Obsah (10)

§ 235§ 173§ 174§ 176§ 162§ 138§ 144§ 175§ 218§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-7760 Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2021, Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Hagi sundtäitmise lubamatuks

§ 235mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla.

Seejärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormist täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt nt Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-15, p 12). 6.3 Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et pooltel oli ühiskohustus Luminor Bank AS ees ja hageja on tõendanud, et ta on ühiskohustuse täitnud.
3. Maakohus on seisukohal, et antud juhul ei ole vaja kohtul analüüsida, mis põhjustel pank laenulepingu üles ütles. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus rahuldamata ka kostja vastava taotluse Luminor Bank AS-lt lepingu täitmise kohta dokumentide väljanõudmiseks. Sellega, et hageja täitis poolte ühiskohustuse ja taotles vastastikuste kohustuste tasaarvestamist, vähenes kokkuvõttes mõlema poole kohustuste hulk. Maakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et ühiskohustuse täitmine hageja poolt on vastuolus TsÜS § 138 lg.1 ja 2 ning hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka kostja vastuväite kohtu tegevusele. Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja menetlev kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174lg 1).

Kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi. Nimekiri kulude kohta, mis on seotud kohtuistungil osalemisega tuleb kohtule esitada kolm tööpäeva jooksul kohtuistungi toimumisest arvates (

§ 176lg 1).

9.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluskulude jaotuse määrab erinormina kindlaks TMS § 221 lg 4, mille kohaselt hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud kostja (sissenõudja) kanda. 10.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-11514, p 11). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses Igor Sumarok, kes vastab

§ 218sätestatud nõuetele.

1. Hageja 08.10.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas menetluses kandnud õigusabi kulusid summas 1 320 eurot (s.o 11 h x 120 eurot) koos käibemaksuga. Hageja menetluskulud koosnevad: − Kliendiga kohtumine, konsulteerimine ja vaidluse perspektiivide arutamine - 1 h; − Hagiavalduse koos lisadega ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 5 h; − Kostja 23.08.2021.a vastusega tutvumine ja analüüs - 1,5 h; − 03.09.2021.a hageja seisukoha koos lisadega ettevalmistamine ja kohtule esitamine 1,5 h; − 08.09.2021.a kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine – 1,5 h; − Hageja menetluskulude nimekirja ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 0.5 h. Lisaks on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 300 eurot ja riigilõivu hagi tagamise taotluse esitamise eest summas 50 eurot. Kokku on hagejal tekkinud käesoleva tsiviilasja menetluses õigusabi kulusid summas 1320 eurot ja menetluskulusid 350 eurot, kokku 1 670 eurot.
2. Kostja esitas 08.10.2021 vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja on seisukohal, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Juhul, kui kohus rahuldab hagiavalduse kuulub kohaldamisele

§ 163

lg 2, st kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Alternatiivina hagi rahuldamisel on kostja seisukohal, et kohus saab jätta menetluskulud poolte enda kanda

§ 162lg 4 kohaselt.

Nimelt puudub vaidlus, et kostja oli õigustatud algatama täitemenetluse. Hageja nõue on tänaseni ebaselge ning selle arvel väidetavalt tasaarvestati kostja nõue täitemenetluse käigus ning väidetavast nõude lõppemisest sai kostja teada alles kohtumenetluses. Kostja eest sealhulgas varjati, et panga laenumakseid ei tehta ning asjaolu, et pank lõpetas lepingu ühepoolselt. Seega on kostja käitunud õiguspäraselt ning vaidlus täidetava nõude osas tekkis pärast sundtäitmise algatamist, sh ei teavitatud väidetavast nõude lõppemisest kohtutäiturit või kostjat vaid algatati koheselt kohtumenetlus. Seega on antud juhul kostja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik võtta enda kanda hageja menetluskulud. 13. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Seega ei ole põhjendatud

§ 163lg 2 kohaldamine.

Samuti ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks menetluskulude jaotust

§ 162lg 4 kohaselt.

Kohus märgib, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul reguleerib menetluskulude jaotust TMS § 221 lg 4, mille kohaselt jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud (s.h menetluskulud) sissenõudja (s.o kostja) kanda. 14.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm nr 3-2-1-182-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (nt 26.10.2011 lahendis nr 3-2-1-88-11 p 12). Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.

1. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel sellega, millises ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetluse ajalise kestvusega, menetluse keerukusega ja menetlusosalise kohtus esindamisega. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud on kohtu hinnangul esitatud määras (kokku 11 tundi) põhjendatud ja vajalikud.
2. Hageja lepinguline esindaja osutab õigusabiteenust määraga 120 eurot kooskäibemaksuga ühe töötunni eest. Tasu taotletavas määras on sarnane Riigikohtu praktika seisukohtades keskmiselt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tasumäärale, mis on 120 eurot ilma ja koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; Riigikohtu 13.11.
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (
5. oktoobri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13). Mõistlikuks tunnitasu määraks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud 160-170 eurot tunnis (vt RK 3-2-1-159-16, p 24). Kohus loeb hageja esindaja tunnitasu määras 120 eurot käibemaksuga põhjendatuks ja vajalikuks, tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
7. Seega on kohtu hinnangul käesolevas menetluses hageja lepingulise esindaja õigusabi kulu koos käibemaksuga 1320 eurot põhjendatud ja vajalik.
8. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seadusega kooskõlas 300 eurot ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu ning hageja poolt tasutud riigilõiv jääb kostja kanda.
9. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud kokku koos käibemaksuga 1 670 eurot (s.o riigilõiv 350 eurot ja õigusabi kulud 1 320 eurot). 20.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik