2-22-5/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Kohtujurist Kati Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5 Tsiviilasi K. K. hagi U. K. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja Kohtuistung nende Hageja: K. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja: U. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) 22.02.2022 RESOLUTSIOON

1. Lahutada K. K.’i ja U. K.’i abielu, mis on registreeritud xxxx Lääne-Viru Maavalitsuses.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA KOSTJA VASTUVÄITED
3. K. K. esitas 03.01.2022 hagiavalduse U. K.’i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxx Lääne-Viru Maavalitsuses. Pooltel ei ole ühist elukohta kunagi olnud. Hageja elas Eestis ja kostja elas peamiselt Xxxx. Abielust on sündinud ka kaks ühist last. Kuni noorema lapse sündimiseni xxxx. aastal toimis abielu nn külastusabieluna viisil, et hageja külastas regulaarselt kostjat tema elukohas Xxxx. Peale noorema lapse sündimist jäid külastused vähemaks ja on nüüdseks lõppenud sootuks. Osapooled ei ole võimelised ilma konfliktideta omavahel suhtlema. Hageja leiab, et abielulist suhet ei ole võimalik säilitada.
4. aasta algusest on hageja korduvalt püüdnud jõuda kostjaga kokkuleppele abielu lahutamiseks kohtuväliselt. Kostja on selgesõnaliselt keeldunud. Hagejal ei ole õnnestunud jõuda kostjaga kokkuleppele abielu lahutamises. Abielusuhe on lõppenud, kuna hageja ja kostja on elanud eraldi alates
5. aastast.
6. Kohtuistungil 22.02.2022 jäi hageja hagi juurde ja kinnitas, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja lepitusaega ei soovi.
7. Kostja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles avaldas, et ei ole lahutusega nõus. Hageja on käitunud suurema osa abielu ajast destruktiivselt. On olnud ebastabiilne ja mõtlematu oma käitumises, mis on väljendunud solvangutes kostja suunas. Kostja kardab, et ei saa oma lastega peale lahutust enam kokku või saab väga harva kokku ning kasvatus läheks allamäge. Poolte abielusuhted ei ole lõppenud alates
8. aastast ning külaskäigud on jätkunud. Kostja soovib poolte suunamist perelepitusse.
9. Kostja kinnitas 22.02.2022 kohtuistungil, et ei soovi abielu lahutada. Kostja on kolmandat korda abielus ja ei soovi järjekordselt lahutada. Suhet hoida sellises vanuses ja sellise tervisega on raske. Kostja leiab, et pooltele tuleb anda leppimisaeg. Kostja leiab, et senisel moel pooled kokku ei koli. Pooled on elanud visiitabielu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED
10. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
12. Kostja ei soovi abielu lahutada. Kostja kinnitab, et peab võimalikuks abielusuhete taastamist lepitusmenetluse käigus. Hageja ei soovi lepitusaega põhjusel, et abielusuhted on lõppenud. Kohtu hinnangul abielu ei ole võimalik taastada üksnes ühe poole tahtel ja ainuüksi tema jõupingutuste tulemusena. Seejuures nähtub kostja poolt kohtuistungil seletatust, et kuigi kostja on väljendanud soovi leppida, ei nähtu poolte suhteid arvestades asjaolusid, mis võiksid pooli leppimisele viia. Kostjal ei olnud välja pakkuda tegevusi, mis oleks hageja seisukohalt perspektiivikad abielusuhte jätkamiseks. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik; kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus leiab, et eespoolkirjeldatud olukorras ei oleks pooltele leppeaja andmine mõistlik: hageja otsus abielu lõpetamiseks on läbimõeldud ja lõplik, pooled kinnitasid, et ei ole kunagi püsivalt koos elanud, hagejal puudub igasugune tahe abielusuhteid kostjaga taastada ning kostjal puudub reaalne väljavaade, milliste sammude läbi on võimalik abielusuhted taastada. Üksnes kostja soov hagejaga leppida ei ole piisav, et abikaasade leppimist ja kooselu taastamist reaalseks pidada. 2
13. Kohtu hinnangul takistab kostja võimalusi leppimist saavutada konkreetsel juhul tema juurdunud veendumus, et hagejal on olulised psühholoogilised ja tervislikud probleemid, mida kostja on halva läbisaamise põhjusena on korduvalt esile toonud.
14. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooltel ei ole ühist elukohta kunagi olnud. See, et pooltel puudub reaalne omavahelise kooselu kogemus, halvendab antud juhul abielu jätkamise perspektiivi, kuna pooltel puuduvad piisavad ühendavad rutiinid ja traditsioonid, mis perekonnana jätkamist toetaksid. Kostja ütlustest nähtub, et tegemist on visiitabieluga ning ka hageja on kinnitanud, et pooltel ei ole ühist elukohta kunagi olnud. Hageja elas Eestis ja kostja elas peamiselt Xxxx. Lisaks osundatud normist ei tulene, nagu ei võiks kohus lahutada abielu, kui abikaasade kooselu on lõppenud vähem kui kaks aastat tagasi. Kuivõrd pooltel ühine elukoht abielu kestel on puudunud, on seega pooled eraldi elanud enam kui kaks aastat, mistõttu tuleb eeldada PKS § 67 lg 2 alusel, et abielusuhted on lõppenud.
15. Kostja on väljendanud, et keeldub abielu lahutamisest põhjusel, et seejärel on takistatud lastega suhtlus ja kokkusaamine. Kohus märgib, et laste ja vanemate omavahelised suhted ei sõltu sellest, kas vanemad on omavahel abielus laste sünni ajal, jätkuvalt või kas nad on kunagi abielus olnud. Kostja hirm, et lahutuse järgselt on lastega suhtlemine takistatud, ei ole abielusuhete jätkamise otsustamisel määrav.
16. Kohtu hinnangul ei ole esiletoodu pinnalt alust arvata, et poolte abielu taastamine on võimalik. Osapooled ei ole võimelised ilma konfliktideta omavahel suhtlema. Hageja leiab, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud, hageja abielusuhete taastamist ei soovi. Arvestades eeltoodud asjaolusid, sh seda, et hageja ei soovi abielusuhteid taastada, nähtub kohtu hinnangul mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.
17. Kohus leiab, et vaatamata kostja seisukohale, mille järgi ta ei soovi abielu lahutada, tuleb siiski abielu lahutada. Hageja abielusuhete jätkamist ei soovi. Seega on abielu jätkamine võimatu. Abielusuhete jätkamiseks on vaja mõlema abikaasa tahet. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Tuleb anda pooltele võimalus oma eluga edasi minna.
18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 3