Obsah (8)

§ 436§ 230§ 442§ 445§ 122§ 162§ 174§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 11. veebruaril 2020.a, Tallinnas X hagihind

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

11.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad on kostja lapsed, kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist seadusjärgses miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
3. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
4. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates 30.09.2020 igakuise elatise summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
5. Kostja ei nõustu elatise suurusega summas 292 eurot ühele lapsele, kuivõrd kostja ülalpidamisel on Indias veel kaks alaealist last. Kostja on nõus tasuma kummalegi hagejale elatist summas 100 eurot kuu alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 4 Kostja leiab, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada riikliku toetusega, mis kantakse hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele.
6. Hagejate poolt esitatud arvestuse kohaselt on kummagi hageja kulud ühes kuus 584 eurot (t lk 1 pöördel – 2). Hageja I, s.o X kulud on eluasemele 88 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 50 eurot, tervishoiule ja hügieenitarvetele 42 eurot, riietele ja jalanõudele 70 eurot, hobidele 50 eurot ning muud kulud (nagu vabaaja veetmine, mänguasjad jne) 77 eurot. Hageja II, s.o Q kulud on eluasemele 88 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 50 eurot, tervishoiule ja hügieenitarvetele 80 eurot, riietele ja jalanõudele 68 eurot, hobidele 0 eurot ning muud kulud (nagu vabaaja veetmine, mänguasjad jne) 98 eurot.
7. Kuivõrd kostja vaidles vastuses hagile hagejate kulude suurusele vastu (t lk 37 jj), palus kohus hagejal 03.12.20202 kirjaga esitada tõendeid hagejate kulude suuruse kohta. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegium 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 märkinud, et kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (punkt 12).
8. Kohus asub seisukohale, et hagejad on 28.12.2020 seisukohaga (t lk 67-70) ja koos sellega esitatud tõenditega piisavalt tõendanud oma kulude suurust. Lisaks on hagejad kuludega seonduvat selgitanud oma 27.11.2020 seisukohas (t lk 50 pöördel – 52). Kohus leiab, et kostja 11.01.2021 esitatud vastuväited kulude suurusele (t lk 127-128) on üldsõnalised ja tõendamata. 19.
9. Kohus nendib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Kulutused eluruumi üürimisel ja kommunaalteenustele on põhjendatud kummagi hageja osas 88 eurot. 19.
10. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Arvestades asjaolu, et hagejad on kasvueas lapsed, kes vajavad tervislikku ja mitmekülgset toitu, leiab kohus, et hagejate toidukulu kummalegi lapsele summas 200 eurot (s.o. keskmiselt ~6,5 eurot päevas) on mõistlik ega ole ülepaisutatud. Siin võtab kohus arvesse, et laste kõik toidukorrad on kodus. 19.
11. Kohus loeb mõistlikuks ka transpordikulu 50 eurot hageja kohta. Hagejad oma nooruse tõttu iseseisvalt ei liikle, mistõttu on põhjendatud nende transportimine hagejate ema poolt sõiduautoga. Asjaolu, et sõiduauto on liisitud, ei muuda kulu lubamatuks ega ülepaisutatuks. 19.
12. Kohus peab tõendatuks ja põhjendatuks ka hagejate kulutusi tervishoiule ja hügieenitarvetele vastavalt hagejal I 42 eurot ja hagejal II 80 eurot. Hagejad on esitanud nimetatud kulude kohta tõendeid ning selgitanud, et need kulud sisaldavad kulusid igapäevasele hügieenile, sh nt kulusid mähkmetele, ja ka kulutusi toiduslisanditele ja vitamiinidele ning käsimüügiravimeid külmetushaigustele. 19.
13. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et lapsed elavad kliimavööndis, kus on neli aastaaega ja vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja lapsed on kasvueas, on vaja nende garderoobi sageli ka uuendada. Seega asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada 70 eurot kuus hagejale I ja 68 eurot kuus hagejale II. Hagejad on põhjendanud ja tõendanud vastavate kulude suurust ja kandmist arvestatuna aasta peale keskmiselt. 19.
14. Hageja I on esitanud hobidega seotud kuludena 57 eurot, kuna ta käib kaks korda nädalas lauluringis, mille kulu on 32 eurot kuus, ja kaks korda nädalas balletti ringis, mille kulu on 24 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et nimetud kulud on mõistlikud ja 5 tegemist ei ole ülemääraselt kulukate hobidega. Hageja I huvides on koos omavanuste lastega ühiste hobidega tegelemine ja sotsialiseerumine. 19.
15. Hagejad on hagiavalduses toonud muude kuludena välja kulutused vabaaja veetmisele, mänguasjadele, raamatutele jne kogusummas 77 eurot hageja I ja 98 eurot hageja II kohta. Hagejad on selgitanud, et nimetud kulude hulka on arvestatutud ka kulutused, mis on tehtud seoses perekonna elama asumisega Eestisse (kulud laste tubade remondiks ja mööblile) arvestusega keskmiselt 340,31 eurot kuus (170,15 eurot kuus hageja kohta). Kohus võtab arvesse, et nimetatud kulutused ei teki igal aastal, kuid siiski iga 4-5 aasta järel seoses laste kasvamisega ja nende vajaduste ja nõudmiste muutumisega. Kohus loeb need kulud tõendatuks ja põhjendatuks. 19.
16. Kostja vastuväide selles osas, et paljud hagejate kulud on kandnud hagejate vanaema, s.o hagejate seadusliku esindaja ema, C, ei ole asjakohane. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, millisel pangaarvel olevaid vahendeid kasutades peetakse hagejaid ülal.
17. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejate ülalpidamise põhjendatud ja tõendatud ulatuseks 584 eurot kummagi hageja kohta. Hagejad on põhistanud, et tegemist on hagejate tavapäraste vajaduste ja tavalise elulaadiga, millega hagejad olid koos kostjaga elades harjunud. Kostja ei ole seda ümber lükanud. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (Riigikohtu tsiviilkolleegium 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 p 12). Kostja mingeid arvestatavaid tõendeid selles osas esitanud ei ole.
18. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
19. Riigikohus on 13.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
20. oktoobri
21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
22. Riigikohus on 09.06.2017 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
23. oktoobri
24. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
25. Samuti on Riigikohus eelpoolviidatud kohtulahendi punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt selle Riigiohtu otsuse p‑d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. 6
26. Kohus on teinud 03.12.2020 kirjas (t lk 64-65) kostjale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid selles osas, et kostja osaleb Indias elavate laste ülalpidamises. Kohus palus kostjal täpsustada, millised on need asjaolud, mis on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimumi. Samuti palus kohus kostjal esitada 23.10.2020 kohtumääruse resolutsiooni punktis 4 märgitud tõendid. 25.
27. Kostja on esitanud kohtule osalised konto väljavõtted (t lk 143-147), millisest peaks nähtuma, et kostja on teinud perioodil 01.04.2019 kuni 31.03.2020 Indias elavatele laste ülekandeid kokku 15 744 ruupiat mänguasjade ostmiseks, 14.09.2020 ülekande summas 50 000 ruupiat hariduse omandamiseks, 04.12.2019 ülekande summas 70 000 ruupiat hariduse omandamiseks, 06.11.2018 ülekande summas 50 000 ruupiat ning 15.11.2018 summas 13 000 ruupiat. 25.
28. Kostja enda pangakonto väljavõtet viimase 3 kuu kohta ja andmeid enda varalise seisu kohta kuni käesoleva ajani kohtule esitanud ei ole. Kohtule esitatud osalistest konto väljavõtetest (t lk 143-147) ei ole võimalik järeldada, kellele ja mis eesmärgil need rahaülekanded või sularaha väljavõtmised on toimunud. Samuti ei ole kostja tõendanud, millised on tema teiste laste vajadused ja ema võimalused neid ülal pidada. Kohus on kostjale selgitanud, et tema peab tõendama PKS § 102 lg 2 kohaset mõjuva põhjuse esinemist vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja seda tõendanud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik hagejatele tasuda seaduses sätestatud määras elatist. Varasemalt on kostja tasunud hagejatele ka miinimumelatisest suuremat elatist, mis näitab, et selle maksmine kostjale üle jõu ei käi. Kostja ei ole ka esile toonud asjaolusid, mis oleks tema võimet vähemalt miinimumelatist maksta negatiivselt mõjutanud.
29. Kostja on palunud kohtule esitatud vastuses palunud arvestada elatise väljamõistmisel asjaoluga, et hagejad saavad hagiavalduse kohaselt arvestada hagejatele makstava riiklikul peretoetusega. 26.
30. Riigikohus on kogu tsiviilkolleegiumi 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 punktis 28.2 avaldanud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
31. Arvestades asjaoluga, et kohus on kohustanud kostjat esitama tõendid enda majandusliku kindlustatuse kohta ning kostja seda kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole teinud, siis ei ole kohtul võimalik anda hinnangut sellele, et kostja ei ole suuteline tasuma hagejatele seaduses sätestatud määras elatist ning et arvestada tuleb hagejatele makstava riikliku peretoetusega.
32. Lisaks on kostja palunud arvestada hagejate kasuks elatise väljamõistmisel mastaabisäästuga. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et peaegu viie- ja peaegu kaheaastane laps kasutaks olulisel määral samu mänguasju ja et see annaks märkimisväärse säästu laste ülalpidamisel. Samuti on kohtu hinnangul hagejad oma arenguetapis hetkel piisavalt erineval astmel, nii et mastaabisääst arvestatavat efekti ei anna, igatahes ei ole kostja seda tõendanud. 29.

§ 442

lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

1. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse nõuda välja hagejate ema pangakonto väljavõte Austria pangas „EasyBank“. Kostja ei ole selgitanud, mida ta soovib sellega tõendada ja kuidas see mõjutaks asja lahendamist. Kohus leiab, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga. 7 Hagejad on esitanud nõude miinimumelatise tasumiseks ning kostjal tuleks eelkõige tõendada enda võimalusi (või võimatust) seda tasuda. Kostja ei ole põhistanud, et hagejate ema saab Austria Vabariigilt mingit raha laste eest hoolimata sellest, et ta Austrias enam ei ela.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejate poolt esitatud hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
3. Kohus leiab, et kooskõlas PKS § 77 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, s.o alates 30.09.
5. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja X kasuks väljamõistmisele elatis igakuiselt alates 30.09.2020 kuni X täisealiseks saamiseni, s.o kuni 15.07.2034, summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast ja Q kasuks väljamõistmisele elatis igakuiselt alates 30.09.2020 kuni Q täisealiseks saamiseni, s.o kuni 30.04.2037, summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
6. Hagejad on palunud tasuda väljamõistetav elatis XXXXXXXXXXXXXX iga kuu eest ette
7. kuupäevaks. Z arvelduskontole 35.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda ette iga kuu eest ette hagejate ema arvelduskontole
2. kuupäevaks.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 38.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on X hagihind 2 628 eurot ja Q hagihind 2 628 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 39. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista esindajakulu summas 640 eurot ja tõlkekulu summas 43 eurot.
2. Kostja vaidleb hagejate esindajakulu suurusele vastu ning leiab, et on esindajakulu on suuremal määral ülepaisutatud.
3. Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu määr on 40 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 40 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa õigusabiteenuse turuhinda.
4. Kohus leiab, et hagejate esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 13 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hagejate esindajakulu summas 520 eurot (13 tundi x 40 eurot), mitte aga 640 eurot nagu on hagejad avaldanud. 8
5. Kohus leiab, et kostja etteheited hagejate esindaja ajakulule põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et esindaja poolt märgitud ajakulu vastab käesoleva tsviilasja materjalidele ning esindaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide mahule.
6. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tõlkekulu summas 43 eurot. Kohus leiab, et vastav taotlus kuulub kooskõlas

§ 143p 1.

46. Eelnevast tulevalt kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 564 eurot, s.o esindajakulu summas 520 eurot ja tõlkekulu summas 43 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 9