on eesmärgistatud kohtu eksitamiseks, kuna korter antud aadressil xxx kuulub kostjale. Seega kostjal ei peagi olema üürilepingut, kuid ta on jätnud ka kohtule teadlikult avaldamata, et talle kuulub antud korter.
  3. Kohtutäitur Elin Vilippus poolt ei ole lõpetatud täitemenetlused elatise võlgnevuse nõudes. Tõele vastab fakt, et kohtumenetlus on toonud kaasa lõpuks ometi A M poolse osalise kohustustuste täitmise, kuid ilmselt on ka selle kohustuse tegelikkuses täitnud sootuks O F, kuigi seda üritatakse kiivalt varjata. A M on kohtule ju kinnitanud, et tal puuduvad mistahes sissetulekud ning ta on töövõimetu, seda enam on imetlusväärne, et üleöö leitakse rahalised vahendid osaliselt võla tasumiseks. Kostja poeg on sootuks asunud kasutama välismaiste pangakontode (Belgia) arveldusarveid, et Eesti kohtutäitur tema rahalisi vahendeid kätte ei saaks. Seega on käesolevas asjas kohtulahendil oma olemuses ka põhjendatus tulevikku suunatuna vältimaks kostja poja kohustuste täitamata jätmist ning vajadusel allutada käesolevas asjas tehtav kohtulahend sundtäitmisele USAs.
  4. Hagejate kohtusse pöördumine kostja suhtes oli ja on õigustatud, kuna ka täna ei suuda A M jätkuvalt täita oma igakuised kohustusi, nii on maksmata nii detsembri 2021 kui ka jaanuar 2022 a elatised. A M täidab ainult neid kohustusi, mida kohtutäituri vahendusel kohtutäitur nõuab ning need on valikulised ning menetluslikult hagejaid kurnavad tegevused. KOSTJA VASTUS
  5. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Vastuväited esitab kostja järgmistel alustel: 1) kostja majanduslik seis ei võimalda asenduskohustust täita ilma kostja enda olukorda kahjustamata 2) A M püüab leida tööd, et oma kohustused hagejate ees täita ning 3) kolm kuud elatise võlgnevust ei ole sedavõrd talumatu olukord, et hagejad peaksid oma nõuetega pöörduma asenduskohustuse kohaselt O F vastu. 5
(11)
  1. O F on pensionär (vt Pensionitunnistus nr xxx lisa nr 1). Kostja pension on 295,19 kuus ja on määratud eluaegselt. Nt juulis 2021 väljamakstud pensionisummaks 440,14 eurot. Muid sissetulekuid kostjal ei ole, kostjal puuduvad ka säästud. Varasemalt ja tööl käies abistas kostja hagejaid võimaluste piires. Kostja pension on sedavõrd väike, et ei kata kostja igakuiseid kulusid. O F arvestab enda toidule minimaalselt 8 € päevas (30 x 8 = 240 €), ravimitele ja rehabilitatsiooniteenusele 100 € kuus, pesule üle riietele jalanõudele 20 € kuus, hügieenivahenditele 10 € kuus, sidekuludele (mobiiltelefon) 40 € kuus ja muudeks kuludeks 20 € kuus. Kostjat abistab tütar, kelle juures USAs kostja põhiliselt elab.
  2. Kostjal oli 2019 aastal peaaju infarkt. Kostja oli liikumisvõimetu ning esines kõnetakistus. Kostja vajas kõrvalabi ja taastumiseks rehabilitatsiooniteenust, milles samuti abistas tütar. Taastumisel asus kostja elama tütre juurde USA-s ning on praktiliselt tütre ülalpidamisel. Lisaks on kostjal probleemid südame ja vererõhuga. Hagi nõuded on kostjale ebamõistlikult koormavad ning hagi rahuldamine paneb kostja ebaproportsionaalselt raskesse majanduslikku olukorda.
  3. Kostjale teadaolevalt on A M asunud välja mõistetud elatist maksma ja tööd otsima.
  4. Hagejatel on kohustatud isiku A M poolt ka teine vanavanem –– V M, kellele kuulub kinnisvara xxx vallas, mille arvelt on oluliselt lihtsam asenduskohustust täita. Kostja palub kaaluda V M menetlusse kaasamist kaaskostjana.
  5. Kui kohus peaks hagi kasvõi osaliselt rahuldama, siis palub kostja arvestades tõsiasja, et hagejad ei ole kohtueelselt kostjaga elatise asendustäitmise küsimuses kordagi ühendust võtnud, vaid pöördusid otse kohtusse.

§ 162lg 4 alusel tuleb jätta kõik menetluskulud hagejate kanda.

  1. Varasemate kohtuvaidluste ajal olid kostjal rahalised vahendid, sest tol ajal kostja töötas ning lisaks päris oma ema surma järgi rahalise hoiuse. Kostja selgitab, et ei oma USA-s pangakontot. USA panga 17.09.2021 kinnituse kohaselt on O F konto nimetatud pangas suletud 12.03.
  3. Hagejad õpivad tasulises erakoolis, milleks puudub vajadus. Hagejad on tava- mitte erivajadusega lapsed, mistõttu erakoolis õppimise vajadus puudub. Eesti Vabariigis on kohustusliku koolikohustuse täitmine tasuta. Kui hagejad õpiksid riiklikult rahastatavas koolis, oleks neil toimetulekuks rahalisi vahendeid piisavalt.
  4. Hagejate isa A M täidab alates septembrist 2021 hagejate ülalpidamiskohustust ja sellega on ära langenud hagi esitamise eelduseks olnud asjaolu. A M tasus võlgnevused täies ulatuses 06.12.2021 ning jätkab edaspidi igakuiselt elatise tasumist hagejatele vastavalt ringkonnakohtu jõustunud lahendile. Tasumata on osaliselt veel elatisabi võlgnevus SKAle, mille A M peale summa täpsustamist samuti ära tasub. A M ei olnud teadlik täiendavatest võlgnevustest, kuivõrd kohtutäitur teda nendest ei teavitanud, nagu ka mitte elatisabi võlgnevuse konkreetsest summast.
  5. O F ei ela kohtumääruses märgitud aadressil xxx, vaid elab oma tütre J M juures aadressil xxx ning abistab tütar maja ja lapse hoidmisega ning lihtsamate majapidamistöödega. O F ja J M ei ole sõlminud üürilepingut. Kohtuotsuse põhjendused 6

(11)29. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Alaealisele lapsele elatise maksmise kohustus läheb vanemalt üle vanavanemale perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 järgi, mis sätestab, et kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • L L ja A M kooselust on 06.09.2013 sündinud: poeg A L (hageja 1) ja 24.09.2015 poeg V L (hageja 2); • hagejad elavad alates jaanuarist
  3. a oma emaga; • tsiviilasjas 2-18-16641 tehtud kohtulahendiga (jõustus 01.02.2021; tlk 10-14) mõisteti A M kummagi hageja kasuks välja elatis 150 eurot kalendrikuus; • A M vanemateks on O F (kostja) ja V M, kes on hagejate isapoolsed vanavanemad; • A M suhtes on/oli algatatud täitemenetlused täiteasjades xxx ja xxx: o täitemenetluse xxx käigus on kohtutäituri ametialasele arveldusarvele laekunud nõude katteks kokku 1107.37 eurot, millest 813,10 eurot on ülekantud sissenõudja seadusliku esindaja arveldusarvele, võlgnevuse jääk on 3436,31 eurot; o täitemenetluse xxx käigus on kohtutäituri ametialasele arveldusarvele laekunud nõude katteks kokku 1242 eurot, millest 914.07 eurot on ülekantud sissenõudja seadusliku esindaja arveldusarvele, võlgnevuse jääk on 3023,59 eurot. 7

(11)32. Hagejad paluvad välja mõista O F’ílt: lapselapse A L kasuks igakuine elatusraha 150 eurot alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni 06.09.2031; lapselapse V L kasuks igakuine elatusraha 150 eurot alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni 24.09.2033. 33. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
  1. i)tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (
  2. ii)A M püüab leida tööd, et oma kohustused hagejate ees täita; (iii) kolm kuud elatise võlgnevust ei ole sedavõrd talumatu olukord, et hagejad peaksid oma nõuetega pöörduma asenduskohustuse kohaselt kostja vastu; (
  3. iv)hagejatel on veel üks vanavanem, kelle poole saab nõudega pöörduda; (
  4. v)menetluse kestel on A M asunud kohtustust täitma, mistõttu puudub alus asenduskohustuse alusel elatise väljamõistmiseks. 34. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-75-11 jõudnud seisukohale, et vanavanemal võib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekkida oma alaealise lapse ülalpidamiseks asenduskohustus. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Olukorras, kus hagejad esitavad nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanema vastu PKS § 106 lg 2 järgi põhjusel, et kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita, tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja täitemenetlusega seotud asjaolud. Seejärel, kui kohus tuvastab PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused, tuleb hinnata, kas vanavanem võib vabaneda asenduskohustuse täitmisest PKS § 102 järgi. Asenduskohustuse eelduste esiletoomise ja tõendamise kohustus on poolel, kes asenduskohustuse kohaldamisele tugineb (PKS § 106 lg 2). Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama pool, kes mõjuvale põhjusele tugineb (PKS § 102). 35. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Vaidlust ei ole, et hagejate isalt on elatis jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud. Vaidlust ei ole, et hagejate isa ei ole ülalpidamiskohustusest vabastatud. Seega ei ole asenduskohustuse tekkimise eeldused PKS § 106 lg 2 esimese alternatiivi järgi täidetud. Sugulasel tekib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest PKS § 102 lg 1 järgi küll vabastatud, kuid ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada (PKS § 106 lg 2 esimese lause teine alternatiiv). Hagejate hinnangul on praegusel juhul täidetud PKS § 106 lg 2 esimese lause teise alternatiivi eeldused, s.o hagejate isalt elatise väljamõistmine on ülemäära raske, mis annab aluse kostja vastu nõude esitamiseks. 36. Esmalt selgitab kohus välja täitemenetlusega seotud asjaolud. Kohtutäitur Elin Vilippuse 28.05.2021 teatest (tlk 22) nähtub, et A M suhtes on algatatud täitemenetlused täiteasjades xxx ja xxx, kus täitedokumendiks on tsiviilasjas 2-18-16641 tehtud kohtulahend. 8
(11)Kohtutäitur selgitab, et täitemenetluse xxx käigus on kohtutäituri ametialasele arveldusarvele laekunud nõude katteks kokku 1107.37 eurot, millest 813,10 eurot on ülekantud sissenõudja seadusliku esindaja arveldusarvele, võlgnevuse jääk on 3436,31 eurot. Lisaks selgitas täitur, et täitemenetluse xxx käigus on kohtutäituri ametialasele arveldusarvele laekunud nõude katteks kokku 1242 eurot, millest 914.07 eurot on ülekantud sissenõudja seadusliku esindaja arveldusarvele, võlgnevuse jääk on 3023,59 eurot. Kohtutäitur viita, et kogu võlgnikule kuuluv vallasvara on arestitud. Kohtutäitur kinnitas, et hagejate nõudeid ei ole võimalik A M suhtes sundtäita, kuivõrd vara, millele sissenõuet pöörata.
  1. 07.12.2021 (vt tlk 141) on kohtutäituribüroo töötaja kinnitanud järgmist: „kinnitan, et 06.12.2021 on laekunud täiteasja xxx katteks 2605.04 eurot ning täiteasja xxx katteks 2439.43 eurot ning hetkel on täitmisel olevad elatise võlgnevused kuni 07.02.2021-ni tasutud. Oleme edastanud sissenõudjate esindajale päringu, kas perioodil 08.02.202107.12.2021 on tekkinud ka uued võlgnevused. Kui on tekkinud uued võlgnevused, siis suurendame nõudeid nende võrra. Kui uusi võlgnevusi antud perioodil ei ole tekkinud, siis muutub sissenõutavaks ka täitemenetluse jooksul riigi poolt tasutud elatisabi.“ Hagejate kalkulatsiooni (tlk 162-163) kohaselt oli perioodil 08.02.2021-09.12.2021 tekkinud ka uus võlgnevus hageja I osas 859,62 eurot ning hageja II osas 859,62 eurot. 21.12.2021 (vt tlk 169) on kohtutäituribüroo töötaja kinnitanud järgmist: „Kinnitan, et 20.12.2021 on täiteasja xxx katteks laekunud 895.62 eurot ning sissenõudja V L nõue on saanud tasutud, kuid nagu ka varasemalt olen Teile selgitanud, siis kohtutäiturile teadaoleva informatsiooni põhjal on V L tasutud ka riigipoolset elatisabi summas 622.46 eurot, mis tuleb Teil samuti riigile sama täitemenetluse raames tagasi maksta. Kinnitan, et 20.12.2021 on täiteasja xxx katteks laekunud 859.62 eurot ning sissenõudja A L nõue on saanud tasutud, kuid kohtutäiturile teadaoleva informatsiooni põhjal on V L tasutud ka riigipoolset elatisabi summas 447.53 eurot, mis tuleb Teil samuti riigile täitemenetluse xxx raames tagasi maksta. Nagu ka varasemates kirjades olen Teile selgitanud, siis ei saa kohtutäitur enne täitemenetlusi lõpetada, kui nii elatise võlgnevused on saanud tasutud (21.12.2021 seisuga on kuni 12.12.2021 tekkinud elatise võlgnevused tasutud) ning riigile on tagasi makstud nende poolt tasutud elatisabi.“ Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 01.02.2022 kirjast (tlk 184) nähtub, et täiteasjas nr xxx on täitemenetlus lõpetatud nõude rahuldamise tõttu, kusjuures rahuldatud on ka Sotsiaalkindlustusameti elatisabi nõue. Kirjast võib aru saada, et täiteasjas nr xxx on lapse elatisnõue rahuldatud, kuid Sotsiaalkindlustusameti elatisabi nõude osas menetlus jätkus. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 04.02.2022 kirjast (tlk 185) nähtub, et hagejad on 03.02.2022 esitanud kostja vastu uued täitmisavaldused ning soovivad elatisevõlgnevuse sundtäitmist perioodi 08.12.2021-01.02.2022 kogusummas 450 eurot lapse kohta. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 03.02.2022 ning vabatahtliku täitmise tähtaeg lõpeb 12.02.
  3. Asenduskohustuse tekkimine PKS § 106 lg 2 teise alternatiivi alusel on üldjuhul seotud sellega, et kohustatud isikul pole vara. Asenduskohustus võib kohalduda ka siis, kui ülalpidamist andma kohustatud vanem hoidub kohustuse täitmisest kõrvale. Hagejate isa vastu on esitatud elatise nõue, mis on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei viinud soovitud tulemuseni, kuna tal puudus vara, mille arvel kohustust täita. 9
(11)
  1. Olukorras, kus hageja esitab nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanemate vastu PKS § 106 lg 2 järgi põhjusel, et kohustatud vanemalt on ülalpidamist ülemäära raske saada, tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja kohustatud vanema varanduslik seisund ja võimekus elatist tasuda. Seejärel, kui kohus tuvastab PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused, tuleb hinnata, kas vanavanem võib vabaneda asenduskohustuse täitmisest PKS § 102 lg 2 järgi.
  2. Kohtu hinnangul ei ole PKS § 106 lg-s 2 sätestatud teise alternatiivi alusel tekkiva asenduskohustuse eeldused täidetud. Tähelepanu mitteväärivad on kostja viited nagu hagejate isa otsiks tööd ja asub peagi kohustust täitma. Pelgalt tööotsingutest ei saa tuletada, et hagejate isa omab sissetulekut, et elatiskohustust teenindada. Siiski on oluline, et hagejate isa on asunud oma ülalpidamiskohustust täitma – sellele hagejad vastu ei vaidle. Hagejate endi seisukohtadest ja tõenditest (tlk 8-9) nähtub, et hagejate isa on ka enne kohtumenetluse algust elatist täituri vahendusel ja eraldiseisvalt maksnud (küll mitte regulaarselt ja piisavas ulatuses). Hagi esitamise ja käesoleva menetluse aluseks olnud täitemenetlused on lõpetatud, kuivõrd nõuded said menetluse kestel rahuldatud. Hagejate isa tasus kahe lapse peale läbi täitemenetluse elatisvõlgnevuse enam kui 7000 euro ulatuses. Väited, et vahendid ülalpidamiskohustuse täitmiseks on saadud kostjalt, on paljasõnalised ega ole kooskõlas kostja majanduslikku seisukorda kajastavate väidete ja tõenditega. Seega ei ole hagejad menetluses tõendanud, et hageja isal puudub vara, mille arvelt kohustusi täita ning ülalpidamiskohustuse täitmine on ülemäära raskendatud. Olukorras, kus isik on sedavõrd suures ulatuses kohustust (küll tagantjärgi) täitnud, tuleb eeldada, et isikul on kohustuse täitmiseks piisavalt vara – vastupidist ei ole esile toodud. Kuigi ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt, ei ole praegusel juhul asjas esitatu põhjal võimalik asuda seisukohale, et hagejate isalt on ka tulevikus elatise saamine ülemäära raske. Hagejad on küll eelmenetluse lõpukuupäeval esitanud tõendid, et nad on päev varem (s.o 03.02.2022) oma isa suhtes algatanud elatise sissenõudmiseks uued täitemenetlused, kuid täituri kinnituskirjast nähtus, et vabatahtliku täitmise kuupäev polnud veel saabunud. Kohtule ei ole teada, kas nõuded rahuldati või mitte.
  3. Seega eeltoodust tuleneb, et hagi aluseks olnud elatise võlgnevus on hagejate isa poolt täidetud. Asenduskohustuse tekkimise eeldused ei ole täidetud, kuivõrd hagejate isa on asunud täitemenetluste raames nõuet täitma ning on käesoleva otsuse tegemise seisuga kogu võlgnevuse likvideerinud. Hagejate väited, et hagejate isa lõpetab elatise maksmise või on seda maksnud ainult käesoleva menetluse tõttu, ei ole tõendatud.
  4. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et eeldused asenduskohustuse tekkimiseks ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata kostja majanduslikku seisundit.
  5. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 10
(11)45.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks kummagi hageja nõude osas 1350 eurot (150 x 9). Menetluskulude jaotus 46.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 47. Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.