← Eesti

2-20-6375/48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-6375 Tsiviilasi A.A. hagi B.B.i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 828 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. detsembri 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja I.S., lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustaja (kostja): B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Olga Väina RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. detsembri 2021 otsus osaliselt A.A. kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista B.B.ilt välja A.A. kasuks igakuine elatis alates
  5. aprillist 2020 kuni
  6. detsembrini
  7. a 292 eurot ja alates
  8. jaanuarist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt: igakuise elatise baassumma on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  9. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  10. aprillil. B.B. ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Alates
  11. jaanuarist 2022 on A.A. elatise suuruseks 213 eurot 44 senti. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul I.S. pangakontole tasutud elatisemakseid ja Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale A.A. eest tehtud makseid.
  12. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.
  13. Rahuldada hagi osaliselt. 2.
  14. Mõista välja B.B.ilt A.A. kasuks igakuine elatis alates
  15. aprillist 2020 kuni
  16. detsembrini
  17. a 292 eurot ja alates
  18. jaanuarist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt: igakuise elatise baassumma on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  19. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  20. aprillil. B.B. ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Alates
  21. jaanuarist 2022 on A.A. elatise suuruseks 213 eurot 44 senti. 2.
  22. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul I.S. pangakontole tasutud elatisemakseid ja Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale A.A. eest tehtud makseid. 2.
  23. Elatis kanda I.S. (isikukood XXXXXXXXXXX) arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank). 2.
  24. Jätta rahuldamata tagasiulatuv elatisenõue perioodi
  25. aprill 2020 kuni
  26. aprill 2020 eest. 2.
  27. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.“
  28. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  29. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 2
  30. A.A. (hageja) (sünd XXXXXXXXX) esitas oma seadusliku esindaja (ema) I.S. kaudu 30.04.2020 maakohtule B.B.i (kostja/isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis miinimumsummas alates 25.04.
  31. Hagiavalduse kohaselt lõpetas kostja lapse ülalpidamiseks raha andmise, hirmutab ja alandab hageja ema ning avaldab tugevat psühholoogilist survet. Ema sissetulek on 500 eurot kuus. Kostja töötab Tallinnas pikamaajuhina ja tema sissetulek on 2000 eurot kuus. Hageja igakuised vajadused moodustavad 710 eurot, sh eluasemekulud 90 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 60 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 90 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud vältimatud püsikulutused 100 eurot.
  32. Kostja leidis, et ta ei ole andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei keeldu elatist maksmast ja on kogu aeg tasunud nii lapse kui ema kõik kulutused. Kostja on avanud hagejale pangakonto ja kannab sinna 200 eurot kuus. Hageja vajadusteks ei kulu igakuiselt 644 eurot (584 eurot + riiklik lapsetoetus 60 eurot). Ülepaisutatud on eluasemekulud ning kulutused toidule ja tervishoiule. Arusaamatuks jäävad kulutused koolikohustusele 90 eurot (hageja ei ole õpilane; arenguringi tasu on 40 eurot poolaastas ja selle on tasunud kostja), vältimatud püsikulutused 100 eurot ning kulutused riietele, jalanõudele suuruses 100 eurot. Transport on lastele tasuta. Vanemad peavad eelduslikult kandma lapse kulusid võrdselt. Ema sissetulek ei võimalda tal kulutada hageja ülalpidamiseks summat, mida nõutakse kostjalt. Kostja põhipalk on 600 eurot, ülejäänud laekumised on tööreiside raha, mida kostja ei saa, kui ta tööreisidel ei käi. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada lapsetoetusega. Kostja tegi elatise tasumiseks mitmeid kompromissettepanekuid, lõplikus seisukohas summas 200 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
  33. Viru Maakohus rahuldas
  34. detsembri 2021 otsusega hagi osaliselt ning mõistis I.S. välja A.A. kasuks elatise 200 eurot kuus alates
  35. aprillist 2020 kuni A.A. täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXX. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga, kostja ei ela hagejaga koos ja ei ole hagejale elatist tasunud. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi eelduslikult pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (s.o 292 eurot). Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. Kohus peab analüüsima, millised on hageja põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on kostja võimeline elatist tasuma. Elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavapärast elulaadi, mida tema vanemad saavad talle võimaldada, ja analüüsida, kas on aluseid elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. PKS § 105 lg-st 3 tulenevalt peab kohus analüüsima ka vanemate varalist seisundit. Avalike registrite andmete põhjal ei kuulu kostjale vara, mis tema lapse ülalpidamise võimekust suurendaks. Kinnistusraamatus ja Äriregistris puuduvad andmed kostja kohta. Kostja omandis on sõiduauto Opel Omega Caravan (ehitusaasta 1998). Kostja töötab alates 24.03.2020 OÜ-s XXXXXXXX veoautojuhina. Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtuvalt oli kostja sissetulek ajavahemikus 01.03.2020–28.02.2021 keskmiselt 3 566,65 eurot kuus. Hageja väide, et kostja sissetulek on 2000 eurot kuus, on tõendamata. Kostja pangakontodele teeb ülekandeid, kus kajastuvad nii töö- kui ka lähetustasu, OÜ XXXXXXXX. Kohus toetus kostja sissetuleku suurust tuvastades Maksu- ja Tolliameti andmetele, sest lähetusraha ei saa sissetuleku hulka arvestada. Kuna hageja nõuab elatist alates 25.04.2020, analüüsis kohus kostja kontode väljavõtteid ajavahemiku 01.04.2020–28.04.2021 kohta. 20.09.2021 määruses tegi kohus kostjale ettepaneku esitada kontode väljavõtted alates 28.04.2021 ning samuti esitada tõendid alates hagi esitamisest vabatahtlikult tasutud elatise kohta ja selle kohta, kas kostja on tasunud lapsega seotud kulusid. Kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kostja kontodelt ei nähtu täiendavaid sissetulekuid või muid korrapäraseid või suurtes summades laekumisi peale töötasu ja lähetuskulude. Ei nähtu ka suuremate summade tasumist kulukate huvialade, puhkusereiside vms eest. Makseid tehakse kauplustes, lokaalides, tanklates, välismaal tehtud kulutused on ilmselt seotud rekkajuhist kostja töötamisega. Kontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX on kostja tasunud hageja eest Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale kokku 180 eurot (48,60 eurot 08.04.2020, 63 eurot 17.07.2020, 68,40 eurot 20.08.2020). 11.04.2020 on kostja tasunud 15 eurot OÜ-le Fill Networks koduinterneti eest hageja elukohas. 30.09.2020 on kostja tasunud 102 eurot hageja elukohaks oleva korteri eest. Hageja seaduslikule esindajale on kostja teinud ülekandeid 300 eurot (250 eurot
  36. a aprillis ja 50 eurot
  37. a oktoobris). Eeltoodust tuleneb, et kostja ei ole täitnud hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Kontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX on kostja teinud hagejale seitse ülekannet kokku 1400 eurot. Väljavõttest ei selgu, millal ja mis eesmärgil need maksed tehtud on. Kuivõrd ema ei ole andnud nõusolekut kanda raha lapse kontole ja vanematel puudub sellekohane kokkulepe, siis ei ole kostja nende ülekannetega hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus kontrollis ka ema varalist seisundit. Emale kuulub X kinnisomand XXXXX (600 m2), eriomand XXXXX (76,80 m2), mis on hageja ja ema elukoht, eriomand XXXXX (49,70 m2), eriomand XXXXX (50,30 m2) ning sõiduauto Toyota Corolla Verso (ehitusaasta 2006). Ema on X linn, XXXXX korteriühistu juhatuse liige ning XXXXX asutaja, osanik ja juhatuse liige. Hagiavalduse kohaselt on ema sissetulek 500 eurot kuus. Ema selgitas, et on juuksur ja osutab teenuseid XXXXX-s ning COVID-19 piirangud tingisid tulu olulise vähenemise. Maksu- ja Tolliameti teatisest ja tõendist nähtub, et ajavahemikus 01.03.2020–28.02.2021 ei ole emale väljamakseid tehtud,
  38. a augusti töötasu brutosumma on olnud 149 eurot. AS Pensionikeskus on maksnud
  39. a septembris emale välja 1339,27 eurot. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on emale määratud alates 01.11.2019 lapsetoetus kogusummas 2040 eurot (120 eurot kuus – kaks last) ja makstud elatisabi 1100 eurot (laps S.R. sai XXXXX täisealiseks). Ema Swedbank AS kontole on ajavahemikus 01.11.2019–05.05.2021 laekunud peretoetus ja elatisabi, matusetoetus, kostja ülekanded, sularaha sissemaksed, ülekanded V.A., G.L., S.R.ilt ja kohtutäitur Andrei Krekilt, e-poodide tagastused. Seega kontolt nähtub korrapäraseid laekumisi füüsilistelt isikutelt ja sularahas. Väljaminekuteks on korteri-, interneti- ja telefonimaksed, lasteaia kohatasud, kindlustusmaksed, maksed tanklates, kauplustes. Kohus leidis, et ema sissetulekuid kajastavatest dokumentidest ei tulene, et tema sissetulek võimaldab tal anda hagejale ülalpidamist samas suuruses kui nõutakse kostjalt. Küll aga on emal piisavalt vara, mis suurendab tema ülalpidamisvõimet. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors
  40. aastal koostatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuande kohaselt on lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 180 eurot kuus. Arvestades 4 tarbijahinnaindeksit, on praegu ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 189 eurot kuus, mis on oluliselt vähem kui miinimumelatis. Tuginedes uuringus leitud 7–12-aastaste laste kulutuste suurusele nõustus kohus kostjaga, et hageja kulutuste suurus on ilmselt liialdatud. Hageja kulud ei võrdu elatise miinimummääraga. Kohus leidis, et arvestades tuvastatud asjaolusid ja kostja nõustumist maksta elatist 200 eurot kuus, on põhjendatud mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuine elatis 200 eurot. Hagejale makstava lapsetoetusega ei ole põhjendatud arvestada ja selle võrra väljamõistetava elatise suurust vähendada. Hageja nõuab elatist alates 25.04.
  41. Tagasiulatuvalt elatise nõudmist ei ole hageja põhjendanud. Seetõttu on põhjendatud mõista elatis välja alates hagi esitamisest, 30.04.
  42. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  43. A.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  44. detsembri 2021 otsuse tühistamist osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei esine ühtegi asjaolu, mis võimaldaks vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja töötab rahvusvahelise kaubaveo autojuhina ning tema sissetulek on oluliselt suurem, kui Maksu- ja Tolliametis kajastatud 566,65 eurot kuus, kuna päevaraha deklareerimisele ei kuulu. Kujunenud praktika kohaselt saavad autojuhid miinimumpalka ning päevaraha makstakse sularahas. Kohtu viidatud statistilised andmed ei arvesta konkreetse lapse vajadusi konkreetsel perioodil. Seega ei saa nende põhjal teha järeldusi lapse ülalpidamiskulude suuruse kohta. Miinimumelatise nõudmisel ei ole vaja lapse kulusid tõendada. Riigikohus on rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  45. I.S. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda. Vastuväidete kohaselt mõistis kohus põhjendatult kostjalt välja elatise 200 eurot kuus. Kostja on kogu aeg tasunud nii lapse kui ka ema kõik kulutused. Hageja ei ole lükanud ümber, et kostja maksis lasteaia ja ringide tasud. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et igakuine elatis 200 eurot kanti lapse kontole. Hageja ema keeldus kostjalt pangakaarti võtmast, kuna nõudis 292 eurot. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt. Ema sissetulek on 500 eurot. Kohus leidis õigesti, et hageja mõlema vanema sissetulekud ja kohustused on sellised, mis ei võimalda maksta elatist miinimummääras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  46. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 01.12.2021 otsus tuleb tühistada osaliselt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 30.04.2020 kuni 31.12.
  47. a 292 eurot ja alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt: igakuise elatise baassumma on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  48. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi 5 keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  49. aprillil. Kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Alates 01.01.2022 on hageja elatise suuruseks 213,44 eurot. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul hageja seadusliku esindaja pangakontole tasutud elatisemakseid ja Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale hageja eest tehtud makseid. Kostja esitatud konto väljavõttest (I kd, tl 84) nähtuvalt on kostja tasunud hageja seadusliku esindaja pangakontole menetluse ajal, s.o alates 30.04.2020, 50 eurot (02.10.2020) ning Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale hageja kulude katteks 17.07.
  50. a 63 eurot ja 20.08.
  51. a 68,40 eurot. Hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Seega on põhjendatud kohtuotsuse täitmisel kostja tehtud kulutused hagejale antud elatisena arvesse võtta. Tagasiulatuva, s.o perioodi 25.–29.04.2020 elatisenõude rahuldamata jätmise osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-st 5 toob ringkonnakohus vastava otsustuse välja ka otsuse resolutsioonis.
  52. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Seega ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust suurendada kostjalt väljamõistetud igakuist elatist 200 eurolt seaduses sätestatud miinimumsummani ja mõista kostjalt välja ka tagasiulatuv elatis perioodi 25.–29.04.2020 eest.
  53. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega ajal alates hagi esitamisest kuni 31.12.2021 oli elatise alammäär 292 eurot kuus. Alates 01.01.2022 PKS elatise suuruse määramise regulatsioon muutus. 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  54. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  55. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Riigikohus on varem selgitanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 01.01.2022, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 01.01.2022 elatise välja enne 01.01.2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 01.01.2022 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11, p 11). Seega peab ringkonnakohus alates 01.01.2022 elatise väljamõistmisel lähtuma kehtivast seadusest. Selline tõlgendus on kooskõlas ka PKS §-ga
  56. 6 PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid lõike 2 sõnastust), s.o et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega) (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28). Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 14). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on hagejale 200-eurose elatise määramisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on kindlaks teinud, et kostja töötab alates 24.03.2020 OÜ-s XXXXXXXX veoautojuhina ning Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt oli kostja sissetulek ajavahemikus 01.03.2020–28.02.2021 keskmiselt 566,65 eurot kuus. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja sissetuleku suurus tuleb tuvastada Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal ning lähetusraha ei saa sissetuleku hulka arvestada. Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 11 kohaselt sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, boonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Kostja pangakontole on OÜ-lt XXXXXXXX igakuiselt laekunud ka summad selgitusega „komandeeringuraha“. Kontole laekunud töötasu koos komandeeringurahaga (s.o päevarahaga) moodustab ajavahemikus mai 2020 kuni aprill 2021 keskmiselt üle 1750 euro kuus. Ka päevaraha on osa kostja sissetulekutest, mida tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Seega kostja käsutuses on rahalisi vahendeid oluliselt rohkem kui töötasu 566,65 eurot (neto) kuus. Kuivõrd kostjal tuleb asja materjalidest nähtuvalt ülalpidamist anda ühele alaealisele lapsele, siis kostja sissetuleku suurust (keskmiselt üle 1750 euro kuus) arvestades puudub ringkonnakohtu hinnangul kostja puhul PKS § 102 lg-te 1 ja 2 kohane mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud alammäära. Seega tuleb mõista kostjalt välja elatis PKS §-s 101 sätestatud alammääras, s.o alates hagi esitamisest 30.04.2020 kuni 31.12.
  57. a 292 eurot kuus ning alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuva summana järgmiselt: igakuise elatise baassumma on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  58. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Alates 01.01.2022 on hageja elatise suuruseks 213,44 eurot (baassumma 200 eurot + 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 43,44 eurot – ½ lapsetoetusest, s.o 30 eurot). Apellatsioonkaebus kuulub seetõttu osaliselt rahuldamisele.
  59. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kostja on taotlenud elatise suuruse määramisel lapsetoetusega arvestamist, puudub kostjalt
  60. aprillist 2020 kuni
  61. detsembrini 2021 väljamõistetava 292-eurose elatise riikliku lapsetoetuse võrra vähendamiseks alus. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaldamise osas on Riigikohus selgitanud (nt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 19), et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust 7 vähendada elatist alla miinimummäära, kuid elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega. Sellised asjaolud (nt kostja halb varaline seisund) ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul puuduvad. Samuti, kuivõrd puudub alus mõista kostjalt elatis välja alla seaduses sätestatud alammäära, saab lähtuda eeldusest, et hageja ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. Seetõttu ringkonnakohus lapse vajadusi ei hinda.
  62. Hageja on 30.04.2020 hagiavalduses esitanud nõude mõista elatis välja alates 25.04.2020, s.o 5 päeva osas tagasiulatuvalt. Tagasiulatuva elatise nõude 5 päeva eest on maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti jätnud rahuldamata. 11.01.2021 seisukohas ütleb hageja selgelt, et hageja ja kostja elasid koos kuni
  63. a maikuuni (I kd, tl 69 pöördel). Konto väljavõttelt (I kd, tl 84) nähtub, et
  64. a aprillis on kostja kandnud hageja seadusliku esindaja kontole kokku 250 eurot (
  65. ja 11.04.2020) ning tasunud Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale hageja kulude katteks 48,60 eurot (08.04.2020). Eeltoodust on põhjendatud järeldada, et
  66. a aprillis on kostja andnud hagejale ülalpidamist piisavas ulatuses, s.o vähemalt seaduses sätestatud alammääras.
  67. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega poolte kantud menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.