Obsah (7)

§ 31§ 30§ 29§ 1§ 2§ 28§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-17875 Tsiviilasi osaühingu IZOmat avaldus

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kuna võlgnikul puudub reaalne ja likviidne vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks 6 2-21-17875 määrata vastavalt

§ 30deposiit pankrotimenetluse kulude katteks.

Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu

§ 29lg 2 alusel.

Raugemise korral palun dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige X. Ajutine haldur leiab, et kohtul tuleb määrata vastavalt

§ 30deposiit pankrotimenetluse kulude katteks.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul võiks menetluse jätkamiseks vajamineva deposiidi suurus olla 3000 eurot. Arvestama peab antud juhul asjaoludega, et halduril tuleb pankrotimenetluse jooksul koostada ja esitada erinevaid nõudeavaldusi ja hagiavaldusi. Kohus tegi 23.02.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti OÜ IZOmat pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes avaldanud, et tal ei ole võimalikhinnata nõuetekohaselt võlgniku varalist seisu, kuna talle ei ole üle antud võlgniku majandusseisu kajastavaid raamatupidamise dokumente, samuti ei ole võlgnik täitnud teabe andmise kohustust. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus võlgniku vara ja kohustuse ning maksevõime hindamisel kohtule esitatud andmetest. 7 2-21-17875 Võlgnikul puudub vara. Võlgniku 27.07.2021 bilansi kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot, mille saldo 08.12.2021 seisuga oli -7,87 eurot, kontol on broneering summas 4.50 eurot kaardi kuutasudest ja kontole on arvestatud viivis 14.98 eurot. AS-is LHV Pank, AS-is SEB Pank, Coop Pank AS-is, Holm Bank AS-is, Luminor Bank ASis, AS Citadele banka Eesti filiaalis, Bigbank AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis (likvideeritud), OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis ja Versobank AS-is (likvideerimisel) võlgnik kontosid ei oma. ALG Liising AS-is, SIA Citadele Leasing Eesti filiaalis, AS-is LHV Finance, Luminor Liising AS-is, AS-is SEB Liising, Coop Liising AS-is, Coop Finants AS-is ja Swedbank Liisingu AS-is kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Transpordiameti 02.12.2021 andmete kohaselt võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ega ei ole viimase 5 aasta jooksul olnud. Nasdaq CSD Eesti filiaali esitatud andmete kohaselt ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu võlgniku nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara käesoleval hetkel ei kuulu ega ei ole varasemalt kuulunud. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingu aktsiad või osasid ei kuulu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt võlgnikul vara puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 98 965.04 eurot, millest maksunõuded kokku on 13 685.15 eurot ja kohustus OÜ Finora Factoring ees 85 279.89 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel toimub võlgniku suhtes 4 täitemenetlust. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutisel pankrotihalduril puudub ülevaade võlgniku majandustegevusest. Võlgniku endised juhatuse liikmed ei ole ajutisele pankrotihaldurile raamatupidamisdokumente üle andnud. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanik või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku ettevõtte tervendamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 98 965.04 eurot ja vara puudub ning kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt

§ 1

lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgnik ei ole esitanud raamatupidamisdokumente ajutisele pankrotihaldurile ega kohtule, millest tulenevalt ei saa ajutine pankrotihaldur anda pädevat hinnangut maksejõuetuse põhjustele ja maksejõuetuse tekkimise ajale. X on võlgniku juhatuse liige ning ÄS § 180 lg 1 kohaselt osaühingut esindava ja juhtiva organi liige ja seega ÄS § 183 kohaselt raamatupidamist korraldav isik. B oli võlgniku juhatuse liige alates 16.04.2018 kuni 23.07.

1. Eelnevast tulenevalt selgub, et võlgniku juhatuse liige ega endine juhatuse liige ei ole järginud raamatupidamise seadusest tulenevaid nõudeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kuna võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile üle andnud raamatupidamisdokumente, siis võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Samuti ei saa välistada 8 2-21-17875 KarS § 385 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses), KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) või KarS § 3841 (võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine) asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, mis seisneb võlgniku juhatuse liikmete X ja B (juhatuse liige alates 16.04.2018 kuni 23.07.2021) poolses hoolsusja lojaalsuskohustuse ning raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumises. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et tema teabenõudele ei ole võlgniku juhatuse liige vastanud ja talle ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente. Kohus leiab, et kuna võlgniku raamatupidamine on korraldamata, ei ole võimalik saada informatsiooni võlgniku majandustegevuse ja tehtud majandustoimingute kohta, s.h analüüsida võlgniku vara tagasivõitmise- ja nõudmise aluseid ning anda hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjustele. Äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Tulenevalt raamatupidamise seaduse (RpS) § 2 lg 2 on võlgnik raamatupidamiskohustuslane, kellel on tulenevalt RpS § 4 p 1 kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. RpS § 3 p 14 kohaselt vastab võlgnik mikroettevõtja tunnustele, s.t on osaühinguks, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot. Kuna võlgniku raamatupidamisdokumente ei ole üle antud ja teabenõudele vastatud, siis tuleb võlgniku puhul lähtuda raamatupidamiskohustuslase minimaalnõuetest ehk mikroettevõttele kohustuslikest nõuetest. RpS § 14 lg 11 kohaselt võib mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik oli kohustatud koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja järgima selle koostamisel seadusest tulenevaid nõudeid. RpS § 15 lg 22 kohaselt on mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. RpS § 18 lg 31 kohaselt peab mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes esitama bilansis vähemalt raamatupidamise seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga tähistatud kirjed. Vastavalt raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemile tuleb mikroettevõtjal kajastada bilansis andmed varade, s.h käibevarade kohta, tuues välja andmed osaühingule kuuluva raha, finantsinvesteeringute, nõuete ja ettemaksete, varude ning bioloogiliste varade kohta. RpS § 6 lg 1 sätestab, et majandustehing raamatupidamise seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. RpS § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. RpS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. KarS § 384 lg-s 1 kohaselt on raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine ja raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete 9 2-21-17875 andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust nõuetekohaselt, millest tulenevalt on raskendatud võlgniku varalisest seisundist ülevaate saamine ja nimetatud tegu on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikmed X ja B toime pannud raske juhtimisvea. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et
2. a on võlgnik pärast Tasandusvalu OÜ arve laekumist võtnud laekunud raha sularahas välja. Kokku on
3. a sularaha välja võetud summas 16 865 eurot.
4. a on A´le tagastatud laenu summas 3 100 eurot ja tehtud kanded selgitustega „raha“ kokku summas 700 eurot.
5. a on välja võetud sularaha summas 8 390 eurot.
6. a on võlgnik teinud kanded A´le selgitustega „Izomat SIA laenu andmiseks“: 28.11.2018 kokku summas 5 250 eurot; 29.11.2018 kokku summas 5 200 eurot; 30.11.2018 summas 2 000 eurot. Võlgnik on teinud 21.12.2018 kande summas 900 eurot B´ile selgitusega „Majanduskulude katteks (osaluse ost, notar)“.
7. a nähtub sularaha väljavõtteid summas 1 320 eurot.
8. a veebruar tehingud lõppevad. Viimased tehingud on tehtud B´ile selgitustega „kulude katteks“. Kokku on tehtud kandeid B´ile selgitusega (kulude katteks) 1 304 eurot. KarS § 3841 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt võlgniku kohustuste täitmisel ühe võlausaldaja teadvalt teist võlausaldajat kahjustava eelistamise eest, kui võlgniku suutlikkus rahuldada kahjustatud võlausaldajate nõudeid vähenes sellega suurele kahjule vastava summa võrra või enam, karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. KarS § 121 punkti 2 kohaselt on kahju suur, kui see ületab 40 000 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kuna võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning raamatupidamise korraldamise kohustust, siis on alust eeldada, et võlgniku endised juhatuse liikmed B ja A on toime pannud KarS § 3841 sätestatud süüteo ja eelistanud kohustuste täitmisel osasid võlausaldajaid teistele.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et ta ei ole saanud tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega ning sellest tulenevalt ei saa anda hinnangut vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Samas toob ajutine pankrotihaldur välja, et võlgniku arvelduskontolt on tehtud ülekanded, mille kohta alusdokumente ning selgitusi ajutisele haldurile esitatud ei ole. Viimasel kahel aastal ei ole majandustegevust eelmise juhatuse selgituste kohaselt toimunud, samas ei ole peetud ka raamatupidamisarvestust. Endise juhatuse liikme B´iga ei ole ajutisel pankrotihalduril õnnestunud ühendust saada. Juhatuse liikme X selgituste kohaselt temale eelmise juhatuse poolt ühtegi raamatupidamisdokumenti üle antud ei ole. Harju Maakohus tegi 23.02.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti OÜ IZOmat pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. 10 2-21-17875 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ IZOmat vara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et kuna pankrotivaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ IZOmat pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 11