Seejärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormist täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt nt Riigikohtu
lg 1, 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja menetlev kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (
Kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi. Nimekiri kulude kohta, mis on seotud kohtuistungil osalemisega tuleb kohtule esitada kolm tööpäeva jooksul kohtuistungi toimumisest arvates (
9.
Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluskulude jaotuse määrab erinormina kindlaks TMS § 221 lg 4, mille kohaselt hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud kostja (sissenõudja) kanda. 10.
lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-11514, p 11). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses Igor Sumarok, kes vastab
lg 2, st kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Alternatiivina hagi rahuldamisel on kostja seisukohal, et kohus saab jätta menetluskulud poolte enda kanda
Nimelt puudub vaidlus, et kostja oli õigustatud algatama täitemenetluse. Hageja nõue on tänaseni ebaselge ning selle arvel väidetavalt tasaarvestati kostja nõue täitemenetluse käigus ning väidetavast nõude lõppemisest sai kostja teada alles kohtumenetluses. Kostja eest sealhulgas varjati, et panga laenumakseid ei tehta ning asjaolu, et pank lõpetas lepingu ühepoolselt. Seega on kostja käitunud õiguspäraselt ning vaidlus täidetava nõude osas tekkis pärast sundtäitmise algatamist, sh ei teavitatud väidetavast nõude lõppemisest kohtutäiturit või kostjat vaid algatati koheselt kohtumenetlus. Seega on antud juhul kostja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik võtta enda kanda hageja menetluskulud. 13. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Seega ei ole põhjendatud
Samuti ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks menetluskulude jaotust
Kohus märgib, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul reguleerib menetluskulude jaotust TMS § 221 lg 4, mille kohaselt jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud (s.h menetluskulud) sissenõudja (s.o kostja) kanda. 14.
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm nr 3-2-1-182-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (nt 26.10.2011 lahendis nr 3-2-1-88-11 p 12). Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.
178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.