Plus Capital (hageja) esitas 11.11.2021 Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) ja Y (N) vastu. Pärnu Maakohus tegi 17.11.2021 kostjale ja Yle makseettepaneku. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Kohus koostas 27.12.2021 eraldi määrusena maksekäsu Y suhtes. Pärnu Maakohus andis 27.12.2021 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus võttis hagi 04.01.2022 menetlusse. Kostja vastas hagile 04.01.2022. Hageja esitas 03.03.2022 hagist loobumise avalduse. Kostja vastas hagist loobumise avaldusele 07.03.2022. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.
lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja esitas 03.03.2022 hagist loobumise avalduse. Kohus ei ole hagiavalduse kohta lahendit teinud. Hagist loobumine on esitatud kirjalikus avalduses, mille kohus on võtnud toimikusse.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hagist loobumise avaldus on esitatud väljaspool kohtuistungit. Kostja on esitanud kohtule seisukoha hagist loobumise osas, millest nähtuvalt kostja ei vaidle vastu hageja hagist loobumisele. 3.
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hageja esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud hagist loobumisele. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 4.
lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui 2
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 2 sätestab, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja loobus hagist. Hageja põhjendas hagist loobumist sellega, et solidaarvõlgnik Kristo Nigols on võlgnevuse tasunud. Hageja ei ole taotlenud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kostja ei taotlenud hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Kohus on seetõttu seisukohal, et kuivõrd pooled ei soovi teineteiselt menetluskulude hüvitamist, esineb alus jätta menetluskulud poolte endi kanda (
Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 5.
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja loobus hagist ning taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab taotluse ja määrab poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamise hagejale. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.