Obsah (4)

§ 157§ 159§ 158§ 144

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-13355 Kohtuasi X ava

) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasja täitedokumendiks on Harju Maakohtu

1. augusti 2010 otsus tsiviilasjas nr 2-10-
2. Lähtuvalt kohtutäituri esitatust on avaldus esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud
3. augustil 2010.

§ 157lg 1 enne 5.

aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (

§ 157lg 2).

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse

§ 157lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 1.

märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne

1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
2. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11613, p 13 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Täiteasjas nr 027/2010/2000 oleksid täitedokumendist tulenevad nõuded

§ 157lg 1 kuni 4.

aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varasemalt

1. augustil 2040, seega ei olnud täitedokumendist tulenevad 2 nõuded
2. märtsil 2011 aegunud ja neile hakkas alates
3. märtsist 2011 kulgema kehtiva

§ 157lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg.

VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011, st täiteasjas nr 027/2010/2000 esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 5. aprillist 2021. Muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab

§ 159lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.

Avaldusest lähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile täitmiseks esimest korda

1. augustil 2010, kohtutäituri poolt esitatud tõendist nähtub, et avaldus oli esitatud
2. augustil
3. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega
4. augustil
5. Avaldaja ega sissenõudja ei ole toonud välja muid aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatamise alused teatavaks saanud. Puudutatud isik on välja toonud, et kohtutäitur Risto Sepp on ajavahemikul 16.06.2021 – 09.09.2021 pidanud avaldajalt kinni kokku 2455,79 eurot. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 158

lg 3 ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Vastuseks puudutatud isiku seisukohale, et viivisenõuded ei ole osaliselt aegunud, selgitas maakohus järgmist.

§ 144

kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Käesoleval juhul on puudutatud isik nõustunud asjaoluga, et põhinõue on aegunud. Seega on tulenevalt

§ 144aegunud ka kõik viivisenõuded.

Maakohus leidis seega, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates

1. aprillist
2. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada. Puudutatud isik on 20.09.2021 vastuses esitanud kohtule muu hulgas taotluse, milles palub kohustada avaldajat esitama krediidiasutuse Prepayment Solutions EU SA (Monese) poolt kinnitatud väljavõte arvelduskontolt XXXXXXXXXXXXXXXX alates 24.08.2010 või juhul, kui arvelduskonto on avatud pärast 24.08.2010, siis arvelduskonto avamise kuupäevast kuni 25.08.
3. Taotluse põhjenduste kohaselt sai puudutatud isik 01.07.2021 kohtutäituri raportist teada, et võlgnik esitas avalduse väljamakse saamiseks pensionifondist ning soovis, et väljamakse summas 12 193,27 eurot toimuks tema arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXX krediidiasutuses Prepayment Solutions EU SA, mis tegutseb Belgias ärinime all Monese. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja varjab Belgias kohtutäiturilt ja sissenõudjalt oma sissetulekut ja vara, et hiilida kohtuotsusega tunnustatud nõude täitmisest kõrvale ja raskendada võlausaldaja nõude rahuldamist täitemenetluses. Puudutatud isikul ei ole juurdepääsu avaldaja välismaa arvelduskontole ja ta ei saa kontrollida selle tegelikku seisu. Arvelduskonto väljavõttega soovib puudutatud isik tõendada, et avaldajal olid ja on rahalised vahendid puudutatud isiku nõude tasumiseks, kuid ta on varjanud sissetulekut ja vara välismaa arvelduskontol. Kohtu hinnangul ei ole arvelduskonto väljavõtte väljanõudmine põhjendatud. Vastavalt TsMS § 238 lg 1 esimesele lausele võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et põhinõue on aegunud. Puudutatud isik on aegumisele esitanud vastuväited üksnes viivisenõuete osas, leides, et viivisenõuded ei ole osaliselt aegunud. Kohus on eelnevalt selgitanud, et tulenevalt

§ 144

aeguvad koos põhikohustusest tuleneva nõude aegumisega ka kõrvalkohustusest tulenevad nõuded isegi, kui need eraldi ei oleks veel aegunud. Seega on täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegunud. Kuivõrd nõue on aegunud, siis ei oma kohtu hinnangul tähtsust, mis põhjusel on avaldaja soovinud pensionifondi väljamakse tegemist Belgias 3 asuvale arvelduskontole ja milline on nimetatud arvelduskonto seis. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus puudutatud isiku taotluse rahuldamata. Määruskaebus

1. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Puudutatud isik leiab, et maakohtu seisukoht põhinõude ja põhinõudest tulenevate nõuete aegumisest on osaliselt ekslik. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud täitedokumendist tulenevate nõuete aegumist reguleerivad erinormid ja jättis põhjendamata, miks kohus ei arvestanud asjast puudutatud isiku väidet aegumise vastuväite lubamatusest. Puudutatud isik ei nõustu sellega, et põhinõue on aegunud. Maakohus jättis tähelepanuta, et viivisenõue tuleneb osaliselt rahuldatud põhivõlgnevusest, mille suhtes aegumine ei ole kohaldatav. Kuna rahuldatud põhivõlgnevus ei saanud enam olla aegunud, siis maakohus ei saanud tuvastada, et viivisenõue, mis on arvutatud rahuldatud põhivõlgnevusest on aegunud põhivõlgnevuse aegumise tõttu. Puudutatud isik jäi maakohtus esitatud väidete juurde. Menetluse edasine käik
2. Avaldaja määruskaebusega nõustu.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata.
5. Täitemenetluses oli täitedokumendiks
6. augusti
7. a tagaseljaotsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 45 522,23 krooni, kõrvalnõuded summas 12 378,92 krooni, millest viivis on 8358,83 krooni ja intress on 4020,09 krooni. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks alates
8. märtsist 2010 välja viivise põhinõudelt (45 522,23 kroonilt) määras 0,02% päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus tunnistas tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. Kohtute Infosüsteemi (KIS) kohaselt jõustus tagaseljaotsus
9. oktoobril
10. Tagaseljaotsuse jõustumisest sai hakata kulgema aegumistähtaeg. Seetõttu leidis maakohus ebaõigesti, et täitedokumendist tulenevad nõuded oleksid enne
11. aprilli 2011 kehtinud

§ 157lg 1 kohaselt aegunud kõige varasemalt 24.

augustil 2040. Tagaseljaotsuse jõustumise ajal kehtinud

§ 157

lg 1 järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Lõike 2 kohaselt algas nõude aegumistähtaeg kulgema kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Järelikult oleks nõue ilma aegumise katkemist või peatumist kaasa toovate asjaolude 4 esinemiseta

-i

1. juulil 2002 jõustunud redaktsiooni kohaselt aegunud hiljemalt
2. oktoobril 2040.

-i 5. aprillil 2011 jõustunud muudatustega muudeti § 157 lg-t 1 ja nähti ette, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on varasema 30 aasta asemel 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 esimese lause kohaselt kohaldatakse

§ 157lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011.

aasta

1. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
2. aasta
3. aprilli kehtinud

§ 157

lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui sama lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud

§ 157lg-t 1.

Kuna praeguses asjas ei olnud kohtuotsusega tunnustatud nõue

1. aprilli 2011 seisuga aegunud ning enne
2. aasta
3. aprilli kehtinud

§ 157

lg 1 kohane aegumistähtaeg (30 aastat) ei lõpeks varem kui alates nimetatud kuupäevast kehtiva

-i redaktsiooni § 157 lg-s 1 nimetatud tähtaeg (10 aastat), tuleb kohtuotsusest tuleneva nõude täitmise aegumisele kohaldada

§ 157lg-t 1 selle 5.

aprillist 2011 kehtivas redaktsioonis. Riigikohus on VÕSRS ajavahemikul

1. aprill 2011 kuni
2. märts 2016 kehtinud redaktsiooni § 9 lg 4 esimese ja teise lause põhjal järeldanud, et enne
3. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
4. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (RKTKo asjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja asjas nr 3-2-1-141-13, p 22). VÕSRS
5. märtsist 2016 kehtivas redaktsioonis on
6. märtsi 2011 asemel viidatud
7. aprillile
8. Seega enne
9. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõudele hakkas
10. aprillil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. Seega hakkas praeguses asjas vaidluse all olevale nõudele
11. aprillil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mistõttu sai nõue kõige varem (s.o ilma peatumiste ja katkemisteta) aeguda
12. aprillil
13. Seega asus maakohus õigesti seisukohale, et nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates
14. aprillist
16. Puudutatud isik leiab, et viivisenõue on osaliselt aegumata, sest viivisenõue, mis on arvutatud rahuldatud (tasutud) põhivõlgnevuselt ei saanud aeguda põhivõlgnevuse aegumise tõttu.

§ 144

sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.

§ 144mõtte kohaselt aegub koos põhinõudega ka sellest tulenev viivisenõue.

Kolleegium selgitab, et viivisenõue on kõrvalkohustusena sõltuv põhinõudest. Nõude aegumine on seotud selle sissenõutavaks muutumisega. Kui põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue. Nii põhinõude kui ka viivisenõude aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma. Kohustatud pool võib tasuda põhivõla, olenemata selle aegumisest. Kohtuotsuse alusel põhivõla tasumine ei võta võlgnikult aga õigust esitada viivisenõudele aegumise vastuväide, tuginedes põhinõude aegumisele (vt ka RKTKo asjas nr 3-2-1-41-07, p 25). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium sellega, et aegumata põhivõla tasumisel ja sellelt viivise tasumisel on erinevad aegumistähtajad. Kuigi avaldaja võis tasuda täitemenetluses aegumata põhivõla, siis ei muuda see aegumistähataja kulgemise algust. Eeltoodust tulenevalt aegusid tagaseljaotsusest tulenevad nõuded

1. aprillil
3. Puudutatud isik leiab, et aegumise vastuväide on lubamatu, sest võlgnik esitas avalduse väljamakse saamiseks pensionifondist ning taotles, et väljamakse summas 12 193,27 eurot tehtaks tema pangakontole, mis asub välisriigi krediidiasutuses. Võlgnik on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. 5 Kolleegium märgib, et kui pensionifondi maksete tegemise lõpetamise ja raha väljavõtmise avaldus on esitatud registripidajale hiljemalt
4. märtsil, siis vabastatakse isik pensionifondi sissemakse tasumisest alates
5. septembrist ning isikule makstakse raha välja septembris (vt ka KoPS § 431 lg 2). Maakohtule esitatud raportist nähtuvalt on võlgnik avalduse esitanud
6. veebruaril
7. Seega raha väljamaksmise aeg oli septembris 2021 ehk ajal, mil tagaseljaotsusest tulenevad nõuded olid juba aegunud. Kolleegium märgib, et üksnes konto olemasolu välisriigi krediidiasutuses ei ole hea usu põhimõtte vastane. Puudutatud isik ei ole välja toonud asjaolusid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et aegumisele tuginemine võib olla välistatud vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.
8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Avaldaja teatas kohtule, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 6