Obsah (8)

§ 101§ 100§ 116§ 97§ 96§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15.03.2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-16349 Tsiviil

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg 4 nimetatud 3 %-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool S. N.le (N.) makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 60 eurot,

§ 101lg 5).

1. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval, A. N. pangakontole nr xxxx (selgitusse märkida „S. elatis“).
2. Elatise maksmisel võtta arvesse S. N.i poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
3. Mõista S. N.ilt välja S. N. kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi xxxx kuni 19.10.2021 eest summas 698,87 eurot. 1
4. Väljamõistetud tagasiulatuv elatis tuleb tasuda A. N. pangakontole nr xxxx (selgitusse märkida „elatise võlg“). Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
6. S. N. (hageja) esitas 19.10.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse S. N.i (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreerisid xxxx hageja seaduslik esindaja ja kostja abielu, mis lahutati xxxx. Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine laps- tütar S., sünd. xxxx. Hageja seaduslik esindaja on hageja ema. Pärast abielu lahutamist jäi tütar elama ema juurde. Lapse ülalpidamisega ja kasvatamisega tegeleb ema. Xxxx elavad laps koos emaga 1-toalises üürikorteris xxxx. Korteris elavad ainult hageja ja tema ema. Hageja vanemad elavad eraldi alates xxxx. Lapse isa lakkas osa võtmast lapse ülalpidamisest xxxx. Laps jäi ema kasvatada ja tema täielikule ülalpidamisele. Kostjaga on võimatu kokku leppida kohtuväliselt, vabatahtlikus ja õigeaegses lapse elatisraha maksmises, kuna kostja ignoreerib kõiki tema poole tehtavaid pöördumisi. Elatise võlgnevus 19.01.2021 seisuga on 1346, 96 eurot (584 : 2 x 4 + 292 : 31 x 19). Käesoleval ajal töötab hageja seaduslik esindaja xxxx Xxxx ja tal on netosissetulek 1100 eurot kuus. Andmed kostja töökohast ja sissetulekutest hagejal puuduvad. Hageja on xxxx õpilane 2021/2022 õ.a. Laps kasvab ja areneb vastavalt tema vanusele, mis toob kaasa pidevaid vajalikke kulutusi, mis on vajalikud ilmtingimata lapse isiksuse tervislikuks ja harmooniliseks arenguks. Vanematel on võrdsed õigused ja kohustused lapse ülalpidamisel. Seega ei saa enam hageja seaduslik esindaja täita lapse ülalpidamiskohustusi üksi täies ulatuses. Ülalpidamiseks ja täisväärtuslikuks arenguks on vajalik regulaarne rahaline toetus kostja poolt. Lapse ülalpidamiskulud kokku moodustavad 584 eurot kuus: − lapse osa kulutustes korteriüürile, sealhulgas elekter, kaabeltelevisioon= 170 eurot; − kulutused lapse toidule, arvestades lapse vanust ja erivajadusi= 180 eurot (6 eurot päevas); − kulutused riietele ja jalanõudele= 35 eurot; − kulutused hügieenitarvetele ja kodukeemiale= 25 eurot; − kulutused lapse tervisele, vitamiinidele= 25 eurot; − kulutused koolikohustuste täitmiseks= 30 eurot; − koolitarbed ja kooliõpikud, teised koolivajadused= 25 eurot; − kulutused lapse vabaajale= 20 eurot; − kulutused lapse harrastustele (raamatud, kino, teater, ekskursioonid)= 25 eurot; 2 − − − − juuksur=10 eurot; kulutused telefonile ja internetile= 15 eurot; muud kulud / kompvekid, joogid= 10 eurot; taskuraha= 14 eurot. Hageja seaduslik esindaja soovib rõhutada, et laps on sellises vanuses, kus ta kasvab ja areneb kiiresti ning temal on vaja tihti vahetada riideid, jalatseid ja jälgida täisväärtuslikku toitumist. Lapse vajadustel on tendents suureneda. Suurenemistendentsi omavad ka lapse ülalpidamiskulud. Lisaks on kostja käesoleval ajal erinevalt hageja seaduslikust esindajast täiesti vaba lapse eest pideva hoolitsemisega seotud mistahes muredest ja tal on võimalus pühenduda töötegevusele. Vajadus iga päev hoolitseda lapse eest võtab hageja seaduslikult esindajalt täiendava töö võimaluse, kuid vaatamata sellele püüab hageja seaduslik esindaja rahuldada lapse kõik mõistlikud ja tarvilikud vajadused. Hageja palub kohtul:
7. rahuldada hagiavaldus;
8. mõista kostjalt S. N.ilt hageja S. N. kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku xxxx kuni 19.10.2021 eest summas 1346,96 eurot;
9. määrata, et punktis 2 välja mõistetud elatis tuleb maksta A. N. Xxxx arvelduskontole xxxx selgitusega: „elatise võlg“;
10. välja mõista kostjalt S. N.ilt alaealise lapse S. N. kasuks elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi esitamisest 20.10.2021 kuni S. N. täisealiseks saamiseni, s.o. xxxx;
11. elatis tuleb tasuda igakuiselt A. N. arvelduskontole xxxx Xxxx AS-is selgitusega: „S. elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4); 6.

jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited

1. Kostja vaidles hagile vastu. Tagasiulatuva elatise nõude palub kostja jätta täies ulatuses rahuldamata, kuna hageja ema pole tõendanud kostjalt elatise küsimist enne kohtusse pöördumist. Hageja ema ja kostja suhtlevad omavahel alati kirjalikult, mistõttu oleks hageja ema hagejale elatist küsinud kindlasti kirjalikult, kuid seda pole ta teinud. Hageja nõuab hagis elatist alates xxxx, kuid esmakordselt pöördus hageja ema elatise teemaga kostja poole 13.10.
2. Hageja ema ei pea teist last ülal, kostjal on aga ülalpidamiskohustus kahe lapse ees. Hageja emal ja kostjal on ka teine laps I., kes sai xxxx, õpib keskkoolis ja on kostja ülalpidamisel. Kostja on majanduslikult keerulises olukorras, sest peab ülalpidamist andma kahele lapsele, sest hageja ema ei aita I. kulusid kanda, kuid I. ise ei soovi oma ema vastu elatise hagi esitada. Teiseks on kostja olnud koondamise järgselt pikalt töötu ja hoolitsenud xxxx põdeva ema eest. Kolm viimast kuud on kostja ema viibinud hooldusasutuses, kuid kuna hooldusasutuse kuutasu on kõrge (1000 eurot kuus), siis peab kostja ema eest hoolitsemist peagi jätkama. Kostja omandab hetkel Töötukassa kaudu E-kategooria sõiduki juhtimisõigust, et saada endale töökoht. Kui eksam õnnestub sooritada, siis saab kostja
3. nädalal juhtimisõiguse ja leiab endale loodetavasti kiiresti uue töö. Kostjat pole tööandjad siiani tööle võtta soovinud, esitades erinevaid põhjuseid- halb eesti keele oskus, vanus, kogemuse puudumine jne. Kostjat on aidanud rahaliselt ja aitab siiani kostja vend. Hageja viibib igakuiselt kostja juures 6 ööpäeva kuus. Hageja ema pole kohtule hagi esitades arvestanud, et igakuiselt viibib hageja 6 ööpäeva ka kostja juures, mil kostja kannab vahetult hageja toidukulu, võimaldab hagejale eluaseme, kannab hügieeni- ja kostja juures elava hagejale võetud kassi kulud. Lemmikloomale kulub kuus u 25 eurot. Seega kostja annab hagejale vahetut ülalpidamist, tehes hageja kasvatamisel vahetuid kulutusi (andes hageja kasutusse eluaseme, kattes toidukulu, hügieeni- ja majapidamiskulud, veetes hagejaga vaba aega, andes talle taskuraha, ostes riideid, sest hageja ema võttis kõik hageja riided ühisest kodust lahkudes kaasa). Hageja ema ei toida hagejat kostja juures viibimise ajal, vaid seda teeb kostja ja hageja emal toidukulud puuduvad. Nõnda on see ka mõnede teiste hageja kuludega (eluase, hügieen, riided, vaba aeg). Kuna ka kostja võimaldab sarnaselt hageja emale, hagejale oma elamispinna kasutamist 6 ööpäeval kuus, palub kostja arvestada hagejale antava ülalpidamiskuluna ka korteri 3 kasutamisest saadavat kasutuseelist. Kostja korteriga sarnase korteri üür on 450 eurot kuus. Korteri elektrikulu on 30 eurot, teleteenus 25,99 eurot kuus ja kommunaalkulud u 109,73 eurot kuus. Korterit kasutavad koos hagejaga 4 inimest. Kulu kokku on 615,72 eurot kuus. Nimetatud summa tuleb jagada seega neljaga ja hageja saadav kasutuseelis kostja eluaseme kasutamiselt on 153,93 eurot kuus. Kostja tutvus hageja kuludega ja on seisukohal, et esitatud kulud on tugevalt ülepaisutatud ja tõendamata. Olukorras, kus mõlemad vanemad teevad hagejale kulutusi, siis igakuised hageja kulud ületavad eelduslikult elatise miinimummäära. Hageja ei ole praeguseks oma väidetavaid kulusid tõendanud, kuid tal tuleks seda teha, sest hageja saab vahetut ülalpidamist ka kostjalt. Hagist nähtub, justkui S. kulud ühes kuus on 584 eurot kuus. Elatise väljamõistmist nõuab hageja seaduslik esindaja 292 eurot kuus. Kostja ei nõustu sellega, et hagejale kulub ühes kuus 584 eurot ning tugineb siinjuures
4. aasta veebruarikuu Justiitsministeeriumi poolt tellitud RAKE uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Uuringu kohaselt on lapse keskmine ülalpidamiskulu 388 eurot kuus ning tegelik lapse vajadustele vastav elatis on alla 200 euro. Eluasemekulu- eluasemekulude hulka kuuluvad otsesed kulud eluasemele (nt üürikulu) ning kommunaalkulud (vesi, elekter, gaas, küttekulud). Kostja nõustub, et hageja põhivajaduse hulka kuuluvad ilmtingimata ka eluase ja selle kasutamisega seonduvad kulud. Hageja ei ole tõendanud mitte mingisuguseid eluasemega seotud kulusid. Hariduskulu- seda kulu kantakse koolilapse puhul vastavalt olukorrale ja vajadusele. Reaalne haridusega seotud kulu on xxxx u 150 eurot aastas, sest õppeaasta alguses tuleb osta õppevahendid u 100 euro ulatuses ja õppeaasta vältel kogutakse paar korda klassiraha ja käiakse ekskursioonidel. Hagis märgitud 25 eurot kuus koolivajadusele ja lisaks 35 eurot koolikohustuse täitmiseks on ühelt poolt arusaamatud kulud (660 eurot aastas) ning samuti ebatõenäolised ja tõendamata. Hageja käib tasuta koolis, mistõttu igakuine hariduskulu pole ilmselgelt suurem kui 12,5 eurot kuus (150 eurot : 12 kuud). Juuksur- hagejal on pikad juuksed ja kostjale teadaolevalt juuksuris ei käida, seega pole tegelikkuses 10 eurost juuksuri kulu kuus. Toidukulu- 190 eurot (toit + kompvekid ja joogid) ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ega ka RAKE uuringuga. Kostja hinnangul on sellises summas toidukulu ülepaisutatud. RAKE uuringu järgi kulub 7.-
5. aastaste laste toidule 107 eurot kuus. Arvestades, et kuus on keskmiselt 30 päeva, millest 6 päeval toitub hageja kostja juures ja 24 päeval hageja ema juures, on hageja põhjendatud toidukulu 107 : 30 x 24 = 85 eurot kuus. Hügieenitarbed- hageja ema on märkinud hügieenitarvete ja kodukeemia kuluks 25 eurot kuus, mis on kostja hinnangul kordades ülepaisutatud. RAKE uuringu tulemusena on 7.-
6. aastaste laste hügieenitarvetele kuluvaks summaks hinnatud 8 eurot. Seega on kostja hinnangul põhjendatud hügieenitarvete ja kodukeemiale kuluva summana arvestada 10 eurot kuus. Tervishoiukulu- hageja ema on märkinud tervishoiule kuluvaks kuluks 25 eurot. RAKE uuringu kohaselt on 7.-
7. aastaste laste tervishoiule kuluvaks põhjendatud summaks hinnatud 6 eurot. Kuna hageja on terve laps, siis on kostja hinnangul põhjendatud tervishoiukuluna arvestada 6 eurot kuus. Kostja ei vaidlusta hageja sidekulu (ja internetikulu) 15 eurot kuus ja riiete ning jalatsite kulusid 35 eurot kuus. Kokkuvõttes on hageja ema kantavad igakuised hagejaga seotud põhjendatud kulud 163,50 eurot kuus, millele lisandub hageja osa eluasemekuludest. Eelnev hageja kasvatamise kulu vastab ka uuringutega kindlaks tehtud keskmisele lapse ülalpidamiskuludele, mis on 7.-12 aastaste laste puhul ligikaudu 359 eurot kuus. Seega mõlema vanema panus peretoetust arvestamata peaks olema igakuiselt 150 eurot ((359 - 60) : 2). Ka kostja puhkab koos hagejaga ja teeb kulutusi temaga vaba aega koos veetes ning on taganud oma kodus kõik vajalikud esemed hageja normaalseks arenguks. Kostja ostab hagejale vastavalt vajadusele riideid, teeb transpordikulutusi loodusesse sõitmisel, võtab ette vaba aja ühistegevusi ja tagab alati hagejale ka söögi. Hageja saab igakuiselt kasutuseeliseid kostja korteris elamisest 153,93 eurot kuus. Kostja ei ole hagejale n-ö „pühapäevaisa“, vaid hagejal on kostja kodu võti ja hageja saab käia kostja juures alati, kui soovib. Kostja palub arvestada hagejale elatise välja mõistmisel kostja poolt vahetu ülalpidamise andmist hagejale ja hageja emale makstavat lapsetoetust, millest on võimalik katta hageja kulutusi ning mõista kostjalt hageja kasuks elatisena välja summa, mis on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja või poolte endi kanda. 4 Menetluse käik
8. Kohus selgitas 06.12.2021 ja 21.01.2022 kohtunõuetega pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele.
9. 31.12.2021 kohtunõudega palus kohus Maksu- ja Tolliametilt, Sotsiaalkindlustusametilt ja krediidiasutustelt teavet hageja seadusliku esindaja ja kostja majandusliku seisundi kohta.
10. 11.02.2022 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 11.02.
11. Kohus määras hagi menetleda poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt
12. veebruaril 2022 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt
13. veebruaril
14. Kohus andis pooltele aja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks hiljemalt
15. veebruaril
16. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus etoimikus
17. märtsil
19. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud. Kohtuotsuse põhjendused
20. Pooled ei vaidle, et hageja on sündinud xxxx kostja ja A. N. kooselust (tl 3).
21. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, so lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

§ 116

lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale.

1. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hagejale alates 20.10.2021 igakuise elatise miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuva elatise summas 1346,96 eurot (periood xxxx-19.10.2021). Kostja vaidleb hagile vastu, kuna tagasiulatuvat elatist pole hageja enne hagiavalduse esitamist kostjalt nõudnud (esmane nõue 13.10.2021); kostja peab ülal vanemate teist last, kes on täisealine ja õpib keskkoolis; kostja on töötu; hageja viibib kostja juures 6 ööpäeva kalendrikuus, mille kestel on kostja ülalpidamisel; ajal, mil hageja viibib kostja juures, saab ta kasutuseeliseid korteri kasutamisel 153,93 eurot kuus; hageja kulud on RAKE uuringu järgi ülepaisutatud; hageja põhjendatud kulud on 163,50 eurot kuus ning lastetoetus laekub lapse emale, sellega tuleb elatise väljamõistmisel arvestada.
2. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas ja mis suuruses peaks kostja hagejale elatist maksma.
3. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

5 Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 12. Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kulutused kokku 584 eurot (ühes kalendrikuus): - lapse osa kulutustest korteri üürile, sealhulgas elekter, kaabeltelevisioon= 170 eurot; - toit= 180 eurot (6 eurot päevas); - riided ja jalanõud= 35 eurot; - hügieenitarbed ja kodukeemia= 25 eurot; - kulutused lapse tervisele ja vitamiinidele= 25 eurot; - kulutused koolikohustuse täitmiseks= 30 eurot; - koolitarbed ja kooliõpikud, teised koolivajadused= 25 eurot; - vaba aeg= 20 eurot; - harrastused (raamatud, kino, teater, ekskursioonid)= 25 eurot; - juuksur= 10 eurot; - telefon ja internet= 15 eurot; - muud kulud (kompvekid ja joogid)= 10 eurot; - taskuraha= 14 eurot. Kostja on vastuses hagile märkinud, et hageja põhjendatud kulud on 163,50 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 punktis 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada.

§ 102

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd

§ 102

lg6 s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluruumi kasutamisega seonduvad ka kommunaalkulud. Antud juhul on põhjendatud hageja eluruumi kasutamise kulud (kommunaal- ja üürikulud korteri eest) 170 eurot. Mis puudutab kulutusi toidule, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Arvestades asjaolu, et hageja on kasvueas laps, leiab kohus, et hageja toidukulu summas 190 eurot (180 + 10) on mõistlik ega ole ülepaisutatud. Riiete ja jalatsitega seonduvate kulude osas selgitab kohus, et arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et laps elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja laps on kasvueas, on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada. Kohus asub seisukohale, et nimetatud kuluartiklile (riided ja jalanõud) on põhjendatud kulutada 35 eurot kuus, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski sesoonselt, mitte igaks kuuks uued. Eeltoodud kulu suurusega oli ka kostja nõus. Kohus on seisukohal, et igal inimesel on igapäevaselt vaja kasutada hügieenitarbeid ja kodukeemiat (sh pesuvahendid ja koristustarbed), millest tulenevalt on eeltoodud kulud põhjendatud 25 euro ulatuses. Lisaks leiab kohus, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks, samuti on põhjendatud arstivisiidid paar korda aastas, milliseks põhjendatud vajadused peab kohtu arvates katma 25 eurot. Eeltoodud kulu hulka arvestab kohus ka hageja prillide vahetamisega seonduva kulu (200 eurot aastas). Mis puudub koolikohustuse täitmisega seonduvaid kulutusi, siis selles osas märgib kohus järgmist. Hageja käib koolis. Koolikohustusega seonduvate kulutuste suuruseks on märgitud kokku 55 eurot, sh 30 eurot koolikohustuse täitmiseks ja 25 eurot koolitarbed ja kooliõpikud ning teised koolivajadused. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja poolt välja toodud kulu osaliselt põhjendamatu. Kohus leiab, et eeltoodud kulud koolikohustuse täitmisega seonduvalt (30 eurot ja 25 eurot) kattuvad osaliselt. Arvestada tuleb sellega, et koolitarbeid ostetakse üldjuhul 2-3 korda aastas. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et hageja õpib online kursustel inglise keelt (24 eurot kuus). Arvestades koolitarvete tavapärast maksumust, millega kohus on tuttav, loeb kohus põhjendatud kuluks 25 eurot kuus ja inglise keele kursustele 24 eurot kuus. Vaba aja (20 eurot) ja harrastustega (25 eurot, so raamatud, kino, teater, ekskursioonid) seotud kulu on kokku 45 eurot. 26.11.2021 on hageja seaduslik esindaja täiendavalt esile toonud, et hageja käib aerojooga trennis, suurendamata selles osas oma nõuet. Lapse arengu seisukohalt on huviringides (sh trennis käimine) osalemine vajalik. Kohus leiab, et raamatute soetamise ja lugemise, kinos, teatris ja ekskursioonidel käimise osas on tegemist last arendatavate tegevustega ning tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega. Eeltoodud kulud on põhjendatud 40 euro ulatuses. Kohus leiab, et juuksuris käimise kulu 10 eurot kuus ei ole põhjendatud, kuna hageja seaduslik esindaja ei ole kohtule selgitanud, et hageja käiks juuksuris iga kuu 10 euro ulatuses. Arvestades, et kostja on märkinud, et hagejal on pikad juuksed, mistõttu kohtu hinnangul võib esineda vajadus juuste hooldamiseks juuksuri juures (näiteks juuste lõikus) iga mitme kuu tagant, peab kohus juuksuri juures käimise põhjendatuks kuluks 5 eurot. Sidekulu (telefon ja internet) suuruseks on 15 eurot. Kohus leiab, et koolilapsed vajavad ja kasutavad tänapäeval mobiiltelefone, mida ei saa pidada ülemääraseks luksuseks, vaid tarbeesemeks. Lisaks hõlmab antud kulu internetti. Kostja eeltoodud kulu suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et sidekulud summas 15 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et ülalpidamiskulu hulka ei saa arvestada hagejale antavat taskuraha, sest nimetatud kulu kandmine on vabatahtlik ja oleneb vanemate rahalistest võimalustest. Hageja kulud moodustavad 554 eurot (170 + 190 + 35 + 25 + 25 + 25 + 24 + 40 + 5 + 15). 7 Kostja viide, et hageja põhjendatud kulude suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE uuringus märgitut, on asjakohatu. RAKE uuringust ei ole võimalik kulude suurust tuletada, kuivõrd tegemist ei ole õigusaktiga ning lapse kulude põhjendatud ja vajalik koosseis tuleb kohtul tuvastada juhtumipõhiselt. 13. Mis puudutab kostja väidet, et kostja peab ülal vanemate teist last, kes on täisealine ja õpib keskkoolis, siis selles osas selgitab kohus järgmist.

§ 97

lg 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealiseks saanud isiku puhul eeldatakse, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Kostjal rohkem alaealisi ülalpeetavaid, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui elatis saav laps, ei ole.

1. Kohus peab kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 13; Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 20). Kostja on esile toonud, et hageja viibib igakuiselt kostja juures 6 ööpäeva kuus. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et kostja pole esitanud ühtegi näidet, kus laps oleks tema juures sedavõrd pikaaegselt viibinud. Kohus selgitab, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuvastada tuleb, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
6. jaanuari
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
8. juuni
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kostja korteri kasutamisega seonduv kulu on kokku 615,72 eurot, sh korteri üür 450 eurot kuus (tl 19, pöördel), elektrikulu 30 eurot, teleteenus 25,99 eurot ja kommunaalkulud ca 109,73 eurot kuus (tl 23). Korterit kasutavad koos hagejaga kokku 4 inimest. Seega hageja osa oleks 153,93 eurot kuus. 21.12.2021 seisukohas täpsustas kostja, et hageja saadav kasutuseelis kostja eluaseme kasutamisest on 30,78 eurot kuus (153,93 eurot : 30 päeva x 6 päeva). Lisaks elab kostja juures hagejale võetud kass. Lemmikloomale kulub kuus ca 25 eurot (tl 18). Kohus leiab, et kostja on hagejale vahetult ülalpidamist andnud kokku 55,78 eurot kuus (30,78 + 25).
10. Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 punktis 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. 8 Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad, leiab kohus, et lapsele riikliku toetuse maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 03.01.2022 vastusest nähtub, et hageja seaduslikule esindajale on lapsetoetust makstud oktoobris 2021 summas 120 eurot, novembris 2021 summas 60 eurot ja detsembris 2021 summas 60 eurot. Kostjale on lapsetoetust makstud novembris 2021 summas 60 eurot ja detsembris 2021 summas 60 eurot (tl 78-79). Eeltoodust tulenevalt saab kohus peretoetust igakuise elatise nõude puhul arvesse võtta ainult oktoobrikuu 2021 elatisenõude puhul summas 60 eurot (120 eurot : 2), kuna peale seda on peretoetus hageja seaduslikule esindajale ja kostjale laekunud võrdselt. Hageja põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 554 eurot kuus ning vastavast summast kostja vahetu ülalpidamise ja peretoetuse mahaarvamisel tuleb kostjal kanda tema kulusid alljärgnevalt: - oktoobrikuus 2021= 161,22 eurot (554 : 2 – 55,78 – 60); - novembrikuus 2021= 221,22 eurot (554 : 2 – 55,78); - detsembrikuus 2021= 221,22 eurot (554 : 2 – 55,78).
11. Järgnevalt peab kohus vajalikuks kindlaks teha vanemate varalise seisundi. Hageja seaduslik esindaja töötab Xxxx alates 01.10.2021 täiskoormusega xxxx. Tema brutotöötasu on 1315 eurot kuus (netotöötasu 1100 eurot kuus) (tl 4, 5, pöördel). Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda miinimummääras elatist tasuda. Kostja on töötu. Kostja on töötuna arvel Töötukassas alates 12.02.2020 (tl 17). 21.12.2021 seisukohas selgitas kostja, et kostja sissetulekuks on Töötukassa poolt makstav koolitusel osalemise stipendium ca 33-67 eurot kuus (tl 20-22). Kostjale kuulub 2 sõidukit (tl 55, pöördel): -
12. aasta xxxx (registreerimismärk xxxx), mis on juba 20 aastat vana, väheväärtuslik, kuid sõidukõlbulik, millega saab rahuldada pere transpordivajaduse; -
13. aasta xxxx (registreerimismärk xxxx) vajab enne müüki ca 4500-eurost remonti. Lisaks võlgneb kostja hageja emale sõiduki eest 4000 eurot, mis tuleb tasuda osamaksetena 15.06.2021 kuni 15.09.
14. Kostjat toetab töötuna arveloleku ajal rahaliselt kostja vend G. O., kellele kostja on võlgu 4500 eurot. Kohus on teinud 31.12.2021 kohtunõudega päringud hageja seadusliku esindaja ja kostja majandusliku seisundi kindakstegemiseks Maksu- ja Tolliametisse, Sotsiaalkindlustusametisse ja krediidiasutustesse. Sotsiaalkindlustusameti 03.01.2022 vastusest nähtub, et hageja seaduslikule esindajale on lapsetoetust makstud oktoobris 2021 summas 120 eurot, novembris 2021 summas 60 eurot ja detsembris 2021 summas 60 eurot. Kostjale on lapsetoetust makstud novembris 2021 summas 60 eurot ja detsembris 2021 summas 60 eurot. Maksu- ja Tolliamet teatas kohtule 04.01.2022, et Maksu- ja Tolliamet ei oma kostja osas andmeid (tl 92-93). Hageja seaduslikule esindajale on tehtud perioodil xxxx-30.11.2021 väljamakseid summas 11 443,08 eurot peale kohustuslike maksete mahaarvamist (tl 94-95). Xxxx AS-i 06.01.2022 vastuse kohaselt omab kostja arvelduskontot nr xxxx ja limiidikontot nr xxxx, millel toimingud puudusid. Kostja arvelduskonto nr xxxx lõppsaldo seisuga 06.01.2022 oli 391,70 eurot (tl 113). 9 Xxxx AS-i 06.01.2022 vastuse kohaselt omab hageja seaduslik arvelduskontot nr xxxx. Hageja seadusliku esindaja arvelduskonto nr xxxx lõppsaldo seisuga 06.01.2022 oli 13 843,49 eurot (tl 109, pöördel). Hageja seadusliku esindaja sissetuleku suuruseks on ühes kuus 1315 eurot kuus (netotöötasu 1100 eurot kuus), millele lisandub lapsetoetus 60 eurot kuus. Kostja sissetuleku suuruseks ühes kuus on Töötukassa stipendium ca 33-67 eurot, millele lisandub lapsetoetus 60 eurot kuus. Samas nähtub, et kostjal on lisaks eeltoodule ka muid sissetulekuid. Kostja arvelduskontolt nr xxxx nähtub, et kostja kontole on tehtud sularaha sissemakseid järgmiselt: 08.06.2021 summas 70 eurot, 02.07.2021 summas 200 eurot, 05.08.2021 summas 200 eurot, 16.09.2021 summas 400 eurot ja 24.12.2021 summas 300 eurot. Lisaks külastas kostja perioodil alates 22.09.2021 kuni 13.10.2021 Poolat (Bialystok), Ukrainat (Odessa) ja Moldaaviat (Chisinau) ja antud perioodil on kostja väljaminekud olnud ca 218,58 eurot. Sõiduauto xxxx osas ei ole tõendanud, et sõiduauto vajab 4500-eurost remonti. Samuti ei ole kostja tõendanud hageja seadusliku esindaja ega oma venna ees olevate kohustuste olemasolu.

§ 102

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks peale hageja veel alaealisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks ei ole kostja ka töövõimetu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kohus on käesolevas tsiviilasjas kindlaks teinud, et hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus on 554 eurot.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja oleks otsinud mõistlikus ulatuses senisest tasuvamat tööd. Kostja on seega tööealine ning võimeline. Seetõttu eeldab kohus, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 17.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja nõuab lisaks igakuisele elatisele kostjalt tagasiulatuvat elatist perioodi xxxx-19.10.2021 eest kokku summas 1346,96 eurot (292 + 292 + 292 + 292 + 178,96). 10 Kostja on palunud tagasiulatuva elatise nõude jätta täies ulatuses rahuldamata, kuna tagasiulatuvat elatist pole hageja enne hagiavalduse esitamist kostjalt nõudnud (esmane nõue 13.10.2021). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). 06.12.2021 kohtunõudes palus kohus muuhulgas hagejal esile tuua, millised ja kui suured olid hageja vajadused perioodil xxxx-19.10.
7. Hageja kohtunõuet ei täitnud. Kohus tuvastas, et hageja vajadused on 554 eurot. Kohtu hinnangul olid eeltoodust lähtuvalt hageja vajadused ka perioodil xxxx-19.10.2021 554 eurot, millest pool ehk kostja osa oleks 277 eurot. Kohus tuvastas, et hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale tasutav elatisesumma vähendamisele riikliku lapsetoetuse võrra. Samas märgib kohus, et elatisest tuleks maha arvata pool lapsetoetusest so summa 60 eurot (120 : 2), kuna ei ole põhjust, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades sai kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu vaid seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus. Arvestades, et kostja on hagejale vahetult ülalpidamist andnud kokku 55,78 eurot kuus, oleks kostja osa kokku 161,22 eurot (277 – 60 – 55,78). Kohus on kostja varandusliku seisundi tuvastanud käesoleva kohtuotsuse punktis 16 ja see oli sama, mis perioodil xxxx-19.10.
8. Kohus tuvastas, et kostja varanduslik seis on selline, mis võimaldab hagejale ülalpidamist anda vähemalt miinimummääras. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Samuti selgitab kohus, et enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista lapse õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.10.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-19-18082, punkt 13). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi xxxx kuni 19.10.2021 eest summas 698,87 eurot (161,22 + 161,22 + 161,22 + 161,22 + 53,99).
9. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis summas 603,66 eurot (161,22 + 221,22 + 221,22) perioodi 20.10.2021-31.12.2021 eest. Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt summas 698,87 eurot (161,22 + 161,22 + 161,22 + 161,22 + 53,99) perioodi xxxx-19.10.2021 eest.
10. Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada

§ 101lg 1-5 sätestatut.

Kohtu ette ei ole toodud, et kostja sissetulek oleks oluliselt suurem või väiksem eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mistõttu tuleb elatise arvestamisel aluseks võtta 3 % eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk- 1448 eurot. Lapsetoetus on lapse kohta on Sotsiaalkindlustusameti andmetel 120 eurot. Mahaarvatav summa on sellisel juhul 60 eurot ehk pool lapsetoetusest. Sotsiaalkindlustusameti andmetel makstakse toetust mõlemale vanemale. Kostja on esile toonud, et hageja viibib igakuiselt kostja juures 6 ööpäeva kuus. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on seadusjärgne elatisemäär hageja osas 183,44 eurot (243,44 – 60). 11 Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Kohus võib elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas

§-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 183,44 eurot, kuid mitte alla

§ 101lg 3-5 sätestatud määra.

1. Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas, mis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole. Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja soovib käesoleva otsuse pöörata sundtäitmisele, tuleb nõutavast elatisest maha arvestada kostja poolt tasutud maksed. Vastupidisel juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.
2. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et kostja on kohustatud tagasiulatuva elatise tasuma hageja seadusliku esindaja arvelduskontole, selgitusse tuleb märkida „elatise võlg“. Kuigi hageja ei ole esile toonud, mis kuupäevaks tuleb igakuine elatis hageja seadusliku esindaja arvelduskontole tasuda, määrab kohus, et kostja on kohustatud igakuise elatise tasuma iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4), so iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hageja seadusliku esindaja arvelduskontole, selgitusse tuleb märkida „lapse elatis“. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta

1. Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: − sõidupilet (tl 33, 41-41), maksekorraldused (tl 34-39, 42) ja JustSchool väljavõtted (tl 43-44), kuna tegemist ei ole asjakohaste tõenditega. 06.12.2021 kohtunõudes selgitas kohus hagejale, et hageja on esitanud kohtule 26.11.2021 menetlusdokumendi lisadena tõendid, mille puhul pole TsMS § 236 lg 3 kohaselt selgitatud, milliste asjas tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks ta soovib neid tõendeid esitada. Kohus selgitas, et tõendite esitamisel tuleb kohtule selgesõnaliselt väljendada, millist konkreetset asjaolu mingi konkreetse tõendiga tõendada soovitakse. Tõendi esitamisel ei piisa üldsõnalisest märkest, et teatud dokument peaks tõendama ühte või teist asjaolu. Tõendite esitamisel peab märkima, millise lehekülje millisest punktist vastav asjaolu nähtub. Hagejal tuli 26.11.2021 menetlusdokumendi lisadena esitatud tõendite osas kohtule selgitada hiljemalt 21.12.2021, milliste asjas tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks ta soovib neid tõendeid esitada. Hageja kohtunõuet ei täitnud. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
3. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 12