lg 1 - § 22 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.01.2016 otsusega mõistetud karistuse (9 aastat 8 kuud vangistust) ärkandmata osa, s.o 5 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 10 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.03.
lg 2 p 1 – mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
lg 2 p 8 - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis tegeleb väärtushinnangute ja hoiakute muutmisega;
M. Hein esitas kohtule motivatsioonkirja. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Marmo Heina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Marmo Heina ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 03.03.2022 kohtuistungil palub M. Hein vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. M. Hein on nõus mitte tarvitama alkoholi, asuma tööle või võtma ennast arvele töötukassas, osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, alluma elektroonilisele valvele. Tahab töötada isa firmas. Ta usub, et suudab hoiduda kuritegude toimepanemisest ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Soovib elada normaalset ja rahulikku elu. Kaitsja on seisukohal, et esinevad alused Marmo Heina tingimisi vabastamiseks. Kaitsja ei ole nõus prokuratuuri ja vangla seisukohtadega, vaidleb neile vastu, kuna prokurör ei ole oma seisukohta põhjendanud, vangla iseloomustus ja seisukoht on koostatud arvuti poolt. Kaitsja on seisukohal, et tuleb vaadata inimesele ikkagi näkku ja hinnata reaalselt seda, kui ohtlik ta tegelikkuses on ja kas vabastamine on võimalik. M. Hein on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on töökoht olemas. Koolitused, mis Heinal on läbitud, tõendavad seda, et tal on eluks vajalikud oskused olemas. Ta on tööga hõivatud vanglas. Haridus on omandatud. Kaitsja arvab, et vabaduses viibides saab pigem suurema praktika ellu tagasi suunduda, kui ta tuleb sealt välja kahe aasta pärast ja keegi tema üle kontrolli ei oma. Kaitsja toetab M. Heina vabastamist ja palub kohtul see taotlus rahuldada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel 2 ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. Viru Maakohtu 07.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10191 tunnistati Marmo Hein süüdi
lg 1 - § 22 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.01.2016 otsusega mõistetud karistuse (9 aastat 8 kuud vangistust) ärkandmata osa, s.o 5 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 10 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.03.2018. Kohtuotsus on jõustunud. Viru Maakohtu 08.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-102 tunnistati Marmo Hein süüdi
järgi ja karistati vangistusega 8 kuud.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 8 kuud vangistust Viru Maakohtu 21.07.2015 otsusega mõistetud karistus 9 aastat vangistust ning liitkaristuseks mõisteti Marmo Heinale 9 aastat 8 kuud vangistust alates 05.01.2014. Kohtuotsus on jõustunud. Viru Maakohtu 21.07.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5505 tunnistati Marmo Hein süüdi
Kohtuotsus on jõustunud. Marmo Hein kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad
Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Marmo Hein temale mõistetud karistusajast, 5 aastat 10 kuud ja 29 päeva vangistust, ära kandnud 4 aastat ja 1 päev, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 5 alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada 3 põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Marmo Heina käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Marmo Heinal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile xxx. Tegemist on neljatoalise heas seisukorras oleva korteriga, mis kuulub M. Heina isa M H . Käesolevalt ei ela korteris kedagi ja Marmo Hein asuks sinna elama üksinda. Marmo Hein on andnud ka kirjaliku nõusoleku alluda elektroonilisele valvele. Korter sobib elektroonilise valve paigaldamiseks ja Mati Hein on andnud nõusoleku, et Marmo Hein asuks elama antud aadressile elektroonilise valve kohaldamisega. Väärtuslik on ka see, et kinnipeetav Marmo Hein osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Vangistuses on ta tööga hõivatud. Ta töötas xxx. M. Hein on läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmi läbiviija hinnangul on M. Hein valmis analüüsima enne vangistust olnud probleeme alkoholiga. 17.03.2017 toimus sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkuvestlus. Vestluse läbiviija hinnangul oskab kinnipeetav analüüsida enda alkoholi tarvitamist, kuid ei tunnista, et see võib viia mitte soovitavate tagajärgedeni. M. Hein arvab, et oskab alkoholi kuritarvitamist kontrollida, teab enda piire. M. Hein on läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Programmi läbiviija hinnangul omab kinnipeetav vajalikke sotsiaalseid oskusi ning oskab neid vajadusel eesmärgipäraselt kasutada. M. Hein on läbinud sotsiaalprogrammi „Eguip“. Töötas enamasti programmis aktiivselt kaasa, analüüsis käsitletud teemasid ja tegi järeldusi, oskas oma arvamust väljendada ja põhjendada. M. Hein osales kursusel „Äri alustamine“. Osales vestlustel probleemilahendusoskuse teemal. Vestluse läbiviija hinnangul oskab M. Hein välja tuua õiguskuulekaid lahendusviise konfliktiolukordadele. Marmo Hein on omandanud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ emotsioonidega tegelemise oskusi ning suudab erinevaid tehnikaid välja tuua. Vestluste läbiviija hinnangul on risk maandatud. On toimunud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ jätkuvvestlus. Vestluse läbiviija hinnangul on Marmo Hein omandanud teoreetilised teadmised programmist ning on neid peale programmi lõppu kasutusse võtnud. M. Hein on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Kohus on seisukohal, et sotsiaalprogrammide läbimine mõjus ilmselt kinnipeetava hoiakutele ja suhtumistele positiivselt. Positiivseks loeb kohus seda, et Marmo Heinal on xxx. Ta lõpetas xxx Viru Vanglas. Marmo Hein oli enne vangistust alaealine ja vanemate poolt ülalpeetav. Vaatamata sellele on M. Heinal mõningad tööoskused olemas, kuna ta töötas vanglas xxx. Tööülesannetesse suhtub kohusetundlikult. K-Raha 01.02.2022 andmetel täitmisel olevad nõuded puuduvad, vabanemisfondis on 2109 eurot. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on võimalus tööle asuda A OÜ-sse. Ettevõtte juhatuse liige M H kinnitas töökoha olemasolu Marmo Heina jaoks. M. Heinal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, vend ja õde. Suhted perekonnas on head ja toetavad. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on lähedased valmis Marmo Heina nii majanduslikult kui moraalselt toetama. 4 Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt ei ole tuvastatud alkoholisõltuvust. Kuritegelik käitumine ei ole seotud narkootikumide tarvitamisega. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Marmo Heinal on positiivsed tulemused olemas, ta on motiveerinud töötama ja õppima, ta on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. M. Heina puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist kuritegude toimepanemise asjaolud, isiku varasem elukäik ning isikut iseloomustatavad andmed. Karistusregistri andmetel on Marmo Heinal kolm kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt teda on karistatud mõrva toimepanemise eest ning põgenemise eest. Käesolevat karistust kannab võõra või oma asja süütamisele kihutamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule või tervisele. Toimepandud kuritegudel on erinevad põhjused. Ta pani mõrva toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, vanglast põgenemise selleks, et hoiduda karistuse kandmisest ning süütamisele kihutamise puuduliku probleemilahendusoskuse ja grupi mõju tõttu. Viru Maakohtu 07.03.2018 otsusest on Marmo Hein tunnistatud süüdi
Süüdistuse kohaselt kihutas M. Hein kaaskinnipeetavat süütama põlema kambri voodivarustuse, mille tulemusel süütas kaaskinnipeetav voodivarustuse, millega tekitas varalise kahju ja teiste hoones viibivate isikute elu ja tervise oht. Kuna pani M. Hein kuriteo toime vanglakaristust kandes, siis moodustas kohus
lg 2 alusel liitkaristuse Viru Maakohtu 08.01.2016 kohtuotsusega mõistetud ja ärakantud karistusega. Viru Maakohtu 08.01.2016 otsusega tunnistati M. Hein süüdi
Süüdistuse kohaselt lahkus ta vanglaametnike järelevalve all toimunud kodukülastuse ajal omavoliliselt ning ei tule karistuse kandmise jätkamiseks tagasi vanglasse. Kuna pani ta antud kuriteo toime vanglakaristuse kandmise ajal, siis moodustas kohus liitkaristuse Viru Maakohtu 21.07.2015 otsusega mõistetud karistusega. Viru Maakohtu 21.07.2015 otsusega on M. Hein tunnistatud süüdi ja karistatud 9-aastase vangistusega mõrva toimepanemise eest. Seega kaks viimast kuritegu pani M. Hein toime vangistuses viibides ning karistust kandes. Siinkohal tuleb märkida, et pani M. Hein tapmise toime julmal ja piinaval viisil ning omakasu motiivil. Süüdistuse kohaselt oli tapmine planeeritud. Tapmiseks on kasutatud kirve. Löögid olid suunatud pea, näo, kaela ja rindkere piirkonda. Kannatanule on tekitatud 17 raievigastust. Pärast tapmist omandasid süüdistatavad kannatanu rahakoti, dokumendid, raha ja mootorsõiduki. M. Hein on karistatud väga raske kuriteo, s.o mõrva eest. Sellise raske kuriteo toimepanemine tähendab, et M. Heina retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Arvestades seda, et M. Hein pani viimased kuriteod toime vanglakaristuse kandmise ajal, puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Kinnipeetava Marmo Heina iseloomustusest nähtuvalt ta oli impulsiivne, mõtlematu ja vägivaldne. Tal puudus probleemide lahendamise oskus. Ta ei mõelnud enda tegude tagajärgedele. Ta ei ole osanud mõista teiste inimeste seisukohti. Vangistuses M. Heina iseloomustatavad andmed on muutunud paremaks, ta on muutunud rahulikumaks, tasakaalukamaks ning täiskasvanulikumaks. Ta arutleb enese probleemide üle, mis on olnud ning analüüsib tekitatud kahjusid ja käitumist. Tulevikuks on eesmärgiks seadnud vabaduses õiguskuuleka eluviisi ja eriala omandamise, oskab selgitada, kuidas seatud eesmärke saavutada. Vaatamata sellele, et M. Heina iseloomustatavad andmed vangistuse ajal on muutunud paremaks, ta sai tasakaalukamaks, paranenud on probleemide lahendamise oskus, ei saa kohus kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt 5 vähenenud. M. Heina käitumine vanglas näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas jätkab süütegude toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Marmo Heina tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos M. Heina puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu M. Hein tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Marmo Heina tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.