← Eesti

2-21-15191/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev

  1. aprill 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-15191 Tsiviilasi X ja Y avaldus notari kohustamiseks ametitoimingut tegema Vaidlustatud määrus Harju Maakohtu
  2. jaanuari 2022 määrus Kaebuse esitaja ja liik X ja Y määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldajad (määruskaebuse esitajad): X ja Y, ühine lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova Puudutatud isik: Tallinna notar Rainis Int, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja Kaisa Margus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Harju Maakohtu
  4. jaanuari 2022 määrus jätta muutmata
  5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
  6. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta X ja Y kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele
  7. MENETLUSE KÄIK
  8. X (avaldaja I) ja Y (avaldaja II, koos avaldajad) esitasid
  9. septembril 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palusid kohustada Tallinna notarit Rainis Int (notar, puudutatud isik) läbi viima ametitoimingu, millega tõestada avaldajate vahel sõlmitav kooseluleping. Avaldajad leiavad, et notar keeldus õigusvastaselt kooselulepingu tõestamisest. Avaldajate peamised väited on järgmised: - - - avaldaja I on Eesti Vabariigi kodanik ja avaldaja II on Ukraina kodanik, kes avalduse esitamise ajal viibis Eestis viisa alusel, mis kehtis
  10. oktoobrini 2021; avaldajad sõlmisid Taani Kuningriigis
  11. septembril 2016 samasooliste abielu; avaldajad saabusid Eestisse püsivaks elamiseks
  12. aasta sügisel ja avaldaja II esitas
  13. novembril 2020 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse elama asumiseks abikaasa (avaldaja I) juurde. PPA selgitas, et tähtajalise elamisloa taotluse suhtes ei ole võimalik positiivset otsust vormistada, sest abielu sõlmimise ajal avaldajad Taanis ei elanud ega töötanud, vaid üksnes registreerisid abielu riigis, mis tunnustab samasooliste abielu. PPA soovitas avaldajatel sõlmida Eestis notariaalselt tõestatud vormis kooseluleping; Tallinna Perekonnaseisuamet tegi
  14. veebruaril 2021 otsuse nr 1-1-3/468, milles asus seisukohale, et perekonnaseisutoimingute seaduse § 50 lg 1 ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 55 lg 2 järgi puudub alus kanda avaldajate abieludokumendi andmed Eesti rahvastikuregistrisse; PPA keeldus
  15. aprilli 2021 otsusega nr 15.3-3.2/115-1 avaldaja II tähtajalise elamisloa andmisest; avaldaja II vaidlustas selle otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-21-815); avaldaja I pöördus notari poole avaldajate kooselulepingu tõestamise sooviga. Notar keeldus
  16. mail 2021 soovitud ametitoimingu tegemisest, sest avaldajad on abielus ja esineb kooselulepingu sõlmimist välistav asjaolu. Kooselulepingu sõlmimist väljastava asjaolu esinemisel ei ole notaril õigust kooselulepingut tõestada.
  17. Notar vaidles avaldusele vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - - avaldajatel puudub õiguskaitsevajadus ja huvi täiendavalt reguleerida omavahelisi suhteid. Avaldajate ainus eesmärk ja huvi on saada avaldajale II Eestis elamisluba. Sel eesmärgil kooselulepingu sõlmimiseks puudub avaldajatel kaitsmisväärt huvi; avaldajad sõlmisid Taanis abielu ja nende hinnangul kehtib see ka Eestis. Ühtlasi on nad väitnud, et PPA eksis, kui keeldus avaldajale II elamisloa andmisest. Avaldajad soovivad kokkuvõtvalt, et Eesti kohtutes toimuks paralleelselt kaks kohtumenetlust (haldusasi ja käesolev tsiviilasi), mille mõlema eesmärk on avaldajale II elamisloa saamine. Nii kohtusse pöördumine (katsetamine, millises kohtumenetluses saab kiiremini endale soodsa lahendi) ei ole põhjendatud ja koormab põhjendamatult kohtusüsteemi. Samuti tekitab see nii avaldajatele kui ka notarile ebavajalikke kulusid; avaldajate avaldus on ennatlik, arvestades haldusasja. Puudub jõustunud kohtulahend, mis kinnitaks, et Eesti riik avaldajate Taanis sõlmitud abielu ei tunnusta. Jõustunud kohtulahendi olemasolul saaksid avaldajad pöörduda kohtusse avaldusega notari vastu, kui notar oleks keeldunud kooselulepingu tõestamisest; avaldajad kinnitasid notarile, et nad sõlmisid Taanis abielu, st esineb kooseluseaduse (KooS) § 2 lg-s 1 sätestatud kooselulepingu sõlmimist välistav asjaolu. Notar ei saa asuda hindama selle abielu kehtivust puudutavaid asjaolusid. Notariaadiseaduse (NotS) § 41 lg 1 kohaselt on notaril õigus keelduda ametitoimingu tegemisest seaduses sätestatud alusel. KooS § 3 lg 3 koostoimes § 2 lg-ga 1 andsid notarile õigusliku aluse keelduda avaldajate kooselulepingu tõestamisest. MAAKOHTU MÄÄRUS
  18. Maakohus jättis
  19. jaanuari 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldajate kanda, kuid jättis need rahaliselt kindlaks 2

(3)määramata. Maakohus kohaldas KooS § 2 lg 1 ja § 3 lg 3 ning leidis, et notar jättis põhjendatult kooselulepingu tõestamata, kuna avaldajad on abiellunud
  1. septembril 2016 Taanis. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
  2. Avaldajad esitasid
  3. jaanuaril 2022 määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega nende avalduse rahuldada. Avaldajad leiavad, et notari keeldumine on õigusvastane REÕS kohaldamata jätmise tõttu. Kuna Eesti õiguse järgi ei ole võimalik abielu sõlmida samast soost isikute vahel, siis ei saa Taanis sõlmitud abielu lugeda REÕS § 55 lg 2 alusel Eestis kehtivaks. Samuti ei saa lugeda avaldajate abielu Eestis kehtivaks, sest nende elukoht abielu sõlmimise ajal ei olnud Taanis.
  4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis notarile tähtaja sellele vastamiseks. Notar vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  5. veebruaril
  6. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Avaldajad kannavad kaebusega seonduvad menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
  8. Põhjendamatu on avaldajate etteheide notarile, et notar ei kohaldanud REÕS § 55 lg
  9. Välismaal sõlmitud abielu vastavus REÕS § 55 lg 2 tingimustele on õiguslik hinnang, mida notar anda ei saa. Koostoimes KooS § 4 lg 1 p-ga 2 ja § 2 lg-ga 1 tuleneb sama seaduse § 3 lg 3 teisest lausest notarile keeld tõestada kooselulepingut, kui notaril on alust eeldada, et isikud on abielus. Seega ei pea notar kooselulepingu tõestamisel hindama abielu kehtivust, vaid keeldumiseks piisab sellest, et esineb alus eeldada abielu olemasolu. NotS § 37 lg 1 alusel saab notar lähtuda üksnes talle esitatud dokumentidest ja andmetest. Praegusel juhul kinnitasid avaldajad notarile, et nad sõlmisid Taanis abielu ega esitanud dokumente, mis näitaks, et Taanis sõlmitud abielu Eestis ei kehti. Avaldatu põhjal oli notaril alus eeldada abielu olemasolu ning sellest piisab kooselulepingu tõestamisest keeldumiseks.
  10. Avaldajad tõid esile, et PPA
  11. aprilli 2021 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus on vaidlustatud halduskohtus. Viidatud asjas leiti, et avaldajate Taanis sõlmitud abielu Eesti seaduste järgi ei kehti. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kohtuvaidlus selles asjas pooleli. Seega puudub veel kohtulahend, milles oleks õiguslikult siduvalt tuvastatud, et avaldajate Taanis sõlmitud abielu Eesti riik kehtivana ei tunnusta. Ringkonnakohus märgib, et avaldajatel on põhjust pöörduda notari poole alles siis, kui jõustunud kohtulahendiga tuvastatakse avaldajate abielu mittekehtivus Eestis. Sel juhul saavad avaldajad esitada notarile tõendid selle kohta, et abielu Eestis ei kehti.
  12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldajate kanda, sest kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud määrab TsMS § 177 lg 2 järgi rahaliselt kindlaks maakohus. Kuivõrd maakohus ei ole veel määranud menetlusosalistele tähtaegu kulunimekirja esitamiseks ja vastamiseks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus.
  13. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.