← Eesti

2-21-12819/43

Obsah (7)§ 436§ 230§ 233§ 445§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 01.märts 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12819 Tsiviilasi C N hagi D N vas

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  2. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
  3. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha laste esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  4. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  5. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  6. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  7. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). PKS § 100 lg 4 sätestab aga, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  8. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta 3

(8)tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Tulenevalt

§ 230

lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma laste ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust. 10.    Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; hageja elab emaga; kostja elatist ei maksa. 11. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgse miinimummääras elatise alates 01.09.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 12. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)hageja põhjendatud kulud ei ole esitatud suuruses eelkõige eluasemekulude näol; (
  2. ii)hageja vajadused on kaetud riiklike toetustega; (iii) kostjal on veel alaealisi, kellele ta peab tasuma elatist; (
  3. iv)kostja viibib xxx ja sissetulek puudub. 13. Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hagejate kulud kuus on keskmiselt 546,51 eurot (tlk 13) kuus. Kohtu hinnangul on tegemist arvestusliku veaga, sest kõik lapse vajadused on kululiikide lõikes kokku arvestatuna 696,51 eurot. Kuna käesoleval juhul nõuab hagejad kostjalt 292 eurot ehk elatist alla miinimummäära, puudub hageja kohustus kulude suurust tõendada. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). 14. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). 4

(8)Kostja on vaidlustanud hageja kulude suuruse ning samuti väitnud, et tal puudub sissetulek, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses ning tal on ka veel lisaks hagejale neli
(4)last, kellele tuleb tasuda elatist. Samuti on kostja väitnud, et hageja vajadused on kaetud riiklike toetustega. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kulusid. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Sellest lähtuvalt saab otsustada elatisraha suuruse üle. Hageja on esile toonud, et, Tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmine: eluasemekulu 250 eurot (1000 eurot jagatuna nelja inimesega); kulutused toidule 46,80 eurot; transpordikulu 70 eurot; sidekulu 20 eurot; hügieenitarvete kulu 103,71 eurot – mähkmed 55,96 eurot, kreemis 5 eurot, beebiõli 12,75 eurot, vatipulgad 2 eurot, ninaloputusvedelik xxx 13 eurot, D-vitamiin 15 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot ja muud vältimatud püsikulud 56 eurot, kokku 696,51 eurot.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid. Kostja on esitanud vastuväite hageja eluasemekuludele. Kostja ei ole oma vastuväiteid kooskõlas

§ 230

lg-ga 1 tõendanud.

§ 233

lg 1 ja 2 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.

§ 233

lg-s 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et sätte rakendamise eelduseks on, et tõendamisraskused puudutaksid nõude suurust, mitte nõude alust. Seega saab sätte alusel kohus nõude suurust oma diskretsiooni alusel hindama asuda alles siis, kui hageja on nõude aluse osas tõendamiskoormuse vähemasti minimaalmääras täitnud. Samuti on rakendamise eelduseks erakordsed tõendamisraskused, mis võivad tugineda nõude iseloomust või siis konkreetse juhtumi eripärast (Tsiviilkohtumenetluse seadustik kommenteeritud väljaanne I, lk 1279, p 3.3). Käesoleval juhul puudub vaidlus, et hageja põlvneb kostjast ning on alaealine. Poolte vahel vaidlus hageja vajaduste suuruse üle. Võttes arvesse, et vastavalt kuni 31.12.2021 kehtinud PKS regulatsioonile peab vanem hoolimata oma halvast varalisest seisundist, sh ka olukorras, kus viibib kinnipidamisasutuses, andma üldjuhul lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning kostja ei ole tõendanud, et hageja vajadused oleksid väiksemad, hindab kohus hagejate nõude suurust oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades

§ 233lg 2 järgi PKS § 99 arvesse võttes.

Kuigi käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt 292 eurot ehk elatist alla miinimummäära, mistõttu puudus hagejal kohustus kulude suurust tõendada, on hageja esitanud 25.09.2021 seisukoha lisadena üürilepingud, arved ning pangakonto väljavõtted, analüüsib kohus alljärgnevalt, kas hageja eluasemekulud moodustavad 250 eurot kuus või on väiksemad. Kohtule esitatud 15.06.2021 üürilepingu, kehtivusega 01.07.2021-01.07.2022 kohustub xxx tasuma üüri 90 eurot (tlk 43 pöördel kuni 44 pöördel). Hageja ema on xxx osanik (tlk 98). 26.12.2020 üürilepingu, kehtivusega kuni 21.12.2021 kohustus E N tasuma 3-toalise korteri eest üüri 700 eurot (tlk 45 p 4.1), millele lisanduvad kommunaalkulud (tlk 45 pöördel p 4.7). Kõrvutades omavahel xxx korteri kasutamise eest esitatud arveid (tlk 31 pöördel – 37) hageja esitatud pangakonto väljavõtetega arvete tasumise kohta (tlk 42 pöördel – 43), nähtub, et korteri kasutamise eest ei ole alati arvetel kajastatud summa. Näiteks 02.03.2021 on tasutud arve nr 01/130221 eest 875,46 eurot, kuid arve nr 01/130221 on esitatud summas 927,64 eurot (tlk 32); 22.04-2021 on tasutud arve nr 01/150421 eest 874,12 eurot, kuid arve nr 01/150421 on esitatud summas 924,30 eurot (tlk 33 pöördel). Seetõttu lähtub kohus eluasemekulude arvestuses hageja 5

(8)esitatud pangakontode väljavõttest, mis kajastab korteri kasutamise eest tasumist. Kohtu hinnangul on keskmine eluasemekulu summas 875,50 eurot (8 754,98/10). Kuna hageja väitel elab korteris neli
(4)inimest ja kostja ei ole seda väidet ümber lükanud, moodustab hageja eluasemekulu suuruseks keskmiselt 218,88 eurot kuus. Kohus lisab, et kuigi teatav vastuolu on ka esitatud lepingu kuupäevade ning kehtivuste osas ning 15.06.2021 kuupäeva kandva üürilepingu järgi on üürnikuks xxx, ei ole kostja vaidlustanud väidet, et hageja ei ela xxx. Samuti ei ole kostja tõendanud oma vastuväidet, et korteri kommunaalkulud tasub riik. Kokkuvõtvalt ja arvestades, et asjas esitatud asjaoludest nähtub, et hageja puhul on tegemist imikuga, kes igapäevaselt veel mähkmeid, mähkmekreeme jmt hügieenitarbeid, D-vitamiini, jätkupiimasegu ning alates 4.elukuust lisatoitu, riideid ning selleks, et hagejale oleks tagatud keskmise kvaliteediga elukeskkond, mitmekesine ning vastavalt eale tervislik ja ökoloogiliselt puhas toidulaud, vastavad kohtu hinnangul hageja mõistlikud vajadused toidule, hügieenile, transpordile, huvitegevusele kuni 31.12.2021 kehtinud PKS-s kehtestatud elatise miinimummäärale.
  1. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 292 eurot kuus.
  2. Kostja märgib, et hageja vajadused on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905 p-s 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad)( viidatud Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mg lapsetoetus.
  3. Kohus tegi päringu Maksu-ja Tolliametile, xxx, pankadele, kinnistusraamatusse, äriregistrisse ja liiklusregistrisse hageja ema ja kostja varalise ning majandusliku olukorra väljaselgitamiseks. Maksu- ja Tolliameti andmetel tehti hageja emale perioodil 08.2020 kuni 10.2021 (tlk 87) väljamakse 2021.aasta augustis summas 1 168 eurot (bruto) ja
  4. aasta septembris 584 eurot (bruto). Kostja töötasu saamist on deklareeritud 2020.aasta augustist kuni oktoobrini vastavalt 355,48 eurot, 584 eurot ja 584 eurot (tlk 88). Summad on bruto summana kajastatud. Kostja K-Raha konto väljavõttest nähtub, et perioodil 01.08.2020 kuni 16.08.2021 on kostjale laekunud sissetulekuna kokku 2 040 eurot (tlk 71-73)16.08.2021 seisuga on kostja konto lõppjääk 803,32 eurot ja 30.09.2021 seisuga 502,81 eurot (tlk 72 pöördel). Hageja ema omab kontot LHV pangas (tlk 76-76 pöördel) ja blokeeritud arvelduskontot Swedbankis (tlk 80). Alates hageja sünnist xxx on laekunud hageja ema kontole (tlk81-83) elatis R R O R kasuks. Ülekandeid on teostatud ka A P kontolt Hageja kummalgi vanemal kinnisvara puudub. Hageja ema on seotud xxx ja xxx-ga (tlk 95). xxx-s omab hageja ema osalust, millele on täiteasjas 022/2021/3785 raames Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt seatud keelumärge (tlk 98). Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 31.10.2020 perioodi 01.01.2019 – 31.12.2019 kohta. Majandusaastaaruande kohaselt oli nimetatud ettevõtte kasum 2019.aastal 2 742 eurot (tlk 106). Kostjal seoseid äriühingutega puuduvad (tlk 96). Hageja emale kuulub liiklusregistri andmetel 2006.aasta xxx, millele on samuti seatud keelumärge (tlk 107). Kostja nimel sõidukeid ei ole (tlk 108). Hageja emal on lisaks hagejale veel kaks alaealist ülalpeetavat (tlk 92). Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et ka kostjal on lisaks hagejale kaks
(2)alaealist ülalpeetavat (tlk 125 – 125 pöördel). Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et hageja vanemad on varaliselt ja majanduslikult võrdsed. Lähtudes aga kostja KRaha kontol nähtuvaid sissetulekute ja väljaminekute suurust ning konto seisu ning kuna kostja ei tõendanud kohtu selgitustest hoolimata, et ta täidab teiste alaealiste suhtes 6
(8)ülalpidamiskohustust ning kui suured on teiste alaealiste laste igakuised vajadused ja milline on kostja teiste laste emade panus laste ülalpidamisse ning arvestades, et ka hageja emal on lisaks hagejale veel alaealisi ülalpeetavaid, asub kohus seisukohale, et kostja majanduslik seisukord ei on sedavõrd halb, et see ei võimaldaks lapsele tasuda miinimummääras elatist. Sellest tulenevalt puudub kohtu hinnangul alus hageja elatise vähendamiseks saadavate riiklike peretoetuste arvelt.
  1. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis summas 292 eurot perioodi 01.09.2021 kuni 31.12.2021 eest.
  2. Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada PKS § 101 lg 1 – 5 sätestatut. Kohtu ette ei ole toodud, et kostja sissetulek oleks oluliselt suurem või väiksem eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mistõttu tuleb elatise arvestamisel aluseks võtta 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk – 1448 eurot. Lastetoetus kokku on 60 eurot (kuna hageja vanematel ei ole rohkem ühiseid lapsi, siis elatise kalkulaator suurperetoetust ei arvesta) ja pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Lastetoetus tuleb tuleks jagatuna kahele ning arvestada elatise summast. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) elatisemäär hageja osas 213,44 eurot. kohaselt on seadusjärgne Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS § 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Kohus võib elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas PKS §s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 213,44 eurot, kuid mitte alla PKS § 101 lg 3 – 5 sätestatud määra.
  3. Hageja nõude osas välja mõista kostjalt elatis ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus PKS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei tasunud hagejale elatist vajalikus ulatuses perioodil 01.06.2021 kuni 31.08.202 ning hageja on esitanud juba
  4. aasta augustis elatise nõude kohtusse, on tagasiulatuva elatise väljamõistmine põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole kostjalt elatise tagasiulatuv väljamõistmine tema suhtes ebaõiglane ega pane teda ka majanduslikult nii halba seisukorda, et ta seda teha ei saaks ega suudaks. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.06.2021 kuni 31.08.2021 eest summas 876 eurot
  5. Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas, mis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole. 22.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et kostja on kohustatud elatise tasuma hageja seadusliku esindaja E P arvelduskontole nr xxx. 7

(8)23. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 24.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 25. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.