Obsah (4)

§ 175§ 176§ 2§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2022. a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-3404 Tsiviilasi X kohustustest vabastamise menetlus

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 176

lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 16.09.2021 (täpsustatud 07.10.2021). Aruande kohaselt võlgnik ei tööta. Koos aruandega esitas võlgnik 14.01.2018 Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse, mille kohaselt võlgnikul töövõime puudub. Töövõime vähenemise periood 09.01.2018-08.01.

1. Otsuse kohaselt esineb võlgnikul mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud kõrva-, liiges- ja lülisamba haigustest. Samuti esineb mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustatud lülisamba haigusest. Võlgnikul esineb mõõdukas tegutsemispiirang suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine) valdkonnas, mis on põhjustatud kõrvahaigusest. Võlgnikul esineb mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades mis on põhjustatud psüühikahäirest. Ravimite mõjust põhjustatud piiranguid on arvestatud õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonda hinnates. Võlgnikul on selja- ja põlveliigeste valu ning pearingluse tõttu piiratud mitmesugustel pindadel käimine, kummardumine, püstiasendi säilitamine, kodust ja muudest hoonetest väljaspool liikumine, raskuste tõstmine ja kandmine. Parema kõrva kurtuse tõttu on häiritud suuliste sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel. Vaimse energia languse, ärevuse ning tekkiva paanika tõttu on piiratud õppimine ja teadmiste rakendamine, paljude ülesannete täitmine, stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek, võõrastega kontakteerumine ja mitteametlikud sotsiaalsed suhted. Otsuse kohaselt on võlgniku seisund regulaarse raviga tõenäoliselt paranev. 02.03.2020 otsuse kohaselt on võlgnikul puuduv töövõime ja töövõimetoetuse maksmise periood 18.12.2019-17.12.
2. 17.01.2022 toimunud ärakuulamisel täpsustas võlgnik, et tema töövõime puudumist pikendati veel viieks aastaks, s.o 18.12.202117.12.
3. Kohus möönab, et võlgnik ei ole võlausaldaja nõude rahuldamiseks teinud ühtegi väljamakset, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul kehva tervisliku seisundi tõttu võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Näiteks on Riigikohus leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, olukorras, kus tema tervislik seisund seda ei võimalda. Võlgnik on esitanud kohtule tervislikku seisundit tõendavad tõendid. Kohus märgib, et võlgniku tervisliku seisundi tõttu ei ole põhjendatud ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi.

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda 3 neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgniku pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. 26.11.2021 võlausaldaja AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri seisukohas märkis haldur, et võlgnik ei ole oma kohustusi menetluse kestel täitnud ega astunud ka mingeid konkreetseid samme oma majandusliku olukorra muutmiseks. Lisaks ei ole võlgnik esitanud õigeid andmeid oma sissetulekute ja väljaminekute kohta. Võlgnikul on olnud piisavalt suur sissetulek, et selle arvelt tasuda kasvõi mingi osa oma võlgadest, kuid seda ta ei ole teinud. 17.01.2022 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tema arvelduskontole laekus võlgniku abikaasa Y töötasu. 09.02.2022 esitas võlgnik kohtule tõendi, milles võlgniku abikaasa Y tööandja CCC OÜ kinnitas, et Y töötab CCC OÜ-s ja alates 01.12.2017 makstakse tema töötasu võlgniku arvelduskontole. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige võlausaldaja AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri seisukoht, et võlgnikul on olnud piisavalt suur sissetulek, et selle arvelt võlgnevusi tasuda. Kohus märgib, et tegemist oli võlgniku abikaasa sissetulekuga, mida on kinnitanud ka võlgniku abikaasa tööandja. Kohus on seisukohal, et võlgniku abikaasa sissetulekut ei saa lugeda võlgniku omaks ning võlgnik ei pidanud antud sissetulekust väljamakseid tegema. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse

§ 175lg 8 alusel.

Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4