) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Kaimar Linder süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2, § 4231 ja § 215 lg 1 (episood 28.09.2021.
lg 1 alusel välja mõista Kaimar Linderilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot ja riigi õigusabi tasu 220 (kakssada kakskümmend) eurot 56 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1201 (üks tuhat kakssada üks) eurot 56 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 100 (ükssada) eurot 13 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700012694 ning selgituse “Kaimar Linder, otsus nr 1-22-1049, menetluskulu“. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kaimar Linder toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise KarS § 215 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema ööl vastu 28.09.2021.a võttis omavoliliselt, ajutise kasutamise eesmärgil ära Viljandi maakonnas xxxxxxxx-xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx talu juurde pargitud A.H le kuuluva sõiduauto Citroen Berlingo registrimärgiga XXX XXX ning sõitis sellega Viljandi maakonnas Viljandi vallas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme 83,5. kilomeetril teelt välja, põhjustades liiklusõnnetuse; 2) korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema olles karistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega 03.09.2019.a korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, mille eest mõistetud karistus ei ole veel kustunud juhtis taas 18.01.2022 kella 17.42 paiku Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Kõpu alevikus Kõpu mõisa teel mootorsõidukit Opel Vectra, registrimärgiga XXX XXX , olles seisundis, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,38 mg/l kohta. Samuti tema 28.09.2021 kella 02.00 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Tartu-ViljandiKilingi-Nõmme mnt 83,5 kilomeetril mootorsõidukit Citroen Berlingo, registrimärgiga XXX 2 XXX , olles seisundis, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,26 mg/l kohta. Nimetatud tahtliku tegevusega rikkus Kaimar Linder kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 3) mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema olles eelnevalt Tartu Maakohtu 03.09.2019 kohtuotsusega nr 1-19-6481 karistatud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis uuesti 18.01.2022 kella 17.42 paiku Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Kõpu alevikus Kõpu mõisa teel mootorsõidukit Opel Vectra, registrimärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 nõuet. Samuti tema juhtis ööl vastu 28.09.2021.a, eeluurimisel tuvastamata kellaajal Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Kõpu alevikus Tamme teel ja 28.09.2021 kella 02.00 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt 83,5 kilomeetril mootorsõidukit Citroen Berlingo, registrimärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 nõuet. Nimetatud tahtliku tegevusega rikkus Kaimar Linder liiklusseadusest § 94 lg 1 tulenevat nõuet, mille järgi mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigus ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 2, § 4231 ja § 215 lg 1 (episood 28.09.2021.a) järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel raskeima karistuse järgi karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 424 lg 2 ja § 4231 (episood 18.01.2022.a) järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel raskeima karistuse järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamine alates 18.01.2022.a. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 215 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3 Tsiviilhagi lahendamine
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu A. H on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1454,90 eurot. Kannatanu tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Kaimar Linderilt 1454,90 eurot A.H kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kaimar Linderi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 220,56 eurot.
lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot jätta riigi kanda.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1201,56 eurot: sundraha 981 eurot ja riigi õigusabi tasu 220,56 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Kaimar Linder on kahtlustatavana kinni peetud 18.01.2022 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 20.01.2022, seega tema vangistuse kandmise alguseks on 18.01.2022. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.