← Eesti

2-21-12950/21

Obsah (4)§ 101§ 102§ 100§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12950 Tsiviilasi K. T. ja L. T. hagi K.

§ 101lg-tes 3 – 5 sätestatud määra, alates 01.01.2022 kuni hageja I K.

T. täisealiseks saamiseni. 4. Määrata kindlaks punktis 3 nimetatud elatise suuruse arvutamise alused -

§ 1011

(14)lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale I makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 30 eurot;

§ 101lg 5).

  1. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja K. T. on kohustatud tasuma punktis 3 nimetatud elatise iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval A. A. arvelduskontole nr xxxx selgitusega: „elatis“, märkides sealjuures ära kalendrikuu, mille eest elatis on tasutud.
  2. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja K. T. on kohustatud tasuma punktis 2 nimetatud elatise võlgnevuse A. A. arvelduskontole nr xxxx selgitusega: „elatise võlgnevus“, märkides sealjuures ära lapse nimetuse, kelle eest elatise võlgnevus on tasutud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
  5. Hagiavaldusest nähtub, et hagejad on oma seadusliku esindaja ja kostja lapsed. Kostja suhtes kehtib Harju Maakohtu 25.03.2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr xxxx, mille kohaselt kohustub kostja maksma hagejatele elatist 25 eurot kuus. Eelnimetatud elatis ei kata hagejate vältimatuid kulusid.
  6. Hagejad on hagejate seadusliku esindaja ülalpidamisel alates 08.06.2021.a. Hagejate kasvatamisel kaasnevad vältimatute kulutustena: eluasemekulud, koolitarbed, taskuraha, sõpradega ajaveetmine, enda sünnipäeva pidamine ja sõprade sünnipäevadel osalemine, kooli poolt soovitatud kontserdite ja kino külastused, riiete ja jalatsite kulud, hügieenivahendid, majapidamistarbed, harrastustega seotud kulud jne. Hagejate vältimatud kulud on: 1 2 3 KULU Eluasemekulud: 450 eur pere kohta (peres elab 3 inimest – ema ja kaks last) Toidukulu: Sidekulu (kodune internet, telefon, tv): 60 eurot pere kohta KIRSI 150 LILI 150 150 20 150 20 2

(14)4 5 6 7 8 9 10 11 Hügieeni- ja majapidamisvahendid, juuksur: 30 eurot lapse kohta Tervishoiukulu (nahahooldus, ravimid): 20 eurot lapse kohta, prillikulu 125 eurot aastas lapse kohta (10 eurot kuus ) Kooliga seotud kulu: 30 eurot kuus lapse kohta (õpikud, vihikud, kirjatarbed, ekskursioonid, koolikott) Õppetööga seotud kontserdikulud: 20 eurot kuus Pillide rent: 20 eur lapse kohta kuus Riided ja jalatsid: 40 eurot lapse kohta kuus Huviringide kulu: (trennid 40 eurot lapse kohta, keelekursus 60 eurot lapse kohta) Kütusekulu: proovidesse ja esinemistele viimine ja toomine, kostüümide ja pillide vedu Muud kulud: - Õppetööks hädavajalikud ühekordsed ostud: (laste arvutid: 2 x 300 eur, töökorras mobiiltelefonid: 2 x 150 eur, 900/12 = 37,5 eurot kuus lapse kohta; - Vaba aeg, taskuraha, sõprade sünnipäevakingid: 90 eurot kuus lapse kohta; - laste sünnipäevakulu (kink, korraldamine) 150 eurot aastas lapse kohta (12,5 eurot kuus) KOKKU: 30 30 30 30 30 30 40 40 40 100 40 100 20 20 140 140 750 750
  1. Hagejad palusid muuta Harju Maakohtu 25.03.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas number xxxx hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt välja: hageja I kasuks seaduses sätestatud miinimummääras elatis alates 21.07.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni; hageja II kasuks seaduses sätestatud miinimummääras elatis alates 21.07.2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Hagejad palusid määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatisemakse iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole nr xxxx selgitusega: „elatis“.
  2. Hagejad leidsid, et elatise suurendamine vähemalt hetkel kehtiva elatise miinimummäärani on täielikult põhjendatud ja tõendatud hagis esitatud kuludokumentidega. Kostja ei osale laste kasvatamises, lapsed ei käi tema eluruumides ega kohtu kostjaga. Seetõttu pole mitte mingit põhjust miinimumelatist veelgi vähendada. Hagejad vajavad aastased korralikku ja mitmekesist toitu, oma muusikutegevusest tingitult transporti, samuti korralikke muusikainstrumente ja esinemiskostüüme, samuti juuksurit ja nahahooldust, psühholoogilist abi seoses isa juures kogetud vägivallaga, privaatseid eluruume, kultuuriüritusi, huvitegevust ja vaba aja veetmist. Kostja vastus
  3. Kostja ei võtnud hagi õigeks ja vaidles hagile vastu. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust ja maksnud kummalegi lapsele elatist kokku 278 eurot (139 eurot kummalegi hagejale) kuus.
  4. Hagejad ei ole muutunud asjaolusid esile toonud ega ka tõendanud. Seega tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on hagejate vajadused kaetud ja kui hagejad 3
(14)soovivad kompromissi muuta, tuleb neil kompromissi muutmise võimaluse tuvastamiseks esile tuua, millised asjaolud on muutunud.
  1. Kostja annab hagejatele ülalpidamist raha makstes ja ka vahetult, mistõttu tuleb elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära.
  2. Kostja on hinnanud laste vajalikud kulud suuruses 327 eurot kummalegi hagejale ja arvanud sellest maha emale makstavad peretoetused kummalegi lapsele 60 eurot. Nii on vanemate poolt kaetavate kulutuste suuruseks kujunenud 267 eurot, mis teeb kummagi vanema kohustuseks, arvestades vanemate võrdsuse põhimõtet, 133,50 eurot mõlemalt vanemalt kummalegi lapsele.
  3. Ajal, mil hagejad viibivad isa juures kannab isa ülalpidamise kulud ja tagab põhivajaduste rahuldamise (eluase, söök, huvitegevus, ravimid, transport, riided jne), st annab ülalpidamist. Kui laps viibib lahus elava vanema juures, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista.
  4. Hagejate poolt hagiavalduses märgitud kulutused on selgelt ülemäärased ega kajasta hagejate tegelikke kulusid. Kostjale jääb arusaamatuks, millest eluasemekulud 450 eurot koosnevad. Kostjale teadaolevalt kuulub hagejate seaduslikule esindajale 2-toaline korter xxxx aadressiga xxxx. Seega ei saa hagejatel olla üürikulu ja kogu pere eluasemekuluna ei ole eluliselt usutav. Kostja ei vaidle vastu, et laste põhivajaduste hulka kuulub eluasemekulu, kuid ühelgi juhul ei saa see olla 150 eurot kuus. Kõnealuse kulu suurus 16 eurot (mis hõlmab mh ka kommunaalmakseid). Hagejad on märkinud toidukuluks 150 eurot kummalegi hagejale. Arvestades mastaabisaäästu, mis tuleneb kahe lapse koos kasvamisest, on RAKE uuringu põhjal lapse mittealkohoolsete jookide ja toidukulu 68 eurot. Kostja leiab, et sellises suuruses võivad hagejate toidukulud tõepoolest olla. Sidekulu suurusega 20 eurot võib kostja nõustuda, ehkki on võimalik seda paketti vahetades oluliselt vähendada. Hügieeni- ja majapidamisvahendid, mis seisnevat juuksuriteenuse maksumuses on esitatud suuruses 30 eurot kummalegi. Ehkki lastele kohast juukselõikust on võimalik saada ka poole väiksema hinnaga, aktsepteerib kostja kulu 30 eurot. Kulutused tervishoiule 30 eurot kuus ei ole samuti põhjendatud. 20 eurot igakuiselt ei kulu terve lapse ravimitele. Hagejad ei ole kroonilisi haigusi, mis tingiksid igapäevast ravimimanustamist, esile toonud. Ka ei ole põhjendatud igal aastal prillide ostmine. Kostja on seisukohal, et kummagi hageja kulud tervishoiule (sealhulgas 1 kord kahe aasta jooksul prillid ja igakuised vajalikud vitamiinid) on maksimaalselt 15 eurot. Kooliga seotud kulu ei saa olla 30 eurot kuus. Hagejad ei tasu õppemaksu ning koolitarvetele (pliiatsid, vihikud jne) ei saa kuluda sellist summat igakuiselt. Kostja leiab, et see kulu võiks olla maksimaalselt 15 eurot. Muusikaõpingutega seotud kulu 40 eurot on kostja valmis aktsepteerima, küll aga jääb arusaamatuks hagejate poolsed ootused pillide ostmisele, kui kulurida sisaldab ka pillide 4
(14)renti. Kostja leiab, et olukorras, kus instrumente on võimalik rentida, ei ole nende ostmine alles õppivatele lastele kaugeltki vajalik. Kostja aktsepteerib hagiavalduses märgitud 40 euro suurust kulu kummagi hageja riietele ja jalanõudele. Huviringide kulu 100 eurot kummalegi lapsele on liiga suur. Hagejad on hagiavalduses märkinud, et mõlemad lapsed käivad muusikakoolis. Lisaks on mõlemal trennid ja keelekursus. Kui hagejad baashariduse omandamise kõrvalt tõepoolest nii paljudes huviringides ja tegevustes osalevad, tuleks kaaluda, äkki on lastele liiga suur koorem kanda antud. Kostja on seisukohal, et kummalegi hagejale võiks huviringide tarvis olla mõistlik kulu 50 eurot kuus. Kostjale jääb arusaamatuks kütusekulu 20 eurot kuus olukorras, kus igale tallinlasele on ühistransport tasuta. Hagejad on hagiavalduses märkinud täpselt samad huviringid, milles osalemiseks väidetavalt kütus kulub seega on tegemist 2x20-eurose kütusekuluga. 40 euro kütusega, eeldusel et sõiduki keskmine kütusekulu võiks olla 6 liitrit 100-le kilomeetrile ja võttes kütuse hinnana aluseks 1,5 eurot liiter, saaks 40 euro eest sõita igas kuus 444 kilomeetrit. Kostjale jääb kütusekulu arusaamatuks ja kostja leiab, et arvestades tasuta ühistranspordi võimalust peaks kütusekulu olema mõlemal hagejal
  1. Kostja ei saa nõustuda ühegi märgitud kuluga tabeli real „Muud kulud“. Hagejate poolt märgitud kulu arvutid ja mobiiltelefonid ei vaja kindlasti igal aastal uuendamist, nagu hagejad on kalkulatsioonis soovinud. Mõistliku kasutuse korral saab kumbagi kasutada 35 aastat. Kulutus vabale ajale (mis on kostja hinnangul sama, mis taskuraha), taskuraha ja sõprade sünnipäevakingid ei ole hädavajalikud kulutused. Neid kulutusi on võimalik teha enda poolt vabalt valitud suuruses. 90 eurot kuus lapse kohta on kindlasti ebamõistlik ja ülepaisutatud. Ehkki kindlasti on võimalik kulutada ka 900 eurot, kui on soovi ja võimalusi. Kostjal selliseid võimalusi paraku ei ole. Samuti on kostjale arusaamatu, miks peaks ta laste sünnipäevakingi tasuma rahas laste ema pangakontole, mitte isa lastele sobivat kingitust osta ja miks peaks kostja tasuma ema juures korraldatava sünnipäevapeo eest, kui isa soovib lastele sünnipäevapeod korraldada ka enda juures isapoolsete sugulastega. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et kulude tabeli
  2. real nimetatud vajadused summas 140 eurot kummalegi lapsele on tugevalt ülepaisutatud ja tegelik vajadus võiks olla 33 eurot kuus kummalegi hagejale.
  3. Kokku on seega hageja põhjendatud ja vajalikud kulused mitte suuremad kui 327 eurot. Sellest tuleb maha arvestada emale laekuv lastetoetus 60 eurot kuus, mille arvelt on kaetud hageja põhivajadused. Kokku tuleb vanematel anda ülalpidamist seega maksimaalselt 267 eurot, millest kummalegi vanemale langev osa on 133,50 eurot. Seega tasub kostja juba praegu elatist suuremas ulatuses, kui talle langev osa (139 eurot kuus) ja seetõttu tuleb hageja nõue jätta terves ulatuses rahuldamata. Kostja selgitas, et tal on veel üks ülalpeetav. Kostja maksab talle 139 eurot kuus. Kui hagejatele määrataks 139 €-st suurem elatis, siis oleks rikutud
  4. lapse K. T. õigused ja ta jääks vähemkindlustatuks (

§ 102lg 2).

12. Uue

-i § 107 lg 7 järgi puhul tuleb teise lapse elatise puhul arvestada mastaabisäästuga 15%. Laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. 5

(14)
  1. Kostja selgitas mh, et tal esinevad tervisehädad, mis pärsivad tunduvalt töövõimet. Samas kostja rõhutas, et ta pole tuginenud sellele, et tal töövõime puudub. Kuigi ligi 60.a isiku puhul on siiski üldteada asjaolu, et on terviseprobleeme, mis töövõimet tugevalt pärsivad.
  2. Juhul kui kohus otsustab mõista välja üle 139 € elatise lapse kohta kuus, palub kostja otsuses lahutada maha juba makstud elatise perioodi juuli 2021 kuni märts 2022 (kaasaarvatud) eest L. puhul xxxx elatise maksis kostja 11/31 osas, sünnipäev oli tal xxxx ning ta sai täisealiseks. Kostja palub kohtul anda võlgnevuse tasumiseks (juhul, kui see otsuse järgi tekib) vabatahtliku täitmise tähtaeg 1 kuu alates otsuse jõustumisest.
  3. Uue

-i § 101 lg 5 alusel järgi tuleb elatisest maha arvestada lapsetoetused ja lasterikka pere toetused. Minule teadvalt saab A. neid 60 + 60 €. Kohtuotsuse põhjendused

  1. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
  2. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva 6

(14)kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 18. Poolte puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • hagejad on oma seadusliku esindaja ja kostja lapsed; • hagejad elavad koos emaga alates 08.06.2021; • Harju Maakohtu 25.03.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas number xxxx mõisteti kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis summas 25 eurot kuus (tlk 7); • hageja II (L. T.) sai täisealiseks xxxx; • kostja on alates 2021. a juulist tasunud kummalegi hagejale (sh L. T. täisealiseks saamiseni xxxx) igakuiselt elatist 139 eurot kuus (tlk 15, 17, 19, 93, 104 – maksekorraldused ja pangakonto väljavõtted); • kostjal on ülalpidamiskohustus veel ühe alaealise lapse, K. T., osas, kellele kohustub tasuma elatist igakuiselt 139 eurot kuus (tlk 45 – pangakonto väljavõte). 19. Hagejad paluvad muuta Harju Maakohtu 25.03.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas number xxxx hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt välja: hageja I kasuks seaduses sätestatud miinimummääras elatis alates 21.07.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni; hageja II kasuks seaduses sätestatud miinimummääras elatis alates 21.07.2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. 20. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (

  1. i)kostja tasub ülalpidamist rahas (139 eurot lapse kohta kuus) ja kannab vahetult hagejatega seotud kulusid ajal, mil hagejad temaga viibivad; (
  2. ii)hagejad pole esile toonud ja tõendanud TsMS § 459 sätestatud nõude eeldusi; (iii) hagejate kulud on ülepaisutatud ja tõendamata; (
  3. iv)arvesse tuleb võtta hagejate eest tasutavad lapsetoetust, mis laekub ema arvele; (
  4. v)arvesse tuleb võtta mastaabisäästu; (
  5. vi)kostjal on veel üks alaealine laps, keda on kohustatud ülal pidama ning hagi rahuldamise korral saaksid tema õigused rikutud; (vii) kostja töövõime on ealistest iseärasustest pärsitud, kuid ei puudu täielikult; (viii) olukorras, kus kostjal tekib asjas tehtava lahendi kohaselt elatise võlgnevus, peaks kohus andma selle tasumiseks 1kuulise tähtaja alates otsuse jõustumisest. 21. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab 7

(14)vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18). Kohus leiab, et TsMS §-s 459 sätestatud nõude eeldused on täidetud. Hagejad on õigustatud nõudma elatise muutmist, kuivõrd vahepealsel ajal (s.o pärast Harju Maakohtu 25.03.2013 kohtulahendi jõustumist) on olulisel määral suurenenud elukallidus, elatise miinimummäär ning lastele tehtavad kulutuste koosseis ja suurus. Kohus selgitab, et ei saa lapse kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda elatise väljamõistmisel esinenud asjaoludest, kuivõrd elatis on välja mõistetud kompromissi alusel, s.o asja sisulist menetlust ei ole toimunud ning kompromissist ei nähtu kaalutlusi, mis põhjustasid elatise kokkuleppe just nimetatud suuruses.
  5. Hagejad on kohtuni toonud oma igakuised kulud.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad laste tavalisest eluviisist ja nende vajadustest. Lastele meeldib tegeleda huvitegevusega, mis nõuab tavapärasest suuremaid kulutusi. Kostja on vaidlustanud hagejate kulude suuruse. 23. Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kummagi hageja kulud on 750 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummääras, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada. 24.

§ 102

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd

§ 102

lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise 8

(14)väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). 25. Kostja on vaidlustanud hagejate kulude suuruse. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Hageja I Hageja II Eluase: 150 150 Kohtu hinnang 70/70 Toit: 150 150 150/150 Sidekulud: 20 20 20/20 Majapidamine ja hügieen: 30 30 30/30 Tervishoid 30 30 30/30 Transport: 20 20 20/20 40 40 40/40 Riided jalanõud: ja Kohtu kommentaar Põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hagejate esiletoodud kulu sellises ulatuses usutav,. Hagejad ei ole esile toonud, et neil oleks korteriga seonduvalt laenukulu ning korterit koormavad enam kui 7 aastat tagasi seatud 2 x 5000 eurost hüpoteeki, mis ei viita kodulaenule. Korteri suurus on 46,6 m2 ning arvestades sealjuures tavapäraseid seda mõõtu korteriga seotud kõrvalkulusid, on põhjendatud kogukulu 70 eurot elaniku kohta. Põhjendatud. Kostja vastuväited on asjakohatud. RAKE uuringu ei kohaldu. Söögiga seonduvalt ei saa mastaabisäästu tekkida, kostja pole vastupidist põhistanud. 5 eurot päevane söögikulu lapse kohta on pigem tagasihoidlik suurusjärk. Põhjendatud, kuna hõlmab kodust interneti, telefoni, teleteenuseid. Kostja ei vaidlusta. Põhjendatud. Sealjuures tuleb arvestada hügieenitarvete ja tütarlaste juukselõikuse tavapärast maksumust. Kulu on põhjendatud. On mõistetav, et hooajaliselt vajavad lapsed käsimüügiravimeid ning igakuiselt erinevaid vitamiine jms. Samuti võivad vahetust vajada prillid. Arvestades eeltoodud kuluartiklite tavapärast suurust, on kulu pigem tagasihoidlik. Kostja on kulu suuruse vaidlustanud ja selgitanud, et xxxx piires on tasuta ühistransport. Hagejate ema on kahel töökohal töötav üksikvanem ning sel puhul ei ole aja kokkuhoiu mõttes igakord mõistlik ühistransporti kasutada. Lapsed käivad huviringides ning esinemas, kuhu on vahetevahel asjaolusid arvestades mõistlik liikuda sõiduautoga. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Põhjendatud, kostja ei vaidlusta. 9
(14)Koolikohustuse täitmine: 30 30 20/20 Hagejad selgitasid, et kuluartikkel koosneb õpikute, vihikute, kirjatarvete, ekskursioonide, koolikoti soetamise kuludest. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hagejate poolt välja toodud kulu põhjendatud osaliselt. Ekskursioonid toimuvad pigem harva ning õpikuid ja muid tarbeid ei osteta liiga tihti. Kulu suurus on põhjendatud summas 20 eurot lapse kohta. Põhjendatud, kostja ei vaidlusta. Kontserdikulud (sh pillide rent): Huviringid (trennid ja keelekursus): 40 40 40/40 100 100 100/100 Õppetööks vajalikud ühekordsed ostud (arvuti, mobiiltelefon): 37,50 37,50 12,50/12,50 Vaba aeg, taskuraha, sõprade sünnipäevakingid 90 90 50/50 Hagejate sünnipäevakulu (kink, korraldamine) Kokku: 12,50 12,50 12,50/12,50 750 eurot 750 eurot Hageja I: 575 eurot; Hageja II: 575 eurot Laste arengu seisukohalt on huviringides osalemine vajalik. Kostja viide liiga intensiivsele huvitegevusele on asjakohatu. Kulud on vajalikud. Kohus nõustub kostjaga, et arvuti ja mobiiltelefon ei vaja iga-aastaselt väljavahetamist. Hageja on märkinud ühekordse kulu suuruseks 450 eurot lapse kohta. Kohus leiab, et kulu amortiseerub 3 aastaga, mistõttu on igakuine põhjendatud kulu lapse kohta eurot. Kulu on osaliselt põhjendamatu. Kohtule ei ole selgitatud ega põhistatud, mille poolest erinevad kulutused vabale ajale. Samas, kui arvestada laste vanust võib eraldiseisev kulu meelelahutusele olla põhjendatud. Põhjendatud on ka taskuraha andmine. On tavapärane, et lapsed käivad sõprade sünnipäeval ning on hea tava, et sel puhul viiakse ka kingitus. Kohus loeb kulu mõistlikuks suuruseks 50 eurot kuus lapse kohta. Kulu suurus on põhjendatud, kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja I kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 575 eurot kuus ja hageja II osas 575 eurot kuus (

§ 99). 26.

Kostja viide, et hagejate põhjendatud kulude suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE jt uuringutes märgitut, on asjakohatu. Mistahes uuringust ei ole võimalik hagejate kulude suurust tuletada, kuivõrd laste kulude põhjendatud ja vajalik koosseis tuleb tuvastada juhtumipõhiselt. Ammugi ei ole uuringute puhul tegemist õigusaktidega, millest peaks kohus asja lahendades juhinduma. 27. Järgnevalt tuvastab kohus kostja majandusliku seisukorra. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimaldaks lastele miinimummääras elatist tasuda. Seega ei ole kohus pidanud vajalikuks koguda tõendeid kostja majandusliku seisukorra kohta ning loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste 10

(14)rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja viited töövõime piiratusele on tõendamata. Kostja vanusest tuletada seda ei ole võimalik. Kostja ei ole ka selgitanud, mis kaebused tema töövõimet piirata võiksid. Seega eeldab kohus, et kostja on tööealine ja -võimeline.
  1. Kostja on märkinud, et teeb lastele kulutusi vahetult, täites sellega nende ülalpidamiskohustust. Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  4. märtsi
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  8. juuni
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu
  10. jaanuari
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  12. juuni
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kohus märgib, et nimetatud kostja väide ei muuda asja tulemust, kuivõrd kostja ei ole esile toonud ja tõendanud millal ning millistel asjaoludel ning millises suuruses on kostja hagejaga seotud kulusid kandnud. Kostja väidetest järeldab kohus, et lastega kohtumisi ei toimu (kostja on üksnes suhtluskorra menetluse algatamisega ähvardanud), mistõttu ei ole võimalik rääkida vahetust kulude kandmisest. Kohus jätab väite tähelepanuta.
  14. Kostja märgib, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr xxxx p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude 11
(14)asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (575 eurot vs 584 eurot), leiab kohus, et lastele riiklike toetuste maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot kummagi hageja kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale. Hagejale I põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 575 eurot kuus ning vastavast summast hagejale I kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb kostjal kanda tema kulusid 257,50 euro (575/2 - 30) ulatuses. Hagejale II põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 575 eurot kuus ning vastavast summast hagejale II kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb kostjal kanda tema kulusid 257,50 euro (575/2 - 30) ulatuses.
  2. a raamesse jääva elatisnõude, sh hageja II ülalpidamisnõude raames ei ole kostja selgitanud ega põhistanud, milliste kulude arvelt ning kui suures ulatuses mastaabisääst tekkima peaks. Samuti ei ole võimalik mastaabisäästu kontekstis arvestada K. T.ga seotud kulusid ja makseid. Kohus jätab kostja vastavad väited tähelepanuta.
  3. Puudub vaidlus, et kostjal on ülalpidamiskohustus veel ühe alaealise lapse, K. T., osas, kellele kohustub tasuma elatist igakuiselt 139 eurot kuus (tlk 45 – pangakonto väljavõte). Kostja on märkinud, et elatise väljamõistmisel hagis taotletud ulatuses saaksid K. T. õigused kahjustatud. Kohus leiab, et kostja vastuväide on asjakohatu. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik olukord ei võimalda kõiki tema alaealisi lapsi ülal pidada. Kostja ei ole selgitanud, kuidas hagi rahuldamine kahjustaks K. T. õigusi või kuidas see muudaks K. T. varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad.
  4. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada
  5. a puudutavas osas osaliselt. Kohus leiab, et tuleb muuta Harju Maakohtu 25.03.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas number xxxx kostjalt: • hageja I kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt välja hageja I kasuks elatis summas 257,50 eurot kuus alates 21.07.2021 kuni 31.12.2021; • hageja II kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt välja hageja II kasuks elatis summas 257,50 eurot kuus alates 21.07.2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxx). Puudub vaidlus, et perioodil 21.07.2021 – 31.12.2021 on kostja tasunud kummalegi lapsele elatist arvestusega 139 eurot kuus, s.o kostja tasus: • hagejale I elatist perioodil 21.07.2021 – 31.12.2021 kokku 744,32 eurot (juulikuu 11 päeva eest 49,32 eurot, august kuni detsember 695 eurot); • hagejale II perioodil 21.07.2021 – xxxx kokku 654,64 eurot (juulikuu 11 päeva eest 49,32 eurot, august kuni november 556 eurot, detsembri 11 päeva eest 49,32 eurot). Kostja pidanuks tasuma kummalegi lapsele elatist arvestusega 257,50 eurot kuus, s.o: 12
(14)• hagejale I perioodil 21.07.2021 – 31.12.2021 kokku 1 378,87 eurot (juulikuu 11 päeva eest 91,37 eurot, august kuni detsember 1 287,50 eurot); • hagejale II perioodil 21.07.2021 – xxxx kokku 1 212,74 eurot (juulikuu 11 päeva eest 91,37 eurot, august kuni november 1030 eurot, detsembri 11 päeva eest 91,37 eurot). Seega tuleb kostjalt välja mõista elatisevõlgnevus: • hageja I kasuks perioodi 21.07.2021 – 31.12.2021 eest kokku 634,55 eurot (1 378,87 - 744,32); • hageja II kasuks perioodil 21.07.2021 – xxxx kokku 558,10 eurot (1 212,74 654,64).
  1. Järgnevalt analüüsib kohus hageja I nõuet alates 01.01.2022 ja edasi. Kohtu ette ei ole toodud, et kostja sissetulek oleks oluliselt suurem või väiksem eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mistõttu tuleb elatise arvestamisel aluseks võtta 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk – 1448 eurot.
  2. Lapsetoetus on pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Minimaalne mahaarvatav summa on sellisel juhul 30 eurot ehk pool lapsetoetusest ühele lapsele. Pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale.
  3. Kuna mitut last korraga kasvatades on mõningad kulud väiksemad, siis on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (

§ 101lg 7).

Kohtu hinnangul eelviidatud säte ei kohaldu, kuna hageja II on enne nimetatud sätte jõustumist saanud täisealiseks ning viidatud säte reguleerib alaealiste laste ülalpidamisega seonduvat. Samuti ei ole võimalik mastaabisäästu kontekstis arvestada K. T.ga seotud kulusid ja makseid, kuivõrd ta ei ela hagejaga I ühes leibkonnas.

  1. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on seadusjärgne elatisemäär hageja I osas 213,44 eurot. Hageja I on esitanud elatisnõude seadusjärgses miinimummääras, mistõttu ei lähtu kohus elatise väljamõistmisel hageja I tegelike kulude suurusest – kohus ei saa nõude piire ületada.
  2. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Kohus võib elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas

§-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära. 38. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja I kasuks igakuise elatise alates 01.01.2022.a kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 213,44 eurot, kuid mitte alla

§ 101lg 3 – 5 sätestatud määra.

  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
  2. Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja I soovib käesoleva otsuse pöörata sundtäitmisele
  3. a elatise osas, tuleb nõutavast elatisest maha arvestada kostja poolt juba tasutud maksed. Vastupidisel juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. 13

(14)
  1. Kooskõlas TsMS § 445 lg-ga 1 täpsustab kohus ka otsuse täitmise korda. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatisemakse iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole nr xxxx selgitusega: „elatis“ ning märkides ära kuu nimetuse, mille eest elatis on tasutud. Kuivõrd kohus on kostjalt välja mõistnud ka elatise võlgnevuse, on selguse huvides mõistlik ära märkida ka nimetatud summade tasumise korra. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt kostja on kohustatud tasuma elatise võlgnevuse hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole nr xxxx selgitusega: „elatise võlgnevus“, märkides sealjuures ära lapse nimetuse, kelle eest elatise võlgnevus on tasutud. Kostja on taotlenud elatise võlgnevuse osas kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et võlgnevus tuleb tasuda 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Kohus märgib, et ei pea vajalikuks kalduda kõrvale seaduses sätestatust - kohtuotsus tuleb täita seaduses sätestatud tähtajal (TsMS § 461 lg 1), s.o koheselt pärast jõustumist. Kostjal on võimalik täitmisega seonduva kokkuleppe sõlmimiseks pöörduda kohtuväliselt (sh võimalikus täitemenetluses) hagejate poole.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.