Obsah (9)

§ 486§ 371§ 423§ 426§ 70§ 106§ 104§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-21-132942 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-132942 Tsiviilasi E. L. I. A. hagi

§ 486lg 1 p 2).

Pärnu Maakohus andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

1. 03.02.2022 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
2. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada. KOHTU SEISUKOHT
3. Maakohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 75 lg 1 I lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis, kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab

§ 371

lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis

§ 423

sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine

§ 423

lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt Riigikohtu 31.03.2015 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-179-14, p 10). 5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta

§ 423

lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, sest see ei allu Eesti kohtule.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 6.

§ 70

lg 4 p 1 järgi kohaldatakse

-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (edaspidi Brüsseli I bis määrus). Brüsseli I bis määruse art 17 lg 1 sätestab, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks II peatüki 4. jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on:

1. a)järelmaksuga kaupade müügilepinguga,
2. b)osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või
3. c)muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Arvestades Brüssel I bis määruse art 17 lg 1 viidet art-le 6, saab artiklit 17 üldjuhul kohaldada kostja suhtes, kelle alaline elukoht on mõnes liikmesriigis (vt U. Magnus, P. Mankowski (ed). European Commentaries on Private International Law ECPIL. Vol I. Brussels Ibis Regulation. 2016, lk 457 – 458, 514). Hageja nõue tuleneb C. E. A. ja kostja vahel 20.09.2018 sõlmitud kliendilepingust ning kostja on tarbija. Kostja elukoht on liikmesriigis (vt p 9). Seega tuleb Brüsseli I bis määruse art 17 lg 1 p c alusel määrata kohtualluvus kindlaks II peatüki 4. jao alusel. 7. Brüsseli I bis määruse II peatüki 4. jaos asuva art 18 lg 2 järgi võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. 8. Brüsseli I bis määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 alusel on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. 9. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada. Hageja märgitud aadress XXX pole rahvastikuregistri järgi kostja elukohaks olnud. Rahvastikuregistri kohaselt on kostja elukoht alates 05.03.2019 XXX. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-21-12169 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 21.01.2022 vastuse kohaselt õnnestus politseil M. K. kontakti saada telefoni numbril +372 5290626. Telefoni teel kinnitas M. K. et elab XXX, kasutab meili XXX. Merike Kallas kinnitas, et antud meili aadressilt saab ta kõik dokumendid kätte. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja alaline elukoht maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal 21.10.2021 ei olnud Eestis. Arvestades, et kostja on tarbija ning tema alaline elukoht ei ole Eestis, ei allu käesolev vaidlus Brüsseli I bis määruse art 18 lg 2 järgi Eesti kohtule. 10. Brüsseli I bis määruse art 19 järgi võib II peatüki 4. jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse II peatüki 4. jaos nimetamata kohtutes, või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. 11. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks Brüsseli I bis määruse art 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda II peatüki 4. jao sätetest. Mh ei ilmne, et poolte vahel oleks sõlmitud kehtiv kohtualluvuse kokkulepe. Nõude aluseks oleva lepingu standardinfo teabelehe kohaselt lahendatakse tarbijakrediidilepingust tulenevad vaidlused Harju Maakohtus. Kohus leiab, et nimetatud kohtualluvuse kokkulepe on

§ 106

lg 1 p 1 ja § 104 lg 1 alusel tühine, sest käesolev vaidlus ei ole seotud kostja majandus- või kutsetegevusega või pooleks ei ole riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Samuti ei esine

§ 104

lg-s 3 nimetatud juhtumeid, kui kohtualluvuse kokkulepe kehtib

§ 104lg-s 1 sätestatust sõltumata.

Mh ei tulene üldtingimuste p 16.2 sõnastusest, et kohtualluvus oleks kokku lepitud konkreetselt juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada (

§ 104lg 3 p 2).

12. Brüsseli I bis määruse art 26 näeb ette, et lisaks määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Sätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevuse vaidlustamiseks või kui artikli 24 kohaselt allub asi erandlikult teisele kohtule. Riigikohus on leidnud, et kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule (vt 21.11.2012 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-123-12, p 12). Kohus on püüdnud kostjale dokumente kätte toimetada, kuid see pole õnnestunud. Kohus ei pea otstarbekaks püüda saata kostjale täiendavat kirja, et küsida seisukohta asja arutamise kohta Eesti kohtus, sest kostja ei ole kohtu kirjadele siiani vastanud. 13.

§ 168lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. 14.

§ 150

lg 1 p 3 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda kogu tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tagastamise koht (konto nr, kontoomaniku nimi ja registrikood). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik