1-21-2689/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-2689 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. veebruari 2022 määrus Tarmo Mednisele Tartu Maakohtu
3. mai 2021 otsusega mõistetud karistuse KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Tarmo Mednise (Mednis; isikukood 39504296515) kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. veebruari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Valga Advokaadibüroo kaudu 70 (seitsekümmend) eurot 80 senti, sh käibemaks 11 (üksteist) eurot 80 senti, vandeadvokaat Otto Preemile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. Mõista süüdimõistetu Tarmo Medniselt välja riigituludesse punktis 2 nimetatud menetluskulud Süüdimõistetu Tarmo Mednisel tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 11.05.2021 otsusega, mis jõustus 27.05.2021, karistati Tarmo Mednist KarS § 424 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui T. Mednis ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX; ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 ja lg-s 4 sätestatud kohutusi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena T. Medniselt ära sõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.
9. 25.01.2022 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles pöörata täitmisele T. Mednisele mõistetud karistus.
10. Tartu Maakohtu 23.02.2022 määrusega pöörati täitmisele T. Mednisele mõistetud karistus ja saadeti T. Mednis vanglasse karistust kandma 6 kuuks. 3.
11. Erakorralisele ettekandele lisatud 07.01.2022 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti samal kuupäeval kell 16.10 Võru linnas Niidu 8 Grossi poe parklas indikaatorvahendiga T. Mednise joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja T. Mednise ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,330 milligrammi alkoholi. Samuti tuli T. Mednise suust alkoholi lõhna, tema reaktsioon oli häiritud, kõne oli aeglane, ta ei teadnud tänast kuupäeva, tasakaal ja koordinatsioon olid kergelt häiritud ning ta värises. T. Mednis avaldas, et ta hakkas eelmisel õhtul viina ja õlut jooma. Kriminaalhooldusametnikule antud 17.01.2022 kirjalikus selgituses märkis T. Mednis, et ta oli pikemat aega kaine, selle aja jooksul tekkisid mured ja probleemid ning ta otsis alkoholist lõõgastust, kuigi teadis, et ei tohi alkoholi tarvitada. Nüüd on T. Mednis uuesti jalule saanud, mõistab, et alkohol pole murede lahendaja ja palub et talle antakse viimane võimalus. Kohtuistungil selgitas T. Mednis täiendavalt, et ta jõi 06.01.2022 õhtul kaaslastega kolmekesi 1 liitri õlut ja 0,5 liitrit viina. Ta tarvitas alkoholi, sest tal juhtus silmaga õnnetus ja ta sattus haiglasse. Pärast haiglast välja tulekut ei võinud T. Mednis tööd teha ja nägemine polnud kõige parem ning ta kuskilt nagu otsis, et rõõmsamaks nagu saada. T. Mednis suudab tegelikult alkoholist eemal olla, kui ta tahab, aga lihtsalt keeruline on ja tal on palju jamasid olnud. Sellest on raske välja tulla ja kuna T. Mednisel on sõltuvus, siis sellega peab iga päev võitlema. Vahel võivad isud tulla. 3.
12. Sisuliselt põhjendab T. Mednis alkoholi tarvitamise keelu rikkumist üsna tõsise alkoholisõltuvusega. Kuigi alkoholisõltlasele võib alkoholi tarvitamisest hoidumine olla üle jõu käiv kohustus, ei väära see vajadust hoida ära uute kuritegude toimepanemist ja saada alkoholi tarvitamine kontrolli alla. Järelikult juhul, kui kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetu pole võimeline täitma tema õiguskuulekuse tagamiseks vajalikke kohustusi ja vabaduses viibimise tingimusi, tuleb kaaluda mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Arvestades eelnevat, polnud T. Mednisel KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse eiramiseks mõjuvat põhjust. Kuna T. Mednis teadis, et tal on keelatud alkoholi tarvitada, pani ta rikkumise toime tahtlikult. 3.
13. Kriminaalhoolduse käigu kohta tervikuna leidis maakohus, et määruse tegemise ajaks on T. Mednis viibinud kriminaalhooldusel ca 9 kuud ja tegemist on esimese erakorralise ettekandega. T. Mednis tarvitas kõigepealt alkoholi 07.06.2021 ja 09.06.2021 (s.o ca 2 nädalat pärast kriminaalhoolduse algust), mille eest koostas kriminaalhooldusametnik talle 12.07.2021 esimese kirjaliku hoiatuse. Samal päeval esitas T. Mednis tõendi, et ta osaleb alates 16.04.2021 riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis Kainem ja tervem Eesti. Edasi tarvitas T. Mednis alkoholi 18.08.2021 (s.o ca 1 kuu pärast esimest kirjalikku hoiatust), mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 30.08.2021 teise kirjaliku hoiatuse. Samuti lasi T. Mednis 25.08.2021 teha endale alkoholivastase protseduuri (nn torpeedo). Vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et T. Mednis tarvitas 07.01.2022 (s.o veidi enam kui 4 kuud pärast teist kirjalikku hoiatust) taas alkoholi. 3.
14. T. Mednis on rikkunud kriminaalhoolduse ajal 4 korda alkoholi tarvitamise keeldu ning jätkanud alkoholi tarvitamist vaatamata hoiatustele, programmis Kainem ja tervem Eesti osalemisele ning 25.08.2021 alkoholivastasele protseduurile. Kohtuistungil selgitas T. Mednis täiendavalt, et tema alkoholiprobleem algas 21-aastaselt. Arvestades, et T. Mednis on praegu 26-aastane, on tema alkoholiprobleem kestnud järelikult 5 aastat. Samuti ütles T. Mednis, et ta on juba aastaid tagasi seoses alkoholisõltuvusega abi otsinud, on ka varem osalenud programmis Kainem ja tervem Eesti ning viibinud alkoholisõltuvuse tõttu haiglaravil. T. Mednisel on olnud mitu psühhiaatrit ning ta on saanud antidepressante, rahusteid ja unerohtusid. Nüüd pole T. Mednis enam ravimeid võtnud ja arst vähendas samuti ravimite hulka, sest T. Mednisel tekkis rahustist võõrustusseisund ja ta oli sellepärast ka haiglas. 2 T. Mednis on saanud ka seoses alkoholiprobleemiga tablette, kuid üks ravim ajapikku ei mõjunud enam ja teine, mida kirjutatakse ka narkosõltlastele, ei sobinud talle. Järelikult pole T. Mednise alkoholiprobleemi lahendamiseks piisanud ka psühhiaatrilisest abist, ambulatoorsest ravist ega statsionaarsest haiglaravist. T. Mednis pole suutnud hoolimata kõigest eelnevast alkoholi kuritarvitamist lõpetada. 3.
15. Puudub veendumus, et T. Mednis on võimeline edasise katseaja jooksul alkoholi tarvitamisest hoiduma. Kuna T. Mednise katseaeg lõpeb 11.07.2022, peaks ta katseaja edukaks läbimiseks loobuma alkoholi tarvitamisest täielikult järgnevaks peaaegu 5 kuuks. Pidades silmas, et T. Mednis pole senise katseaja jooksul suutnud kordagi 5 kuud kaine püsida, pole kohtul objektiivset alust arvata, et see õnnestub edaspidi. Kuna T. Mednis selgitas alkoholi tarvitamist stressi ja pingetega, võib uue samalaadse rikkumise tingida mistahes igapäevaelus ette tulev stressiolukord. Taolises olukorras on katseaja samadel tingimustel edasi kulgeda laskmine perspektiivitu. Kuigi T. Mednis arvas, et nüüd on hirm töövõimetustoetuse ja kodu kaotuse tõttu piisavalt suur, et motiveerida teda alkoholist hoiduma, siis maakohus sellega ei nõustunud. Kõik leebemad meetmed, mis aitaksid ära hoida alkoholi kuritarvitamist, on ammendunud. Määruskaebus
16. Tartu Maakohtu 23.02.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu T. Mednise kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, kes palub tühistada maakohtu määrus, jätta erakorraline ettekanne rahuldamata ning pikendada süüdimõistetule määratud katseaega. Vaidlust ei ole selles, et T. Mednis on erakorralises ettekandes toodud rikkumised toime pannud. 4.
17. T. Mednis on eksimusi tunnistanud, kahetsenud ning andnud toimunu kohta ka avameelseid selgitusi. Küll on süüdlane märkinud, et ta ei soovi kanda reaalset vangistust ning leiab, et suudab edaspidi kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi asjakohaselt täita, mistõttu tuleks pikendada katseaega. 4.
18. Kaitsja toob välja, et süüdimõistetu ei ole sisuliselt 10 kuud kestnud katseaja jooksul uut kuritegu toime pannud. Seega on katseaeg vähemalt osaliselt oma eesmärgi täitnud. Ka on T. Mednis teinud kriminaalhooldajaga koostööd. Kriminaalhoolduse eesmärgiks on kaitsja hinnangul eeskätt isikul väljakujunenud ekslike väärtushinnangute ja ellusuhtumise muutmine, süüdlase resotsialiseerumise tagamine ning lõpptulemina olukorra loomine, mil katseaja läbimisjärgselt asub süüdlane õiguskuulekale teele ning hoidub edasises uute kuritegude toimepanemisest. T. Mednise puhul on eesmärk täidetav. 4.
19. Kaitsja annab ülevaate T. Mednise katseaja kulgemise osas ning leiab, et alates 18.08.2021 kuni kohtumääruse tegemiseni ehk 6 kuu jooksul oli süüdimõistetul ainult 1 rikkumine. Ehk süüdimõistetu on teinud märkimisväärseid pingutusi olukorra stabiliseerimiseks. Süüdimõistetu on lasknud teha endale alkoholivastase protseduuri ehk nn torpeedo. T. Mednis on jätkanud osalemist programmis Kainem ja tervem Eesti, kus ta on saanud tuge ja abi. Alkoholisõltuvus on psüühikahäire ning sõltuvusest vabanemise kandvaks eelduseks on lisaks nõustamisele ja ravile eelkõige isiku poolt oma sõltuvuse tunnistamine. T. Mednis on töövõimetu isik ning töövõimetuse on tinginud süüdlasel diagnoositud psüühikahäire, mis mõjutab tema igapäevakäitumist. Seda enam tuleb hinnata T. Mednise jõupingutusi alkoholisõltuvusest vabanemiseks ning senist kriminaalhooldust ei saa lugeda ebaõnnestunuks. Karistuse täitmisele pööramine tähendaks kõikide positiivsete muudatuste elimineerimist. Isik kinnitas maakohtus, et tal esineb tahe olukorda muuta ning täita edasises kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
21. Vaidlust ei ole selles, et T. Mednis on rikkunud kriminaalhooldusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tulenevalt nii kriminaalhoolduse käigust kui ka maakohtu istungil antud selgitusest on ilmne, et süüdimõistetu ei ole võimeline täitma talle pandud kohustust, mistõttu ei ole võimalik talle veelkordselt võimaluse andmine ega katseaja pikendamine. Proportsionaalne on pöörata mõistetud kandmata karistus täitmisele. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. See, et isik ei ole toime pannud uut kuritegu, on küll positiivne, kuid see on vaid üks nõuetest, mida süüdimõistetul tuleb kriminaalhooldusel olles täita. Käesoleva erakorralise ettekande aluseks on küll üks alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, kuid kogu kriminaalhooldust ilmestab siiski mitte kuigi edukas möödumine seoses täiendava kohustusega. Nii on kriminaalhooldusametnik koostanud süüdimõistetule ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumiste eest 2 kirjalikku hoiatust. Kõik kriminaalhoolduse nõuded on süüdimõistetule võrdses ulatuses täitmiseks kohustuslikud. Seega, arvestades rikkumist ning süüdimõistetu isikut, võib ka talle määratud kohustuste täitmata jätmisel mõistetud karistuse täitmisele pöörata. Ringkonnakohus peab küll positiivseks, et süüdimõistetu on üritanud oma probleemiga tegeleda, kuid ka isik ise on välja toonud, et ta on tegelenud ka varem alkoholi probleemiga, kuid seda edutult. Ka käesoleval ajal programmis Kainem ja tervem Eestis osalemisel ning n-ö alkoholivastaseks raviks torpeedo paigutamisel ei ole olnud süüdimõistetu käitumisele mitte mingisugust mõju. Sattudes raskemasse või probleemsesse olukorda, naaseb süüdimõistetu endale tuttava käitumise juurde ning jätkab vaatamata kohtuotsusega pandud keelule alkoholi tarvitamist. Millele peaks tuginema kohtu veendumus, et süüdimõistetu on just nüüd muutunud, kohtule ei nähtu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud ühtegi sisulist argumenti selle kohta, miks ei ole karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud kriminaalhoolduse nõuete rikkumise, süüdimõistetu rikkumine on tahtlik, puuduvad õigustavad asjaolud ning ainus proportsionaalne meede rikkumistele reageerida on karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on näidanud oma käitumisega, et ta ei ole võimeline kriminaalhooldusele alluma, mistõttu leebemate meetmete kohaldamine on välistatud. Kriminaalhooldus on karistus nagu vangistus, mida tuleb täita tervikuna, kuid millest süüdimõistetu aru ei saa.
22. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 30 minutit, konsultatsioonile kaitsealusega 10 minutit ja määruskaebuse koostamisele 60 minutit, mille eest taotleb tasu 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kaitsealusega suhtlemisele kulunud ajale. Küll leiab kolleegium, et maakohtu määrus on ei ole nii mahukas, et tutvuda sellega 60 minutit, sellega tutvumisele kulunud aeg oleks põhjendatud 15 minuti ulatuses. Ka määruskaebuse maht ei vasta 60 minutile. Selles on korratud üle maakohtu järeldusi, asjakohased argumente on vähe ning mahu suurendamiseks on kaasus koostatud fondi-suurusega 14, tavapärase suuruse 12 asemel. Määruskaebuse koostamise eest on põhjendatud tasutaotlus 40 minuti ulatuses. Seega kokku on põhjendatud tasutaotlus 65 minuti ulatuses, s.o summas 70,80 eurot, sh käibemaks 11,80 eurot. 4 KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 70,80 eurot hüvitada T. Mednisel.
23. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
24. veebruari 2022 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Ingeri Tamm 5 /allkiri/ Erkki Hirsnik