KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-21-11901 Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2022, Pärnu Tsiviilasi Aktsiaseltsi

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Pärnu Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital hagi M. H. vastu põhivõlgnevuse 17 500,56 euro, viiviste 603,89 euro, sissenõudekulu 30 euro ning täiendava viivise väljamõistmiseks. Kohus määras asjas kohtuistungi ajaks 21.04.

2. Pooled teatasid kohtule, et on jõudnud kokkuleppele, kohus tühistas kohtuistungi. 21.04.2022 esitati kohtule hageja esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetavas summas ja hüvitatavate menetluskulude suuruses ning kogusumma osamaksetena tasumise korra ja tähtajad.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 4 alusel kohus menetleb kompromisslepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus määrusega 2

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb poolte esitatud kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsioonis kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab kompromissi tekstis sisalduvaid viiteid kompromissi tingimuste numbritele, kokkuleppe sisu muutmata. Menetluskulude jaotus 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on selles asjas kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole menetluses tasutud riigilõivust ning poolte muud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kompromiss sisaldab ka hüvitatava riigilõivu suurust. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra

§ 174lg 1 kohaselt kindlaks menetluskulude suurust.

7. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja 29.07.2021 tasunud riigilõivu 900,00 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb

§ 150

lg 2 p 1 ja hageja taotluse alusel hagejale tagastada menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 450,00 eurot, ja kanda see hageja näidatud pangakontole. 8. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3