Obsah (9)

§ 661§ 430§ 178§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-21-6651 Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi R. R. hagiavaldus D. R.

§ 661

lg 4 alusel määruskaebuse esitamise võimaluse kompromissi kinnitava määruse peale.

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Määruse jõustumise järel tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 150,00 eurot, mis kanda R. R. (ikxxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr EExxx. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale ei saa määruskaebust poolte kokkuleppel esitada (

§ Tsiviilasi nr 2-21-6651 661 lg 4). Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on R. R. hagiavaldus D. R. vastu elatise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu xx xx xxxx otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx mõisteti välja hagejalt elatis kostja ülalpidamiseks, kes elas koos ema N. R.ga, määras pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. Aprillis 2020 asus kostja elama hageja juurde. Hageja lõpetas kostjale elatise maksmise ning kostja ema on tasunud erinevates summades elatist hagejale kostja ülalpidamiseks. Hageja osaleb kostja ülalpidamises ja kasvatamises vahetult.
2. Kostja vastuses hagile palub jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata, kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kostja ei ole asunud hageja juurde elama vanemate kokkuleppel, kostja ema ei ole pidanud vajalikuks selle vastu võidelda. Kostja ema on küll hageja arvele raha kandnud, kuid see ei tähenda, et see olukord ei võiks tulevikus muutuda. Laps võib suhelda mõlema vanemaga, vajadusel või soovi korral viibida ka pikemat aega ühe või teise vanema juures. See aga ei tähenda, et lapsele elatise maksmise kohustus langeks hagejal ära ja lapse ema tunnistaks seda. Hageja väidab, et osaleb lapse ülapidamises ja kasvatamises vahetult, kuid jätab märkimata, et ka lapse ema teeb sedasama. Hageja on jätnud kohtule esitamata andmed enda elatisvõlgnevuse kohta 2237 eurot.
3. Eelistungina korraldaval kohtuistungil 25.04.2022 jõudsid pooled kompromissile, millise tingimused kajastuvad käesoleva määruse resolutsiooni punktides 1.1.-1.
5. Kohus on seisukohal, et sõlmitud kokkulepe on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). Pooled on istungil avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud.

6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teistsugust kokkulepet sõlminud, mistõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 2 Tsiviilasi nr 2-21-6651 7.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. 8. Kohtutoimiku andmetel on hageja tasunud 20.05.2021 ja 21.10.2021 riigilõivu kokku 300 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja esitas 25.04.2022 protokollilise taotluse tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagastamiseks. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejatele tagastada hagilt tasutud riigilõivust pool, see on 150 eurot ja kanda hageja poolt näidatud isikule ja pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3