3-21-2688/10

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene

1. aprill 2022, Tartu 3-21-2688 Arseni Jakovlevi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a määrus Arseni Jakovlevi määruskaebus Kirjalik menetlus Taotluse esitaja/määruskaebuse esitaja Arseni Jakovlev RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Arseni Jakovlevi määruskaebus osaliselt.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. novembri
7. a määrus ja saata asi tagasi uueks lahendamiseks halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Arseni Jakovlev esitas
9. novembril 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt takistab Viru Vangla tal ebaseaduslikult tutvuda riskihindamisega. Kuna riskihindamine toimub isikuandmete automatiseeritud töötlemise alusel, võib vastavate andmete töötlemisel tekkinud viga omada isiku õigustele kahjulikke tagajärgi. Kui taotlejal ei võimaldata tutvuda riskihindamisega, ei saa ta tulemuslikult oma õigusi kaitsta. Seoses sellega palus taotleja halduskohtult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 3 alusel kohustada vanglat esitama taotlejale tema kohta koostatud riskihindamine ning HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel peatada tema isikuandmete automatiseeritud töötlemine kuni selle tegevuse kvaliteedi kontrollimiseni kohtus. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas A. Jakovlev ka taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse esitamisel, kuna tal ei ole selleks raha.
10. Tartu Halduskohus jättis
11. novembri
12. a määrusega A. Jakovlevi esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotlused läbi vaatamata. Määruse põhjendused olid järgnevad. 2.
13. Taotleja on vanglale esitanud võõrkeelse vaide. Kinnipeetavale koostatud riskihindamine ei ole haldusakt ja seetõttu kuulub taotleja vaie ilmselt tagastamisele vaideõiguse puudumise tõttu tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p-st
14. Reeglina ei saa individuaalset täitmiskava ja riskihindamist eraldiseisvalt vaidlustada. Tegemist on programmiliste dokumentidega, millel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele. Kinnipeetava õigusi mõjutab vahetult vangla konkreetne tegevus, mida kinnipeetaval on õigus vaidlustada. Kinnipeetaval puudub HKMS § 44 lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus riskihindamise vaidlustamiseks, sh vangla kohustamiseks esitada taotlejale tema kohta koostatud riskihindamine ning peatada tema isikuandmete automatiseeritud töötlemine. Seetõttu ei saa halduskohus kohustada haldusorganit tegema toimingut, kui taotlejal puudub selles osas kaebeõigus ning seetõttu ei ole esitatud esialgse õiguskaitse taotluse abinõude kohaldamine lubatav. 2.
15. Kuna halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudus vajadus läbi vaadata ka riigilõivust vabastamise taotlust.
16. A. Jakovlev esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
17. novembri
18. a määrus ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse kohaselt tõlgendas halduskohus esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ebakorrektselt. Halduskohtu argumentatsioon ei vasta taotleja ja vangla vahelise vaidluse esemele. Riskihindamise otsuse vaidlustamine ei ole vaidluse ese, vaid taotleja eesmärgiks oli saada riskihindamise tulemus ja informatsioon selle kohta, milliseid isikuandmeid automatiseeritud töötlemisel kasutati, et kontrollida nende vastavust isikuandmete töötlemise põhimõtetele. Taotlejal on tulenevalt põhiseaduse § 44 lg-st 3 õigus tutvuda enda kohta käivate andmetega. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 24 lg 1 p 6 annab isikule õiguse taotleda vastutavalt töötlejalt andmesubjekti isikuandmete töötlemise piiramist. Seega saab taotleja esialgse õiguskaitse korras nõuda, et vangla peataks tema isikuandmete automatiseeritud töötlemise kuni kontrollitake selle vastavust IKS §-le 14, kus on sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtted. Taotleja ei nõustunud ka halduskohtuga selle osas, et riskihindamine ei mõjuta kinnipeetava õigusi ja vabadusi. Kokkuvõttes jäi taotleja oma taotluse juurde ning palus esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat andma talle tema riskihindamine ning kohustada vanglat peatama tema isikuandmete automatiseeritud töötlemine kuni kontrollitakse, kas antud tegevus vastab IKS §-des 14, 19 ja 21 esitatud nõuetele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
20. Ringkonnakohtu jaoks ei ole isiku taotlus ja halduskohtu põhjendus taotluse läbivaatamata jätmisel omavahel ühilduvad ning halduskohtu määruse põhjendused ei ole arusaadavad ega kontrollitavad. Isik taotles esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist väljastada talle tema kohta koostatud riskihindamine ja peatada tema isikuandmete automatiseeritud töötlemine kuni kontrollitakse selle vastavust isikuandmete töötlemise põhimõtetele. Halduskohtu põhjendus selle taotluse läbi vaatamata jätmiseks oli kokkuvõtlikult see, et riskihinnang ei ole haldusakt ega iseseisvalt vaidlustatav. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas kirjeldatud esialgse õiguskaitse taotlusega seostub see, kas riskihinnang on haldusakt või kas see on vaidlustatav või mitte. Halduskohtu määruses selliseid loogilisi põhjendusi esitatud ei ole. On võimalik, et halduskohus pidas silmas asjaolu, et isik oli vaides taotlenud riskihinnangu kehtetuks tunnistamist. Samas ei ole halduskohus määruses seda selgesõnaliselt välja toonud, mida isik vaides taotles. Asja 2 materjalides on küll vaie venekeelsena, kuid halduskohus ei ole selgitanud, et selles vaides oleks isik taotlenud nt riskihinnangu kehtetuks tunnistamist. Kokkuvõttes on halduskohtu määrus arusaamatu ning sellest ei ole võimalik üheselt aru mõista, millistest kaalutlustest halduskohus lähtus. Halduskohtu määrus on seega kontrollimatu.
21. HKMS § 210 lg 3 ls 2 sätestab, et määruskaebuse lahendamisel võib ringkonnakohus saata vajaduse korral asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas olukorras, kus halduskohtu määrus ei ole arusaadav ega kontrollitav, põhjendatud juhinduda sellest sättest ning saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule. Halduskohtul on võimalik esialgse õiguskaitse taotlus uuesti lahendada ning sealjuures arusaadavalt põhjendada, millistest asjaoludest ning kaalutlustest ta taotluse lahendamisel lähtub. Kui halduskohtule jäävad isiku seisukohad ebaselgeks, saab ta lasta neid täpsustada. Samuti saab halduskohus arvesse võtta vahepeal muutunud asjaolusid.
22. Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu
23. novembri
24. a määruse ja saadab asja halduskohtule uueks lahendamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3