← Eesti

2-21-12793/17

Obsah (4)§ 32§ 41§ 28§ 30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. märts 2022 Tsiviilasja number 2-21-12793 Tsiviilasi Ja

) § 32 lg-ga 5 ja § 41 lg-ga

  1. Kohtutäitur tegi
  2. detsembril 2019 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mille peale avaldaja esitas
  3. detsembril 2019 kaebuse. Kohtutäitur jättis
  4. jaanuari
  5. a otsusega kaebuse rahuldamata. Tartu Maakohus tühistas
  6. oktoobri
  7. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-905 kohtutäituri otsuse ning saatis kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Kohus kohustas kohtutäiturit tegema uue kohtutäituri tasu otsuse. Tartu Maakohtu
  8. oktoobri
  9. a määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu
  10. detsembri
  11. a määrusega
  12. detsembril
  13. Kohtutäitur ei asunud kohtumäärust täitma.
  14. aprillil 2021 rahuldas kohtutäitur avaldaja kaebuse ja tegi kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Kuna tasu otsus ei vastanud kohtu nõuetele, siis esitas avaldaja
  15. aprillil 2021 kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale. Kohtutäitur rahuldas
  16. mai
  17. a otsusega kaebuse ja tegi
  18. mail 2021 uue kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega otsustas määrata kindlaks avaldajalt sisse nõutavaks kohtutäituri põhitasu suuruseks 22 eurot 65 senti. Avaldaja esitas
  19. juunil 2021 selle kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale kaebuse. Kohtutäitur jättis
  20. augusti
  21. a otsusega kaebuse läbi vaatamata. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri
  22. augusti
  23. a otsuse kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohta ja kohustada kohtutäiturit tegema täiteasjas uue kohtutäituri tasu otsuse, mis vastab

§ 32

lg-le 5 ja § 41 lg-le 2 ning milles on kohtutäituri tasu suuruse määramisel arvestatud kohtutäituri poolt sisse nõutud ja sisse nõudmata nõude osad, samuti kohtutäituri poolt enne nõude väljaspool täitemenetluse täitmist tehtud täitetoimingud, täitemenetluse peatamise ajal tehtud täitetoimingud ja peale sissenõudja poolt kohtutäituri arve alusel

  1. novembril 2015 tasutud summat tehtud täitetoiminguid. Avaldaja selgitas
  2. detsembri
  3. a kohtuistungil (tl 41–43), et kohtutäitur peab tegema tasu otsuse selliselt, kus on ära näidatud teostatud täitetoimingute maht ja sisu ja sellest tulenevalt tasu suurus. Praegu ei ole täituri tasu suuruse kujunemine selge. Avaldajal võib olla tagasinõudeõigus täituri vastu enammakstud täituri tasu osas. Sissenõudja maksis tegelikult avaldaja eest tasu ära. 2
  4. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri
  5. augusti
  6. a otsus on põhjendatud. Otsuses on välja toodud, et sissenõudja nõue täideti osaliselt kohtutäituri ametialase arvelduskonto vahendusel ajavahemikus
  7. detsembrist 2009 kuni
  8. veebruarini 2012 summas 334 eurot 89 senti.

§ 32

lg 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohtutäitur nõudis sisse eespool mainitud ajavahemikus toimunud laekumiste põhjal kohtutäituri põhitasu summas 22 eurot 65 senti. Sissenõudja

  1. juuni
  2. a teatise kohaselt on kõik täitmisele edastatud nõuded tasutud kohtutäituri ametialase arvelduskonto vahenduseta. Põhitasu otsuse teeb kohtutäitur täitemenetluse alustamise järel, kuid põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita (

§ 32

lg 5), millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümisel enampakkumisel) või väljaspool täitemenetlust (nt võlgnik maksab pärast täitemenetluse alustamist võla otse sissenõudjale,

§ 41lg 2) (Tartu Ringkonnakohtu 21.

oktoobri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-19183). Täitemenetluse alustamisel
  2. septembril
  3. a on kohtutäitur koostanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mille kohaselt on võlgnikult väljamõistetud täitemenetluse alustamise tasu 100 Eesti krooni (6 eurot 39 senti), millele lisandub käibemaks 20 Eesti krooni (1 euro 28 senti), kokku 120 Eesti krooni (7 eurot 67 senti) ja kohtutäituri põhitasu 27 212,39 Eesti krooni (1739 eurot 19 senti), millele lisandub käibemaks 5442,48 Eesti krooni (347 eurot 84 senti), kokku 32 654,87 Eesti krooni (2087 eurot 3 senti). Tartu Ringkonnakohus määras
  4. oktoobri
  5. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19183, et kohtutäitur peab tegema pärast täitemenetluse lõppemist uue tasu kindlaksmääramise otsuse, milles on arvestatud

§ 32lg-ga 5 § ja 41 lg-ga 2.

Arvestades eeltoodut ning vastavalt

§-le 28, § 32 lg-le 5 määras kohtutäitur

  1. mai
  2. a otsusega kindlaks avaldajalt sisse nõutavaks kohtutäituri põhitasu suuruseks 22 eurot 65 senti ja luges nimetatud kohtutäituri põhitasu täidetuks
  3. veebruari
  4. a laekumisega. Avaldajal ei ole

§ 41lg-st 2 tulenevalt kohtutäituri põhitasu tasumise kohustust.

Kohtutäituri

  1. mai
  2. a kohtutäituri põhitasu kindlaksmääramise otsusega on kohtutäitur sõnaselgelt väljendanud, et avaldajal ei ole täiteasjas 170/2009/3718 kohtutäituri tasu tasumise kohustusi. Seega on avaldaja oma eesmärgi saavutanud ja kaebus koormab põhjendamatult kohtute tööd. MAAKOHTU SEISUKOHT
  3. Tartu Maakohus rahuldas
  4. jaanuari
  5. a määrusega avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri
  6. augusti
  7. a otsuse täiteasjas nr 170/2009/3718, millega kohtutäitur jättis läbivaatamata avaldaja
  8. juuni
  9. a kaebuse
  10. mai
  11. a kohtutäituri tasu otsuse peale ning saatis kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks, märkides, et kohtutäitur peab tegema uue tasu otsuse. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal tegi maakohus kindlaks alljärgnevad vaidlustama asjaolud: • Kohtutäitur algatas
  12. septembril 2009 sissenõudja Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 170/2009/3718 avaldajalt sissenõudja kasuks avalikõigusliku rahalise kohustuse sissenõudmiseks. Nõude suuruseks oli põhimaks 238 011 Eesti krooni ja intress 56 177 Eesti krooni, kokku 294 188 Eesti krooni (18 802 eurot 4 senti). • Täitmisteates vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul nõuet ei täidetud. Kohtutäituri tehtud täitetoimingute kaudu täideti kogu nõudest 334 eurot 89 senti. Ülejäänud osas täideti nõue täitemenetluse väliselt ja kogu nõue sai täidetud
  13. aastal. •
  14. novembril 2015 tasus sissenõudja kohtutäituri tasu 1078 eurot 68 senti. 3 •
  15. novembril 2017 koostas kohtutäitur rahalise nõude arestimise akti, millega arestis Tartu Maakohtu
  16. augusti
  17. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-15871 kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõistetud 15 eurot. Rahalise nõude arestimise akti kohaselt oli
  18. novembri
  19. a seisuga võlgnetavaks summaks täitekulud 106 eurot 8 senti. • Avaldaja esitas
  20. novembril 2017 kaebuse kohtutäituri
  21. novembri
  22. a rahalise nõude arestimise akti peale. Kohtutäitur jättis kaebuse
  23. detsembri
  24. a otsusega rahuldamata. Avaldaja esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse kohtule. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
  25. oktoobri
  26. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19183 avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri
  27. detsembri
  28. a otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri
  29. novembri
  30. a rahalise nõude arestimise akti peale ning saatis kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus määras, et kohtutäituri tasu saamiseks ja selle sundtäitmiseks peab kohtutäitur tegema uue kohtutäituri tasu otsuse. • Kohtutäitur tegi
  31. detsembril 2019 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega otsustas nõuda võlgnikult kohtutäituri põhitasu

§ 32

lg 5 alusel 1 euro 95 senti ja

§ 41

lg 2 alusel 868 eurot 62 senti, millele lisandub käibemaks 174 eurot 11 senti, kokku 1044 eurot 68 senti. Avaldaja esitas

  1. detsembril 2019 kaebuse kohtutäituri
  2. detsembri
  3. a tasu väljamõistmise otsuse peale, mille täitur jättis
  4. jaanuari
  5. a otsusega rahuldamata. • Kohtutäitur lõpetas
  6. detsembri
  7. a otsusega täitemenetluse täiteasjas nr 170/2009/3718 TMS § 48 lg 1 p 3 alusel põhjusel, et nõue on rahuldatud. Avaldaja esitas
  8. detsembril 2019 kaebuse täitemenetluse lõpetamise otsuse peale, mille kohtutäitur jättis
  9. jaanuari
  10. a otsusega rahuldamata. • Avaldaja esitas kohtutäituri
  11. ja
  12. jaanuari
  13. a otsuste peale kaebuse kohtule. Tartu Maakohus rahuldas
  14. oktoobri
  15. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-905 avaldaja kaebused, tühistas kohtutäituri
  16. ja
  17. jaanuari
  18. a otsused täiteasjas nr 170/2009/3718, saatis avaldaja kaebuse kohtutäituri
  19. detsembri
  20. a tasu väljamõistmise otsuse peale kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks, märkides, et kohtutäitur peab tegema uue kohtutäituri tasu otsuse ning tühistas kohtutäituri
  21. detsembri
  22. a otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta. Tartu Ringkonnakohus jättis
  23. detsembri
  24. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Kohtumäärus jõustus
  25. detsembril
  26. aprillil 2021 tegi kohtutäitur uue kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mille peale avaldaja esitas
  27. aprillil 2021 kohtutäiturile kaebuse. Kohtutäitur rahuldas
  28. mai
  29. a otsusega kaebuse, tühistas
  30. aprilli
  31. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja tegi uue kohtutäituri põhitasu kindlaksmääramise otsuse, millega määras kindlaks avaldajalt sisse nõutavaks kohtutäituri põhitasu suuruseks 22 eurot 65 senti ning luges nimetatud kohtutäituri põhitasu täidetuks
  32. veebruari
  33. a laekumisega. • Avaldaja esitas
  34. juunil 2021 kohtutäiturile kaebuse
  35. mai
  36. a kohtutäituri tasu otsuse peale, mille kohtutäitur jättis
  37. augusti
  38. a otsusega läbi vaatamata. Avaldaja taotleb kohtule esitatud kaebuses, et kohus tühistaks kohtutäituri
  39. augusti
  40. a otsuse ja kohustaks kohtutäiturit tegema täiteasjas uue kohtutäituri tasu otsuse. Maakohus nõustus avaldajaga, et kohtutäituri
  41. mai
  42. a otsusest ei ole võimalik aru saada, mille alusel on kohtutäitur põhitasu määratud summas arvestanud. Tartu Ringkonnakohus määras
  43. oktoobri
  44. a määruses tsiviilasjas nr 2-17-19183, et kohtutäituri tasu saamiseks ja selle sundtäitmiseks peab kohtutäitur tegema uue kohtutäituri tasu otsuse, mis on kooskõlas

§ 32lg-ga 5 ja § 41 lg-ga 2.

Määruse põhjendavas osas märkis ringkonnakohus, et avaldaja jaoks peab olema arusaadav, mille alusel ja millises ulatuses temalt tasu nõutakse.

§ 32

lg 5 näeb ette, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.

§ 41

lg 2 sätestab, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud 4 täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kohtutäitur on vaidlusaluse

  1. mai
  2. a otsusega määranud kindlaks avaldajalt sisse nõutavaks kohtutäituri põhitasu suuruseks 22 eurot 65 senti ning lugenud nimetatud põhitasu täidetuks
  3. veebruari
  4. a laekumisega. Kohtutäituri otsuse põhjendustest ei ole võimalik aru saada, kuidas määratud põhitasu on kujunenud. Kohtutäituri otsuse kohaselt on määratud põhitasu arvestatud kohtutäituri vahendusel sissenõutud võlgnevuse osalt. Samas ei selgu otsusest summa kujunemine ehk kuidas on kujunenud tasu suuruseks just 22 eurot 65 senti. Vaidlust ei ole, et täiteasjas nr 170/2009/3718 on sissenõudja nõue rahuldatud osaliselt väljaspool täitemenetlust. Seega kohtutäituril tuleb teha täiteasjas uus põhitasu otsus, määrates kohtutäituri tegevuse tulemusel sissenõutud nõude osalt tasu

§ 32

lg 5 järgi ning väljaspool täitemenetlust tasutud osalt

§ 41lg 2 alusel.

  1. mai
  2. a otsusega on kohtutäitur määranud üksnes põhitasu tema tegevuse tulemusena sissenõutud nõude osalt. Kuidas summa suurus on kujunenud, ei ole otsusest võimalik aru saada. Väljaspool täitemenetlust tasutud nõude osalt ei ole kohtutäitur uut kohtutäituri põhitasu sisuliselt määranud. Ometi ei ole vaidlust, et
  3. novembril 2015 on sissenõudja maksnud kohtutäituri tasu summas 1078 eurot 68 senti. Kohtutäituri
  4. mai
  5. a otsusest ei ole võimalik aru saada, kas see sissenõudja poolt makstud kohtutäituri tasu on arvestatud väljaspool täitemenetlust tasutud nõude osalt tasutud kohtutäituri põhitasu katteks või mitte või kuuluvad kõik varasemalt kohtutäituri tasu katteks tasutud summad, mis ületavad 22 eurot 65 senti, tagastamisele. Kuigi kohtutäitur
  6. mai
  7. a otsuse alusel avaldajalt kohtutäituri põhitasu maksmist ei nõua, on avaldaja siiski põhjendanud, et tal on õiguslik huvi selle vastu, et kohtutäitur teeks uue kohtutäituri tasu otsuse, millest oleks täiteasjas lõpliku tasu määramine ja selle kujunemine arusaadav. Avaldaja on ka põhjendanud, et varasemalt on kohtutäitur teinud kinnipidamisi kohtutäituri tasu katteks ja tal võib olla õigus nõuda varasemalt tasutud kohtutäituri tasu tagastamist. Kohtutäitur
  8. mai
  9. a tasuotsuses puuduvad andmed varasemalt võlgniku poolt kohtutäituri tasu katteks võetud summade kohta. Maakohus ei nõustunud kohtutäituri seisukohaga, et
  10. mai
  11. a uue kohtutäituri tasu otsusega on avaldaja oma eesmärgi saavutanud. Iseenesest õige on kohtutäituri väide, et avaldaja
  12. juuni
  13. a kaebuses ei sisaldu konkreetset nõuet. Samas on kaebusest võimalik aru saada, et avaldaja ei ole rahul kohtutäituri tasu otsusega. Kui kohtutäitur leidis, et kaebus oli esitatud puudustega, saanuks ta anda võlgnikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja nõude täpsustamiseks. Maakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul hinnata avaldaja kaebust perspektiivituks, millisel juhul oleks alust jätta kaebus läbi vaatamata. Kohtutäitur peab vaatama avaldaja kaebuse uuesti läbi ja tegema uue tasu kindlaksmääramise otsuse. Avaldaja jaoks peab olema arusaadav, mille alusel ja millises ulatuses temalt tasu nõutakse. Selguse huvides tuleks kohtutäituril uues tasuotsuses märkida andmed täitemenetluses varasemalt nõutud kohtutäituri tasu ja selle kandmise kohta, et täitemenetluse osalistele, sh avaldajale, oleks selge, mis summad on tasutud ja kas on õigust midagi tagasi nõuda. MÄÄRUSKAEBUS
  14. Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Maakohus on väljunud kaebuse raamidest. Kaebus esitati kohtutäituri
  15. augusti
  16. a otsuse peale, millega kohtutäitur jättis avaldaja
  17. juuni
  18. a kaebuse läbi vaatamata. Kohus saaks 5 praeguse asja raames tühistada kohtutäituri
  19. augusti
  20. a otsuse ja kohustada kohtutäiturit vaadata
  21. juuni
  22. a kaebus läbi. Kohtutäitur uue läbivaatamise käigus saab kaebuse ka rahuldada. Sisuliselt asus maakohus lahendama avaldaja
  23. juuni
  24. a kaebust kohtutäituri
  25. mai
  26. a tasu otsuse peale. Kohtutäituri seadusest, täitemenetluse seadustikust ega mujalt ei tulene, et menetlusosalisele arusaamatu dokument tuleks seetõttu uuesti koostada. Ebaõige on kohtumääruses toodu, et kohtutäituri tasu otsuse põhjendustest ei ole võimalik aru saada, kuidas on kindlaksmääratud põhitasu 22 eurot 65 senti kujunenud. Otsuses on toodud tasu mõistmise alusena

§ 32

lg 5, mille kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Samuti on otsuses toodud täitemenetluse alustamisel

  1. septembril 2009 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tasu täismäär. Avaldajale on teada tema suhtes täitmisele esitatud nõue ja nõudele vastav kohtutäituri põhitasu täismäär. Kohtutäitur on oma
  2. mai
  3. a põhitasu kindlaksmääramise otsuses selgelt nimetanud, mille alusel mõistab 22 eurot 65 senti välja ning selgitanud, et tegemist on sissenõutud summaga võrdelise tasu suurusega. Avaldaja väide, et kohtutäituri tasu otsus peab sisaldama võimalikke kinnipidamisi tasu katteks, on ebaõige ja ei ole aluseks kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks. Täitemenetluses toimunud laekumiste info on avaldajale kättesaadav. Laekumised ja laekumiste jaotus nõude ja täitekulude vahel ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse komponendid. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  4. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, leides, et see ei vasta TsMS § 633 nõuetele ning seetõttu tuleb jätta käiguta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab menetluskulud määruskaebemenetluses kohtutäituri kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  6. Vastuseks avaldaja vastuväitele, märgib ringkonnakohus, et kohus kontrollis määruskaebuse vastavust seaduse nõuetele (TsMS § 633), kaebus on esitatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 661 lg 2), pädevale kohtule (TsMS § 661 lg 1), sellelt on tasutud riigilõiv.
  7. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et kohtutäituri väide, et maakohus on väljunud kaebuse piiridest, on ebaõige. Kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne (tasu)otsus. Küll ei saa kohus algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (Riigikohtu
  8. juuni
  9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23). Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on kaebuses palunud kohustada kohtutäiturit tegema täiteasjas uue kohtutäituri tasu otsuse.
  10. Kohtutäituril on õigus saada oma ametitoimingu eest tasu (

§ 28

lg 1) ning täituritasu on

§ 30

lg 2 esimese lause ning TMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 järgi kohustatud tasuma vähemasti 6 eelduslikult täitedokumendi järgi maksma kohustatud isik, s.o võlgnik, ehk praegusel juhul avaldaja (Riigikohtu

  1. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p 26). Kohtutäituril tekib õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta, nt kui võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale, samuti ka juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. Kohtutäitur võib võla otse sissenõudjale maksmise juhtudel saada kohtutäituri põhitasu piiratud ulatuses, proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga.
  2. Olukorras, kus kohtutäituril tuleb menetluse jooksul teha võlgniku suhtes uus tasuotsus põhjusel, et nõue täideti väljaspool täitemenetlust, tuleb võlgniku suhtes uue tasuotsuse tegemisel lähtuda mh teostatud täitetoimingute mahust, mida on kohtutäitur jõudnud teha (Riigikohtu
  3. detsembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 11–13;
  5. juuni
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 19). Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada

§ 32

lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kui sundtäitmisele esitatud nõue täidetakse n-ö väljaspool täitemenetlust, arvutatakse kohtutäituri tasu

§ 41lg-s 2 sätestatud alusel ja tingimustel.

Vajaduse korral tuleb kohaldada mõlemat sätet, määrates kohtutäituri tegevuse tulemusel sissenõutud nõude osalt tasu

§ 32

lg 5 järgi ning väljaspool täitemenetlust tasutud osalt

§ 41lg 2 alusel.

Seega tuleb nõude osalisel või väljaspool täitemenetlust rahuldamise korral kohtutäituril teha uus põhitasu otsus (Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 11). Vaidlust ei ole, et täitemenetluse käigus õnnestus täita vaid väike osa sissenõudja nõudest ning et suuremas osas toimus nõude täitmine väljaspool täitemenetlust. Samuti puudub vaidlus, et sissenõudja on tasunud kohtutäiturile täituri tasu 1078 eurot 68 senti. Seega tuli kohtutäituril täitemenetluses teha uus tasu otsus, tulenevalt sellest, kui suures ulatuses sai nõue täidetud täitemenetluses, milliseid täitetoiminguid jõudis täitur teha ning arvestades täituri tasu katteks nii avaldaja kui ka sissenõudja poolt laekunud summadega. Praegusel juhul ei nähtu ühtegi nimetatud asjaolu ei
  3. mai
  4. a tasu otsusest ega kohtutäituri
  5. augusti
  6. a otsusest avaldaja kaebuse kohta. Ka määruskaebuses ei too kohtutäitur välja kindlaksmääratud tasu suuruse kujunemist. Avaldaja jaoks peab olema arusaadav, mille alusel ja millises ulatuses temalt tasu nõutakse. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohtutäituri otsustest (nii
  7. mai
  8. a tasu otsusest kui ka
  9. augusti
  10. a otsusest kaebuse kohta) nähtub, kuidas on täituri tasu summa kujunenud. Selleks ei piisa ringkonnakohtu hinnangul ainuüksi seaduse normidele viitamisest ja selgitusest, et tasu on arvestatud proportsionaalselt sissenõutud summadega. Kohtutäitur on jätnud tegemata

§ 32lg 5 järgse võrdelise arvutuse.

Kohtutäituri otsustest ei nähtu, millises ulatuses õnnestus rahuldada sissenõudja nõue.

§ 32

lg 5 alusel tohib kohtutäitur nõude osalise rahuldamise korral saada põhitasu sama suhtega (Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 17). Praegusel juhul tuli täituril muuhulgas arvestada ka avaldaja ja sissenõudja poolt tasutud summadega ning põhjendada, kuidas ning milliste täitekulude katteks ning millises ulatuses on need arvestatud ning mis on võimalik täituri tasu nõude jääk. Ühtegi tehet ega selgitust täituri otsusest ei nähtu. Seega puudub täituri otsuses igasugune põhjendus täituri tasu kohta, mitte ei ole see vaid avaldajale arusaamatu, nagu leiab ekslikult määruskaebuses kohtutäitur. Asjaolu, et täitemenetluses toimunud laekumiste info on avaldajale kättesaadav, ei väära kohtutäituri kohustust oma otsuseid põhjendada. 7
  3. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et maakohus leidis põhjendatult, et kuigi kohtutäitur
  4. mai
  5. a otsuse alusel avaldajalt kohtutäituri põhitasu maksmist ei nõua, on avaldajal õiguslik huvi selle vastu, et kohtutäitur teeks uue kohtutäituri tasu otsuse, millest oleks täiteasjas lõpliku tasu määramine ja selle kujunemine arusaadav. Avaldaja on ka põhjendanud, et varasemalt on kohtutäitur teinud kinnipidamisi kohtutäituri tasu katteks ja avaldajal võib olla õigus nõuda varasemalt tasutud kohtutäituri tasu tagastamist. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu selgitusega, et juhul, kui kohtutäitur leidis, et kaebus oli esitatud puudustega, saanuks ta anda avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja nõude täpsustamiseks ning seejärel lahendada kaebus sisuliselt, mitte jätta see läbi vaatamata.
  6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kohtutäituri kanda (TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Avaldajal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.