Obsah (10)
§ 121§ 199§ 65§ 266§ 64§ 346§ 21§ 56§ 58§ 68KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.veebruar 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-21-8627 (kohtueelse menetluse nr 21261000627)
§ 121
lg 2 p 3, § 199 lg 2 p-de 5, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Raimo Schmidt isikukood 37903276515; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; käesoleval ajal viibib vahi all Tartu Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; algharidusega; osalise töövõimega isik; kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 23.04.2018 otsusega
§ 199
lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud, Tartu Maakohtu 20.07.2018 määrusega moodustatud
§ 65
lg 2 alusel liitkaristus kogumis Tartu Maakohtu 10.01.2018 otsusega mõistetud karistusega, lugedes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 19 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes 30.11.2020; kahtlustatavana kinni peetud 31.08.2021; vahistatud Tartu Maakohtu 02.09.2021 määrusega Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa Kohtuistungi toimumise aeg 4.veebruar 2022 RESOLUTSIOON Raimo Schmidt süüdi tunnistada
§ 121lg 2 p 3 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud.
Raimo Schmidt süüdi tunnistada
§ 199lg 2 p-de 5, 9 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.
Raimo Schmidt süüdi tunnistada
§ 266
lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) kuud.
§ 64
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Raimo Schmidtile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust 2 aastat 3 kuud vangistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Raimo Schmidtile lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Raimo Schmidti suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine jätta kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Raimo Schmidti karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 31.08.
- Andres Kõvermägi hagi Raimo Schmidti vastu varalise kahju 315 euro nõudes jätta läbi vaatamata. Välja mõista Raimo Schmidtilt menetluskuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 1081 (üks tuhat kaheksakümmend üks) eurot 80 senti riigituludesse. Menetluskulud (kokku 2062,80 eurot) tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99922700004932 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-21-8627). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Mobiiltelefonid Redmi ja Samsung ning taskunuga (23.11.2021 akti nr 21ATH14398 akti alusel hoiule antud Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlasse Riia 132, Tartu) tagastada Raimo Schmidtile. Kannatanu J. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; telefoni nr xxxxxxxx) on taotlenud enda teavitamist Raimo Schmidti vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 7.02.
- Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 2.03.
- Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 2.03.
- Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib apellatsiooni esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. 2
(16)Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 7.02.2022 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu, poolte seisukohad, menetluse käik Raimo Schmidti süüdistatakse selles, et olles varem Tartu Maakohtu 10.01.2018 ja 23.04.2018 otsustega
§ 199
lg 2 p 9 järgi karistatud isik, - 24.08.2021 Põlva linnas xxxxxxxxxxxxx-xx korteris võttis ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. K. musta värvi kollaste triipudega jope väärtusega 100 eurot, nokamütsi „DeWalt“ väärtusega 14 eurot, halli korpusega segumikseri väärtusega 80 eurot, ketaslõikuri väärtusega 120 eurot, Huawei taskuruuteri väärtusega 80 eurot, hõbedase taskulambi väärtusega 7 eurot, 2 telefoni mälukaarti koguväärtusega 15 eurot, 8-meetrise laseriga mõõdulindi „Metabo“ väärtusega 40 eurot. Raimo Schmidt tekitas kannatanule varalise kahju kokku 456 eurot; - 31.08.2021 kella 15 paiku Põlva linnas xxxxxxxxxx-x korteris võttis ta võõra vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult kannatanu J. R. nähes elutoa laualt kannatanu mobiiltelefoni Redmi Note 9 väärtusega 139 eurot. Seega pani Raimo Schmidt toime
§ 199
lg 2 p 5,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja süstemaatilise äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millest üks on toime pandud avalikult. Samuti süüdistatakse Raimo Schmidti selles, et tema tungis koos M. T. 31.08.2021 kella 15 paiku ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt uksehaagi lõhkumise teel Põlva linnas xxxxxxxxxx-x J. R. kasutuses olevasse korterisse. Seega pani Raimo Schmidt toime
§ 266
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise. Veel süüdistatakse Raimo Schmidti selles, et olles varem Tartu Maakohtu 10.01.2018 otsusega
§ 121
lg 2 p 3 järgi karistatud isik, 31.08.2021 kella 15 paiku Põlva linnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ründas ta koos M. T. voodis olevat J. R. . Raimo Schmidt lõi kannatanut korduvalt jalaga vastu nägu ja rusikatega kehasse, samal ajal lõi M. T. kannatanut korduvalt jala ja rusikatega keha piirkonda. Peksmisega põhjustasid Raimo Schmidt ja M. T. kannatanule füüsilist valu ning huule ja suuõõne lahtise haava, parema silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse ja kinnise ninaluu murru. Seega pani Raimo Schmidt toime
§ 121
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja tema tervise kahjustamise. Süüdistatav tunnistab ennast osaliselt süüdi A. K. esemete varguses (süüdistuses märgitust väiksemas mahus). Kannatanu J. R. mobiilitelefoni avalikus varguses ta ennast süüdi ei tunnista. J. R. korterisse sisse tungimises tunnistab süüdistatav ennast süüdi. J. R. kehalises väärkohtlemises tunnistab Raimo Schmidt ennast süüdi, kuid süüdistuses märgitust väiksemas mahus. Kaitsja oma kaitseaktis on avaldanud, et vaatamata Raimo Schmidti vastuväidetele tuleb temale esitatud süüdistus lugeda põhjendatuks ja tõendatuks. Kohtuvaidluse käigus palus kaitsja kohtul kaaluda A.K. esemete vargust puudutavas episoodis siiski osade esemete süüdistusest väljajätmist, samuti asjaolu, kas on leidnud aset J.R. telefoni avalik vargus. Muus osas kaitsjal vastuväiteid süüdistusele või selle kvalifikatsioonile ei ole. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas käesolevas kriminaalasjas koostatud süüdistusakti 14.12.2021 kohtule arutamiseks üldmenetluses. Tartu Maakohtu 22.12.2021 määrusega on süüdistatav 3
(16)üldmenetluses selle süüdistusakti alusel antud ka kohtu alla. Seoses asjaoluga, et 4.02.2022 kohtuistungil taotles prokurör asja arutamist lühimenetluses, millega nõustusid ka süüdistatav ja kaitsja, jätkas kohus asja arutamist lühimenetluses. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüdistuse osas Raimo Schmidti süüdistus
§ 199lg 2 p 9 järgi (A.
K. esemete vargus) Kannatanu A. K. ütluste (I kd tl 2-5; I kd tl 6-10) kohaselt ajavahemikul 21.-22.08.2021 tuli R.Schmidt kannatanu juurde xxxxxxxxxxxxx-xx, Põlva. Koos tarbiti alkoholi 3-4 päeva. Pärast mitut päeva joomist ühel hommikul ärgates oli Raimo lahkunud. Peale R.Schmidti lahkumist oli korterist kadunud musta värvi kollaste triipudega jope väärtusega 100 eurot, nokamüts „DeWalt“ väärtusega 14 eurot, halli korpusega segumikser väärtusega 80 eurot, punaka korpusega ketaslõikur väärtusega 120 eurot, Huawei taskuruuter väärtusega 80 eurot, hõbedane taskulamp väärtusega 7 eurot, 2 telefoni mälukaarti koguväärtusega 15 eurot, 8-meetrine laseriga mõõdulint „Metabo“ väärtusega 40 eurot. Samuti oli ära võetud kannatanu ID-kaart. Kannatanu arvates just R.Schmidt varastas ära kannatanu esemed. Kannatanu juures on ka varem erinevat rahvast käinud, kuid alati on asjad alles jäänud. Asjad hakkasid kaduma, kui kannatanu juures käis R.Schmidt. Raimo Schmidi 30.09.2021 kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 89-91) kohaselt mõned päevad enne tema kinnipidamist läks ta A. K. juurde jooma ja jõid seal kaks päeva. Sealt käis läbi ka muud rahvast, keda R.Schmidt ei tundnud. Seega on tõendid (kannatanu ütlused ja R.Schmidti kahtlustatavana antud ütlused) kattuvad asjaolus, et mingil ajal 2021 augustikuu teisel poolel süüdistatav Raimo Schmidt viibis A. K. elukohas aadressil xxxxxxxxxx-xxxxxxxxx, kus koos tarbiti alkoholi vähemalt 2 päeva. Küll aga on tõusetunud vaidlus selle üle, kas süüdistatav R.Schmidt varastas kannatanult süüdistuses märgitud esemed. Raimo Schmidt on 30.09.2021 kahtlustatavana antud ütlustes (I kd tl 89-91) tunnistanud osade A.K. esemete võtmist. R.Schmidti ütluste kohaselt A.K. ise andis jope ja nokamütsi tööle minekuks, kuna ilm oli kehv. Jope asukohta enam ei tea. Möönab ketaslõikuri võtmist ja müümist, kuid väidab, et tegi seda A.K. soovil, kuna viimasel oli halb olla ja tahtis viina. Segumikserist ei tea mitte midagi. Taskuruuter oli R.Schmidti käes, sest pidi sellele uue aku otsima. Lisaks kinnitab R.Schmidt, et A.K. lubas võtta tööle kaasa Metabo mõõdulindi. Vanglasse saabumisel oli ka R.Schmidtil kaasas lisaks Huawei taskuruuterile ka 2 mälukaarti ja taskulamp, mis kuuluvat R.Schmidtile endale. Kahtlustuses märgitud mälukaartidest ja A.K. ID-kaardist ei tea midagi. Mõõdulindi, ruuteri ja nokamütsi on ta nõus A.K. tagastama. Tartu Vangla poolt menetlejale edastatud kinnipeetava asjade nimekiri (I kd tl 85-88) tõendab, et R.Schmidtil on vanglasse saabumisel kaasas olnud muuhulgas Huawei taskuruuter, nokamüts „DeWalt“, Metabo mõõdulint, 3 taskulampi ja 2 mälukaarti. R.Schmidti avaldus ja kannatanu allkiri tõendavad (I kd tl-d 95-96), et R.Schmidtil vanglasse saabumisel kaasolnud esemetest on ta vabatahtlikult üle andnud Huawei taskuruuteri, nokamütsi „DeWalt“ ja Metabo mõõdulindi, mis on menetleja poolt 17.11.2021 kannatanu A.K. tagastatud. Seega on tõendid (kannatanu ja R.Schmidti kahtlustatavana antud ütlused, kinnipeetava asjade nimekiri ja kannatanu allkiri osade esemete tagasisaamise kohta) kattuvad asjaoludes, et vähemalt osa süüdistuses nimetatud esemeid (jope, nokamüts, ketaslõikur, taskuruuter, Metabo mõõdulint) võttis süüdistatav kannatanu poolt lahkudes kaasa. R.Schmidt on nende esemete kaasavõtmist kohtueelse uurimise käigus kinnitanud ning osad esemed (taskuruuter, nokamüts, Metabo mõõdulint) on R.Schmidtilt vanglasse saabumisel kätte saadud. R.Schmidti väitel võttis ta ka need 4
(16)esemed kaasa kannatanu nõusolekul ning enda seotust ülejäänud kannatanu nimetatud esemete kaotsiminekuga on R.Schmidt kategooriliselt eitanud. Süüdistatava väide, et osad esemed lubas kannatanu talle ise ja osasid esemeid pole ta üldse võtnud, on ümber lükatud kannatanu ütlustega. Kannatanu on osanud oma esemeid kirjeldada, on osanud selgitada, kust ja millal ta need sai. Selline detailsus suurendab kannatanu ütluste usaldusväärsust asjaolude osas, et tal kõik sellised esemed üldse olemas olid. Kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendab ja R.Schmidti kahtlustatavana antud ütluste usaldusväärsust asjaolude osas (millised esemed ja millistel asjaoludel süüdistatav kannatanu poolt kaasa võttis) kahandab süüdistatava enda käitumine, kus ta hakkas osasid esemeid suhtlusrakenduses Messenger müügiks pakkuma ajal, mil kannatanu magas. 15.09.2021 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (I kd tl 37-47) vaadeldi 31.08.2021 kahtlustatavana kinnipidamisel R.Schmidti valduses olnud mobiiltelefoni Samsung (IMEI koodiga xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx). Telefoni salvestatud suhtlusrakenduses Messenger on mh 24.08.2021 vestlus E. S. , kus süüdistatav ajavahemikul kell 2.51-4.21 saadab foto punaka korpusega ketassaest kontaktile E. S. , selgitades, et asjaga on kiire enne kui ta ärkab. Vestluses kinnitab, et asub Põlvas ja rõhutab, et asjaga on kiire, sest ta veel magab. Sama päeva hommikul edastab foto E.S. ka Huawei taskuruuterist, viidates et see on ka saadaval. Lisaks 24.08.2021 hommikuses vestluses kontaktiga xxxx xxx pakub süüdistatav punaka korpusega ketasaagi ja Huawei taskuruuterit. Eeltoodu annab alust järeldusele, et R.Schmidt võttis A.K. esemed siiski viimase tahte vastaselt. Juhul kui süüdistataval olnuks olemas kannatanu luba esemete endale võtmiseks või võõrandamiseks, puudunuks süüdistaval vajadus kiirustada ja esemeid müügiks pakkuda just ajal, mil kannatanu veel magas. Seega ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed, et kannatanu ise andis ruuteri akude vahetamiseks ja ketassae müümiseks, et viina osta. Samuti ei pea kohus usaldusväärseks süüdistatava ütlusi, et kannatanu andis kasutamiseks jope, nokamütsi ja mõõdulindi. Kuna süüdistatav hakkas kannatanu muude esemetega äritsema ajal, mil kannatanu magas, annab see alust järeldada, et süüdistatav võttis A.K. tahte vastaselt lisaks ka jope, nokamütsi ja mõõdulindi. Tuginedes kannatanu ütlustele loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav varastas ka segumikseri, taskulambi ja mälukaardid. Kannatanu on kinnitanud, et ka need esemed (taskulamp, mälukaardid, segumikser) olid kadunud just pärast süüdistatava lahkumist. Asjaolu, et kannatanule kuulunud taskulampi, mälukaarte, segumikserit pole süüdistatavalt kätte saadud, ei välista, et süüdistatav ka need esemed kannatanu juurest lahkudes kaasa võttis. Süüdistatavalt pole kätte saadud ka näiteks jopet. Seega on võimalik, et süüdistatav jõudis osad esemed kinnipidamiseni kulunud aja jooksul võõrandada või ära kaotada. Nii on R.Schmidt jope osas ka ise kinnitanud, et ei tea selle asukohta. 15.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist on R.Schmidt Messengeri vahendusel erinevatele kontaktidele müügiks pakkunud erinevaid esemeid (mh tööriista komplekti ja nutikella “Westrom” ka 30.07.2021 (I kd tl 6-9). Esemete väärtust R.Schmidt ise ei teadnud öelda. Tööriista komplekti osas mainib kontaktile J. P. , et ei tea kust toodud, võttis kaasa, et äkki läheb vaja. Nutikella osas märgib J. P. , et kaupluses “Maxima” hävitas kellakarbi ära kuna seal peal oli turvakleebis. Kuigi eespoolkirjeldatud suhtlus ei puuduta süüdistuses kirjeldatud sündmust, võimaldab see teha järeldusi süüdistatava käitumismustri kohta, mida iseloomustabki kahtlastel asjaoludel võõra vara enda valdusse saamine ja sellega äritsemine. Selline käitumismuster vähendab R.Schmidti käesolevas menetluses antud ütluste usaldusväärsust osas, milles ta eitab osade kannatanu esemete vargust. Kannatanu ütlustele tuginedes loeb kohus tõendatuks ka süüdistatava poolt kannatanult äravõetud esemete väärtuse. Ka varastatu väärtuse osas suurendab kannatanu ütluste usaldusväärsust kannatanu ütluste detailsus (ta on osanud oma esemeid kirjeldada, on osanud selgitada, kust ja millal ta need sai). 5
(16)Süüdistuse kohaselt varastas süüdistatav kannatanu esemed viimase elukohast 24.08.2021. Kannatanu ütlustest ega R.Schmidti kahtlustatavana antud ütlustest ei tulene, mis kuupäeval ühine alkoholi tarvitamine lõppes, kannatanu ärkas ja avastas esemete kaotsimineku. Selle asjaolu osas võimaldab teha järeldusi 15.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv R.Schmidti mobiiltelefonis Samsung olnud suhtlusrakenduses Messenger toimunud vestluste aeg. Nii on asjasse puutuv esmane suhtlus toimunud 24.08.2021 öösel ja hommikupoolikul (vestlus E. S. ) ja 24.08.2021 hommikupoolikul (suhtlus kontaktiga Šxxx xxx). Asjaolu, et süüdistatav hakkas kannatanu esemetega äritsema 24.08.2021 öösel ja hommikupoolikul, annab alust järeldusele, et süüdistatav lahkuski kannatanu poolt 24.08.2021 hommikul, võttes kaasa ka kannatanule kuuluvad esemed. Seega võib süüteo toimepanemise ajaks lugeda 24.08.2021 nagu on märgitud süüdistuses. Süüdistatav teadis, et kannatanu elukohast kaasvõetud esemed on kannatanule kuuluv vara s.o süüdistatava jaoks võõras vara. Et tegemist oli kannatanule kuuluvate esemetega, pole R.Schmidt menetluse käigus eitanud. Nagu kohus eespool leidis, pole tõendatud süüdistatava väide, et tal esemete kaasavõtmiseks oli kannatanu nõusolek. Kannatanule kuulunud esemetega lahkumine kannatanu elukohast 24.08.2021, nende suhtlusrakenduses müügiks pakkumine, osade esemete enda kätte jätmine kuni kinnipidamiseni, osutab süüdistatava kavatsetusele kannatanule kuulunud esemed omastada. Kannatanu on oma ütlustes kinnitanud, et peale R.Schmidti äraminekut oli kaotsi läinud ka kannatanu ID-kaart. R.Schmidti 30.09.2021 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et kohtueelse menetluse käigus kahtlustati R.Schmidti ka
§ 346järgi, s.o kannatanu ID-kaardi varguses.
Süüdistust ei ole R.Schmidtile
§ 346
järgi, s.o kannatanu ID-kaardi varguses esitatud, mistõttu kohtul puudub alus võtta seisukohta, kas R.Schmidt võttis ära kannatanu IDkaardi. 17.11.2021 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest (I kd tl 190192) nähtub, et menetlus asjas on
§ 346puudutava kahtlustuse osas lõpetatud.
Süüdistusaktis on R.Schmidti toimepandud tegu kvalifitseeritud
§ 199lg 2 p 9 järgi, s.o vargusena, mis on toime pandud süstemaatiliselt.
Riigikohus on korduvalt selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toimepandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Väheväärtuslike asjade süstemaatilise varguse korral ei ole erinevate süütegudega varastatu väärtusel iseseisvat tähendust. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. (Nt RKKKo 3-1-1-87-08, p 10; RKKKo 3-1-1-6613, p-d 6.1.-6.3, 7-8). Karistusregistri teatisest (I kd tl 97-98) ning Tartu Maakohtu 10.01.2018 otsusest (tl 108-130) ja Tartu Maakohtu 23.04.2018 otsusest (I kd tl 131-141) nähtuvalt on R.Schmidti mh kahel korral süüdi tunnistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, kusjuures ühel juhul on R.Schmidt süüdi tunnistatud kolmes varguse episoodis ja teisel juhul kahekümnes varguse episoodis. Seega ainuüksi juba toimepandud varguste arv täidab süstemaatilisuse koosseisu. Süüdistatav on nimetatud kohtuotsustest tulenevalt eelmised vargused toime pannud aastatel 2017-2018. Käesolevas asjas tuvastatud varguse toimepanekuni (augusti lõpp 2021) jääb küllaltki pikk ajavahemik. Süüdistatav viibis alates 2018 veebruarist kuni novembri lõpp 2020 vanglas. Seega ei saanudki ta vahepealsel ajal selliseid kuritegusid toime panna. Uue varguse pani on R.Schmidt toime vähem kui 9 kuu 6
(16)möödudes peale vanglast vabanemist. Nagu kohus edaspidi tuvastab, pani süüdistatav 31.08.2021 toime ka kannatanu J.R. telefoni varguse. Seega A.K. esemete varguse näol on tegemist süüdistatava tavapärase käitumismustriga, mis lisaks asjaolule, et süüdistatav omab kehtivaid karistusi süstemaatiliste varguste eest, annab alust pidada ka seda vargust süstemaatiliseks. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Raimo Schmidt Tartu Maakohtu 10.01.2018 ja 23.04.2018 otsustega süstemaatiliste varguste eest karistatud isikuna 24.08.2021 Põlva linnas xxxxxxxxxxxxxxx korteris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A. K. ära süüdistuses loetletud esemed väärtusega kokku 456 eurot (sh musta värvi kollaste triipudega jope väärtusega 100 eurot, nokamütsi „DeWalt“ väärtusega 14 eurot, halli korpusega segumikseri väärtusega 80 eurot, ketaslõikuri väärtusega 120 eurot, Huawei taskuruuteri väärtusega 80 eurot, hõbedase taskulambi väärtusega 7 eurot, 2 telefoni mälukaarti koguväärtusega 15 eurot, 8-meetrise laseriga mõõdulindi „Metabo“ väärtusega 40 eurot). R.Schmidti süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Raimo Schmidti toimepandu
§ 199
lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja süstemaatilise äravõtmisena ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Raimo Schmidti süüdistus
§ 266lg 2 p 1 järgi (J.
R. korterisse sissetungimine) Kannatanu J. R. 31.08.2021 ütluste kohaselt (I kd tl 14-16) magas ta 31.08.2021 kella 15.00 ajal kodus aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxx-x, kui kuulis, et korteri välisuks löödi tugevalt suure pauguga lahti. Uks pääses rambist lahti. J. R. ärkas selle peale üles ning nägi, et tema tuppa tulid R. Schmidt, M. nimeline mees ja veel kaks meest. R. Schmidti 02.09.2021 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (I kd tl 74-76) tarvitas ta 31.08.2021 Põlva linnas pargis koos mitmete isikutega (J. R. , T. S. , I. K. , M. T. ja Marko nimeline mees) alkoholi. Ühel hetkel R. Schmidt avastas, et tal on tagataskust 10 eurot kadunud. Selleks ajaks oli J.R. ära läinud. R. Schmidt läks koos M.T. ja M.K. J. R. maja juurde Võru tänaval, kus väljas oli I.K. . Viimane jooksis minema. R.Schmidt läks J.R. korterisse. Korteri mõlemad uksed olid lahti, poikvel. R. Schmidt on ka 30.09.2021 kahtlustatavana antud ütlustes on kinnitanud (I kd tl 90-91), et kui ta J.R. juurde läks, oli viimase korteri uks paokil. J. korterisse ei kutsunud. R. Schmidt ei koputanud, vaid läks koos M.T. kohe sisse. I. K. (kes kohtueelse uurimise käigus on üle kuulatud kannatanuna enda suhtes väidetavalt toimepandud süüteo asjas) ütluste kohaselt tarvitas ta 31.08.2021 Põlva linna pargis alkoholi koos teiste isikutega (sh R. Schmidt, J.R. , M. nimeline isik). Mingil hetkel läks J.R. ära koju. Mingil hetkel hakkas R. Schmidt väitma, et tal on 10 eurot kadunud, süüdistas selles I.K. ja ähvardas viimast. I.K. läks umbes kella 15.30 paiku J.R. juurde. J. välisuks oli riiviga kinni, tavaliselt on see lahti. Koputamise peale J. uksele ei tulnud. Kui I.K. hakkas ära minema, tulid J.R. maja juurde Raimo ja M. . Kuna R. Schmidt ähvardas I.K. noaga, jooksis viimane minema. Tunnistaja Marko Koitsaare ütluste kohaselt ( I kd tl 33-38) tarvitas ta 31.08.2021 Põlva linna pargis koos teiste isikutega (M. , R. Schmidt , I. ) alkoholi. Mingil hetkel I. läks minema. Mingil hetkel läksid R. Schmidt ja M. J.R. juurde, kuna R. Schmidtil oli 10 eurot kadunud ja ta arvas, et selle võttis J.R. . R. Schmidt ja M. läksid ees ja M.K. nende taga. Kui M.K. J.R. juurde jõudis, olid Raimo ja Marko juba korteris sees. Kuidas nad ukse avasid, seda M.K. ei näinud. Kuna J.R. uks oli juba eelnevalt katki ja lingita, ei osanud M.K. tähele panna, kas on tekkinud mingeid teisi vigastusi. 7
(16)M. T. (kes on asjas üle kuulatud kahtlustatavana J.R. kehalises väärkohtlemises ja J.R. korterisse valdaja tahte vastaselt sissetungimises) 1.09.2021 ütluste kohaselt ( I kd tl 60-61) tarvitas ta 31.08.2021 pealelõunasel ajal Põlva linna pargis alkoholi koos teiste isikutega (R. Schmidt ja veel kaks isikut, kelle nime M.T. ei oska öelda). Mingil hetkel tahtis R. Schmidt minna J. R. juurde, kuna arvas, et viimase käes on taskust kadunud 10 eurot. Neljakesi mindi Võru tänavale J. maja juurde. Maja välisuks oli kinni. R. Schmidt koputas, kuid keegi avama ei tulnud. Siis tõmbas R. Schmidt ust kõva raksatusega ja välisuks tuli lahti. Neljakesi mindi korterisse. M. T. 17.11.2021 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (I kd tl 62-64) oli 31.08.2021 Võru tn 11 maja juurde jõudes kortermaja välisuks avatud. J.R. korteri nr 6 uks oli suletud ja sellel polnud ukselinki. R. Schmidt pani taskunoa tera uksesüdamikku ning keeras ukse lahti. Seega on tõendid (tunnistaja M.K. , kahtlustatavate R. Schmidti ja M.T. , kannatanute I.K. ja J.R. ütlused) kattuvad asjaoludes, 31.08.2021 päevasel ajal tarvitas Põlva linna pargis seltskond mehi alkoholi. Erinevate isikute ütlustest tuleneb, et seltskonnas viibisid mingil ajal I. K. , J. R. , Raimo Schmidt, M. T. ja Marko K. . Kõige varem lahkus seltskonnast J. R. , kes läks kella 15 paiku ära oma koju. Mingil hetkel hakkas R. Schmidt väitma, et tal on 10 eurot kadunud, süüdistades selles algselt I. K. , peale mida lahkus seltskonnast ka I. K. . Viimane läks J. R. elukoha juurde, kuid J.R. korterisse sisse ei saanud, kuna uks oli riiviga kinni ning J.R. avama ei tulnud. Kui I. K. hakkas ära minema, tulid J. R. maja juurde ka Raimo Schmidt ja M. T. , kellele järgnes Marko K. . Tõendid on kattuvad ka asjaolus, et seejärel sisenesid J.R. korterisse esmalt R. Schmidt ja M.T. . Nende järel tuli korterisse ka M.K. koos menetluses tuvastamata isikuga. Tunnistaja M.K. ütlustes on ilmselgelt eksitus osas, mis puudutab korterisse esmalt koos R. Schmidtiga sisenenud Marko nimelist isikut. Tunnistaja eespool olevatest kui järgnevatest ütlustest tuleneb, et tegelikult on tunnistaja silmas pidanud siiski M. T. . Kannatanu J.R. väitel tulid tuppa 4 meest (sh R. Schmidt ja M. nimeline mees). Ka M.T. on kinnitanud, et J.R. korterisse mindi neljakesi, kuid tema on osanud nimeliselt nimetada üksnes R. Schmidti). Käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses oli J.R. eluruumi valdaja tahte vastaselt sisenemises ja ka J.R. kehalises väärkohtlemises etteheide esitatud R. Schmidtile ja M.T. . Seoses asjaoluga, et M.T. soovis enda kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses, on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri 9.12.2021 määrusega (I kd l 199) M.T. kriminaalasi eraldatud eraldi menetluseks. 9.12.2021 on prokuratuur sõlminud M.T. kokkulepe, mis sisaldab ka süüdistust 31.08.2021 koos R. Schmidtiga ebaseaduslikult ja kannatanu tahte vastaselt J.R. korterisse tungimises ning J.R. kehalises väärkohtlemises. Käesoleva asja kohtuliku arutamise ja otsuse kuulutamise ajaks oli M.T. kriminaalasi kokkuleppemenetluses veel kohtus lahendamata. Vaatamata sellele on võimalik ka käesolevas menetluses olemasolevatele tõenditele tuginedes asuda seisukohale, et 31.08.2021 kella 15 paiku tungis R. Schmidt ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse aadressil Põlva, xxxxxxxxxx-x asuvasse J. R. kasutuses olevasse korterisse koos M.T. . Kumbki (M.T. ega R. Schmidt) pole eitanud, et nad koos kannatanu korterisse sisenesid. Kannatanu kinnitusel ta magas, kui süüdistatav koos teiste isikutega tema korterisse sisenes. Ka R. Schmidti ja M.T. ütlustest tuleneb, et kannatanu korterisse nad sisenesid kannatanult luba saamata. Tõendid on vastuolulised, kas kannatanu korteri uks oli avatud või suletud asendis ning kas korterisse sissepääsemise käigus lõhkusid sissetungijad midagi ära. Nii on süüdistatav väitnud, et uks oli paokil ning midagi ta ära ei lõhkunud. Samas on kannatanu kinnitanud, et korteri välisuks oli rambiga kinni. Et kannatanu korteri uks oli vahetult enne R. Schmidti ja M.T. sündmuskohale saabumist riiviga kinni, on kinnitanud ka I. K. , kes selles äsja ukse taga käies isiklikult veendus. Ka M.T. ütlusest tuleneb, et kannatanu korteri uks oli suletud asendis. Seega on J.R. , M.T. ja I.K. ütlustega ümber lükatud R. Schmidti väide, et kannatanu korteri uks oli poikvel ja mingeid jõupingutusi ta ukse avamiseks tegema ei pidanud. 8
(16)Süüdistuse kohaselt toimus kannatanu korterisse sisenemine uksehaagi lõhkumise teel. Kannatanu on viidanud ukse avamisega kaasnenud paugule. Ka M.T. on 1.09.2021 antud ütlustes kinnitanud, et R. Schmidt tõmbas kannatanu ukse kõva raksatusega lahti. Hilisemal ülekuulamisel on M.T. kirjeldanud R. Schmidti tegevust hoopis teistsugusena (viimane keeras ukse lahti uksesüdamikku pandud taskunoa teraga). Kuna M.T. 1.09.2021 antud ütlused ja kannatanu J.R. ütlused on kooskõlas asjaolu osas, et ukse avamisega kaasnes mingi kõvem heli (pauk, raksatus), loeb kohus usaldusväärsemaks M.T. 1.09.2021 antud ütlused. Juba üksnes asjaolu, et M.T. ja kannatanu J.R. kinnitusel kaasnes M.T. ja R. Schmidti poolt kannatanu korterisse sisenemisega tugev heli (raksatus või pauk), viitab sellele, et ukse avamine ei toimunud normaalsel viisil, vaid ilmselgelt suurt füüsilist jõudu kasutades, mille käigus võis puruneda ka uksehaak. 31.08.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 22-28) nähtuvalt on sündmuskohana vaadeldud kannatanu elukohaks olevat kortermaja aadressil Võru tn 11 ja selle korterit nr
- Fotodelt nähtuvalt on maja välisuks suletav haagiga seest poolt. Vaatluse hetkel on uks avatud olekus. Ukselink puudub. Välisukse küljes sisemisel pool oleva haagi konksu osa on deformeerunud. Välisukse piida küljes oleva vastusaasa küljes ripub metallist deformeerunud rõngas. Seega fotodelt nähtuvalt on ilmne, et uks on jõuga lahti tõmmatud, mistõttu haak on purunenud. Seega on kannatanu J.R. ütlused ja kahtlustatava M.T. 1.09.2021 antud ütlused kooskõlas ka sündmuskoha olustikuga. Tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et kannatanu korterisse sisenemise käigus lõhkusid R.Schmidt ja M.T. ära uksehaagi. Kohus nendib, et tegelikult ei oma asjaolu, kas kannatanu uks oli mingil viisil lukustatud või mitte ja kas see lukustus lõhuti, süüteo koosseisu realiseerimise seisukohalt määravat tähendust. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt ei pea sissetungimine tingimata olema seotud füüsiliste tõkete ületamisega. Selleks on igasugune õigusvastane sisenemine (vt RKKKo III-1/1-12/95). Käesoleval juhul on R.Schmidt sisenenud kannatanu valduses olevasse korterisse, s.o võõrasse ruumi, kus kannatanu elas. Ka oli korterisse sisenemine kannatanu tahte vastane, kuna süüdistataval puudus kannatanu nõusolek korterisse sisenemiseks. Seega oli korterisse sisenemine ebaseaduslik. Süüdistatav rikkus kannatanu õigust kodu puutumatusele, milline on sätestatud Põhiseaduse §-s
- Uuritud tõenditest tuleneb, et mingit eelnevat koputamist (nagu tegi I.K. ) kannatanu poole sisenemiseks R.Schmidti ja M.T. poolt ei toimunud. Samuti ei püüdnud nad kannatanuga läbi ukse suhelda. Tunnistaja M.K. ja kahtlustatava M.T. ütlustest tuleneb, et R.Schmidti kannatanu juurde minek oli ajendatud 10 euro kadumisest, milles ta arvas süüdi olevat J.R. . Nagu kohus edaspidi tuvastab, hakkasid R.Schmidt ja M.T. korterisse sisenedes J.R. peksma. Sündmuse selline käik annab alust järelduseks, et R.Schmidt pani omavolilise sissetungi toime kavatsetult. Eeldades, et kannatanu viibib oma kodus, oli süüdistataval kannatanu poole minnes juba eesmärk minna kannatanuga klaarima oma 10 euro kadumise küsimust, milleks ta pidi ilmtingimata kannatanu juurde sisse pääsema. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Raimo Schmidt tungis koos M. T. 31.08.2021 kella 15 paiku ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt uksehaagi lõhkumise teel Põlva linnas xxxxxxxxxx-x J. R. kasutuses olevasse korterisse. Teo õigusvastasust ja süüdistatava süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib R.Schmidti toimepandu
§ 266
lg 2 p 1 järgi, s.o valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimisena. Raimo Schmidti süüdistus
§ 121lg 2 p 3 järgi (J.R. kehaline väärkohtlemine) 9
(16)Kannatanu J. R. ütluste (I kd tl 14-16) kohaselt 31.08.2021 kella 15 ajal peale tuppa sisse tungimist R. Schmidt ja M. tulid J. R. voodi juurde ja läksid kohe J.R. kallale. R. Schmidt ja M. lõid mõlemad J. R. korduvalt jalaga näkku, samal ajal oli J. R. voodis pikali. M. lõi J. R. ka rusikatega kehapiirkonda. Jalaga löömisest tundis J. R. valu, tal oli üks kulm paistes ja sinine, ninast hakkas verd jooksma ning huul oli samuti katki ja paistes. Lisaks tundis J. R. käes valu, kui ta end kaitses. R. Schmidt lõi J. R. umbes 4-5 korda jalaga näkku, misjärel võttis taskust välja punast värvi noa ja tahtis selle J. R. kõrile panna, kuid M. takistas R. Schmidti ja lükkas ta J. R. eemale. Sel momendil sai J. R. voodist püsti, põgenes korterist ja läks politseisse. Kaks ülejäänud meest ei löönud J. R. , kuid nägid peksmist pealt. R. Schmidti 2.09.2021 kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 74-76) kohaselt tema J. R. korterisse jõudes J.R. istus voodi peale. R. Schmidt küsis kannatanult, et kus 10 eurot on. R. Schmidt ei mäleta, mida J. R. talle vastas, kuid J. R. lõi oma käega R. Schmidti suunas, mispeale lõi R. Schmidt J. R. küünarnukiga vähemalt 2 korda pähe. R. Schmidt läks närvi. M. T. oli ka korteris ja võib-olla peksis J. R. jalaga. R. Schmidtil on kogu aeg taskunuga kaasa, kuid ta ei mäleta, et oleks noaga vehkinud või kedagi ähvardanud. R. Schmidt ei näinud, et J. R. oli verine või et tal oli midagi suuremat viga. Et ta küsis J.R. 10 euro kohta ja lõi J.R. kaks korda küünarnukiga näkku, on R. Schmidt kinnitanud ka 30.09.2021 kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 89-91). Kas M. kannatanut lõi, R. Schmidt ei näinud. M. T. 1.09.2021 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (I kd tl 60-61) ajal, kui tema jõudis J. R. korterisse, istus J.R. korteris oma toas diivani peal ning R. Schmidt ja M. T. seisid J. R. kõrvale diivani äärde. R. Schmidt küsis J. R. , kas ta ei tea, kus R. Schmidti 10 eurot on, mispeale vastas J. R. , et ei tea midagi. R. Schmidt ütles J. R. , et ärgu valetagu ja et ju J. R. pani pihta. Siis lõi R. Schmidt J. R. rusikaga pähe ja kehasse ning mitu korda jalaga pähe ja kehasse. J. R. pani endale käsi ette ja püüdis end kaitsta. Siis lõi ka M.T. J.R. küünarnukiga 2-3 korda pea piirkonda. Ühel hetkel võttis R. Schmidt taskust noa ja vehkis sellega, mispeale ütles M. T. R. Schmidtile, et lõpetagu ära ja rohkem pole küll vaja. Seejärel pani R. Schmidt noa taskusse tagasi ning M. T. ja R. Schmidt lahkusid korterist. J. R. jooksis samuti korterist ära. M.T. sõnul teised 2 meest ei näinud peksmist pealt, sest olid juba korterist lahkunud. Tunnistaja Marko K. 1.09.2021 antud ütluste kohaselt (I kd tl 33-34) ajal, kui tema J. R. korterisse jõudis, oli J. R. voodis pikali. Raimo ning M. olid voodi juures ja lõid talle mõlemad mõned korrad kätega näo piirkonda. Kui nad lõpetasid peksmise, jooksis J.R. korterist välja. Seega on tõendid (kannatanu J.R. ütlused, kahtlustatavate M.T. ja R.Schmidti ütlused, tunnistaja M.K. ütlused) kattuvad asjaoludes, et 31.08.2021 kella 15 paiku peale seda, kui M.T. ja R.Schmidt olid tunginud J.R. korterisse, hakkasid mõlemad voodis olevat J.R. peksma. Süüdistatava väide, et ta lõi kannatanut ainult paar korda küünarnukiga, on ümber lükatud teiste tõenditega - eelkõige kannatanu ütlustega, kui ka kannatanu peksmises osalenud teise isiku M.T. ütlustega. Kannatanu ja M.T. ütlused riimuvad asjaoludes, et R.Schmidt peksis kannatanut lisaks rusikaga pea ja keha piirkonda löömisele ka jalaga näkku, samuti vehkis noaga. Kattuvus kannatanu ja M.T. ütlustes, teeb need usaldusväärsemaks R.Schmidti ütlustest. Samuti on tunnistaja M.K. kinnitanud, et R.Schmidt ja M. T. mõlemad lõid kannatanut korduvalt kätega näopiirkonda. Kuigi kaaskahtlustatav M.T. oma ütlustes on kinnitanud üksnes asjaolu, et lõi kannatanut 2-3 korda küünarnukiga pea piirkonda, on ta esitatud kahtlustuses (mille kohaselt ta lõi kannatanut korduvalt jalaga näkku ja kehasse) ennast süüdi tunnistanud. Kuigi tunnistaja M.K. on näinud, et M.T. ja R. Schmidt peksid kannatanut ainult käega, tuleneb jällegi teiste isikute ütlustest, et kannatanut löödi ka jalaga. Nagu kohus eespool tuvastas, olid kõik asjassepuutuvad isikud eelnevalt alkoholi tarbinud. M.K. on ise kinnitanud, et oli sel päeval päris purjus. Alkoholijoobes oleku tõttu võisid 10
(16)erinevad isikud tajuda sündmust erinevalt. Seda enam asjaolu valguses, et kannatanu kallal tarvitasid vägivalda kaks isikut korraga, kasutati nii käsi kui jalgu. Seega võiski kõrvaltvaatajale jääda arusaamatuks, kes millega ja mitu korda lõi. Kohus leiab, et süüdistatav R. Schmidt pani kannatanu kehalise väärkohtlemise toime ühiselt ja kooskõlastatult M.T. .
§ 21
lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Teovalitsemisteooria kohaselt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Oluline on, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Nagu kohus eespool tuvastas, tungisid M.T. ja R. Schmidt kannatanule kallale üheaegselt ja ka peksid teda üheaegselt. Käeoleval juhul on kahe isiku toimepandu ajaliselt ja ruumiliselt sedavõrd seotud, et lubab rääkida ühiselt toimepandud teost. Mõlemad kasutasid ka sarnast vägivada - lõid kannatanut kehasse ja näkku nii rusikate kui jalgadega. Kohtu arvates oli mõlema teopanus oluline. Kannatanu kinnitusel löömise tagajärjel tundis valu. Kohtu arvates on selline kannatanu väide eluliselt usutav. Süüdistatavad kasutasid kannatanu löömiseks rusikaid ja jalgu. Kohtu arvates teise inimese rusikate ja jalgadega löömine on ilmselgelt valu tekitav tegevus ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Seda enam asjaolu valguses, et kannatanul tekkis ka tervisekahjustus. Asjaolu, et J.R. oli 31.08.2021 saanud silmnähtavaid vigastusi, tõendavad J. R. ülekuulamise protokollile lisatud fototabel (I kd tl 17-18) ja AS Põlva Haigla epikriis nr P-EP21-12360 (I kd tl 19). Fototabelist nähtuvalt on J. R. parema silma ja kulmu vahel hematoom ja turse. J.R. arstliku läbivaatuse käigus on 1.09.2021 on kindlaks tehtud, et J.R. on vigastused näos - ninal, vasakul põsel ja suu ümbruses on marrastused ja haavad. J. R. diagnoositi kinnine ninaluude murd, silmalau ja silmaümbruse kontusioon, silmamuna ja silmakoopakoe põrutus ning huule ja suuõõne lahtine haav. Kannatanul kindlaks tehtud vigastused (nende asukoht, laad) on kooskõlas kannatanu ütlustega, kuidas R.Schmidt ja M. T. teda peksid. Samuti nähtub 31.08.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 22-28), et kannatanu elukohas xxxxxxxxxx-x, Põlva (fotod nr 7 ja 8 - I kd tl 25-26) on olnud verekahtlase aine plekk. Ka kannatanu on kinnitanud, et löömise tulemusel hakkas tal ninast verd jooksma ja huul oli katki. Kuna kannatanu pöördus koheselt politseisse ning politsei toimetas kannatanu järgmisel päeval tervishoiuasutusse vigastuste fikseerimiseks, on alust arvata, et kannatanul kindlaks tehtud vigastused oli ta saanud just R.Schmidti ja M. T. poolt 31.08.2021 toimepandu tagajärjel. Asjaolu, et ta oma tegevusega (kannatanut rusikatega ja korduvalt jalaga näkku lüües) põhjustab kannatanule valu ning võib tekitada ka tervisekahjustuse, pidi olema ettenähtav ka süüdistatavale. Kohus leiab, et süüdistatav on kannatanu kehalise väärkohtlemise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Karistusregistri teatis ja kohtuotsuse väljatrükk (I kd tl 97-107; 108-130) tõendavad, et Raimo Schmidti on Tartu Maakohtu 10.01.2018 otsusega muuhulgas karistatud
§-de 121 lg 2 p-de 2 ja 120 lg 1 järgi.
§-de 64 lg 1 sätet kohaldades mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud. Seega omab Raimo Schmidt kustumata karistatust kehalise väärkohtlemise eest ning ta on 31.08.2021 J. R. kehalise väärkohtlemise toime pannud korduvalt. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Raimo Schmidt Tartu Maakohtu 10.01.2018 otsusega kehalise väärkohtlemise eest karistatud isikuna 31.08.2021 kella 15 paiku Põlva linnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ründas koos M. T. voodis olevat J. R. . Raimo Schmidt lõi kannatanut korduvalt jalaga vastu nägu ja rusikatega kehasse. Samal ajal lõi ka M. T. kannatanut korduvalt jala ja rusikatega keha piirkonda. Peksmisega põhjustasid Raimo Schmidt ja M. T. kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse (huule ja suuõõne lahtise haava, parema silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse ja kinnise ninaluu murru). 11
(16)Raimo Schmidti teo õigusvastavust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Raimo Schmidti toimepandu
§ 121
lg 2 p 3 järgi, s.o korduva teisele inimesele valu tekitava ja tervist kahjustava kehalise väärkohtlemisena. Raimo Schmidti süüdistus
§ 199lg 2 p-de 5,9 järgi (J.R.
telefoni avalik vargus) Kannatanu J.R. 31.08.2021 ütluste kohaselt (I kd tl 14-16) kohaselt peksmise ajal ütles R. Schmidt, et J. R. on talle 10 eurot võlgu ja et R. Schmidt võtab selle eest J. R. telefoni, mis oli toas voodi kõrval laual. J.R. nägi, et R. Schmidt võttiski telefoni Redmi 9 (maksumusega 139 eurot) enda kätte. R. Schmidti 2.09.2021 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (I kd tl 74-76) kohaselt J. R. ütles ise, et annab oma telefoni R. Schmidti kätte panti ja toob 10 eurot R. Schmidtile tagasi. Seejärel lahkus J. R. korterist ja R. Schmidt sai aru, et ta läks 10 eurot otsima. R. Schmidti 30.09.2021 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (I kd tl 89-91) kohaselt andis mobiiltelefoni J.R. talle ise. Sellel päeval oli R. Schmidtilt varastatud 10 eurot ja ta kahtlustas selles J.R. . Viimase korterisse minnes küsis R. Schmidt J.R. , kus mu 10 eurot on. Peale peksmise lõpetamist J.R. ütles, et toob 10 eurot tagasi. R. Schmidt ütles J.R. , et viimane annaks niikauaks telefoni R. Schmidti kätte. J. võttis oma taskust telefoni, andis selle R. Schmidti kätte ja lahkus korterist. Tunnistaja M. K. ütluste kohaselt (I kd tl 33-34) kohaselt peksmise järel jooksis J. R. korterist välja. Pärast seda läksid ka M. K. , Raimo Schmidt ja M. T. kolmekesi korterist välja. M. K. sõnul võttis R.Schmidt veel laualt J.R. telefoni kaasa. M.T. 1.09.2021 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (I kd tl 60-61) ei tea tema J.R. telefoni võtmisest midagi. Seega on tõendid (kannatanu ütlused, R.Schmidti ütlused ja tunnistaja M.K. ütlused) kattuvad asjaoludes, et 31.08.2021 kella 15 paiku peale kannatanu peksmise lõpetamist võttis R.Schmidt kannatanu korterist lahkudes kaasa kannatanule kuulunud mobiiltelefoni Redmi. Kuigi telefoni võtmisest ei tea midagi samal ajal sündmuskohal viibinud ja kannatanu peksmises osalenud M.T. , ei muuda tema ütlused kuidagi ebausaldusväärseks teiste isikute ütlusi asjaolu osas, et R.Schmidt kannatanu korterist lahkudes võttis kaasa kannatanule kuulunud mobiiltelefoni Redmi. Seda enam asjaolu valguses, et kannatanu mobiiltelefon saadi veidi aega hiljem R.Schmidti kinnipidamisel viimaselt kätte. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt (tl 70-72) on R.Schmidti kinnipidamisel 31.08.2021 temalt ära võetud muuhulgas 3 mobiiltelefoni, nendest 2 mobiiltelefoni Redmi. 1.09.2021 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (I kd tl 48-55) on asitõendina vaadeldud muuhulgas mobiiltelefoni Redmi IMEI koodidega xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx. 31.08.2021 esemete üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd tl 56) tõendab, et viidatud IMEI koodidega mobiiltelefoni Redmi on politsei tagastanud J. R. . Kannatanu kinnitusel oli ta telefoni ostnud enne 31.08.2021 juhtunut nädal varem ja see maksis 139 eurot. Kohtul puudub alus kannatanu sellistes väidetes kahelda. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ( I kd tl 22-28) nähtuvalt on 31.08.2021 kannatanu korteri elutoas oleva sektsioonkapi peal olnud mobiiltelefoni Redmi karp (foto nr 9 – I kd tl 26). Asjaolu, et kannatanul oli telefonikarp veel alles, annab alust järelduseks, et telefon ei olnud väga kaua aega tagasi ostetud. Seega võis kannatanul olla meeles ka veel selle hind. Kannatanu ütlustele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et tema telefoni väärtus oli 139 eurot. 12
(16)Süüdistatava väide, et telefoni andis kannatanu talle ise, on ümber lükatud kannatanu ütlustega. Ka pole seda väidet kinnitanud samal ajal sündmuskohal viibinud tunnistaja M.K. , kes pole oma ütlustes viidanud mingile R.Schmidti ja kannatanu vahelisele jutuajamisele telefoni andmise teemal. Kannatanu ja tunnistaja ütlused riimuvad asjaolus, et telefon oli voodi kõrval laua peal ning R.Schmidt enne korterist väljumist võttis kannatanu telefoni kaasa laua pealt. Kattuvus kannatanu ja tunnistaja M.K. ütlustes asjaolu osas, kus telefon paiknes ja kuidas see süüdistatava valdusse sai, teeb need ütlused usaldusväärsemaks R.Schmidti ütlustest (et kannatanu võttis telefoni taskust ja andis ise R.Schmidtile). Kuigi M.T. enda väitel ei näinud telefoni võtmist, pidanuks ta vähemalt kuulma R.Schmidti väidetud tema ja kannatanu vahelist vestlust telefoni teemal. Kuid ka seda pole M.T. kinnitanud. Kohus nendib, et esineb vastuolu kannatanu J.R. ja tunnistaja M.K. ütlustes asjaolu osas, millal kannatanu korterist lahkus ja kas telefoni võttis R.Schmidt enda kätte enne või pärast kannatanu lahkumist. Kannatanu kinnitusel nägi ta, kui R.Schmidt telefoni laualt võttis. Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt peksmise lõppedes jooksis J. R. ise kõigepealt korterist välja ja seejärel korterist lahkudes võttis Raimo Schmidt laualt kaasa J. R. telefoni. Kohus möönab, et need tegevused võisid toimuda ajaliselt väga lähestikku. Nagu kohus eespool tuvastas, olid kõik sündmuses osalenud isikud eelnevalt alkoholi tarvitanud. M.K. on ise kinnitanud, et oli sel päeval päris purjus. Seega võib M.K. sündmuste ajalist kulgu mäletada valesti. Kuna kannatanu on osanud kirjeldada sündmuse käiku detailsemalt, peab kohus peab kannatanu ütlusi usaldusväärseks ka asjaolu osas, et kannatanu nägi, kui R.Schmidt laualt telefoni võttis. Seega võttis süüdistatav kannatanu telefoni ära kannatanu nähes s.o avalikult. Kannatanu telefon oli R.Schmidtile võõras vara. Nagu kohus eespool tuvastas, pole tõendatud, et kannatanu oleks telefoni R.Schmidtile ise andnud. Kannatanule kuulunud telefoniga kannatanu elukohast lahkumine osutab süüdistatava kavatsetusele telefon omastada. Nagu kohus eespool tuvastas, on R.Schmidt varem süstemaatiliste varguste eest karistatud isik. Nagu kohus eespool tuvastas, pani R.Schmidt 24.08.2021 toime ka kannatanu A.K. esemete varguse. Eeltoodu annab alust pidada ka 31.08.2021 aset leidnud kannatanu J.R. mobiiltelefoni vargust süstemaatiliseks. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Raimo Schmidt varem süstemaatilisi vargusi toime pannud isikuna, 31.08.2021 kella 15 paiku Põlva linnas xxxxxxxxxx-x korteris elutoa laualt võttis võõra vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu nähes avalikult ära J. R. mobiiltelefoni Redmi Note 9 väärtusega 139 eurot. Raimo Schmidti teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Raimo Schmidti toimepandu
§ 199
lg 2 p-de 5 ja 9 järgi s.o võõra vallasasja avalikult äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb
§ 56
kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel kohus arvestab Raimo Schmidti süüd, mida kohus loeb küllaltki suureks. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli Raimo Schmidt ka käesolevas asjas vaadeldava 13
(16)lühikese ajavahemiku jooksul (24.08-31.08.2021) kuritegelikult väga aktiivne, pannes toime mitu erinevat kuritegu. Kehalise väärkohtlemise puhul suurendab süüd süüdistatava isik, kes on ka varem vägivallategusid toime pannud, samuti vägivalla intensiivsus. Süüdistatava kasutatud vägivald ei seisnenud ühekordses käitumisaktis, vaid süüdistatav lõi koos teise isikuga kannatanu J.R. korduvalt nii käe kui jalaga pea ja keha piirkonda. Kasutatud vägivalla tagajärjeks polnud üksnes kannatanul valu tundmine, vaid viimasel tekkis ka tervisekahjustus. Kannatanu rünne sai alguse sisuliselt tühisel põhjusel (10 euro kadumine). Kannatanu oma käitumisega tegelikult mingit põhjust enda ründamiseks ei andnud. Ka A.K. esemete ja J.R. telefoni varguse puhul ei saa süüd lugeda väga väikseks, kuna tegemist on süstemaatiliselt toimepandud vargustega. Samas vähendab süüd asjaolu, et tekitatud kahju pole olnud väga suur. Mõnevõrra väiksemaks võib pidada Raimo Schmidti süüd eluruumi sisse tungimise puhul. Sisse tungimise käigus sai kannatanu ukse haak küll kahjustada, kuid olemasolevatest tõenditest tuleneb, et uks ei olnud ka juba varem korras (puudus näiteks link). Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kuigi osad varastatud esemed on kannatanud kätte saanud, ei tagastanud süüdistatav neid ise vabatahtlikult, vaid need saadi temalt kinnipidamisel kätte. J.R. kehalise väärkohtlemise ja eluruumi sisse tungimise puhul saab raskendava asjaoluna arvestada kuriteo toimepanemist grupis (
§ 58p 10).
Kuigi süüdistusaktis (punktis 6) ega ka kohtuistungil prokurör sellisele raskendavale asjaolule pole sõnaselgelt tuginenud, tuleneb süüteo toimepanemine grupis otseselt süüdistuse sisust. Seetõttu kohus leiab, et sellisele raskendavale asjaolule tuginemine ei ole pooltele üllatuslik seisukoht. Karistusregistri teatis ja kohtulahendite väljatrükid (I kd tl 97-107; 108-141) tõendavad, et Raimo Schmidt omab kahte kehtivat kriminaalkaristust (Tartu Maakohtu 23.04.2018 ja 10.01.2018 otsustega mõistetud karistust, millest Tartu Maakohtu 20.07.2018 määrusega on moodustatud liitkaristus 2 aastat 9 kuud 19 päeva vangistust). Kinnipeetavate isikute registri väljatrükk (I kd tl 184-186) tõendab, et Raimo Schmidt vabanes karistuse kandmiselt 30.11.2020. Seega on R.Schmidti näol tegemist varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Uute kuritegude toimepanemine 9 kuu möödudes peale vanglast vabanemist osutab asjaolule, et süüdistatav varasematest karistustest järeldusi pole teinud. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks Raimo Schmidti karistada sanktsioonides ettenähtud kergemaliigilise karistuse s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb iga kuriteo puhul karistada vangistusega. Süü suurust arvestades peab kohus põhjendatuks Raimo Schmidtile mõista kõige raskema karistuse kehalise väärkohtlemise eest s.o 1 aasta 4 kuud vangistust. Varguste toimepanemise eest peab kohus põhjendatuks süüdistatavat karistada vangistusega 1 aasta. Väiksemat süü suurust arvestades karistab kohus süüdistatavat eluruumi omavolilise sissetungimise eest vangistusega sanktsiooni alammäärale lähedases ulatuses s.o 4 kuud. Kuna Raimo Schmidt on toime pannud eriliigilisi kuritegusid, peab kohus põhjendatuks liitkaristuse moodustada asperatsioonipõhimõttel, suurendades mõistetavatest karistustest raskeimat ja mõistes liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Seoses asja lahendamisega lühimenetluses tuleb KrMS §-st 238 lg 2 tulenevalt mõistetavat liitkaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Seoses kaitsja kohtuvaidluse käigus avaldatud etteheitega, et kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus taotles prokuratuur süüdistatavale käesolevas menetluses taotletud karistusega (2 aastat 3 kuud vangistust) võrreldes leebemat karistust (1 aasta 8 kuud), märgib kohus järgmist. 14
(16)Kohtupraktikas on omaksvõetud põhimõte, et karistusseadustiku § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurus ei sõltu sellest, millises menetlusliigis isiku süüküsimus lahendatakse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ka selgitanud, et süü suurust ei mõjuta ka asjaolu, et süüdistatav loobub ühest, sh ka tema enda õigusi vähem tagavast menetlusliigist (kõnealusel juhul kokkuleppemenetlusest) teise menetlusliigi (kõnealusel juhul üldmenetluse) kasuks. Seejuures väärib tähelepanu ka asjaolu, et erinevalt KrMS § 238 lg-st 2, mis näeb ette lühimenetluses süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdistatavale mõistetava põhikaristuse vähendamise ühe kolmandiku võrra, ei ole seadusandja kokkuleppemenetluses sellist karistuse vähendamist obligatoorselt ette näinud. Eeltoodust tulenevalt ei pea pelgalt asjaolu, et süüdistatav taotleb kokkuleppemenetlust või nõustub kokkuleppemenetlusega, tooma kaasa prokuröri poolt taotletava karistuse liigi kergendamist ega ka karistuse määra vähendamist. Nagu ka vastupidi - süüdistatava loobumisele kokkuleppemenetlusest ei pea iseenesest järgnema raskem karistus. Kuigi kokkuleppemenetlus tagab süüdistatavale tavapärasest kiirema menetluse, nagu ka võimaluse osaleda läbirääkimistes kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suuruse ning karistuse liigi ja määra üle, mida prokurör taotleb kohtus kuriteo toimepanemise eest, loobub süüdistatav kokkuleppemenetlusega nõustumisel mitmetest olulistest menetluslikest õigustest. Nii näiteks minetab ta õiguse taotleda omapoolsete tunnistajate kutsumist kohtuistungile, küsitleda süüdistuse tunnistajaid ega saa esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni (välja arvatud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 märgitud juhul). Seetõttu on mõistetav ja kooskõlas kokkuleppemenetluse olemusega, et kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus on võimalikud prokuröri poolt teatavad järeleandmised nii kindlakstehtud faktiliste asjaolude karistusnormi alla subsumeerimisel kui ka süüdistatavale karistuse liigi ja määra valikul. Viimasega seoses märgib kriminaalkolleegium aga seda, et prokuratuuri poolt kokkuleppemenetluses taotletav karistus ei saa olla oluliselt kergem karistusest, mida prokurör taotleks pärast samade kuriteo asjaolude kaalumist üldmenetluse korras. Vastasel korral ei osutuks karistamise aluseks isiku süü, vaid menetlusliigi valik. Selline karistamise alus oleks aga vastuolus
§-s 56 sätestatuga ( RKKKo 3-1-1-96-09, p 9). Seega kui eeldada kaitsja etteheite õigsust (mida prokurör küll istungil vaidlustas), võiks isegi kaaluda, kas prokuratuuri käitumine on kooskõlas Riigikohtu eespool viidatud seisukohaga. Ent käesoleva asja lahendamisel ei oma see siiski määravat tähendust. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt (RKKKo 3-1-1-91-07, p 6.6). Nii toimib maakohus ka antud asjas. Nagu kohus eespool tuvastas, on Raimo Schmidt kahtlustatavana kinni peetud 31.08.2021. Tartu Maakohtu 2.09.2021 määrusega (I kd tl 161-169)on süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist kaheks kuuks, millist tähtaega on Tartu Maakohtu 26.10.2021 määrusega (I kd tl 173179) pikendatud kuni 31.12.2021. Tõkendi jättis kohus muutmata ka süüdistatava kohtu alla andmisel.
§ 68
lg 1 alusel tuleb süüdistava eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka. Kuna kohus karistab süüdistatavat reaalse vangistusega, tuleb tõkend jätta kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 9.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2022 töötasu alamäär kuus on 654 eurot. Seega sundraha suurus 15
(16)käesolevas asjas on 1,5 x 654, s.o 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on R.Schmidti kaitsjale välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 467,04 eurot (50,64 eurot – I kd tl 77-80; 43,20 eurot – I kd tl 81-83; 97,20 eurot – I kd 92-94; 64,80 eurot – I kd tl 170-172; 81,60 eurot – I kd tl 180-183; 129,60 eurot – I kd tl 195197). Kohtumenetluse käigus on süüdistatava kaitsjale välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu katteks kokku 614,76 eurot (II kd tl 21-22). Seega riigi õigusabi tasu ja kulu kokku on 1081,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 173 lg 2 kohaselt mõistab kohus kriminaalmenetluse kuludena süüdistatavalt välja kokku 2062,80 (1081,80+981) eurot. Kannatanu A. K. on esitanud tsiviilhagi (II kd, tl 5) Raimo Schmidti vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju 315 euro nõudes VÕS § 1043 alusel. Rahvastikuregistri väljatrükk (II kd tl 20) tõendab, et A.K. on surnud. Seoses kannatanu A.K. surmaga tuleb tema tsiviilhagi jätta läbi vaatamata KrMS § 37-1 lg 4 ja § 310 lg 1 alusel. KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud taotluse. Kannatanu J.R. on taotlenud enda teavitamist süüdistatavate vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et Raimo Schmidti kinnipidamisel on temalt muuhulgas äravõetud kaks mobiiltelefoni Redmi, mobiiltelefon Samsung ja punane taskunuga. Nagu kohus eespool tuvastas, on üks telefonidest Redmi tagastatud selle omanikule kannatanu J.R. . 23.11.2021 hoiule vastuvõtmise akt nr 21ATH14398 (I kd tl 198) tõendab, et mobiiltelefonid Redmi ja Samsung, samuti taskunuga on hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et soovib endale kuuluvaid mobiiltelefone Redmi ja Samsung ning taskunuga tagasi. Seega tuleb need esemed KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel süüdistatavale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 16
(16)