S § 63 lg 1 alusel ja
S § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ja järjest kantava aresti suurus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
lg 3 ja § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ning pani toime
Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist. Ei pannud foori tähele, oli kiire ja väsinud, enda süü. Ei olnud kaua aega Eestis käinud, tuli lapse asjadele järgi, asjad ühes kohas, laps teises kohas. Sai natuke aega hiljem teada, et juhtimisõigust ei ole. Teadis, et ei ole juhtimisõigust. Kunagi oli juhtimisõigus, kuid võeti kiiruse ületamise eest ära. Oli eelmine ja üle-eelmine aasta xxx. Oli vaja sõita, ei olnud kedagi võtta, kuid oli vaja laevale sõita. Läks õe juurde lapse asjadele järgi, kiirustas. Sõitis Tabasalust, ei vaadanud kellaaega. Ei olnud teadlik karistusõiguslikest tagajärgedest, Eestiga side puudub, ei loe seadusi, mis pidevalt muutuvad. On varem karistatud samalaadse asja eest, sai trahvi, on trahvid ära maksnud. Elas Eestis kuni
lg 2 ettenähtud süüteo eest on määratud rahatrahvid maksimummääras, sellest hoolimata ei ole isik soovinud oma liikluskäitumist korrigeerida. Isik peab olema teadlik liiklusalaste üleastumiste eest ette nähtud võimalikest karistusõiguslikest tagajärgedest ja pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Käesoleval juhul ei saa isiku karistamisel piirduda mingil juhul rahatrahviga, sest isik jätab need seaduses ettenähtud tähtajaks tasumata ja isik ei ole senimaani suutnud oma varasematest liiklusalastest rikkumistest 2 ratsionaalseid järeldusi teha ning seega tuleks isikul oma tegude tõsisemaks mõistmiseks ühiskonnast isoleerida, millise võimaluse näeb ette KarS § 48. Võttes arvesse ühiskonna liiklusturvalisust, peab karistus suutma isikule sisendada õiguskuuleka liikluskäitumise tavasid, ühtlasi suutma teda motiveerida liiklusseaduse printsiipide, tema hoiakute ja tõekspidamiste osas, abistama isikut jõudmaks arusaamani, et ühiskonnas valitseb tauniv hoiak liiklusreeglite eirajate suhtes. Seega on isiku suhtes kohaldatavaks ainuvõimalikuks karistuseks arest. Taotleb karistuseks mõista KarS § 63 lg-le 1 tuginedes
Ei vaidle vastu kui kohus määrab karistuse kandmise ositi. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole Timmo Weidenbaumil kehtivat juhtimisõigust. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem kahel korral sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, sest teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 12.08.2020 ning 21.05.2021, kuivõrd tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega oli ta
Nii 12.08.2020 kui 21.05.2021 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustest nähtuvalt võis otsustele esitada vaide 30 päeva jooksul ning otsus kehtib kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse omandamiseni. Kuivõrd otsuseid ei vaidlustatud ja juhtimiselt kõrvaldamise alus, s.o juhtimisõiguse puudumine, ei ole senini ära langenud, on otsused senini kehtivad ja menetlusalusel isikul lasub mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu mootorsõiduki juhtimise keeld. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid, juhtides 18.02.2022 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91. Menetlusalune isik küll väitis kinnipidamisel, et tal on olemas Soome Vabariigis välja antud juhtimisõigus, kuid Sirene Büroo kaudu isiku väidet kontrollides ilmnes, et Timmo Weidenbaum ei oma Soome juhiluba ei praeguse ega eelmise nimega. Seejuures tunnistas menetlusalune isik ka kohtuistungil, et tal juhtimisõigus puudub, s.h ka Soomes väljaantud juhiluba. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Lisaks sellele on teda eelnevalt korduvalt karistatud samalaadsete ehk
Menetlusalune isik küll väitis, et tema viimane karistus oli aastaid tagasi ning teda ei ole vahepeal Eestis kinni peetud, kuid sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustest, mis on koostatud 12.08.2020 ja 21.05.2021 nähtub, et sõidukit on juhtinud Timmo Weidenbaumi nimeline isik, kes on oma elukohaks nimetanud sama aadressi, mis on menetlusaluse isiku elukoha aadressiks ka käesoleval ajal. Seejuures on mõlemal korral tegemist sama sõidukiga, mis menetlusaluse isiku sõnade kohaselt kuulus menetlusaluse isiku lapse emale, s.t menetlusalusel isikul on ühene seos selle sõidukiga, mida kinnitas ka menetlusalune isik, teades peast nii sõiduki marki kui ka registreerimismärki. Seega sai 12.08.2020 ja 21.05.2021 sõiduki juhtimisel kinni peetud isikuks olla vaid menetlusalune isik vaatamata sellele, et menetlusaluse isiku selgituste kohaselt olevat ta olnud Soomes kinnipidamisasutuses alates 01.09.2020 kuni juuli 2021. Kohus leiab, et ilmselt on menetlusalune isik karistuse kandmiselt vabanemise aja osas eksinud. Lisaks sellele nähtub eelmärgitud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustest ja käesolevas väärteoasjas koostatud menetlusdokumentidest, et Timmo Weidenbaumi nimelt otsustele ja menetlusdokumentidele alla kirjutanud isiku allkirjad on sarnased, s.t tegemist on sama isikuga, kelle isikuandmed kõigis dokumentides kattuvad üksikasjades, s.o eesnime, perekonnanime, isikukoodi ja elukoha osas. 3 Eelmärgitud andmetest, s.h ka menetlusaluse isiku enda tunnistamisest selle kohta, et tal igasugune mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, saab järeldada, et menetlusalune isik oli täielikus teadmises nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 3 kohaselt peab juht foori või reguleerija keelava märguande korral seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Väärteoprotokollist nähtuvalt peatati 18.02.2022 kell 18:50 Odra tn, Odra tn ja Tartu mnt ristmiku vahel suunaga Pallasti tn poole kinni sõiduk xxx reg.märgiga xxx, mida juhtis Timmo Weidenbaum, kes sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal, liiklust ohustamata oleks juht võinud sõidukiga peatuda enne ristmikku. Rikkumine on selgelt fikseeritud väärteoasja materjalidele lisatud politseipatrulli pardakaamera salvestustega, milledest nähtub, et sõiduauto xxx reg.märgiga xxx ületas ristmiku keelava fooritulega, misjärel ta kinni peeti. Ka menetlusalune isik tunnistas, et sõitis praamile, tal oli kiire ja ta oli väsinud ega pannud foori tuld tähele. Kohus leiab, et juht peab olema liikluses tähelepanelik ja juhinduma foori tuledest, milliste tähendusest peaks aru saama iga liikleja, s.h ka juht, kellel juhtimisõigus puudub, kuivõrd tegemist on üldteada asjaoluga, millise tähendus on ühesugune igas riigis ning kui isik otsustab vaatamata juhtimisõiguse puudumisele asuda sõidukit juhtima, siis peab ta foori tuledest ka juhinduma. Seega juhul, kui juht sõidab ristmikule keelava fooritulega, siis ta juba tavapärasest elukogemusest teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda, s.t süütegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 nõudeid, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise. Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kontrollitud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. 4 Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt väärteokorras neljal korral karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning kõigil neil kordadel on isikule mõistetud karistuseks rahatrahvid, mis on kõik käesolevaks hetkeks tasumata ning rahatrahvid ei ole soovitud mõju avaldanud. Samuti kõrvaldati ta mootorsõiduki juhtimiselt ka 12.08.2020 ja 21.05.2021, kuivõrd tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuivõrd menetlusalune isik jätkab samasugust käitumismustrit, rahatrahve ei tasu ega näita üles seadusekuulekust, siis leiab kohus, et rahatrahvil ei ole senini olnud mingit tulemust ja järgmine rahatrahv ei omaks menetlusalusele isikule vajalikku mõju, mistõttu on rahatrahv kui karistusliik jäänud tagajärjetuks ning seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Rahatrahvi kohaldamise võimatust kinnitab ka asjaolu, et menetlusalune isik tunnistas, et tal on erinevad probleemid, ta on äsja saanud tööle ning lapse ema nõuab temalt elatist. Sellised menetlusaluse isiku selgitused viitavad sellele, et menetlusalusel isikul on rahalisi raskusi, mis teevad rahatrahvi tasumise võimatuks. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kahe väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Lisaks ilma juhtimisõiguseta sõitmisele on menetlusalune isik samaaegselt toime pannud veel ühe liiklusalase väärteo, mis näitab menetlusaluse isiku eesmärgipärast ja järjekindlat õigusvastast käitumist ja seetõttu ka suuremat süüd. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on
Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtuistungil avaldas menetlusalune isik, et ta kahetseb toimepandut. Kohus suhtub menetlusaluse isiku kahetsusse menetlusaluse isiku karistusandmete taustal mõningase kriitikaga, kuid ei saa seda ka täies ulatuses tähelepanuta jätta. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta ja ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt karistuse kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii üle keskmise süü kui ka eelmise karistusega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst, kuid peab vajalikuks arvestada ka kahetsusega, mistõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib karistuse mõista mõningal määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud. Menetlusalune isik taotles karistuse kandmise määramist ositi, kuivõrd ta peab tööl käima ning kogu karistuse ühe osana ära kandmine võib tingida töö kaotuse. Lisaks sellele on tal vaja hoolitseda ka lapse eest. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku märgitud põhjendusi võib lugeda süüdlase perekondlikuks ja tööalaseks seisundiks KarS § 66 lg 1 mõttes, mis annab aluse määrata karistuse kandmise ositi. 5 Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.