) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 10.01.2013 sõlmitud äriruumide üürileping, mille kohaselt andis hageja üürilepingus sätestatud tingimustel kostja kasutusse Paldiskis aadressil Kivi 12 asuvad lao-, tootmise- ja möbleeritud bürooruumid kasuliku pinnaga 1326,80 m2 ning nende juurde välislao pindalaga 1600 m2. Pärast Üürilepingu sõlmimist leppisid hageja ja kostja täiendavalt kokku Paldiskis aadressil Kivi 12 asuva lisapinna ligikaudse suurusega 500 m2 kostja kasutusse andmises. Üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale üüri ning kõrvalkulusi. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kui kostja ei tasu üürilepingust tulenevaid makseid ettenähtud maksetähtajaks, kohustub ta maksma hagejale viivist 0,1% õigeaegselt tasumata summadest iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingust tulenevaid arveid tasunud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte
Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Hagi menetlusse võtmise määruses on kostjat hoiatatud, et
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 1500 eurot ja õigusabikulud summas 937,99 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 1500 eurot.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega ning menetluskulude nimekirja esitamisega. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 140 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keeruka ega mahuka tsiviilasjaga, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 (punktis 25) on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kohus loeb käesolevas tsiviilasjas arvestades seda, et hagi rahuldatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta käibemaks ei lisandu). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja töötundide maht. Kohtule esitatud õigusabiarvetest ei selgu hageja esindaja tgeelik töösisu. Hageja esindaja esitatud arvetel on kõikide teenusridade nimetus „Hagi Kruunu OÜ vastu“. Hageja hagiavaldus on sisult 4lk pikk, sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste nimesid, esindaja allkirja, lisade loetelu ja taotlusi. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohtu hinnangul saab põhjendatuks lugeda hageja hagiavalduse koostamisele kulunud aega 4h ulatuses ning menetluskulude nimekirja esitamiseks kulunud aega 0,25h. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 4,25 tunni ulatuses tunnitasumääraga 120 eurot ehk summas 510 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (1500+510) 2010 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2010 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.