2-21-144005/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-144005 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.R. vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 61 eurot 41 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115, Harju maakond. Hageja esindaja: J.M. e-post XXX Kostja: M.R, isikukood XXX; elukoht XXX. Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.R. vastu võla väljamõistmiseks.
3. Mõista M.R. aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja: 2.
4. 53 eurot 43 senti (sealhulgas põhivõlg 20 eurot, intress 2 eurot 48 senti, sissenõudmiskulu 25 eurot ja viivis alates
5. maist 2021 kuni
6. veebruarini 2022 summas 5 eurot 95 senti); 2.
7. viivis tagastamata põhivõlalt 20 eurolt alates
8. veebruarist 2022 kuni tagastamata põhivõla 20 euro tasumiseni määras 39,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõla ulatuses.
9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10. Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Jätta menetluskulud M.R. kanda.
12. Mõista M.R. aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 239 eurot. 1
13. Mõista M.R. aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi M.R. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 20 eurot, intressi 2 eurot 48 senti, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5 eurot 95 senti ning viivise põhinõudelt 20 eurolt alates
14. veebruarist 2022 kuni põhinõude 20 euro tasumiseni määras 39,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX ja kostja XX.XX.XXXX lepingu nr. XXX(edaspidi: leping). XXX võimaldas lepingu kohaselt kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 euro kasutamist kostja jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus lepingu põhitingimuste kohaselt tagastama 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ning tasuma kasutatud krediidisummalt intressi järgmise kuu
15. kuupäevaks. Intressimäär oli lepingu põhitingimuste kohaselt 39,90% aastas. Kostja kasutas kokku krediidilimiiti summas 20 eurot. Kostja pidi tasuma sellelt alates
16. jaanuarist 2021 kuni
17. maini 2021 intressi määras 39,90% aastas, kokku 2 eurot 48 senti. Kostja ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi. 2 XXX oli lepingu tingimuste kohaselt õigus leping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva makse või selle osa tasumisega ja XXX on andnud kliendile edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et XXX ütleb lepingu selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral üles ja nõuab kogu võla tasumist. XXX teavitas lepingust ja kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest juhindudes kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. XXX andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei pidanud nimetatud tähtpäevast kinni. XXX kuulutas krediidi tagastamise tähtpäeva
18. mail 2021 seega saabunuks. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 20 eurot ja tasumata intress 2 eurot 48 senti. XXX loovutas
19. juunil 2021 oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati nõuete loovutamisest kirjalikult. Hageja edastas kostjale järgmised võlateatised: 22.07.2021, 13.09.2021 ja 6.12.
20. Hagejal tekkis sellest tulenevalt kulu 25 eurot. Hageja nõuab lepingu ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel viivist põhivõlalt 20 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni
21. veebruarini 2022 lepingujärgse intressimääraraga võrdses määras, so 39,90% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue 5 eurot 95 senti. Hageja nõuab edaspidi viivist põhinõudelt alates
22. veebruarist 2022 kuni põhinõude kohase tasumiseni intressi määraga võrdses viivisemääras, so 39,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte hiljemalt
23. veebruaril
24. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest põhjendava osa välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 100 eurot ja esindajakulu 420 eurot (käibemaksuga). Hagiavalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi on hagi hind 61 eurot 41 senti. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse
25. detsembril
26. Hagi loetakse TsMS § 486 lg 2 järgi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hagiavalduse esitamise aeg on seega
27. detsember
28. Tsiviilasja menetlustoiming tehakse TsMS § 6 kohaselt toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagi esitamise ajal, so
29. detsembril 2021 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tuli kuni 350 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 75 eurot. Hageja pidi hagiavalduse eest tasuma riigilõivu seega 75 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb mõista hagiavalduse eest tasutud riigilõiv 75 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Asja materjalidest nähtub, et hageja tasus riigilõivu 25 euro võrra ettenähtust enam. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Enamtasutud riigilõivu kostjalt hageja kasuks väljamõistmine ei ole seega põhjendatud. Enamtasutud 3 riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida konto number, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hageja esitas hagi krediidilepingust tuleneva krediidi, intressi, võla sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise asjaga. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole asi ka mahukas. Hageja kinnitas, et ta on piiratud käibemaksukohuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja esindajatasu tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi hüvitada seega koos käibemaksuga. Hageja esindajakulu on pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu teostatud toimingute osas seega vajalik ja põhjendatud 144 euro ulatuses (sh käibemaks). Hageja menetluskulud on seega kokku 239 eurot (75 + 20 + 144 eurot). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 239 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 4