KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-16-7315 Tsiviilasi Rii

) § 175 lg-le 3. Maakohus leidis, et saab

§ 175

lg 1 kohaselt otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise, kuna kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Kohustustest vabastamise keeldumise alused on sätestatud

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2, mille järgi kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus tuvastas, et võlgnik ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Võlgnik on menetluse kestel olnud hõivatud tööga (Palupera-Agro OÜ, SA Hooldekodu Härmalõng, OÜ Mooste Talu Marjad). Maakohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Maakohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ning puuduvad andmed võlgniku vara varjamise kohta. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ta ei ole kohut teavitanud. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, puhkusetasu, töövõimetushüvitis, tulumaksutagastus. Võlgnikul on menetluse kestel olnud kuni kolm ülalpeetavat, alates 30. maist 2018 kaks ülalpeetavat. Võlgnik on teinud võlausaldaja nõuete katteks eraldisi vastavalt seadusele. Võlgnik on menetluse jooksul võlausaldajate nõudeid rahuldanud kokku 2 summas 892 eurot, mis vastab loovutuskohustusele. Maakohus leidis, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust. Maakohtu hinnangul ei rikkunud võlgnik süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ega kahjustanud võlausaldajate huve. Põhjendatud ei ole menetlust pikendada. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Maakohus leidis, et võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ja kohustustest vabastamise menetlus tuleb

§ 175lg 8 kohaselt lõpetada.

Võlgnik on usaldusisikuna esitanud maakohtule 10. veebruaril 2022 aruande ja maakohus loeb täidetuks

§ 172lõikes 4 toodud kohustuse.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Swedbank AS (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja) palus
2. veebruaril 2022 esitatud määruskaebuses tühistada Tartu Maakohtu
3. veebruari
4. a määrus ja teha uus määrus, millega lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Samuti palus võlausaldaja tagastada määruskaebuse rahuldamise korral riigilõiv 15 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik oleks tulnud jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Maakohus ei ole analüüsinud võlgniku käitumise vastavust

§-s 173 nimetatud kohustustega. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud loovutuskohustust ja tasunud võlausaldajatele vähem, kui pankrotiseadus ette näeb. Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel täitnud teiste isikute kohustusi (näiteks ülekanded TF Bank-le

1. septembril 2021,
2. juulil 2021,
3. novembril 2021 ja
4. detsembril 2021 summas 36 eurot 89 senti selgitusega „Janar Jõesaar“, ülekanne AS-ile Inbank
5. septembril 2021 summas 40 eurot 86 senti selgitusega „Juta Kana“). Kui võlgniku suhtes käib kohustustest vabastamise menetlus, ei saa võlgniku kontot kasutada kolmandate isikute võlgnevuste tasumiseks. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik käitunud seega vähemalt raskelt hooletult ning see on aluseks kohustustest vabastamisest keeldumisele vastavalt

§ 175lg 2 p-le 2.

1. Võlgnik selgitas, et J. Kana on tema 77-aastane ema, kelle eest ta tegi järelmaksu ülekande. Ema tasus võlgnikule sularahas. J. Jõesaare eest on võlgnik teinud järelmaksu makseid alates
2. aasta juulist, kokku 295 eurot 12 senti. Võlgnik on suhtes Janar Jõesaarega ning elab oma lastega tema korteris. Võlgnik ei ole korteri kasutamiseks sõlminud üürilepingut ja ta ei tasu üüri ega kommunaalmakseid.
3. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
5. Võlausaldaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamine (

§ 175

lg 1) on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu 3 hinnangul ei ole maakohus käesolevas asjas diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Maakohus on andnud hinnangu menetluse kestel võlgniku kohustuste täitmisele (

§ 173

) ning tuvastanud, et puuduvad alused võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks (

§ 175lg 2). 8. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea Ts

MS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus ei ole analüüsinud võlgniku käitumise vastavust

§-s 173 nimetatud kohustustega. Maakohus on oma määruses leidnud, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, on kohut teavitanud oma tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral, puuduvad andmed vara varjamise kohta. Võlgnikul on menetluse kestel olnud kolm ülalpeetavat, alates 30. maist 2018 kaks ülalpeetavat. Võlgnik on täitnud loovutuskohustust 892 euro ulatuses. Iseenesest on õige määruskaebuses esitatud seisukoht, et võlgnik on tasunud võlausaldajatele vähem, kui pankrotiseadus ette näeb. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna see siiski praegusel juhul alust jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

§ 175

lg 2 p 2 alusel vabastamata.

§ 175

lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgnik ei ole väljamaksete tegemisel süüliselt rikkunud oma kohustusi ning kahjustanud võlausaldaja huvisid sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Arvestades asjaolu, et võlgnikul on menetluse kestel olnud ülalpeetavad alaealised lapsed ja eakas ema ning ta on teinud makseid võlausaldajatele ka kuudel, mil seadusest tulenevalt tal seda kohustust ei olnud, on ringkonnakohus seisukohal, et võlgniku käitumises puuduvad raskelt süülise käitumise tunnused. Võlgnik on oma kohustusi täitnud vastavalt oma võimetele ja oskustele.
7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel täitnud teiste isikute kohustusi. Võlgniku vastusest nähtuvalt on ühel juhul tegemist võlgniku 77-aastase emaga, kelle eest võlgnik tegi ülekande tehnilistel põhjustel, saades emalt ülekande summa sularahas tagasi. Teisel juhul on tegemist järelmaksu tasumisega isiku eest, kelle elamispinnal võlgnik koos oma lastega üüri ja kommunaalmakseid tasumata elab. Võlgnik on teinud järelmaksu makseid alates
8. aasta juulist, kokku 295 eurot 12 senti. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja viitega, mille kohaselt kohustustest vabastamise menetluse käigus ei saa võlgniku kontot kasutada kolmandate isikute võlgnevuste tasumiseks. Antud asjaoludest tulenevalt on tegemist siiski vaid võlgniku konto formaalse, mitte sisulise kasutamisega kolmandate isikute võlgnevuste tasumiseks. Ema tasus võlgnikule ülekande eest sularahas ning J. Jõesaarega tehtud kokkulepe ei kahjusta samuti võlausaldajate huve, kuna üüri ja kommunaalmaksete tasumise korral oleksid need alates
9. a juulist ületanud kindlasti võlgniku tasutud 295 eurot 12 senti. Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu
10. juuni
11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). 4
12. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel määruskaebuse esitaja kanda. Maakohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määranud ja määruskaebemenetluses menetluskulude taotlusi ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt määratud menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
13. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 5