KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus 1. M.-H. K. (hageja, taotleja) esitas 10.02.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse E. O. ja E. H. (kostjad) vastu sundosa nõudes. Kohus andis hagejale 31.03.2022 määrusega menetlusabi ja vabastas 2

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Harju Maakohtu 08.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr xxxx on hageja eestkostjaks määratud T. R. kuni 17.10.

1. Määruse resolutsiooni punkti 4 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Määruse resolutsiooni punkti 5 kohaselt on eestkostja ülesanneteks on M.-H. K. esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Kuivõrd hagejale on määratud eestkostja, peab kohus kompromissi kinnitamisel kontrollima, kas eestkostjal on esindusõigus kompromissi sõlmimiseks. Samuti peab kohus kontrollima, kas eestkostja tohtis kompromissi sõlmida ilma kohtu eelneva nõusolekuta. Hageja esitas kostjate vastu annaku üleandmise nõude pärimisseaduse (PärS) § 104 lg 1 mõistes. Kompromissist nähtuvalt leppisid pooled kokku annaku täitmise tingimustes. Annaku täitmise tingimustes kompromissi sõlmimine on õiguslik ja varaline tehing Harju Maakohtu 08.12.2021 määruse tsiviilasjas nr xxxx resolutsiooni p 5 tähenduses. Seetõttu on eestkostjal esindusõigus kompromissi sõlmimiseks. Kohus leiab, et annaku täitmise tingimustes kokku leppimine ei ole ükski PKS § 188 lõikes 1 nimetatud tehingutest. Sealhulgas ei ole tegemist hagejale kohustuse võtmisega PKS § 188 lg 1 p 1 mõistes ega sundosast loobumisega või pärandvara jagamisega PKS § 188 lg 1 p 2 mõistes. Kohus leiab, et hageja eestkostja võis seetõttu sõlmida kompromissi ilma kohtu eelneva nõusolekuta. Samuti ei vaja eestkostja kohtu heakskiitu. Kohus leiab, et kompromissi tingimused ei ole vastuolus heade kommetega, seadusega ega tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja huvidega. Kompromiss ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Seetõttu tuleb kompromiss kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi.
2. Kohus lõpetab seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 4.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kohus jätab hagimenetlusega seonduvad poolte menetluskulud poolte endi kanda. 5.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 3

§ 190

lg 4 järgi esineb seetõttu alus mõista hagejalt menetluskulud, mille tasumiseks hageja sai menetlusabi, täies ulatuses riigituludesse välja. Kohus arvestab sellega, et pooled sõlmisid kompromissi vaidluse lõpetamiseks enne kostjate vastuse esitamise tähtaja möödumist. Samuti võtab kohus arvesse, et hageja teovõime on piiratud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et esineb mõjuv põhjus vabastada hageja

§ 190lg 7 järgi menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus vabastab hageja kohustusest tasuda riigituludesse menetluskulud, mille kandmiseks hageja sai menetlusabi. 6. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on lühendatud üksnes kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse osas ning ei laiene hageja menetluskulude riigituludesse kandmisest vabastamisele, mille osas kehtib seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaeg. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4