← Eesti

4-21-4184/26

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2022.a, Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-21-4184 (väärteoasi 940021000402) Kohtunik Larissa Prokopenko

§ 5

lg 7 p 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt tohib sokule pidada varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti

  1. juunist
  2. jaanuarini ning ajujahti ja jahti FCI
  3. ja
  4. rühma kuuluva jahikoeraga
  5. oktoobrist 31.jaanuarini. Sellega pani Piotr Raudis toime väärteo Jahiseaduse § 57 järgi. 29.10.2021 tegi Keskkonnaameti keskkonnakaitse vaneminspektor Kristian Taro väärteoasjas nr 940021000402 otsuse, milles pidas tõendatuks Piotr Raudis poolt Jahiseaduse § 57 järgi väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena Jahiseaduse § 57 järgi rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. 01.11.2021 esitas Piotr Raudis kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusel puudub tõendusbaas. Isik vaidlustab väärteo toimepanemise fakti ning karistuse määramist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Menetlusalune isik Piotr Raudis andis ütlusi, et sõitis S.Miga enda maaüksusele Kopli, Mäetaguse vallas, et vaadata, mis töid on vaja teha kraavi puhastamiseks. Tema oli Mi xxx roolis. Oli umbes kell 17-18, oli veel valge. Alati kui metsa läheb, on tal kaasas karabin ja teeb lasud, et loomad ära jookseks. Kui nad jõudsid kohale, tegi 1 lasu õhku, metsa poole ja kitsed jooksid. Nad sõitsid selle kohani, kus kitsed üle tee jooksid. Tuli autoga jahimees ja tekkis konflikt. Ta arvas, et nad pidasid jahti, püüdis avada auto tagumist ust, kuid tõmbas ukselingi ära. Nad sõitsid koju, et vältida konflikti. 10 minuti pärast tuli politsei, kontrollis autot ja lahkus. Kits leiti teisest kohast öösel, 100 m eemal metsast ning kits oli 50 m edasi läinud. Kui on kasutatud ekspansiivse poolkestaga kuuli, siis loom kukub kohapeal maha, ei liigu enam. Menetlusalune isik vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et ta on jahimees 20 aastat. Relva ei võta vaid siis kaasa, kui läheb maatükile tehnikaga. Lasu tegi autost. Kitsekarja nägi enne lasku. Ei ole jahiseltsi liige, laseb väiksemaid loomi oma maaüksusel, jahiluba selleks pole. 2

(6)Metsas on relv kaasas enesekaitseks. Sokk polnud lastud tema relvast, kuna tema kaliibriga sellist haava tekitada ei saa. Tunnistaja S M andis ütlusi, et sõitis kevadel Piotr Raudisega viimase maaüksusele oma autoga. Piotr oli roolis. Metsa vahel mingil ristmikul jäi Piotr seisma ja tegi relvast lasu. Ta ei mäleta, kust Raudis lasi, tema istus juhi kõrvalistmel. Enne lasku ja pärast seda ta loomi ei näinud. Nende juurde tuli tume auto, kust väljus meesterahvas ja hakkas karjuma, et on tunda püssirohu lõhna. Ta püüdis avada auto tagumist ust ja lõhkus käepideme ära. Nad keerasid ringi ja sõitsid koju. Mõne aja pärast tuli politsei. Kontrolliti relvi ja koostati mingi paber. Siis tuli keskkonnainspektor relva kontrollima ja talle teatati, et metsas leiti kits. Tunnistaja vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et ta on jahimees 10-15 aastat. Sel korral tal relva kaasas polnud, vahel võtab metsa relva kaasa, kuna loomad võivad rünnata. Nad sõitsid Mäetaguselt läbi ja keerasid vasakule kruusateele. Tunnistaja M M andis ütlusi, et 14.04.2021 kella 19.30 paiku sõitis Mäetaguse – Iisaku mnt-l Metsküla poole ja
  1. km-l nägi seismas musta maasturit, relvatoru aknast väljas ja juhi poolt kõlas lask. Ta sõitis autole ette ja läks juhiakna juurde. Kõrvalistmelt väljus tunnistaja. Küsis meestelt mis nad seal teevad, kuna see on tema jahiala. Ta tundis püssirohu lõhna. Temale midagi ei vastatud ja ta ütles, et kutsub politsei ja keskkonnainspektori. Mehed istusid autosse ja sõitsid minema. Ta jõudis teha ka paar pilti ja helistas
  2. Ta teatas juhtunust jahiseltsi esimehele ja paarile sõbrale, läksid sündmuskohale ja leidsid paari minutiga haavaga kitse. Lask oli tehtud samas suunas, kust leiti kits. Edastas info nr 1247, kohale tulid keskkonnainspektorid ja tegid toimingud. Kuuli ei leitud. Tunnistaja vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et tema on jahimees aastast
  3. Kits oli lastud vintpüssiga, mitte sileraudsega. Kui laste sileraudsest sellisel vahemaal nagu siin, oleks haav olnud 2 ja rohkem cm, kui vintpüssist siis vähem kui 1 cm. Kuuli sisenemise diameeter ei saa olla suurem. Kitsel oli 1 kuuli haav kehas. Loom oli tabamise kohast liikunud edasi 10-15 m. lastud oli lagedal ja ta läks metsa alla. Hakkas juba pimedaks minema, kui looma leidsid. Sellel kohal, kus auto seisis on tee tamm kõrge, kahel pool on maa madalamal ja relvatoru oli suunatud alla poole, mitte üles. Kitsi ta enne ega peale lasku ei näinud. Sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabeliga ja skeemiga (VT toimik lk 3-16), kus 14.04 ja 15.04.2021 vaadeldakse Alutaguse vallas Metsakülas Mäemetsa maaüksusel leitud isast metskitse surnukeha ja selle ümbrust. Metskitse vasakul küljel olev haav on oluliselt suurem, kui paremal küljel. Skeem ja fotod (VT t lk 23-25), kus tunnistaja M.M märkis ära kitse leidmise koha ja sõiduauto xxx asukoha ning fotod xxx reg nr xxx Skeem (VT t lk 28), kus P.Raudis märgib ära koha, kust sooritas lasu. Jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaks määramise akt nr Iv-7-20/21-00017 (VT t lk 31), kitse küttimisega tekitatud kahju 400 eurot. Karistusregistri väljavõte (VT t lk 32), mille kohaselt on Piotr Raudisel puuduvad kehtivad karistused. Keskkonnaameti ettepanek keskkonnakahju vabatahtlikuks hüvitamiseks (VT t lk 37-38) Piotr Raudisele. 3
(6)KOHUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku ja tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Nagu nähtub 05.10.2021 koostatud väärteoprotokollist ja 29.10.2021 otsusest väärteoasjas nr. 940021000402, on menetlusalune isik rikkunud ja pani toime väärteo Jahiseaduse § 57 järgi. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt 14.04.2021 ajavahemikul 19.00 – 20.00 küttis Piotr Raudis Ida-Virumaa Alutaguse vallas Metskülas Mäetaguse jahipiirkonnas väljaspool metskitsele kehtestatud jahiaega ühe metskitse (soku),

§ 5

lg 7 p 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt tohib sokule pidada varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti

  1. juunist
  2. jaanuarini ning ajujahti ja jahti FCI
  3. ja
  4. rühma kuuluva jahikoeraga
  5. oktoobrist 31.jaanuarini. Väärtegu oli kvalifitseeritud Jahiseadus § 57 järgi. Jahiseaduse § 57 sätestab, et keelatud vahendiga, keelatud viisil, keelatud ajal või keelatud kohas jahipidamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et metskits oli lastud keelatud ajal. Piotr Raudis vaidlustab asjaolu, et tema lasi metskitse. Pjotr Raudis oli teadlik, et
  6. aprillil on jahipidamine metskitsele keelatud. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik küttis metskitse, kes oli leitud Metskülas. 4

(6)Piotr Raudise ütluste kohaselt tegi ta lasu, et hirmutada loomi. Nägi kitsekarja enne lasku, lasi õhku ja kitsed jooksid üle tee. Tunnistaja S Mi ütluste kohaselt istus tema sõiduautos Piotr Raudise kõrvalistmel. P.Raudis lasi relvast. Tema loomi ega lasku ei näinud. Tunnistaja M M ütluste kohaselt nägi ta Iisaku – Mäetaguse teel musta xxx ning juhipoolsest aknast oli relvatoru väljas ja kõlas lask. Loomi tema ei näinud. Samuti on tunnistaja märkinud ära skeemil (VT t lk 23), kus seisis lasu ajal sõiduauto xxx. Samuti märkis ka Piotr Raudis skeemil (VT t lk 28) ära koha, kust ta sooritas lasu. Seega on menetlusaluse isiku ja tunnistajate S.Mi ja M.M ütlustega ning koostatud skeemidega tõendatud, et Piotr Raudis lasi 14.04.2021 õhtul Alutaguse vallas Metsakülas tee peal seisvast sõiduautost relvast lasu metsa suunas. Samas ei ole leidnud kinnitust Piotr Raudise ütlused, et kitsekari jooksis pärast lasu sooritamist üle tee, kuna kumbki tunnistaja ei näinud üldse loomi – ei enne ega ka pärast lasku. Kohus peab tunnistaja M.M ütlusi usaldusväärseteks. M.Ml ei ole kaebuse esitaja Piotr Raudisega isiklikke suhteid või isiklikku huvi käesoleva väärteoasja lahendamise vastu. M.Ml puudub põhjus valetada või asjaolusid moonutada. Tunnistaja ütluste usaldusväärsusele annab suurt kaalu ka teiste kogutud tõenditega omavaheline kooskõla. Tunnistaja M M andis ütlusi, et sama päeva õhtul tuli ta teise jahimehega läksid sündmuskohale, kus leidsid haavaga kitse, mis on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja fototabelitega, mille kohaselt 14.04 ja 15.04.2021 vaadeldi Alutaguse vallas Metsakülas Mäemetsa maaüksusel leitud isast metskitse surnukeha ja selle ümbrust. Vaatamata sellele, et paljudele küsimustele vastas S.M, et ta ei näinud või ei mäletanud asjaolusid, tema ütlused on kooskõlas M.Mäe ütlustega osas, et ta ei näinud teel loomi ning et P.Raudis teostas lasu. Kohtu hinnangul ei ole P.Raudise ütlused usaldusväärsed, sest nad vastuolus teiste väärteoasjas kogutud tõenditega ning ei ole eluliselt usutavad. Nii Pjotr Raudis andis ütlusi, et kohapeal nägi üle teed jooksvaid kitsi, mis on vastuolus tunnistajate S.Mi ja M.M ütlustega, kes seletasid, et teel nad kitsi ei näinud. Pjotr Raudise ütluste kohaselt tulistas ta auto aknast õhku, mis on vastuolus M.M ütlustega, kes seletas, et relva toru oli suunatud alla poolt, mitte üles. Pjotr Raudis ei ole nõus, et tema relvast lasknud kuul tabas kitsa, sest tema relvaga kaliibriga 7,62 mm ei saa tekitada sisenemise haava diameetriga 1cm. Kohtu hinnangul ei vasta see P.Raudise väide kogutud tõenditele. Sündmuskoha vaatluse protokolli lisast/fototabelist (tl 7) tuleneb, et haava läbimõõt on umbes 1 cm. Fototabelist on näha, et haav ei ole korralikult puhastatud, on läbi mõõdetud sündmuskohal metallist ruletiga. Arusaadav, et see läbimõõt ei ole täpne (võrreldes näiteks arstiga tehtud mõõtmetest lahangu käigus) ja seega sündmuskoha vaatlusprotokollis ja fototabelis on märgitud, et „läbimõõt umbes 1 cm“. Tegelikult võis see sisenemise haav olla väiksem. Peale seda andis tunnistaja M.M ütlusi, et „kitse oli lastud kindlasti vintpüssiga, mitte sileraudsega“. P.Raudisega 14.04.2021 oligi kaasas vintpüss, millest tegi ta lasu. Ülaltoodu alusel tuleb kohus järeldusele, et kitsa sisenemise haav on tekitatud P.Raudise vintpüssiga kaliibriga 7,62 mm. Peale selle väitis P.Raudis kohtuistungil, et kits leiti teisest kohast ja öösel ajal, kui öösel ajal ei ole võimalik leida tapetud loomi. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega ja leiab, et tunnistaja 5
(6)M.M ütlustega, koostatud skeemidega on tuvastatud koht, kust oli teostatud lask ja sund, kuhu lask oli tehtud. Olles teadlik sellistest asjaoludest on küll võimalik leida ka öisel lamava loomi. Lisaks sellele ei ole kohtu hinnangul P.Raudise ütlused eluliselt usutavad. Nii on ta seletanud, et tunnistaja M.M võis ise lasta kitsa selleks, et teda süüdistada. Arvestades, et M.M peale seda, kui nägi lasku, helistas hädanumbrile ja Jahimeeste seltsi, peale politsei sekkumist, käis ta sündmuskohal ja leidis tapetud loomi, samuti seda, et ei ole ta varem P.Raudisega tutavat, puudub tal alus P.Raudise laimama või süüdistama. Piotr Raudis kinnitas, et tegi lasu, et hirmutada loomi. Tunnistaja M.M aga kinnitas, et sellel kohal on tee tamm kõrge, kahel pool on maa madalamal ja relvatoru oli suunatud allapoole, mitte üles. Hiljem läks ta sellest kohast metsa suunas ning leidis surmatud kitse. Seega järeldab kohus, et Piotr Raudis, tehes lasu relvast, mille toru oli suunatud allapoole, tabas eemalseisvat kitse. Kohus leiab, et väärtegu on tõendatud mh
  1. aprillil 2021 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolliga, milles kirjeldatakse
  2. ja
  3. aprillil 2021 toimetatud vaatluse käiku ja selle käigus kogutud teavet. Pjotr Raudis taotles kohtuistungil teostada uurimiseksperimenti ja teha päringu jahiklubile selleks, et tuvastada, milline peab olema sisenemise haav, kui tulistada relvast kaliibriga 7,62 mm. Kohus leidis, et puudub alus taotluste rahuldamiseks, sest asjaolu, et kuuluga kaliibriga 7,62 mm tekitatud haav on vähem kui 1 cm, on tuvastatud teiste asjas kogutud tõenditega. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et 14.04.2021 ajavahemikul 19.00 – 20.00 küttis Piotr Raudis Ida-Virumaa Alutaguse vallas Metskülas Mäetaguse jahipiirkonnas väljaspool metskitsele kehtestatud jahiaega ühe metskitse (soku),

§ 5

lg 7 p 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt tohib sokule pidada varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti

  1. juunist
  2. jaanuarini ning ajujahti ja jahti FCI
  3. ja
  4. rühma kuuluva jahikoeraga
  5. oktoobrist 31.jaanuarini. Oma teoga rikkus ta Jahiseadus 57 kohaldatut. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Jahiseaduse § 57 ettenähtud väärteona. Pjotr Raudis pani toime Jahiseaduse § 57 jrgi kvalifitseeritava väärteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsuse tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Piotr Raudis kogenud jahimehena teadis, et
  6. aprillil on jahipidamine metskitsele keelatud, samuti tehes lasu relvast, mille toru oli suunatud mitte õhku, vaid metsa poole, tegi ta seda tahtlikult eesmärgiga tabada kitse. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Piotr Raudis pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS 6

(6)KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Jahiaeadus § 57 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ehk summas 800 eurot või aresti. Menetlusalune isik Piotr Raudis on karistatud Jahiseadus § 57 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 400 eurot. Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3-1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus nõustub kohtuvälise menetleja argumentidega karistuse mõistmisel, kuid leiab, et kohtuvälise menetleja on põhjendamatult karistuse kohaldamisel märkinud kergendavate asjaolude puudumist. Piotr Raudis on 18.10.2021 tasunud väärteoga tekitatud kahju summas 400 eurot, mis on KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks. Seega oli kohtuvälise menetleja poolt 29.10.2021 otsuse tegemise ajal tekitatud kahju hüvitatud ning seega oleks pidanud kohtuväline menetleja arvestama karistust kergendava asjaoluna. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kohus, võttes arvesse eeltoodut ja karistuse kergendavat asjaolu, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistust tuleb vähendada, mõistes selle keskmisest karistusest väiksemas määras. KOHTU MEETMED Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada karistuse mõistmise osas ning mõista Piotr Raudisele kergem karistus. ( allkirjastatud digitaalselt ) Larissa Prokopenko Kohtunik 7
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.