← Eesti

2-16-4430/54

Obsah (5)§ 6§ 175§ 173§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-4430 Tsiviilasi N I kohustuste

§ 6lg 1).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 24.03.

  1. a määrusega kuulutati välja N I pankrot. 06.03.
  2. a lõpetas kohus N I pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kohustades teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks

§ 175

lg 1 alusel ning aruande, millest nähtuvad võlausaldajatele teostatud väljamaksed: AS I E (endine D B AS) - nõue 25 838,51 eurot, nõude jääk 23 039,73 eurot; B AS – nõue 642,98 eurot, nõude jääk 594,44 eurot; S AS – nõue 1 715,84, nõude jääk 1 586,37 eurot (tl 166). Võlausaldajatele on tehtud kokku väljamakseid summas 3 551,20 eurot (tl 193). Võlgnik on töövõimetuspensionär ja osalise töövõimega. Võlgniku mõlemal jalal on liigesehaigus, mis ei võimalda füüsilist tööd teha (tl 124, 164). Kohtumääruse põhjendused

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 15.03.2022. a kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-49-16, p 15). Kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohtu hinnangul on N I täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega on võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 sätestatut. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetuspension 290 eurot kuus ja Eesti Töötukassa hüvitis (07.01.

  1. a summas 19,46 eurot, 08.02.
  2. a summas 301,63 eurot, 08.03.
  3. a summas 272,44 eurot). Võlgnik on esitanud iga-aastast aruandlust (tl 79, 100, 146, II kd tl 24, 66). Võlgniku poolt esitatud tõendite, tuludeklaratsioonide (tl 73) ja konto väljavõtete (II kd tl 26-50, 71-88) alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole.

§ 175

lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on 15.03.2022 a andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta (II kd tl 65). Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on töötamise takistuseks invaliidistumine. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et võlgnik on keskmise puudega töövõimetuspensionär ning tal on diagnoositud mõlemas jalas põletikulised polüartropaatiad

(124). Puue tekitab raskusi igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemiseks, võlgnik vajab ortopeedilisi abivahendeid (tl 87, 88,102, 124, 127, 129, 130). Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid oma tervisliku seisundi kohta. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Võlgnik töötas kaubamajas koristajana 2,5 tundi päevas (tl 168-172), kuid alates
  1. a on võlgnik töötu. Võlgnikul puudub 2 võimalus ka tulevikus oma sissetulekuid suurendada, võlgniku tervis tulevikus ei parane, töövõime ei taastu. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm 211-24696 p 19). Võlgniku kõige suurem kohustus tekkis, kuna võlgniku poeg võttis D B AS-st laenu, kuid hukkus kahetsusväärselt. Poja korter realiseeriti laenukohustuse täitmiseks. Seejärel realiseeriti ka laenu tagatiseks olnud võlgniku korter. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Võlgnik tegi vastavalt tervislikule seisukorrale jõukohast tööd. Võlgnikul ei ole kunagi suurt sissetulekut olnud. Võlgnik töötas menetluse alguses monteerijana (sissetulek 600 eurot kuus), pankrotimenetluse ajal koristajana, invaliidistus ning jäi seejärel töötuks. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.
  2. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik hoidnud teadlikult ning eesmärgipäraselt kõrvale

§ 173lg 1 sätestatud kohustustest.

Eeltoodust tulenevalt kuulub N I taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.