← Eesti

1-19-10184/205

Obsah (15)§ 184§ 65§ 199§ 74§ 202§ 64§ 68§ 832§ 26§ 60§ 339§ 75§ 57§ 183§ 831

1-19-10184 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2022. a Tallinn Kriminaalasja number 1-19-10184 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontša

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 202 lg 2 p 2 järgi, Vitali Bornscheini ja Viktoria Makina süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, Fred Verbitski süüdistuses

§ 184

lg 1 - § 26 lg 1 järgi ning Alari Särje (Särg) süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 - § 26 lg 1 järgi Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

  1. juuni
  2. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatavad Erki Iir ja Fred Verbitski ning nende kaitsja vandeadvokaat Anu Toomemägi, Alar Särgi kaitsja vandeadvokaat Margus Viira ja Viktoria Makina kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik Kaido Tuulemäe 16.12.2021 avalikul kohtuistungil Tallinnas Erki Iir isikukood: 38011114214; elukoht vabaduses olles: XXX; viibimiskoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht enne vahistamist: X; varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral, viimati Pärnu Maakohtu 12.06.2015 otsusega

§ 184

lg 2 p 2 alusel vangistusega 4 aastat, mida suurendati

§ 65lg 2 alusel ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat ja 2 päeva vangistust.

Kahtlustatavana kinni peetud 06.07.2019-07.07.2019. Tõkend – vahistamine alates 08.07.2019.a. Prokurör Asja arutamise aeg ja koht Süüdistatavad Fred Verbitski isikukood: 39412230831; elukoht: XXX; viibimiskoht: kannab karistust Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: X; varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati Harju Maakohtu 09.06.2017 otsusega

§ 199

lg 2 p 5, 9 ja § 329 alusel liitkaristusega 2 aastat ja 1 kuu vangistust, mida suurendati

§ 65

lg 2 alusel ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat, 7 kuud 13 päeva vangistust. Viru Maakohtu 20.12.2017 määrusega moodustati

§ 65

lg 1 alusel liitkaristus Harju Maakohtu 09.06.2017 otsusega mõistetud karistuse 4 aastat 7 kuud 13 päeva vangistust ja Viru Maakohtu 07.11.2017 määrusega asendatud karistusega 2 kuud 6 päeva vangistust üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat, 9 kuud 19 päeva vangistust. Kahtlustatavana kinni peetud 08.09.2019-10.09.

  1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Viktoria Makina isikukood: 49202124210; elukoht: XXX; kodakondsuseta; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: X; varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 08.08.2019-09.08.
  2. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Alari Särg isikukood: 38811094919; elukoht enne kinnipidamist: XXX; viibimiskoht: viibib hetkel vahi all Tallinna Vanglas teises kriminaalasjas nr 1-20-9386; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: X; varem kriminaalkorras karistatud 05.03.
  3. a Pärnu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 9 alusel vangistusega 1 aasta 6 kuud, mida vähendati 1/3 võrra ning karistusaja hulka arvati 2 kuud ja 13 päeva eelvangistust. Vangistus 9 kuud ja 17 päeva jäeti

§ 74alusel tingimisi 1 aasta ja 6kuulise katseajaga täitmisele pööramata.

Kahtlustatavana kinni peetud 19.09.2019-20.09.

  1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsjad Anu Toomemägi (Erki Iir ja Fred Verbitski), Ants Nõmmik (Viktoria Makina), Margus Viira (Alari Särg) RESOLUTSIOON
  2. Pärnu Maakohtu
  3. juuni
  4. a kohtuotsus Erki Iir’e, Fred Verbitski, Viktoria Makina, Alari Särje (Särg) suhtes jätta muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata.
  5. Määrata Advokaadibüroole Nõmmik (reg. number 11562356) seoses advokaat Ants Nõmmiku poolt Viktoria Makina’le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 162,00 (sada kuuskümmend kaks) eurot.
  6. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe ja Partnerid (reg. number 12509536) seoses advokaat Argo Küünemäe poolt Viktoria Makina’le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 162,00 (sada kuuskümmend kaks) eurot.
  7. Määrata Advokaadibüroole REMO’s (reg. number 14306398) seoses advokaat Anu Toomemäe (Toomemägi) poolt Fred Verbitski’le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 416,40 (nelisada kuusteist) eurot ja nelikümmend senti. 2

(23)
  1. Määrata Advokaadibüroole Viira ja Partnerid (reg. number 12879635) seoses advokaat Margus Viira poolt Alari Särjele (Särg) apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 550,80 (viissada viiskümned) eurot ja kaheksakümmend senti.
  2. Välja mõista Viktoria Makina’lt Eesti Vabariigi kasuks 324,00 (kolmsada kakskümmend neli) eurot määratud kaitsjale advokaat Ants Nõmmik’ule ning asenduskaitsja advokaat Argo Küünemäe’le makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  3. Välja mõista Fred Verbitski’lt Eesti Vabariigi kasuks 416,40 (nelisada kuusteist) eurot ja nelikümmend senti määratud kaitsjale advokaat Anu Toomemäele makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  4. Välja mõista Alari Särg’ilt Eesti Vabariigi kasuks 550,80 (viissada viiskümned) eurot ja kaheksakümmend senti määratud kaitsjale advokaat Margus Viirale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004) või Luminor Bank ASis (a/a EE401700017002872300, a/a EE873300333499990003). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Pärnu Maakohtu
  6. juuni
  7. a otsusega tunnistati Erki Iir süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 - § 26 lg 1 järgi ning

§ 202

lg 2 p 2 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti talle liitkaristuseks 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistati Fred Verbitski

§ 184

lg 1 - § 26 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.06.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 (kolme) aasta ja 13 (kolmeteist) päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 (kuus) aastat ja 13 (kolmteist) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.09.2019-10.09.2019, s.o 3 (kolm) päeva ning loeti veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) aastat ja 10 (kümme) päeva vangistust, mille kandmise algust arvata alates 26.01.2021. Tunnistati Vitali Bornschein süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Vitali Bornscheini karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.08.2019-29.11.2019, 22.12.2020-08.01.2021, s.o 4 (neli) kuud ja 9 (üheksa) päeva ning loeti veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 7 (seitse) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud ja veel kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Vitali Bornschein ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3

(23)Tunnistati Viktoria Makina süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.08.2019-09.08.2019, s.o 2 (kaks) päeva ning loeti veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud ja veel kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Viktoria Makina ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tunnistati Alari Särg süüdi

§ 184

lg 2 p 1 - § 26 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 65

lg 1, 3 ja § 64 lg 1 alusel suurendati käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 05.03.2020. a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ning mõisteti kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Arvati liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 2 (kaks) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust. Samuti arvati

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.09.2019-20.09.2019, s.o 2 (kaks) päeva ning loeti veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. Sama otsusega

§ 832

lg 1 alusel konfiskeeriti Erki Iirelt ära võetud sularaha 1822 (tuhat kaheksasada kakskümmend kaks) €;

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks mõisteti Vitali Bornscheinilt välja 2300 (kaks tuhat kolmsada) €, mille täitmise tagamiseks jäeti aresti alla Pärnu Maakohtu 17.10.2019 määrusega nr 1-19-8033 arestitud Vitali Bornscheinile kuuluv sõiduauto Mercedes-Benz E270 CDI (registreerimismärgiga XXXXXX) ja Vitali Bornscheinilt ära võetud sularaha 40 €. Süüdistatavatelt mõisteti välja kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud. X OÜ esitatud tsiviilhagi jäeti rahuldamata. 2. Esitatud süüdistus 2.1. Erki Iirt süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Pärnu Maakohtu 12.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9258 mõistetud süüdi karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises s.o

§ 184

lg 2 p 2 järgi, käitles alates 2019.a veebruarist kuni 09.06.2019 ebaseaduslikult suures koguses ehk rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses erinevaid narkootilisi aineid. Nimelt omandas Erki Iir kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult, kohas ja ajal ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid amfetamiini, kokaiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ning andis neid edasi järgnevalt: - ajavahemikul 2019.a veebruarist kuni 24.06.2019 andis Viktoria Makinale Pärnu linnas iga nädal kolmel korral üks gramm amfetamiini (mida V. Makina tarvitas 5-6 erineval korral), s.o 16 nädala jooksul kokku vähemalt 48 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit; - 2019.a kevadel ühe kuu jooksul andis Viktoria Makinale kokaiini sisaldavat pulbrit kokku kolmel erineval korral, millest ühel korral Pärnu linnas TTT ühe tarvitamiskoguse ning kahel korral minigrip kilekoti, milles kolm tarvitamiskogust, s.o kokku seitse narkojoobeks vajalikku tarvitamiskogust; - ajavahemikul 2019.a aprilli algusest kuni juuni alguseni andis Pärnu linnas Viktoria Makinale kokku kuuel erineval korral metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavat tabletti, s.o kuus narkojoobeks vajalikku tarvitamiskogust; - 2019. a kevadel müüs W-le Pärnu linnas Kaevu poe juures, Oja ja Kaevu tn ristmiku juures 15 euro eest ühe metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldava tableti, mis vastab ühele joobele tarvitamiskogusele. 4

(23)2019.a mai kuu lõpus otsisid Erki Iir ja Alari Särg võimalust omandada suuremas koguses narkootilist ainet MDMA-d sisaldavaid ectasy tablette. Selleks võttis Erki Iir 31.05.2019 ühendust Fred Verbitsiga, kes oli valmis vahendama MDMA tablettide ostumüügi tehingut ja samuti andma H kontaktid, kes nimetatud tablette müügiks pakkus. Eelnevalt Alari Särjega kooskõlastatult tellis Erki Iir Fred Verbitski vahendusel H-lt 200 MDMA tabletti. MDMA tablettide ostuks vajaliku raha 900 € andis Alari Särg Erki Iire kätte. 08.06.2019 sõitis Erki Iir koos oma elukaaslase Viktoria Makinaga Tallinnasse Fred Verbitski elukohta XXX, kus Erki Iir kohtus H-ga ja leppis kokku MDMA tablettide müügitehingu tingimused, s.h hinna, üleandmise koha ja viisi. Samal päeval kohtusid Erki Iir ja Viktoria Makina veelkord H-ga Tallinnas Nõmme linnaosas asuvas Olerexi tanklas, kus Erki Iir andis 200 MDMA tableti omandamise eesmärgil H-le 900 €. Kell 22.29 saatis H sms-iga Erki Iire telefonile lingi asukohapunktiga (Tallinnas Männiku karjääris, koordinaatidega 59.323189, 24.695184), kuhu H oli müügiks pakutavad tabletid peitnud. Samuti saatis H Viktoria Makina telefonile programmi WhatApp vahendusel video juhistega tablettide täpse asukohani. Ajavahemikul 08.06.2019 kell 23.00 kuni 09.06.2019 kell 01.17 sõitsid Erki Iir ja Viktoria Makina H poolt osutatud asukohta Harjumaal Saku vallas Männiku külas asuva liivakarjääri juurde, kus Erki Iir võttis peidikust sinna eelnevalt H poolt peidetud pakendi tablettidega (millistest ligikaudu 100 olid terved ning ülejäänud kahjustatud) ning võttis selle endaga autosse kaasa, mida valdas ühiselt edasi koos Viktori Makinaga. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna H poolt müüdud ja üle antud tabletid ei sisaldanud narkootilist ainet. H eesmärk oli pettuse teel saada 900 €. Erki Iir, Alari Särg, Viktoria Makina ja Fred Verbitski ei teadnud, et müüdud tabletid ei sisalda narkootilist ainet. Erki Iire tahtlus oli suunatud 200 narkootilist ainet MDMA-d sisaldava tableti (s.o tavatarvitajatele teadaolevalt ecstasy tablettide) omandamisele ja valdamisele, millest piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 200 inimesele, mistõttu on antud teo puhul tegemist kõlbmatu kuriteokatsega. Eelpool kirjeldatud tegude puhul teadis Erki Iir, et ta käitleb narkootilisi ained ning seda, et narkootiliste ainete tellimiseks, omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks, edasitoimetamiseks ja edasiandmiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Erki Iir narkootilisi aineid tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Erki Iire käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Erki Iir, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani toime

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Erki Iirt selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani tahtlikult toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise ja turustamise järgnevalt. 23.03.2019 võttis B Pärnu linnas EEE hoovis asuvast OÜ-le X kuuluvast soojakust ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ-le Xle kuuluva HILTI akulöökkruvikeeraja SID 4-A22 väärtusega 193,68 €. Erki Iir, olles teadlik B poolt varguse toimepanemisest, võttis varastatud eseme samal päeval Pärnu linnas B käest enda valdusesse ning müüs 150 euro eest edasi Q-le, andes akulöökkruvikeeraja üle 23.03.2019 Q elukohas XXX. Ajavahemikul 05.04.2019 kuni 07.04.2019 sisenes B oma töökohas ukseluku võtmega avamise teel Pärnu linnas EEE hoovis asuvasse OÜ-le X kuuluvasse soojakusse, kust võttis Erki Iire teadmisel ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ-le X kuuluvad HILTI akulöökkruvikeeraja SID 4-A22 (seeria nr 182640218) väärtusega 193,68 €, HILTI akuketaslõikuri AG 125-A22 (seeria nr 325021) väärtusega 273,60 €, viis HILTI akupaketti B 22/5,2 Li-ion koguväärtusega 642,60 €, HILTI tööriistade koti väärtusega 10,97 €, HILTI multijoonlaseri PM 4-M komplekti (sisaldab: 1x multijoonlaser PM 4-M, 2x aku AA

(2), Alkaline, 1x kolmjala adapteri PMW 30, 1x kolmjalg PMA 20 väike, 1x seinatugi PMA 79, laserkiire vastuvõtja PMA 31, 1x kohver - koguväärtusega 864 € ja pöördlaudsae Makita LF1000 väärtusega 900 €. Sellise tegevusega tekitas B OÜ-le X 2884,85 euro suuruse varalise kahju. Erki Iir, olles teadlik B poolt eelpool nimetatud esemete varguse toimepanemisest, võttis varastatud esemed ajavahemikul 05.04.2019 kuni 07.04.2019 varguse 5
(23)järgselt Pärnu linnas B käest enda valdusesse ning müüs need ajavahemikul 05.04.2019 kuni 07.04.2019 edasi Q-le. Seega Erki Iir, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise ja turustamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, pani toime

§ 202lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.2. Viktoria Makinat süüdistatakse selles, et tema, käitles ebaseaduslikult suures koguses ehk rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses erinevaid narkootilisi aineid. Nimelt omandas Vitali Bornschein ajavahemikul 30.07.2019 kuni 07.08.2019 Tallinna linnast tuvastamata isikult vähemalt neljal korral (neist vähemalt kahel korral koos Viktoria Makinaga), edasimüümise eesmärgil täpselt tuvastamata koguses narkootilist ainet amfetamiini ja 4fluorometamfetamiini sisaldavat pulbrit ning toimetas aine enda sõidukiga Mercedes-Benz (registreerimismärk XXXXXX) Pärnu linna. Tallinnast omandatud narkootilisest ainest: -andsid Vitali Bornschein ja Viktoria Makina 2019.a juulikuus Pärnu linnas Lai tn 18 asuva Decora kaupluse parklas C-le 20 euro eest üle ühe minigrip koti, milles 1 gramm amfetamiini sisaldavat pulbrit. C tarvitas omandatud amfetamiini kokku viiel korral, s.t talle piisas sellest viieks narkojoobeks; -andis Viktoria Makina Vitali Bornscheiniga kooskõlastatult ajavahemikul juulikuu lõpp kuni 07.08.2019 Pärnu linnas Kolde tn 18 juures ja Lai tn 18 asuva Decora kaupluse parklas G-le üle vähemalt kahel korral 2 minigrip kotti, milles kummaski 1 gramm amfetamiini sisaldavat pulbrit, s.o kokku vähemalt 4 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit; -andis Viktoria Makina Vitali Bornscheiniga kooskõlastatult 07.08.2019 Pärnu linnas XXX lähedal tänaval U-le 40 euro eest üle kaks minigrip kotti, milles kokku 2 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit; -andis Viktoria Makina Vitali Bornscheiniga kooskõlastatult 07.08.2019 Pärnu linnas XXX lähedal tänaval Z-le 40 euro eest üle kaks minigrip kotti, milles kokku 2 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit; -hoidsid Viktoria Makina ja Vitali Bornschein kuni politsei poolt 08.08.2019 teostatud läbiotsimiseni enda elukohas Pärnus XXX kokku 19,74 grammi pulbrilist ainet, milles sisaldus puhta ainena kokku 0,18g amfetamiini ning 0,73g 4-fluorometamfetamiini (4-FMA). Antud ainetest valkjas pulber massiga 0,50g (milles 0,0051g amfetamiin ja 0,0062g 4-FMA) asus magamistoas oleva mobiiltelefoni Apple kaane taskus. Helepruun niiske pulber massiga 12,55g (milles 0,15g amfetamiin ja 0,71g 4-FMA) ja beež pulber massiga 6,69g (milles 0,033g amfetamiin ja 0,022g 4FMA) asusid köögi külmkapis. 2019.a mai kuu lõpus otsisid Erki Iir ja Alari Särg võimalust omandada suuremas koguses narkootilist ainet MDMA-d sisaldavaid ectasy tablette. Selleks võttis Erki Iir 31.05.2019 ühendust Fred Verbitsiga, kes oli valmis vahendama MDMA tablettide ostumüügi tehingut ja samuti andma H kontaktid, kes nimetatud tablette müügiks pakkus. Eelnevalt Alari Särjega kooskõlastatult tellis Erki Iir Fred Verbitski vahendusel H-lt 200 MDMA tabletti. MDMA tablettide ostuks vajaliku raha 900 € andis Alari Särg Erki Iire kätte. 08.06.2019 sõitis Erki Iir koos oma elukaaslase Viktoria Makinaga Tallinnasse Fred Verbitski elukohta XXX, kus Erki Iir kohtus H-ga ja leppis kokku MDMA tablettide müügitehingu tingimused, s.h hinna, üleandmise koha ja viisi. Samal päeval kohtusid Erki Iir ja Viktoria Makina veelkord H-ga Tallinnas Nõmme linnaosas asuvas Olerexi tanklas, kus Erki Iir andis 200 MDMA tableti omandamise eesmärgil H-le 900 €. Kell 22.29 saatis H sms-iga Erki Iire telefonile lingi asukohapunktiga (Tallinnas Männiku karjääris, koordinaatidega 59.323189, 24.695184), kuhu H oli müügiks pakutavad tabletid peitnud. Samuti saatis H Viktoria Makina telefonile programmi WhatApp vahendusel video juhistega tablettide täpse asukohani. 6

(23)Ajavahemikul 08.06.2019 kell 23.00 kuni 09.06.2019 kell 01.17 sõitsid Erki Iir ja Viktoria Makina H poolt osutatud asukohta Harjumaal Saku vallas Männiku külas asuva liivakarjääri juurde, kus Erki Iir võttis peidikust sinna eelnevalt H poolt peidetud pakendi tablettidega (millistest ligikaudu 100 olid terved ning ülejäänud kahjustatud) ning võttis selle endaga autosse kaasa, mida valdas ühiselt edasi koos Viktori Makinaga. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna H poolt müüdud ja üle antud tabletid ei sisaldanud narkootilist ainet. H eesmärk oli pettuse teel saada 900 €. Erki Iir, Alari Särg, Viktoria Makina ja Fred Verbitski ei teadnud, et müüdud tabletid ei sisalda narkootilist ainet. Viktoria Makina tahtlus oli suunatud 200 narkootilist ainet MDMA-d sisaldava tableti (s.o tavatarvitajatele teadaolevalt ectasy tablettide) omandamisele ja valdamisele, millest piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 200 inimesele, mistõttu on antud teo puhul tegemist kõlbmatu kuriteokatsega. Eelpool kirjeldatud tegude puhul teadis Viktoria Makina, et ta käitleb narkootilisi ained ning seda, et narkootiliste ainete omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks, edasitoimetamiseks ja edasiandmiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Viktoria Makina narkootilisi aineid tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Viktoria Makina käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Viktoria Makina, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani toime

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.3. Fred Verbitskit süüdistatakse selles, et tema vahendas ajavahemikul 31.05.2019 kuni 09.06.2019 Erki Iirele, Alari Särjele ja Viktoria Makinale talle teadaolevalt 200 MDMA-d sisaldava ectasy tableti edasiandmist Chris Nataka poolt. Nimelt 2019.a mai kuu lõpus otsisid Erki Iir ja Alari Särg võimalust omandada suuremas koguses narkootilist ainet MDMA-d sisaldavaid ectasy tablette. Selleks võttis Erki Iir 31.05.2019 ühendust Fred Verbitsiga, kes teadis, kellelt on võimalik tablette saada ning oli valmis vahendama MDMA tablettide ostumüügi tehingut ja hiljem andma H kontaktid, kes nimetatud tablette müügiks pakkus. Eelnevalt Alari Särjega kooskõlastatult tellis Erki Iir Fred Verbitski vahendusel H-lt 200 MDMA tabletti. Esialgu Erki Iir otse H-ga ei suhelnud, vaid kogu suhtlus toimus Fred Verbitski vahendusel. MDMA tablettide ostuks vajaliku raha 900 € andis Alari Särg Erki Iire kätte. 08.06.2019 sõitis Erki Iir koos oma elukaaslase Viktoria Makinaga narkootilise aine omandamise eesmärgil Tallinnasse Fred Verbitski elukohta XXX, kus Fred Verbitski korraldas Erki Iire kokkusaamise narkootikume müüva H-ga. Erki Iir leppis H-ga kokku MDMA tablettide müügitehingu tingimused, s.h hinna, üleandmise koha ja viisi. Samal päeval kohtusid Erki Iir ja Viktoria Makina veelkord H-ga Tallinnas Nõmme linnaosas asuvas Olerexi tanklas, kus Erki Iir andis 200 MDMA tableti omandamise eesmärgil H-le 900 €. Kell 22.29 saatis H smsiga Erki Iire telefonile lingi asukohapunktiga (Tallinnas Männiku karjääris, koordinaatidega 59.323189, 24.695184), kuhu H oli müügiks pakutavad tabletid peitnud. Samuti saatis H Viktoria Makina telefonile programmi WhatApp vahendusel video juhistega tablettide täpse asukohani. Ajavahemikul 08.06.2019 kell 23.00 kuni 09.06.2019 kell 01.17 sõitsid Erki Iir ja Viktoria Makina H poolt osutatud asukohta Harjumaal Saku vallas Männiku külas asuva liivakarjääri juurde, kus Erki Iir võttis peidikust sinna eelnevalt H poolt peidetud pakendi tablettidega (millistest ligikaudu 100 olid terved ning ülejäänud kahjustatud) ning võttis selle endaga autosse kaasa, mida valdas ühiselt edasi koos Viktori Makinaga. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna H poolt müüdud ja üle antud tabletid ei sisaldanud narkootilist ainet. H eesmärk oli pettuse teel saada 900 €. Erki Iir, Alari Särg, Viktoria Makina ja Fred Verbitski ei teadnud, et müüdud tabletid ei sisalda narkootilist ainet. Fred Verbitski tahtlus oli suunatud 200 narkootilist ainet MDMA-d sisaldava tableti (s.o tavatarvitajatele teadaolevalt ectasy tablettide) müügi ja edasiandmise vahendamisele, millest piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 200 inimesele, mistõttu on antud teo puhul tegemist kõlbmatu kuriteokatsega. 7

(23)Eelpool kirjeldatud tegude puhul teadis Fred Verbitski, et ta vahendab narkootilise aine müüki ning seda, et narkootiliste ainete tellimiseks, omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks, edasitoimetamiseks ja edasiandmiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Fred Verbitski narkootilisi aineid tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Fred Verbitski käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Fred Verbitski, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katsega, pani toime

§ 184lg 1 ja § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.4. Alari Särge süüdistatakse selles, et tema üritas omandada ajavahemikul 31.05.2019 kuni 09.06.2019 ühiselt ja kooskõlastatult koos Erki Iire ja Viktoria Makinaga talle teadaolevalt 200 MDMA-d sisaldava ectasy tabletti. Nimelt 2019.a mai kuu lõpus otsisid Erki Iir ja Alari Särg võimalust omandada suures koguses narkootilist ainet MDMA-d sisaldavaid ectasy tablette. Alar Särje teadmisel ja eelneval kooskõlastamisel võttis Erki Iir 31.05.2019 ühendust Fred Verbitsiga, kes teadis, kellelt on võimalik tablette saada ning oli valmis vahendama MDMA tablettide ostumüügi tehingut ja hiljem andma H kontaktid, kes nimetatud tablette müügiks pakkus. Eelnevalt Alari Särjega kooskõlastatult tellis Erki Iir Fred Verbitski vahendusel H-lt 200 MDMA tabletti. Esialgu Erki Iir otse H-ga ei suhelnud, vaid kogu suhtlus toimus Fred Verbitski vahendusel. MDMA tablettide ostuks vajaliku raha 900 € andis Alari Särg Erki Iire kätte. 08.06.2019 sõitis Erki Iir koos oma elukaaslase Viktoria Makinaga narkootilise aine omandamise eesmärgil Tallinnasse Fred Verbitski elukohta XXX, kus Fred Verbitski korraldas Erki Iire kokkusaamise narkootikume müüva H-ga. Erki Iir leppis H-ga kokku MDMA tablettide müügitehingu tingimused, s.h hinna, üleandmise koha ja viisi. Samal päeval kohtusid Erki Iir ja Viktoria Makina veelkord H-ga Tallinnas Nõmme linnaosas asuvas Olerexi tanklas, kus Erki Iir andis 200 MDMA tableti omandamise eesmärgil H-le 900 €. Kell 22.29 saatis H sms-iga Erki Iire telefonile lingi asukohapunktiga (Tallinnas Männiku karjääris, koordinaatidega 59.323189, 24.695184), kuhu H oli müügiks pakutavad tabletid peitnud. Samuti saatis H Viktoria Makina telefonile programmi WhatApp vahendusel video juhistega tablettide täpse asukohani. Ajavahemikul 08.06.2019 kell 23.00 kuni 09.06.2019 kell 01.17 sõitsid Erki Iir ja Viktoria Makina H poolt osutatud asukohta Harjumaal Saku vallas Männiku külas asuva liivakarjääri juurde, kus Erki Iir võttis peidikust sinna eelnevalt H poolt peidetud pakendi tablettidega (millistest ligikaudu 100 olid terved ning ülejäänud kahjustatud) ning võttis selle endaga autosse kaasa, mida valdas ühiselt edasi koos Viktori Makinaga. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna H poolt müüdud ja üle antud tabletid ei sisaldanud narkootilist ainet. H eesmärk oli pettuse teel saada 900 €. Erki Iir, Alari Särg, Viktoria Makina ja Fred Verbitski ei teadnud, et müüdud ja üle antud tabletid ei sisalda narkootilist ainet. Alari Särje tahtlus oli suunatud 200 narkootilist ainet MDMA-d sisaldava tableti (s.o tavatarvitajatele teadaolevalt ectasy tablettide) omandamisele, millest piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 200 inimesele, mistõttu on antud teo puhul tegemist kõlbmatu kuriteokatsega. Eelpool kirjeldatud tegude puhul teadis Alari Särg, et ta vahendab narkootilise aine müüki ning seda, et narkootiliste ainete tellimiseks, omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks, edasitoimetamiseks ja edasiandmiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Alari Särg narkootilisi aineid tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Alari Särje käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Alari Särg, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katsega grupis, pani toime

§ 184lg 2 p 1 ja § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ESITATUD APELLATSIOONID 3. Maakohtu otsuse on vaidlustanud süüdistatavad Erki Iir ja Fred Verbitski ning nende kaitsja vandeadvokaat Anu Toomemägi, Alar Särje kaitsja vandeadvokaat Margus Viira ja Viktoria 8

(23)Makina kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik, kes ei nõustu maakohtu otsusega järgnevatel põhjustel. 4. Süüdistatav Erki Iire kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu 22.06.2021 kohtuotsus osaliselt, s.o

§ 184lg 2 p 1 ja 2 ning § 26 lg 1 osas ja mõista E.

Iir temale

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuses täielikult õigeks või alternatiivselt: - mõista E. Iir õigeks temale esitatud süüdistuses kuritegude toimepanemises, mis süüdistuse kohaselt seisnesid: 1) ajavahemikul

  1. a veebruarist kuni 24.06.2019 Viktoria Makinale Pärnu linnas iga nädal kolmel korral üks gramm amfetamiini üleandmises (mida V. Makina tarvitas 5-6 erineval korral), s.o 16 nädala jooksul kokku vähemalt 48 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit; 2)
  2. a kevadel ühe kuu jooksul Viktoria Makinale kokaiini sisaldavat pulbri üleandmises kokku kolmel erineval korral, millest ühel korral Pärnu linnas TTT ühe tarvitamiskoguse ning kahel korral minigrip kilekoti, milles kolm tarvitamiskogust, s.o kokku seitse narkojoobeks vajalikku tarvitamiskogust; 3) ajavahemikul
  3. a aprilli algusest kuni juuni alguseni Pärnu linnas Viktoria Makinale kokku kuuel erineval korral metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavat tabletti, s.o kuus narkojoobeks vajalikku tarvitamiskoguse üleandmises ning 200 MDMA tableti käitlemises

§ 184lg 2 p-d 1 ja 2 ning § 26 lg 1 järgi.

- Tühistada Pärnu Maakohtu 22.06.2021.a kohtuotsus E. Iire süüditunnistamises

§ 202

lg 2 p 2 järgi osaliselt, s.o pöördlaudsaag Makita LF 1000 väärtusega 900 eurot osas. - Juhul, kui kohus leiab, et E. Iir on lisaks temale inkrimineeritud

§ 202

lg 2 p 2 järgi sätestatud teole, mõnes

§ 184

lg 1 p 1 ja 2 ja/või ka

§ 26lg 1 järgi on siiski süüdi, siis vähendada määratud E.

Iirele määratud karistust ning jätta see

§ 74lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata.

- Tühistada Pärnu Maakohtu 22.06.2021.a kohtuotsuse resolutsiooni p 7 osas, millega kohus otsustas

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida E.

Iire valdusest leitud 1822 eurot. 4.1. Kaitsja leiab kokkuvõtlikult, et apellatsiooni aluseks olev kohtulahend ei vasta KrMS § 3051 lg 1 sätestatud seaduslikkuse nõuetele. Käesolevas asjas esineb põhjendatud kahtlus selles, kas E. Iire jt kriminaalasjas varjatud jälgimise objektiks sattunud süüdistatava suhtes teostatud varjatud jälgimise aluseks olevad load ja loamäärused ning nende alusel kogutud tõendid (jälitustoimingute protokollid 4, 5 ja 6) on olnud seaduslikud (KrMS § 63 lg 1) ja sellest tulenevalt lubatavad. Juhul, kui see nii ei ole, on kohtuotsus rajatud ebaseaduslikele tõenditele, mis välistab kohtuotsuse seaduslikkuse. Kaitsja hinnangul rikkus kohus menetlusnormi (KrMS § 301), kui jättis E. Iire prokuröri poolt loobutud süüdistuse osas õigeks mõistmata. Lisaks arvas kohus ebaõigesti osaliselt tõendikogumist välja H, E.Iire, F. Verbitski, A. Särje ja V. Makina ütlused sellest, mis üldjoontes tõendasid, et kõik eelviidatud isikud olid teadlikud, et 08.07.2019 müüdava 200 MDMA sisaldusega tableti näol pidi olema tegemist on nn võltstablettidega, mis vaid oma välimuselt pidid olema sarnased MDMA-d sisaldavate ecstasy tablettidega. Kohtuotsuses on vigu tõenditele viidetes. Kokkuvõtvalt on apelleeritava kohtuotsuse tegemisel rikutud kriminaalmenetlusnorme ning kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust

§ 184lg 2 p 1, 2 ja § 26 lg 1.

4.2. Kaitsjal on tekkinud põhjendatud kahtlus selles, kas jälituslubade aluseks olevad kohtumäärused on piisavalt põhjendatud, sest tõendeid, mille alusel saanuks jälitusloataotlused olla põhjendatud, kohtule esitatud ei ole. Veelgi enam- tõendite puudumist on möönnud ka prokurör, kui loobus kaitsekõnes süüdistusest erinevat liiki suurtes kogustes narkoainete käitlemise ja üleandmise osas perioodil 2019.a veebruar- 2019.a maikuu (kaasa arvatud). Järelikult on kohtueelses menetluses võetud jälitusload n-ö igaks juhuks, et äkki leiab midagi, s.o viisil mis hälbib jälitustegevuse eesmärgist. Jälitustegevuse seaduslikkuse kontroll on oluline põhjusel, et kriminaalasjas on 200 MDMA sisaldusega tableti ehk viidatud kõlbmatu kuriteokatse puhul tuginetud just neile tõenditele. Kaitsja on veendunud, et ilma menetlusnormi rikkumata oleks 9

(23)kohtuotsus E. Iirt

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 ning § 26 lg 1 puudutavalt olnud teistsugune, s.o et menetlusnormi rikkumata ei oleks isikut olnud võimalik narkokuriteos süüdi mõista. 4.3. E. Iirele

§ 202

lg 2 p 2 süüdistuse osas, leiab kaitsja, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et tõendatuks tuleb lugeda süüdistus kogu ulatuses. Kaitsja leiab antud süüdistust puudutavalt, et maakohus on ebaõigesti ja sisuliselt tõenditele viitamata, tuvastanud kõigi süüdistuses märgitud tööriistade omandamises ja turustamises E. Iire osaluse ja teadmise. Nimelt ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et nn Makita platesaag oleks mingil ajal sattunud E. Iire valdusesse ja E. Iir seda omakorda kellelegi turustanud. Kaitsja leiab, et E. Iir tulnuks sel põhjusel pöördlaudsae Makita LF1000 väärtusega 900 eurot omastamises

§ 202lg 2 p 2 alusel õigeks mõista.

4.4. Juhul kui kohus leiab, et E. Iir on toime pannud temale inkrimineeritavad kuriteod, siis esinevad alused mõistetud karistuse kergendamiseks. E. IIr on avaldanud kahetsust W episoodis vaatamata teo mittemäletamisele ning samuti

§ 202lg 2 p 2 sätestatud teokoosseisus (v.a pöördsaag Makita LF puudutavas osas).

Kohtuotsusest nähtuvalt ei ole kohus seda karistust vähendavaks asjaoluks pidanud. Kaitsja on seisukohal, et E. Iirele mõistetud liitkaristus on liiga karm ning seda on võimalik kergendada, mida kaitsja ka taotleb, juhul kui kohus leiab, et isik on temale inkrimineeritavad kuriteod toime pannud. Sealjuures on kaitsja taotlus E. Iire isikut arvestades (oli vabaduses ca aasta, sealjuures käis korralikult tööl, OÜ X on valmis isiku koheselt tööle võtma) temale määratud karistus vangistuse näol asendada tingimisi vangistusega

§ 74lg 1 alusel.

5. Süüdistatav Erki Iir esitatud apellatsioonis toetab oma kaitsja apellatsioonis toodud argumente ning lisaks märgib, et tema süüditunnistamisel

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi lähtus maakohus põhjendamatult ainult tema kriminaalsest minevikust ning alusetult jättis arvestamata tema kaitseversiooni. Süüdistatav märgib, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata ka F. Verbitski, V. Makina ning A. Särje ning tunnistaja F kohtulikul uurimisel antud ütlused. Ehkki süüdistatav ei ole narkootilisi aineid 2018-

  1. a müünud, (v.a 1 tablett W-le), on kohus põhjendamatult leidnud, et ta teenis kuritegelikku tulu, jättes seejuures nimetamata, mis oli sellise tulu suurus. Eeluurimisel puudus süüdistataval igasugune usk, et tema eeluurimisel antud ütlusi usutakse või vajalikul määral kontrollitakse, seetõttu otsustas ta ütlusi anda ainult kohtus. Süüdistatav palub tema kohtus antud ütlusi analüüsida koosmõjul kaassüüdistatavate ning tunnistaja F ütlustega ning võtta need ringkonnakohtu otsuse tegemisel usaldusväärsetena arvesse.
  2. Süüdistatava Fred Verbitski kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu 22.06.
  3. a kohtuotsus täielikult ning mõista Fred Verbitski temale esitatud süüdistuses õigeks. Alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et Fred Verbitski on temale inkrimineeritud kuriteos süüdi, siis kergendada F. Verbitskile määratud karistust ning jätta see

§ 74lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata.

6.1. Kaitsja leiab kokkuvõtlikult, et apellatsiooni aluseks olev kohtulahend ei vasta KrMS § 3051 lg 1 sätestatud seaduslikkuse nõuetele. Käesolevas asjas esineb põhjendatud kahtlus selles, kas E. Iire jt kriminaalasjas varjatud jälgimise objektiks sattunud süüdistatavate suhtes teostatud varjatud jälgimise aluseks olevad load ja loamäärused ning nende alusel kogutud tõendid (jälitustoimingute protokollid 4, 5 ja 6) on olnud seaduslikud (KrMS § 63 lg 1) ja sellest tulenevalt lubatavad. Juhul, kui see nii ei ole, on kohtuotsus rajatud ebaseaduslikele tõenditele, mis välistab kohtuotsuse seaduslikkuse. Kohus arvas ebaõigesti osaliselt tõendikogumist välja lisaks F. Verbitskile ka H tunnistajana antud ütlused, kes kinnitas et oli F. Verbitskile juba enne tabletitehingut E. Iirega teada andnud, et müüdavad tabletid ei sisalda narkootilist ainet. Lisaks on ebaõigesti tõendikogumist välja arvatud ka E. Iire ütlused, kes kinnitas et sai teabe müüdavate tablettide olemusest just F. Verbitskilt. Kohtuotsuses on vigu tõenditele viidetes. Kokkuvõtvalt on apelleeritava kohtuotsuse 10

(23)tegemisel rikutud kriminaalmenetlusnorme ning kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust

§ 184lg 1 - § 26 lg 1.

6.2. Kaitsjal on tekkinud põhjendatud kahtlus selles, kas jälituslubade aluseks olevad kohtumäärused on piisavalt põhjendatud, sest tõendeid, mille alusel saanuks jälitusloataotlused olla põhjendatud, kohtule esitatud ei ole. Veelgi enam- tõendite puudumist on möönnud ka prokurör, kui loobus kaitsekõnes E. Iire vastu esitatud süüdistusest erinevat liiki suurtes kogustes narkoainete käitlemise ja üleandmise osas perioodil 2019.a veebruar- 2019.a juuni. Kohtueelses menetluses võib olla seega jälituslube taotletud viisil, mis hälbib jälitustegevuse eesmärgist. Jälitustegevuse seaduslikkuse kontroll on oluline põhjusel, et kriminaalasjas on 200 MDMA sisaldusega tableti ehk viidatud kõlbmatu kuriteokatse puhul tuginetud just neile tõenditele. Kaitsja on veendunud, et ilma menetlusnormi rikkumata oleks kohtuotsus F. Verbitskit puudutavalt

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 ning § 26 lg 1 puudutavalt olnud teistsugune, s.o et isikut ei oleks narkokuriteos süüdi mõistetud. 6.3.. Fred Verbitski ei ole temale inkrimineeritud kuritegu 200 MDMA-d sisaldava tableti käitlemisega kõlbmatu kuriteokatsena toime pannud ning maakohus oleks pidanud ta selles süüdistuse osas õigeks mõistma. Apelleeritavas kohtuotsuses on leitud, et F. Verbitski pani toime koosseisupärase süüteo ning sellest võtsid osa veel ka Alari Särg, Viktoria Makina ja E. Iir. Kohtuotsuse lk 19 on selle kohta kirjas: üheks olulisemaks tõendiks antud kriminaalasjas on jälitustoimingute protokollid. Kuigi kõnedes süüdistatavad ei maini kordagi sõna “tablett” või seda, mis ainet nad osta soovivad on kooskõlas teiste tõenditega leidnud tõendamist, et soov oli omandada 200 MDMA tabletti. Kaitsja kohtuotsuses tooduga ei nõustu ning leiab, et maakohtu otsus vastavas osas tuleb tühistada ja Fred Verbitski antud süüdistuses õigeks mõista ka juhul, kui kohus leiab, et jälitustegevus on olnud seaduslik ja sellega kogutud tõendid lubatavad, sest subjektiivne koosseis on täitmata. 6.4. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et F. Verbitski on toime pannud temale inkrimineeritavad kuriteod, siis esinevad alused mõistetud karistuse kergendamiseks. Kaitsja on seisukohal, et F. Verbitskile mõistetud liitkaristus on liiga karm ning seda on võimalik kergendada, mida kaitsja ka taotleb, juhul kui kohus leiab, et isik on temale inkrimineeritava kuriteo toime pannud. Sealjuures on kaitsja taotlus F. Verbitski isikut ning tema osa väidetavas kuriteos arvestades põhjendatud ka

§ 60lg 1 kohaldamine.

Kaitsja leiab sedagi, et F. Verbitskile määratud karistus vangistuse näol oleks põhjendatud asendada tingimisi vangistusega

§ 74lg 1 alusel.

7. Apellatsiooni esitas süüdistatav Fred Verbitski, kes toetab oma kaitsja esitatud apellatsiooni ning palub teda talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Süüdistatav märgib, et ta oli algusest peale teadlik, et H teeb ecstasy võltstablette, mis narkootilist ainet ei sisalda. Sellest on H talle ise rääkinud ning kinnitas sama ka kohtus. 15.04.2021 toimunud kohtuistungil andis ta tõeseid ütlusi, kuidas kokkulepped tegelikult toimusid. Kohtus selgitas ta usutavalt, et politseiuurijad sundisid teda eeluurimisel rääkima vale juttu, nagu oleks tabletid sisaldunud narkoainet. Kuna talle lubati, et ta lastakse koju, kui ta räägib tõele mittevastatavat versiooni, siis ta nõustus valetamisega lootuses koju saada. Süüdistatava soov ei olnud narkootilisi aineid vahendada. Ahelas, kus H on talle teada andnud, et tabletid ei sisalda narkootilist ainet, tema vahendab neid E. Iirele, kes on samuti teadlik, et tegemist on võltstablettidega ning ostab neid, ei saa teda süüdi tunnistada

§ 184

lg 1; § 26 lg 1 järgi, sest tõendatud ei ole süüdistatava tahtlus vahendada narkootilist ainet. 8. Alari Särje kaitsja esitas apellatsiooni, milles ei nõustu Pärnu Maakohtu põhjendustega süüdistatava süüdimõistmisega

§ 184

lg 2 p 1 - § 26 lg 1 järgi, palub tühistada kaevatav kohtuotsus Alari Särje süüdimõistmises

§ 184lg 2 p 1 - § 26 lg 1 järgi ja mõista Alari Särg esitatud süüdistuses õigeks. 11

(23)8.1. Kaitsja leiab, et Alari Särg ei ole temale süüdistuses esitatud kuritegu toime pannud. Kaitsja nõustub kohtuga, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus süüdistatavate poolt käideldud tablettide omandamise tehiolude üle. Vaidlus seisneb selles, kas süüdistatavad soovisid teadlikult käidelda narkootilist ainet mittesisaldavaid tablette. Kaitsja leiab, et kohus on tõendeid hinnanud valikuliselt, jättes olulised tõendid tõendikogumist välja või hinnates neid kallutatult süüdistust toetavas positsioonis. Süüdistatavat Alari Särge H ei tundnud ega omanud kokkupuudet temaga ka nn tabletitehingu ajal. Kohus on otsuse tegemisel toetunud H ütlustele, et viimase hinnangul ostjad ilmselt arvasid, et tablettide näol oli tegemist narkootilise ainega. Kohus aga ei ole andnud hinnangut H poolt kohtuistungil antud ütlustele selle kohta, et juba enne tehingu toimumist ütles ta Fred Verbitskile, et tema poolt müügiks pakutavad tabletid ei sisalda ecstasy (narkootilist) ainet (vt kohtuistungi protokoll 05.06.2020 lk 6). Kaitsja leiab, et kohtul ei ole võimalik H ütlusi valikuliselt hinnata ja kohtu jaoks sobivale osale tugineda. H ütlusi on kinnitanud oma kohtuistungil antud ütlustes ka Fred Verbitski. Fred Verbitski kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et jagas H-lt saadud infot ka Erki Iirega, öeldes talle, et müügiks olevad tabletid ei sisalda narkoainet (vt kohtuistungi protokoll 15.04.2021 lk 19). Kohus jättis nimetatud ütlused, kui süüdimõistva kohtuotsuse tegemise jaoks ebamugavad, tõendite hulgast välja. Kaitsja sellega ei nõustu ja leiab, et tegemist on

§ 339lg 1 p-de 8 ja 12 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

8.

  1. Ei saa lugeda usaldusväärseteks tunnistaja Raili Pulga ütlusi, kelle näol on tegemist politseiametnikuga ning kes nõustunuks Fred Verbitski kirjeldusega ülekuulamisega seotud sündmuste käigust eeluurimisel, sattunuks ise positsiooni, kus teda oleks võimalik süüstada kahtlustatava ebaseaduslikus mõjutamises. Seega valitud positsioon selliseid ütlusi andes, oli tunnistajale ainuvõimalik ning need ütlused tuleb kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. Lisaks eeltoodule ei rahuldanud kohus Fred Verbitski kaitsja taotlust kuulata kohtus tunnistajatena üle politseiametnikud, kes vahetult eeluurimise ajal toimunud ülekuulamise vaheaegadel Fred Verbitski ütluste kohaselt teda mõjutasid. Prokurör leidis, et kuna kaitsja ega süüdistatav ei oska tunnistajaid nimepidi nimetada, ei hakka tema neid isikuid välja selgitama. Kohus on ühekülgselt hinnanud tunnistaja Õ’i kohtuistungil antud ütlusi. Õ ütluste kohaselt tunneb ta Alari Särge mõned aastad. Tunnistaja teadis A. Särje sõnadest, et aine pidi välimuselt meenutama ecstasy tablette. Kohus on otsuses leidnud, et asjaolu, et Alari Särg rääkis Õ-le, et midagi narkootikumidega seal tegemist ei ole, ei tähenda, et Alari Särg soovis osta võltsitud tablette. Kuidas kohus sellise järelduseni jõudis, jääb kaitsjale arusaamatuks. Tunnistaja Õ oskas anda ütlusi ka Ecstasy tableti maksumuse kohta tänaval – „10-15, 20 eurot võib olla, sõltub“. Sõltuvalt Erkki Iire või Alari Särje vaatenurgast oli narkokainet mittesisaldavate tablettide maksumuseks neile 4-6 EUR tablett, s.o kordades vähem tegelike, narkoainet sisaldavate tablettide müügihinnast. Kohtus ei ole nimetatud faktile hinnangut andnud ja jätnud Õ eelnimetatud ütlused kui oluline tõend täielikult tähelepanuta. 8.
  2. Kaitsja rõhutab, et ükski käesoleva kriminaalasja mahuliselt neljas köites asuvatest tunnistajate antud ütlustest ei kinnita, et Alari Särg oleks omandanud või müünud narkootilist ainet. Alari Särje juurest ei ole leitud ega ära võetud narkootilist ainet sisaldavaid materjale. Muid Alari Särje süüd kinnitavaid tõendeid antud kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud. 8.
  3. Kaitsja leiab, et Pärnu Maakohus on tuginenud otsust tehes ainult jälitustegevuse protokollidele ning rikkunud sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust, hinnates tõendeid ühekülgselt ja võttes otsuse tegemisel aluseks süüdistaja poolt väljamõeldud versiooni sündmuse käigust. Kohus on nõustunud süüdistaja meelevaldse ja väga loomingulise tõlgendusega pealtkuulatud süüdistatavate 12

(23)vahelise vestluse tegelikust sisust ja selle tähendusest. Kohus on nõustunud süüdistaja poolt antud kohtualuste vahel toimunud vestluste sisu lahtimõtestamisega sellisel viisil, mis kaitsja arvates võimaldab ükskõik missugust pealtkuulatud teksti lahtimõtestada ja seletada süüdistajale sobilikul viisil s.o kohtualuste kahjuks. Kohus on otsuses pikalt kirjeldanud jälitustegevuse protokollides fikseeritut. Kaitsja leiab, et tegevuse kirjeldus ei ole oluline ega anna mingit infot tõendamiseseme kohta ega saa olla tõendina aluseks süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. 8.
  1. Kohus ei ole arvestanud kohtualuste endi seletustega pealkuulatud vestluse sisu tähendusest. Nii Alari Särg kui Erki Iir andsid kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt „jupp“ ja „rattad“ tähendavadki tablette, kaasaarvatud ecstasy tablette. Kohus leidis, et eeltoodu tõendab, et 2019.a mai kuu lõpus otsisid Erki Iir ja Alari Särg võimalust omandada suuremas koguses tablette. Nii Alari Särg kui Erki Iir ei olegi eitanud oma soovi omandada tablette. Nad selgitasid, et soovisid omandada narkoainet mittesisaldavaid tablette. Kohus on jätnud nende ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale. Jääb arusaamatuks, millele kohus siis otsuse tegemisel sai toetuda. Kaitsja ei nõustu kohtu poolt heakskiidetud süüdistaja positsiooniga, et kui tegevus ei ole kriminaalne, siis slängivajadus puudub ja noortel meestel tulnuks omavahelises vestluses väljendada oma soove korrektses eesti keeles - näiteks lausega „soovin omandada narkoainet mittesisaldavaid tablette“. Asjaolu, et telefonivestluse pealtkuulamisest nähtuvalt kardab Erki Iir, et tema telefoni kuulatakse pealt, ei kinnita millegagi kuriteo toimepanemist ei tema ega Alar Särgi poolt. Kohus on jätnud tähelepanuta Alari Särje kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt soovis ta vahendada raha teenimise eesmärgil oma Soome tuttavale valesid ecstasy tablette. A. Särje ütluste kohaselt rääkis sellisest tablettide saamise võimalusest talle Erki Iir. Erki Iire ja Alari Särje ütlustega vastavuses olevaid ütlusi andsid kohtuistungil ka H, Fred Verbitski ja Viktoria Makina. Kohus on otsuse tegemisel kõik eelnimetatud isikute poolt antud ütlused otsuse tegemisel kõrvale jätnud, peale H ütluste, mida kohus on otsust tehes tõendina hinnanud valikuliselt. Tervikuna jääb täiesti arusaamatuks, miks kohus leiab, et süüdistatavate ütlused antud sündmuse kohta ei ole usaldusväärsed. Kaitsja leiab, et kohus väldib süüdistatavate ütlustega arvestamist põhjusel, et võib nendega arvestamisel sattuda olukorda, kus tal oleks äärmiselt raske teha süüdimõistvat kohtuotsust. Käesolev Pärnu Maakohtu lahend tugineb süüdistaja versioonile sündmusest ning jätab terve rea kõrvaldamata kahtlusi, mida kohus on tõlgendanud mitte süüdistatava kasuks vaid kahjuks ning on sellega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohtul tulnuks Alari Särje käitumist hinnata lähtuvalt in dubio pro reo põhimõttest.
  2. Viktoria Makina kaitsja on seisukohal, et esimese astme kohtu lahend, millega on kohus mõistnud Viktoria Makinale lõplikuks karistuseks vangistuse 4 aastat koos allutamisega

§-s 75 sätestatud kontrollnõuetele ja kohustustele, on käesoleva kriminaalasja kõiki tehiolusid arvesse võttes liiga range karistus. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsus V. Makinale karistuse mõistmise osas ning mõista Viktoria Makinale temale esitatud süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi oluliselt kergem karistus ning seda ilma

§ 75

sätestatud kontrollnõuete ja kohustuste kohaldamiseta, arvestades asjaolu, et

§ 75

sätestatud kontrollnõuete ja kohustuste kandmine välistab iseenesest Viktoria Makinal legaalse töötamise Soome Vabariigis ja püsiva elamise enda ema juures Soomes. Antud juhul ei ole vaidlust tõsiasjas, et Viktoria Makina on nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtulikul uurimisel enda süüd igati tunnistanud, avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mis on koosseisuline kergendav asjaolu kooskõlas

§ 57lg 1 p 3 sätestatuga.

Viktoria Makina puhul on tegemist süüdistatuga, kes omas enne ja omab ka praegusel ajal püsivat töökohta Soome Vabariigis, legaalset sissetulekut igakuise töötasu näol, ta elab koos enda emaga 13

(23)kindlas elukohas Soome Vabariigis, mistõttu käesoleval viisil karistuse kandmine hävitaks Viktoria Makina legaalse võimaluse alaliseks elamiseks ja töötamiseks Soome Vabariigis. Pärnu Maakohus on enda otsuses igati õigesti märkinud, et Viktoria Makina on eeluurimisel oma süüd tunnistanud, andes toimunu kohta põhjalikud ja kõikehõlmavad ütlused. Seetõttu on ebaõige esimese astme ühelauseline motiveerimatu seisukoht jätta välja V. Makina ütlused tervikuna tõendikogumist kui ebausaldusväärsed. Ekslik ja põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et Viktoria Makina puhul on vajalik kriminaalhooldaja järelevalve ja

§ 75

lg 2 p 21 sätestatud kohustus, kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtub, et V Makinal on probleeme narkootikumide tarvitamisega ning kuriteod, mis V. Makina on toime pannud, on seoses narkootikumidega. KOHTUISTUNG

  1. Ringkonnakohtu istungil edastas prokurör ringkonnakohtule tutvumiseks ning kontrollimiseks jälitustoimingute taotlused nr JT3325/2019, JT3459/2019, JT3477/2019, JT3163/2019, JT3459/2019 ning nende alusel Pärnu Maakohtu 17.04.2019 kohtumäärusega nr KM 7567/2019, 20.06.2019 kohtumäärusega KM 7905/2019 ja 27.06.2019 kohtumäärusega nr KM 7948/2019, 20.02.2019 kohtumäärusega nr KM 7204/2019, 17.04.2019 kohtumäärusega nr KM 7567/2019 ja 20.06.2019 kohtumäärusega KM 7905/2019 vormistatud jälitustoimingute load. Prokurör selgitas, et süüdistatavate kaitsja on juba maakohtul palunud eelnimetatud jälituslubade ning nende aluseks olevate prokuratuuri taotluste seaduslikkust kontrollida, mida maakohus on ka teinud. Kaitsjad ei taotlenud menetluse kestel neile jälituslubade ning nende aluseks olevate taotluste tutvustamist. Süüdistatavad E. Iir ning F. Verbitski jäi oma apellatsioonide juurde ning toetasid oma kaitsja apellatsioone. V. Makina ning A. Särje kaitsjad jäid oma apellatsioonides avaldatud seisukohtade juurde ning palusid apellatsioonides esitatud taotlused rahuldada. Prokurör vaidles süüdistatavate ning kaitsjate apellatsioonidele vastu ning palus jätta need rahuldamata, kuna maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, tutvunud kriminaaltoimiku ning jälitustoimiku materjalidega leiab, et apellatsioonide argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  3. Esmalt võtab kohtukolleegium seisukoha küsimuses, kas jälitustoiminguga saadud teabe saamisel on järgitud seaduse nõudeid. KrMS § 1261 lg 2 kohaselt on jälitustoiming KrMS-s sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemise ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Riigikohus on juhtinud tähelepanu (RKKKo nr 1-15-1452/311 p 20), et kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et arvestades jälitustoimingu eripära, ei saa kohus jätta rahuldamata kohtumenetluse poole taotlust kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust. Vastava taotluse esitamise korral lasub kohtul kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kujundanud jälitustoimingu põhjal oma seisukoha konkreetses kriminaalasjas tehtud jälitustoimingu seaduslikkuse osas, saab kohus selle kohtulikul arutamisel avaldada. Kui küsimus jälitustoimingu seaduslikkusest tõstatatakse alles kaebemenetluses, tuleb 14

(23)seda kontrollida ringkonnakohtul (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 668;
  3. detsembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-63-08, p 13.3). Maakohtu istungi protokollist ja apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et maakohus on kaitsjate taotlusel jälitustoiminguks loa andmise seaduslikkust kontrollinud ning leidnud, et jälitustoimingud olid seaduslikud, mille põhjendused on kajastatud ka 07.09.2020 maakohtu istungi protokollis. Samuti on maakohus oma otsuses taaskord jõudnud järeldusele, et jälitustoimingu protokollid on lubatavad tõendid. Maakohus selgitas, et kaitsjatel on võimalik taotleda jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli ka ringkonnakohtus. Süüdistatavate Erki Iire ja Fred Verbitski kaitsja ongi seda apellatsioonimenetluses teinud põhjusel, et kriminaalasjas lubas eeluurimisel jälitustoiminguid ja seejärel arutas asja sisuliselt üks ja sama kohtunik. Teiseks põhjuseks oli välja toodud asjaolu, et prokurör loobus kohtuvaidlustes osa süüdistusest, mis tekitas kaitsjal kahtluse jälitustoiminguga saadud tõendite lubatavuses. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 49 ei sisalda piirangut üldmenetluses kohtusse saabunud kriminaalasja sisuliseks arutamiseks kohtunikule, kes on varasemalt samas kriminaalasjas eeluurimiskohtunikuna teinud KrMS § 1264 nimetatud määruse. Tuleb nõustuda maakohtuga selles, et kohtulikus menetluses toimunud jälitustoimingute seaduslikkuse kontroll oli teostatud kriminaalasja arutava kolmeliikmelise kohtukoosseisu poolt, kuid mitte üksnes sama kohtuniku poolt, kes eeluurimisel on jälitustoiminguid varasemalt lubanud. Kohtukolleegium märgib seejuures lisaks, et kuigi kaitsjatel oli võimalus taotleda kriminaalasjas tehtud jälitustoimingute taotluste ning nende alusel Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtuniku poolt vormistatud jälitustoimingute lubade tutvustamist ka neile, ei ole nad seda kohtumenetluses teinud. Süüdistatavate Erki Iire ja Fred Verbitski kaitsja korduva taotluse lahendamiseks kohtukolleegium tutvus prokuröri poolt esitatud jälitustoimiku materjalidega – nimelt jälitustoimikus nr I/II olevate prokuratuuri jälitustoimingu loa taotlusega nr JT3163/2019 (T I lk 53-60) ning selle alusel tehtud kohtumäärusega nr KM7204/2019 (T I lk 61-66); jälitustoimingu pikendamise taotlusega nr JT3325/2019 (T I lk 104-112) ning selle alusel tehtud kohtumäärusega nr KM 7567/2019 (T I lk 113-123); jälitustoimingu loa taotlusega nr JT 3403/2019 (T I lk 134-141) ning selle alusel tehtud kohtumäärusega nr KM 7789/2019 (T I lk 142-151); jälitustoimikus nr II/II olevate jälitustoimingu pikendamise taotluse nr JT3459/2019 (T II lk 33-45) ning selle alusel tehtud kohtumäärusega nr KM 7905/2019 (T II lk 46-61); jälitustoimingu loa taotlusega nr JT3508/2019 (T II lk 63-66) ning selle alusel tehtud kohtumäärusega nr KM 8021/2019 (T II lk 67-71); jälitustoimingu loa taotlusega nr JT 3477/2019 (T II lk 89-98) ning selle alusel tehtud kohtumäärusega nr KM 7948/2019 (T II lk 99-111). Jälitustoimiku materjalidega tutvumise järgselt märgib kohtukolleegium, et esitatud apellatsioonis kaitsja ekslikult viitab prokuratuuri jälitustoimingu taotlusele nr JT 3439/
  5. Sellise numbriga taotlust jälitustoimik ei sisalda ega ei ole sellise numbriga dokumendile viidatud ka jälitustoimingute protokollides. Ilmselgelt soovis kaitsja viidata taotlusele nr JT 3459/2019, mille alusel oli tehtud kohtumäärus nr KM 7905/
  6. Ringkonnakohus leiab, et jälitustoimiku materjalidest ei nähtu, et jälitustegevuse käigus oleks rikutud seadust, sealhulgas ei ole alust väita, et jälitustoimingute tegemisel eirati ultima ratiopõhimõtet. Kohtukolleegium tuvastas muuhulgas, et jälitustoiminguks loa andmise ajaks oli kogutud piisavalt teavet toime pandava narkokuriteo kohta isikute grupi poolt, kellede käitumine oli äärmiselt ettevaatlik ning toimepanijate isikute ring lõpuni välja selgitamata. Eeluurimiskohtunik on oma veendumuse kujunemist, et vaadeldaval menetlusetapil avalike menetlustoimingute läbiviimine kahtlemata pärsiks käimasolevat kriminaalmenetlust ning kahjustaks toimepandavas narkokuriteos kõigi süüdlaste tuvastamist ja vastutusele võtmist, piisavalt motiveerinud. Seetõttu leiab kohtukolleegium kriminaalasjas jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimise järgselt, et kaitsja poolt kahtluse alla seatud jälitusprotokollid nr 4, 5, 6 on lubatavateks tõenditeks. 15
(23)Jälitustoimingutega saadud tõendite lubatavust käsitletava osa lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et oletuslikku laadi on süüdistatava E. Iire kaitsja argument sellest, et prokurör loobus kohtuvaidluses osa perioodil
  1. a veebruar-
  2. a maikuu (kaasa arvatud) süüdistusest põhjusel, et kohtueelses menetluses on võetud jälitusload n-ö igaks juhuks. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist ning maakohtu otsusest, loobus prokurör osaliselt süüdistusest Erki Iire suhtes narkootilise ainete Viktoria Makinale edasiandmise osas s.o kolme osateo osas. Prokurör selgitas nii maakohtus kui ka ringkonnakohtu istungil, et selles osas süüdistusest loobumine on tingitud üksnes süüdistatava V. Makina poolt oma varasemate ütluste diametraalses muutmisest, kes andis eeluurimisel süüdistuse aluseks olevaid E. Iirt süüstavaid ütlusi, kohtulikul uurimisel aga loobus nendest. See argument on tunnistuseks hoopis asjaolule, et süüdistuse osas, millest prokurör loobus kohtuvaidlustes, jälitustoimingutega tõendeid ei kogutud ning see osa süüdistuses oli tõendatud vaid isikuliste tõenditega, mis kohtulikul uurimisel paika ei pidanud.
  3. Kohtukolleegium ei nõustu E. Iire kaitsja apellatsioonis väljendatud seisukohaga, et olukorras, kus prokurör loobus kohtuvaidlustes osa E. Iirele esitatud süüdistusest, mis puudutas erinevate narkootiliste ainete suures koguses edasiandmist V. Makinale, oleks ta pidanud E. Iire selles süüdistuse osas õigeks mõistma. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on ise asjakohaselt viidanud kohtupraktikas kujunenud arusaamale, et süüdistuses kirjeldatu osaline tõendamata jäämine kohtumenetluses või asjaolude tuvastamine süüdistatavale soodsamal kujul ei tingi osalist õigeksmõistmist, kui kohtu kindlakstehtu vastab mis tahes süüteo tunnustele. Õigeksmõistva otsuse tegemiseks peab mõni süüdistuses osutatud iseseisev kuriteosündmus või süüdistatava seotus kuriteoga tervenisti ära langema - olgu siis tõendamatuse tõttu või põhjusel, et mitte miski sellest faktikogumist, mis on süüdistusse märgitud ja kohtu poolt kindlaks tehtud, ei vasta ühegi süüteokoosseisu tunnustele. Süüdistatava saab õigeks mõista vaid mingis teos tervikuna, mitte selle teo mõnes asjaolus (nt vägivalla kasutamises võõra asja äravõtmisel). Seega kui süüdistuses kirjeldatud faktikogum, mis objektiivselt moodustab ühe teo, leiab kohtumenetluses tõendamist vaid osaliselt, ent vastab sellest hoolimata mingi kuriteo tunnustele, tuleb kohtul teha üksnes süüdimõistev otsus. Seevastu juhul, kui süüdistuses kirjeldatud asjaolud hõlmavad karistusõiguslikult mitut tegu (teomitmus) ja mõni neist tegudest või selle toimepanemine süüdistatava poolt ei osutu tervikuna tõendatuks või kui see tegu ei vasta ühelegi süüteokoosseisule, tuleb süüdistatav viimati nimetatud teos õigeks mõista (RKKKo nr 1-20-470/34, p-d 23-24). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaatamata E. Iire tegevuses narkokuriteo kolme osateo äralangemisele, jätkuvalt süüdistati E. Iirt
  4. aastal suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt ning isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo. Eelviidatud kohtupraktika kohaselt ei tule isik talle esitatud süüdistuses õigeks mõista juhul, kui mingil põhjusel langeb ära üks või mitu osategu, kuid ülejäänud süüdistuses toodud faktikogum leiab tõendamist ning isik mõistetakse talle etteheidetud kuriteos kasvõi osas etteheidetud faktikogumi põhjal siiski süüdi. Käesoleval juhul leidiski maakohus, et E. Iire süü on tõendatud kuriteo toimepanemises

§ 184

lg 2 p 1, 2 - § 26 lg 1 järgi, mistõttu ei pidanud teda õigeks mõistma narkokuriteo kolmes osateos, milliste toimepanemise süüdistamisest prokurör loobus. 14. Esitatud apellatsioonis leiab E. Iire kaitsja, et maakohus pidas vaatamata prokuröri poolt süüdistusest loobumisele võimalikuks, et E. Iir pani toime

§ 184

lg 2 sätestatud kuriteod osategudena perioodil 2019.a veebruar – juuni 2019.a esitatust tegudest allesjäänud süüdistuse väliselt ning sisuliselt on kohus süüdistust laiendanud pidades kohut väljaspool süüdistuse piire, mis on lubamatu ning millise rikkumise tõttu tuleb apelleeritav kohtuotsus tühistada. Kohtukolleegium kaitsja sellise järeldusega ei nõustu ning märgib, et allesjäänud süüdistuse faktikogumist tulenevad üheselt ka narkokuriteo allesjäänud osategude toimepanemise ajad, 16

(23)millisteks on 1)
  1. a kevad W-le (MDMA) sisaldava tableti müümise osas ning 2)
  2. a mai lõpust kuni 09.06.2019 süüdistatavate poolt nendele teadaolevalt 200 MDMA-d sisaldava ectasy tableti omandamise osas. Arusaamatuks jääb, kuidas on maakohus süüdistuse piire laiendanud. Oma põhjendustes märkis maakohus ajaperioodi 2019.a veebruar – juuni 2019.a üksnes seoses E. Iire poolt V. Makinale narkootiliste ainete edastamise osategudega, kuid nende osategude osas prokurör loobus süüdistusest. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks leidnud, et süüdistuses allesjäänud osateod oleks toime pandud enne 2019.a kevadet.
  3. Kuigi süüdistatav ka ise tunnistab esitatud apellatsioonis, et
  4. a kevadel pani toime (MDMA) sisaldava tableti müümise W-le, leiab kaitsja oma apellatsioonis, et Wl-e narkootilise aine üleandmine ei ole tahtlik tegu, kuna E. Iir oli narkoaine üleandmisel ajal ka ise joobes ning ei pruukinud oma teo keelatusest aru saada, seega täidetud ei pruugi olla subjektiivne kuriteokoosseis. Ringkonnakohus kaitsja sellise narkokuriteo subjektiivse koosseisu täidetuse käsitlusega ei nõustu ning sedastab, et selline kaitsehüpotees ei tugine kehtivale seadusele. Joobeseisund ei ole mingil juhul vastutusest vabanemise aluseks ega mõjuta isiku võimet teo keelatusest aru saada. Omakorda isiku võime teo keelatusest aru saada ei puutu aga subjektiivse koosseisu realiseerimisse, vaid hoopis süü küsimusse. Ka raske joobe puhul on isik süüdiv, kuna tal säilib arusaam oma teo ebaõigussisust ka siis, kui ta hiljem toimunut ei mäleta. Praeguses olukorras on kaitsja poolt püsitatud hüpotees ka alusetu, kuna lisaks tunnistaja W ütlustele, et ta ostis
  5. a kevadel eelneva telefonikokkulepe tulemusena E. Iire käest 15€ eest ühe ecstasy (MDMA) tableti, sellist fakti tõendavale 01.10.2019 jälitustoimingu protokollile nr 6, võttis selle kuriteo episoodi toimepanemise omaks kohtuistungil ka süüdistatav E. Iir ise ning kahetses tehtut. Kohtukolleegium märgib, et õige juriidiline hinnang sellele osateole (mis eraldivõetuna kvalifitseerub

§ 183

lg 2 p 2 järgi) võib olla antud ainult kogumis ülejäänud süüdistuse faktikogumile antava hinnanguga.

  1. Ülejäänud süüdistuse faktikogum puudutabki kõiki süüdistatavaid, kelle huvides on apellatsioonid esitatud ning vaidluse keskmes on jätkuvalt asjaolu, kas süüdistatavad teadsid, et nende poolt käideldud tabletid (200 tk) ei sisaldanud narkootilist ainet. Vaidlus puudub selles, et Erki Iir ja Viktoria Makina läksid 08.06.2019 Alari Särje teadmisel ja temaga eelneval kooskõlastamisel Tallinna, et seal omandada tablette, tablettide ostuks vajaliku raha andis Alari Särg ning Erki Iirele tutvustas ja viis tablettide müüjaga H-ga kokku Fred Verbitski. 16.
  2. E. Iire ja F. Verbitski kaitsja leiab, et maakohus hindas põhjendamatult V. Makina ja F. Verbitski kohtus antud ütlused ebausaldusväärseteks ja sel põhjusel jättis need alusetult tõendikogumist kõrvale. Kaitsja arvates seletasid F. Verbitski ning V. Makina maakohtus veenvalt ning teiste uuritud tõenditega riimuvalt, et kõik süüdistatavad sh E. Iir teadsid algusest peale, et 200 MDMA tableti puhul ei ole tegemist narkootilise ainega ja, et süüdistatavatel puudus soov käidelda narkootilist ainet. Kohtukolleegium juhib tähelepanu kohtupraktikas kinnistunud isikuliste tõendite hindamise põhimõttele, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Varasema praktika kohaselt oleks tulnud sellised ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Samas jäi Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt RKKKo nr 3-1-1-89-06, p 12; 3-1-1-131-13, p 12). 17

(23)V. Makina ja F. Verbitski eeluurimisel antud ütluste ja kohtulikul uurimisel antud ütluste diametraalne vastuolu seisneski valdavalt infos, kas süüdistatavad teadsid, et H-lt ostetud tabletid ei sisaldunud narkoainet. Sellest tulenevalt selles osateos tõendikogumist oleks pidanud kõrvale jätma mitte V. Makina ja F. Verbitski ütlused tervikuna, vaid ainult osas, millistes olid tuvastatud selged vastuolud eeluurimisel ning kohtulikul uurimisel antud ütluste vahel, mis antud episoodis puudutas süüdistatavate teadmist narkoaine sisaldusest tablettides. Ringkonnakohus märgib, et andes eeluurimisel süüstavaid ütlusi teiste süüdistatavate osas, süüstasid antud narkokuriteo toimepanemises süüdistatavad V. Makina ja F. Verbitski ka ennast. Sarnaselt maakohtuga leiab kohtukolleegium, et ei ole üldse veenev ega eluliselt usutav, et teades, et H-lt ostetud 200 tabletis narkoainet tegelikult ei sisaldu, ei andnud sellekohaseid ütlusi eeluurimisel keegi süüdistatavatest ning alusetult süüstasid kuriteo toimepanemises nii ennast, kui ka teisi süüdistatavaid. Maakohus on asjakohaselt tähele pannud, et nii V. Makina, kui ka F. Verbitski ütlused olid antud eeluurimisel nende kaitsjate juuresolekul, seega paika ei pea V. Makina ja F. Verbitski seletused sellest, et neid sunniti valeütlusi andma nii enda kui teiste vastu vangi panemise ähvardusel. Selliselt süüdistatavate seletused oma ütluste muutmise põhjuste osas ei ole veenvad ning maakohus jättis neid põhjendatult muudetud osas tõendikogumist kõrvale. 16.
  1. Süüdistatav Erki Iir loobus ütluste andmisest eeluurimisel ning andis ütlusi esmakordselt kohtuistungil. E. Iir seletas maakohtus, et oli algusest peale teadlik, et ostetavad tabletid ei sisalda MDMA-d, kuid soovis neid osta Alari Särje palvel eesmärgiga panna toime kelmus ühe soomlase suhtes ning müüa neid ecstasy pähe. Kaitsja arvates seletas E. Iir maakohus usutavalt, et omandas võltstablette A. Särje palvel selleks, et neid edasi müüa ja petta ühte soomlast. Kohtukolleegium sellise süüdistatava ja tema kaitsja seisukohaga ei nõustu. Hinnates süüdistatava menetluslikku positsiooni ning kohtlikul uurimisel antud ütluste usaldusväärsust, kohtukolleegium juhib tähelepanu ühele kohtupraktikas väljakujunenud arusaamale tõendite hindamise osas, et mõistagi ei pea süüdistatav oma süütust tõendama, kuid juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. (RKKKo nr 3-1-1-85-07, p 9.1) Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava E. Iire abstraktne soov narkootilist ainet mittesisaldavaid tablette ecstasy pähe edasi müüa ei moodusta kuritegu. Kelmuse ettevalmistamine ei ole karistatav. Nimetatud olukorras, teades, et ostetavad tabletid ei sisaldanud narkootilist ainet, seega kuritegu ei ole, on elulise usutavuse seisukohalt välistatud, et isik alates enda kinnipidamisest 06.07.2019 kuni kohtuliku uurimiseni ligi aasta hiljem talub alusetult käimasolevat kriminaalmenetlust ja enda vahistamist ega maini kordagi, et tegelikult pole ta ega keegi kaassüüdistatavatest kuritegu toime pannud, ega loo menetlejale võimalust oma kaitseversiooni kontrollida. Eeltoodu alusel ei nõustu ringkonnakohus apellantide seisukohaga, et E. Iire kohtistungil antud ütlused on usaldusväärsed ning neid tuleb hinnata kogumis teiste süüdistatavate kohtumenetluses antud ütlustega. 16.
  2. Ringkonnakohus märgib, et nähtuvalt kriminaalasjas materjalidest said süüdistatavad neile süüks arvatud 200 ecstasy tableti käitlemise kõlbmatust süüteokatsest teada, kui eeluurimine oli lõpule viidud, kriminaaltoimik vastavalt KrMS § 224 kaitsjatele edastatud ning seejärel isikutele süüdistus esitatud

§ 26kohaldamisega.

Selliselt süüdistatavate uus menetluslik kaitsepositsioon kujunes sisuliselt maakohtus. Kuivõrd vaidlus seisneb süüdistatavate poolt mitte nimetatud tablettide soetamise objektiivsetes asjaoludes, vaid subjektiivse koosseisu tuvastamises ning süüdistatavad, aga ka tunnistaja H on oma 18

(23)ütlusi maakohtus muutnud, on subjektiivse koosseisu õige tuvastamise seisukohalt kandva ning otsustava tähendusega jälitusprotokollides fikseeritud objektiivsed kõnelused nimetatud tablettide ostmise asjaolude osas. Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tahtluse hindamisel saab muuhulgas arvestada teo välist avaldumist ehk teisisõnu subjektiivset koosseisu saab hinnata objektiivse teopildi järgi. Maakohtu poolt tervikuna ning põhjalikult analüüsitud jälitusprotokollidest nähtub üheselt ning vaidlematult, et süüdistatavad tegutsesid ettevaatlikult, konspireeritult ning juhituna tahtlusest panna toime just narkokuritegu. Ringkonnakohus märgib, et kaitsjad ei toogi välja ühtegi asjaolu, mis tuleneks jälitusprotokollidest ning mingilgi moel toetaks süüdistatavate maakohtus tekkinud kaitseversiooni, et nemad oleksid teadlikud, et ostetavad tabletid ei sisalda narkootilist ainet. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu üksikasjalikke põhjendusi seoses jälitusprotokollidele tervikuna antud hinnanguga korrata ning vastuseks kaitsja apellatsioonidele märgib järgmist. Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja H muutis diametraalselt oma eeluurimisel antud ütlusi võrreldes maakohtus anud ütlustega osas, et ta väidetavalt teatas tabelette vahendada soovinud F. Verbitskile, et tabletid ei ole päris ecstasy tabletid. Selles osas maakohus jättis õigesti H ütlused tõendikogumist kõrvale. Ülejäänud osas H ütlused väärivad tähelepanu ning hindamist kogumis jälitustoimingu protokolliga. H seletas kohtule, et varasemalt ei tundnud kedagi süüdistatavatest. Ei mäleta kuidas F. Verbitskini jõudis, kuid F. Verbitski oli talle vähe tuttav. F. Verbitski oli vaid vahendaja. Seletas, et võltsecstasy tablette tegi oma enda kodus suvalistest tablettidest ning värvimiseks kasutas toiduvärve. F. Verbitski kaudu jõudsidki temani E. Iir koos V. Makinaga. Viimased ilmselt arvasid, et ta müüb narkootikumi. Ecstasy tablette tavaliselt müüakse 1 kaupa ning ühest piisab keskmisele inimesele narkojoobe tekitamiseks. E. Iir tellis tema käest 200 tabletti. Tema tehtud tablette oli vähem, ca 100 pluss toiduvärviga puru juurde, et tunduks koguseliselt suurem. E. Iire ja V. Makinaga kohtuti 08.06 ning E. Iir maksis talle 800 €. Tablette ei julgenud E. Iirele ise otse viia, kuna siis oleks E. Iir aru saanud, et tabletid ei näe välja nagu peaks. Saatis E. Iirele tablettide asukoha Whatsappi. Tabletid olid peidetud Männikule. Tegi telefoniga ka video kuidas peidukoht leida. Video saatis Viktoriale. Pärast tablettide kättesaamist temale helistati ning nõuti kohtumist ja raha tagasi, kuna tabletid ei näinud õiged välja. Ähvardati vägivallaga. Küsiti, miks need tabletid sellised välja näevad. Tema vastas, et omakorda sai siis petta. Lepiti E. Iirega kokku, et tema hakkab raha järguti tagastama ning sai E. Iire käest tabletid tagasi. Tagastas mitme ülekandega kogu summa, mis tablettide eest on E. Iirelt saanud. (Kd III lk 61-85) Kohtukolleegium leiab, et maakohus suhtus ainuõigesti kriitiliselt süüdistatavate poolt maakohtu istungil antud ütlustesse, kuna nendes on selged vastuolud jälitustoiminguprotokollidest tuleneva teabega, mis antud juhul on kandvaks objektiivset olukorda kajastavaks tõendiks. Esiteks, H muudetud ütluste järgi oli F. Verbitski teadlik, et müüdavad tabletid ei sisalda narkootilist ainet. Selline versioon on aga vastuolus jälitusprotokollidest tulenevaga, millistest nähtub, et E. Iire ja F. Verbitski vahel eksisteerib alluvussuhe. Just E. Iir annab F. Verbitskile korraldusi ning nimetab F. Verbitskit üleolevalt „tattninaks“. 31.05.2019 ja hiljem (kuni 09.06.2019) toimunud vestlustes vahendab F. Verbitski E. Iirele millegi 200 kohta H-lt saadud infot ning koordineeritakse kuidas need „200“ kätte saada. Ei ole tõesti eluliselt usutav, et F. Verbitski julgeks E. Iirt petta ning narkoainet mittesisalduvaid tablette ecstasy pähe talle vahendada. Fikseeritud kõnedest objektiivselt tulenev info viitab aga üheselt tõsiasjale, et sooviti omandada just narkootilist ainet. Kogu suhtlus käib kõrgel konspiratiivsel tasandil - E. Iir põhimõtteliselt ei suhtle H-ga, vaid kogu suhtlus käib läbi F. Verbitskit. Ostetavat ainet nimetatakse „200“, „punnideks“ või „juppideks“. Samuti pole eluliselt usutav, et H pimesi usaldab talle praktiliselt tundmatut F. Verbitskit ning omakorda pakub talle narkoaine tellijat petta. 31.05.2019 (jälitusprotokoll nr 6) A. Särje ja E. Iire vahel toimunud vestlustest nähtub, et A. Särg läks E. Iire teadmisel Tallinnasse, et osta 200 tabletti, kuid tehing jäi ära, kuna kahtlustati, et 19
(23)võidakse politseile vahele jääda. Särg teatab, et „kui mendid on ees, on put..s lihtsalt, noh“. Lepitakse kokku, et Särjel endal ei tasu tablette võtta. Särg teatab, et „risk on liiga suur“. Iir vastab, et „see ei tasu ära“. Edaspidi otsitaksegi võimalust, et H jätab 200 tabletti metsa peidikusse eesmärgiga müüjaga narkoaine vastuvõtmisel mitte kokku puutuda. Kohtukolleegium sarnaselt maakohtuga rõhutab, et selliseks konspiratsiooniks ning vahelejäämise kartuseks igasugused alused puudusid olukorras, kus kõik osapooled olid teadlikud, et ostetakse narkootilist ainet mittesisaldavaid tablette. Hoopis vastupidi, võib julgelt väita, et iga kogenud narkokurjategija oleks kahjurõõmust õnnelik politseile vahele jääda ainega, mis ei ole narkootikum ega muu keelatud aine. Teiseks, süüdistuse kohaselt Erki Iir andis 200 MDMA tableti omandamise eesmärgil H-le 900 €. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et just nimetatud summa H kandis E. Iirele ning süüdistatavatega seotud isikutele tagasi, kui süüdistatavad tuvastasid, et pooled edastatud tabletid on puru, seega ebakvaliteetsed. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt, 900 € on ilmselgelt põhjendamatult kõrge hind tundmatu aine eest, mis narkootikumi ei sisalda. Juhul, kui süüdistatavate sooviks oleks olnud tõesti sarnaselt H-ga kedagi petta, siis oleks nad saanud nagu H isegi võltstablette kodustes tingimustest valmistada ning sellist keerulist konspireeritud suhtlust poleks vaja olnud, rääkimata H-le 900 € maksmisest. Uuritud tõenditega on tuvastatud, et 1 ecstasy tablett tänava jaemüügis maksab 15 €. Just sellist hinda maksis tunnistaja W E. Iirele ühe ecstasy tabletti eest. 200 tabletti hinnaga 900 € teeb ühe tabletti hulgihinnaks 4,5 €. On eluliselt täiesti usutav, et jaemüügis soovitakse 1 tabletti eest teenida 200% kasumit, mis on vägagi tagasihoidlik juurdehindlus. Üldteada asjaoluna on oluliselt suurem juurdehindlus tavapärane täiesti legaalses äritegevuses nagu näiteks on alkoholimüük baarides ning restoranides. Ajakirjanduses on kirjeldatud, et hotellide minibaarides kaupade hinnale on lisatud kuni 1300 protsenti1. Nendest argumentidest tulenevalt ei nõustu kohtukolleegium süüdistatavate E. Iire, F. Verbitski, nende kaitsja ning A. Särje kaitsja apellatsioonides toodud seisukohtade ning põhitaotlusega, et 200 ecstasy tableti kõlbmatu süüteokatse episoodi osas maakohtu poolt kogumis hinnatud tõenditele peaks ringkonnakohus andma maakohtust erineva hinnangu. Kriminaalasjas uuritud tõenditest nähtub üheselt ning vaieldamatult, et 200 võltsecstasy tableti käitlemise episoodis kõik süüdistatavad tegutsesid teadmises, et tabletid sisaldavad narkootilist ainet MDMA-t, mistõttu nende süü selle kuriteoepisoodi toimepanemises ehk suures koguses narkootilise aine käitlemise kõlbmatus süüteokatses on tõendamist leidnud ning maakohtu poolt õigesti kvalifitseeritud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu ülejäänud põhjendustega süüdistatavate tegevusele antud juriidilise hinnangu osas, mistõttu ei pea vajalikuks selle episoodi osas maakohtu seisukohti korrata. 17. Tagajärjetuks jääb E. Iire kaitsja apellatsioonis toodud taotlus tühistada Pärnu Maakohtu 22.06.2021.a kohtuotsus E. Iire süüditunnistamises

§ 202

lg 2 p 2 järgi osaliselt, s.o pöördlaudsaag Makita LF 1000 väärtusega 900 eurot osas, kuna selle eseme omandamise, hoidmise ja turustamise osas ei ole süüdistus tõendatud. Kohtukolleegium viitab taaskord kohtupraktikas kujunenud arusaamale, et kui süüdistuses kirjeldatud faktikogum, mis objektiivselt moodustab ühe teo, leiab kohtumenetluses tõendamist vaid osaliselt, ent vastab sellest hoolimata mingi kuriteo tunnustele, tuleb kohtul teha üksnes süüdimõistev otsus (RKKKo nr 1-20-470/34, p-d 23-24). Süüdistuse osas

§ 202lg 2 p 2 järgi heideti E.

Iirele ette süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamist, hoidmist ja turustamist kogumaksumuses 2884,85 eurot. Pöördlaudsaag Makita LF 1000 maksumusega 900 eurot oli vaid üks paljudest süüdistuse sisuks olevatest objektidest. Isegi kui nõustuda kaitsja seisukohaga, et selle eseme omandamise, hoidmise ning turustamise osas süüdistus ei ole tõendatud, ei too see kaasa E. Iire osalist õigeksmõistmist

§ 202lg 2 p 2 järgi. 1 https://majandus.postimees.ee/319178/suurima-juurdehindlusega-tooted-pudelivesi-ja-smsid 20

(23)Kohtukolleegium märgib, et kannatanu X OÜ esitatud tsiviilhagi jäeti maakohtu otsusega rahuldamata ning selles osas pole maakohtu otsust vaidlustatud. Ülaltoodust tulenevalt, juhul kui kohus kaitsja argumentidega pöördlaudsae osas peab nõustuma, võib tähendada süüdistuse mahu vähenemine süüdistatava jaoks vaid mõistetava karistuse kergendamist, kuna selles episoodis peaks vähenema isiku süü. Kohtukolleegium märgib, et kaebuse selles osas kaitsja ei viita ühelegi konkreetsele asjaolule ja tõendile, millele tuginevalt võiks väita, et tõendamist pole leidnud, et pöörlaudsaag oleks E. Iire poolt omandatud, hoitud ja turustatud. Nähtuvalt kriminaalasjas uuritud jälitustoiminguprotokollist pakub 07.04.2019 kõnedes B Hilti ketassaagi ja platesaagi. Samuti nähtub, et B saadab Erki Iirele pöördlaudsae mudeli numbri, milleks on Makita LF
  1. Kell 13.22 annab nimetatud sae osas Erki Iir teada, et ostja on olemas ja Iir proovib sellele järele tulla, palub kaasa võtta ka Hilti akulaadija. 15.04.2019 kell 15:00 kõne tõendab veelkord, et Erki Iir oli teadlik sellest, et B poolt temale antud tööriistad olid varastatud ning tema oli isikuks, kes need maha müüs. Nimelt palub Erki Iir, et B kustutaks kõik nendevahelised sõnumid ära, kui saab teada, et ettevõte pöördub seoses asjade vargusega politseisse. B palub, et Iir teda välja ei annaks ja kinnitab, et ka tema ei anna Iirt välja. Selliselt ei nõustu ringkonnakohus kaitsja paljasõnalise konstateeringuga, et süüdistuse osa varasemalt varastatud pöördlaudsae Makita LF 1000 E. Iire poolt omandamises, hoidmises ja turustamises, pole tõendatud.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu E. Iire kaitsja põhjenduste ning taotlusega tühistada maakohtu 22.06.2021.a kohtuotsuse resolutsioon p 7 osas, millega kohus otsustas

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida E.

Iire valdusest leitud 1822 eurot. Oma sellist taotlust kaitsja põhjendab eelkõige asjaoluga, et kohtueelses menetluses ei ole E. Iire elatustaseme erinevust tuvastatud ning ka süüdistusaktis vastavat viidet ei leidu. Teiseks märgib kaitsja, et see summa pärineb L. Jefremoviga sõlmitud laenusuhtest. Kohtukolleegium kaitsja selliste seisukohtadega ei nõustu ning märgib järgmist.

§ 832

lg 1 kohaldamisel ei ole tähtis see, et konfiskeeritav vara pärineks kuriteost, milles isik arutatavas asjas süüdi tunnistatakse.

§ 832

lg 1 kohaldamine põhineb selliste asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Eelöeldu tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest.

§ 832

lg 1 teise lause järgi peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav ehk teisisõnu kehtib selle konfiskeerimise aluse korral ümberpööratud tõendamiskoormis.

§ 832

sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib seega aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi.

§ 831

kohaldamiseks peab kohus aga tuvastama konfiskeeritava vara pärinemise konkreetsest kuriteost ja sellise konkreetse kuriteona saab kõne alla tulla üksnes arutatava asja esemeks olev, st süüdistatavale süüdistusaktis omistatud tegu. (Vt RKKK 3-1-1-4-11, p 11). (p 19) Sellest tulenevalt on ainetu kaitsja viide asjaolule, et käimasolevas kriminaalmenetluses on tõendmist leidnud vaid ühel korral kriminaaltulu saamine, kui E. Iir müüs 15 € eest ecstasy tableti W-le. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, et konfiskeerimisotsus peab rajanema konkreetsetel ja tõendatud asjaoludel, mille tõendamiskoormus lasub prokuratuuril, kuid kohtueelses menetluses ei ole E. Iire elatustaseme erinevust tuvastatud. Esiteks, kohtukolleegium märgib, et nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, asus eeluurimisorgan seisukohale, et lähtuvalt uuritud andmetest ning tõenditest mitte pole tuvastatud E. Iire elatustaseme erinevust, vaid nappide andmete tõttu ei ole võimalik tuvastada kas isiku elatustaseme ja legaalse sissetuleku vahel on erinevusi. Teiseks, nagu eespool juba märgitud, laiendatud konfiskeerimise puhul ei lasu tõendamiskoormus prokuratuuril, vaid isikul endal, kes peab tõendama, et tema kinnipidamisel 06.07.2019.a leitud sularaha summas 1822 eurot pärineb legaalsetest allikatest. 21

(23)Maakohus ongi veenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et erinevate isikute ütlustest ja jälitustoimingu protokollidest nähtuvalt Erki Iirel oli pidevalt rahapuudus, tal oli kasiinosõltuvus ja samuti tarvitas ta narkootikume. Erki Iir andis ka ütlusi selle kohta, et ta märkimisväärses ulatuses võlgu kohtutäituritele. Lisaks on tunnistajad ja Erki Iir rääkinud kulutustest, mis tekkisid tal seoses auto ostu ja selle remontimisega. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et Erki Iir ei ole tõendanud, et läbiotsimisel ja tema kinnipidamisel leitud sularaha 1822 € oleks pärinenud legaalsetest allikatest. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et Erki Iire poolt toimepandud kuriteo olemuse, tema legaalse sissetuleku, varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu on alust järeldada, et temalt leitud raha pärineb tema ebaseaduslikust tegevusest ehk narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemisest, mistõttu kuulub äravõetud sularaha

§ 832lg 1 alusel konfiskeerimisele.

19. E. Iire, F. Verbitski ning V. Makina kaitsjad vaidlustasid maakohtu otsust ka süüdistatavatele mõistetud karituste osas. A. Särje kaitsja süüdistatavale mõistetud karistust eraldi ei vaidlustanud. Tutvunud kaitsjate apellatsioonides toodud argumentidega, leiab kohtukolleegium, et vastavasisulised taotlused on kaitsjate poolt sisuliselt põhjendamata ega too kaasa maakohtu otsuse muutmist ka süüdistatavatele mõistetud karistuste osas. E. Iire osas märgib kaitsja, et E. IIr on avaldanud kahetsust W episoodis, vaatamata teo mittemäletamisele ning samuti

§ 202

lg 2 p 2 sätestatud teokoosseisus (v.a pöördsaag Makita LF puudutavas osas), mis jäi maakohtu poolt karistust kergendava asjaoluna arvestamata. Kohtukolleegium ei nõustu, et maakohus oleks kaitsja poolt viidatud asjaolud vajaliku tähelepanuta jätnud. Nimelt arvestas maakohus E. Iire karistust kergendavaks asjaoluks, et E. Iir tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut W episoodis. Maakohus märkis, et E. Iir on avaldanud ka kahetsust süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise ja turustamise episoodis, kuid maakohus põhjendatult seda kergendavaks asjaoluks ei lugenud. Maakohus leidis, et olukorras, kus isik avaldab kahetust, kuid ei ole talle etteheidetavat tegu omaks võtnud, ei saa rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest. Kohtukolleegium nõustub, et antud olukorras karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. F. Verbitskile mõistetud karistuse vaidlustamise osas kaitsja apellatsioonis lisaks karistuse kergendamise taotlusele sisulisi põhjendusi ei leidu. Alusetu on kaitsja taotlus kohaldada F. Verbitskile karistuse mõistmisel

§ 60

lg 1 sätestatut.

§ 26

lg 2 kohaselt võib kohus isiku karistusest vabastada või kohaldada

§-s 60 sätestatud, kui isik ei saa süüteokatse kõlbmatusest aru oma vaimse küündimatuse tõttu. Vaimsest küündimatusest ega isiku arusaamisvõimest pole alust rääkida olukorras, kus isik soovib käidelda narkootilist ainet, kuid ei tea, et konkreetne aine narkootikumi tegelikult ei sisalda. V. Makina kaitsja leiab esitatud apellatsioonis, et ebaõige on esimese astme seisukoht jätta V. Makina ütlused tervikuna ebausaldusväärsetena tõendikogumist kõrvale. Seejuures viitab kaitsja, et eeluurimisel on V. Makina oma süüd täielikult tunnistanud ning kahetses tehtut. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja selline argumentatsioon on karistuse mõistmise seisukohalt põhjendamatu ning tagajärjetu. Kui süüdistatav muudab oma menetluslikku positsiooni ning kohtulikul uurimisel ei tunnista end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi, siis muutub karistuse mõistmise seisukohalt tähtsusetuks tema varasem menetluslik positsioon, seega maakohus leidis õigesti, et V. Makina puhul puuduvad tema karistust kergendavad asjaolud. Teisi

§ 57

loetletud süüdistatavaid karistust kergendavaid asjaolusid pole ringkonnakohus tuvastanud ning neile ei viidata esitatud apellatsioonides. Kuigi kaitsjate hinnangul peaks süüdistatavatele mõistma leebema karistuse, ei ole nad toonud välja ühtegi asjaolu, mida maakohus karistuse mõistmisel arvestanud ei oleks ning mis annaks aluse leebema karistuse mõistmiseks. Ringkonnakohus nõustub seega täielikult maakohtu põhjendustega süüdistatavatele karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. 22

(23)Seoses kaitsjate poolt taotletud mõistetud karistuste individualiseerimisega märgib ringkonnakohus, et E. Iire ja F. Verbitski puhul välistab neile mõistetud pikkadest liitvangistustest tingimisi vabastamise nii kehtiv materiaalõigus kui ka väljakujunenud kohtupraktika. V. Makina osas on maakohus aga õigesti põhjendanud, et V. Makina puhul on vajalik kriminaalhooldaja järelevalve ja

§ 75lg 2 p 21 sätestatud kohustus, kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtub, et V.

Makinal on probleeme narkootikumide tarvitamisega ning kuriteod, mis V. Makina on toime pannud, on seotud narkootikumidega.

  1. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellantide poolt nimetatud ja KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
  2. juuni 2021 vaidlustatud otsuse Erki Iire, Fred Verbitski, Viktoria Makina ja Alari Särje (Särg) suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
  3. Süüdistatav Fred Verbitski’le õigusabi osutanud kaitsja Anu Toomemägi on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 416,40 eurot. Kaitsja tasutaotluses on menetlustoiminguks märgitud tutvumine maakohtu otsusega ning selle analüüs, apellatsioonkaebuse koostamine, kaitse ringkonnakohtu istungil ning ajakuluks on näidatud kokku 385 minutit. Süüdistatav Alari Särjele õigusabi osutanud kaitsja Margus Viira on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 550,80 eurot. Kaitsja tasutaotluses on menetlustoiminguks märgitud tutvumine maakohtu otsusega ning selle analüüs, konsultatsioon süüdistatavaga, apellatsioonkaebuse koostamine, osalemine ringkonnakohtu istungil ning ajakuluks on näidatud kokku 510 minutit. Süüdistatav Viktoria Makina’le õigusabi osutanud kaitsja Ants Nõmmik on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 162,00 eurot. Kaitsja tasutaotluses on menetlustoiminguks märgitud tutvumine maakohtu otsusega ning selle analüüs ja apellatsioonkaebuse koostamine ning ajakuluks on näidatud kokku 150 minutit. Süüdistatav Viktoria Makina’le ringkonnakohtu istungil õigusabi osutanud asenduskaitsja Argo Küünemäe on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 162,00 eurot. Kaitsja tasutaotluses on menetlustoiminguks märgitud tutvumine apellatsioonkaebusega ning istungiks ettevalmistamine, osalemine ringkonnakohtu istungil ning ajakuluks on näidatud kokku 150 minutit. Ringkonnakohus leiab, kaitsjate tasutaotlused on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb iga süüdistatava kaitsjatasu nende endi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 23

(23)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.