Obsah (10)

§ 62§ 173§ 162§ 169§ 146§ 174§ 177§ 178§ 442§ 386

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-4795 Tsiviilasi Advokaadibüroo Si

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista M. D.lt Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kasuks välja kahjuhüvitise summas 245 514,16 eurot.
2. Hagi kohaselt on Consultancy Services OÜ (registrikood 12029664) (edaspidi nimetatud äriühing) 2010.a asutatud ettevõtte, mille osanikeks on ca 98,6% ulatuses Kokusan-Rasenkan Co. (osa nimiväärtusega 178 000 eurot) ja ca 1,4% ulatuses kostja (osa nimiväärtusega 2 500 eurot).
3. Äriühingu juhatuse liikmeks oli asutamisest (detsember 2010) kuni 06.10.2017 kostja.
4. Äriühingu emaettevõtte Kokusan-Rasenkan Co. osas alustati Jaapanis saneerimismenetlus. Kokusan-Rasenkan Co. otsustas äriühingu kui majanduslikult ebaotstarbeka tütarettevõtte Eesti Vabariigis likvideerida ning määras vandeadvokaat Jüri Sireli äriühingu likvideerijaks.
5. Likvideerimismenetluse käigus on selgunud, et kostja poolt äriühingu raamatupidamisse esitatud arved ja nende alusel tehtud väljamaksed ei ole väga suures ulatuses seotud äriühingu majandustegevusega. Sellest tulenevalt on kostja suures ulatuses äriühingu rahalisi vahendeid kasutanud äriühingu majandustegevusega mitte seotud eesmärkidel või enda isiklike vajaduste katteks.
6. Hageja poolt raamatupidamisdokumentide põhjal teostatud analüüsi tulemusel on selgunud, et paljud äriühingule ostetud kaubad ja teenused ei ole seotud ega vajalikud seoses hageja majandustegevusega. Kostjapoolsed väljamaksed äriühingu arvelduskontolt ei ole tehtud äriühingu huvides ega viimase majandustegevuse raames. Väljamaksetele ei ole järgnenud mistahes vastusooritust äriühingule, vaid väljamaksed on kas hageja jaoks põhjendamatud või tehtud kostja isiklikeks huvideks.
7. Äriühingu osanike vahel puuduvad kokkulepped või osanike otsused, mis oleksid andnud kostjale aluse teha hageja ettevõtlusega mitteseotud makseid.
8. Hageja on jaganud kostja poolt äriühingu esindajana kantud ebamõistlikud kulud viide erinevasse kategooriasse järgmiselt:
9. kostja isiklikud kulud; 2
10. kostjale äriühingu poolt väljastatud laenud ning ebaselged väljamaksed kostjale;
11. kostja ja kolmandate isikute reisikulud, mis ei ole seotud tööülesannete täitmisega;
12. kostjale tasutud lähetustasud mittetööalastel reisidel viibides; ja
13. kostja alusetud väljamaksed kolmandatele isikutele.
14. Kuivõrd kostja on äriühingu rahalistest vahenditest tasunud isiklike kulusid, on ta tekitanud äriühingule 28 947,60 euro ulatuses kahju.
15. Äriühing ja kostja sõlmisid 10.01.2013 laenulepingu, millega äriühing andis ja kostja sai enda kasutusse 85 000 euro suuruse laenusumma. Kuna kostja oli laenulepingu sõlmimise ajal äriühingu juhatuse liige, on tegemist äriühingu ja juhatuse liikme vahelise tehinguga, mis rikub laenukeeldu. Seetõttu on 10.01.2013 sõlmitud laenuleping seadusest tulenevalt tühine. Kostja on kohustatud alusetu rikastumise sätete alusel hagejale tagastama 85 000 eurot.
16. Lisaks tühise laenulepingu alusel kostjale tehtud väljamaksele (85 000 eurot) on kostja teinud endale äriühingu arvelduskontolt väljamakseid summas 40 571,28 eurot selgitusega „osaline võla väljamakse“. Kostja ei ole äriühingule andnud laenu ega teinud muud vastusooritus summas 40 571,28 eurot, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud summa tagastamist. Seega on kostja äriühingu arvelt alusetult rikastunud 125 571,28 euro ulatuses ning nimetatud summa tuleb kostjal hagejale tagastada.
17. Kostja on äriühingu arvelduskontolt tasunud perioodil 01.01.2013 - 21.03.2017 Reisieksperdi AS arveid summas 14 531,29 eurot. Arvetel kajastatud reisid ei ole olnud kostja tööreisid äriühingu huvides. Seega on kostja äriühingu rahalistest vahenditest tasunud oma isiklikke reise. Lisaks isiklike reiside eest tasumistele on kostja tasunud äriühingu rahalistest vahenditest kolmandate isikute (S. M., K. B., D. O. ja E. J.) reisikulusid, mis ei ole olnud äriregistri huvides. Kuivõrd kostja on kandnud isiklikke ja kolmandate isikute kulusid äriühingu rahalistest vahenditest, ilma et äriühing oleks saanud nimetatud kulutuste tegemisest vastusooritust, on kostja tekitanud äriühingule kahju summas 14 531,29 eurot ja hagejal õigus nõuda kostjalt 14 531,29 euro tagastamist.
18. Kostja ei hagejale teadaoleva informatsiooni järgi viibinud enda väidetud riikides töölähetustes. Äriühingu ja Kokusan-Rasenkan Co. vahel puuduvad igasugused kokkulepped kostja välisriiki lähetamiseks äriühingu majandustegevusega mitteseotud messidele, nagu kostja on enda koostatud käskkirjades märkinud. Kostjal ei olnud tal õigus saada ka välislähetuse päevaraha ning tal tuleb hagejale alusetult väljamakstud lähetustasud summas 2 510 eurot tagastada.
19. Äriühingu raamatupidamisse on esitatud segased dokumendid ning kostja on keeldunud äriühingu likvideerijale andmast informatsiooni, mille alusel olid Afrovillage, Sidneey Integrated Services Limited ja S. M. äriühingule osutanud teenust ning milliste teenuste eest oli äriühing kohustatud tegema Iirimaa ettevõtetele Afrovillage ja Sidneey Integrated Services Limited ning eraisikule S. M.’le väljamakseid kogusummas 93 954 eurot. Kuivõrd Iirimaa äriregistri väljavõttest nähtub, et kostja on ettevõttes Sidneey Integrated Services Limited direktor ning äriühingu likvideerijale teadaoleva informatsiooni kohaselt ei ole Sidneey Integrated Services Limited äriühingule reaalset teenust osutanud, on kostja teinud endaga seotud ettevõttele alusetuid väljamakseid äriühingu rahalistest vahenditest, mis tuleb tal tagastada.
20. Äriühingu
21. aasta arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja on äriühingu rahalistest vahenditest tasunud Iirimaa ettevõtte Afrovillage osakapitali eest 21 000 eurot. Iirimaa äriregistri väljavõttest nähtub, et ettevõtte Afrovillage omanik on S. M.. Kuivõrd 3 äriühing ei ole saanud Afrovillage osakapitali tasumisest vastusooritust, on kostja rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust äriühingu ees ning investeerinud äriühingu raha ettevõttesse, millega äriühingul puudub igasugune seos. Lisaks Afrovillage osakapitali tasumisele on kostja tasunud äriühingu rahalistest vahenditest Afrovillage-le ja S. M.le erinevate teenuste ja kaupade eest, mis ei ole äriühingu majandustegevusega seotud ning ilma, et äriühing oleks Afrovillage’lt ja S. M.lt vastusooritust saanud.
22. Lähtudes ülaltoodust, on kostja pikema perioodi jooksul süsteemselt ja läbimõeldult tegutsenud ning omastanud talle usaldatud äriühingu vara omakasu huvides, põhjustades sellega äriühingule suurt varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kui uus võlausaldaja kostjalt kahju hüvitamist summas 245 514,16 eurot ning palub hagi rahuldada ja viidatud kahju kostjalt välja mõista.
23. Äriühing ja hageja sõlmisid 21.03.2018 nõuete loovutamise lepingu, millega hageja omandas äriühingult kõik olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded kostja vastu, muu hulgas nõuded, mis tulenevad äriühingu ja kostja vahel 10.01.2013 sõlmitud laenulepingust. 12.07.2018 vormistati 22.03.2018 nõude loovutamise kokkuleppe lisa 1, millega OÜ Consultancy Services kinnitas, et on loovutanud Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid OÜle ka M. D. kui OÜ Consultancy Services juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tulenevad nõuded. Kostja vastuväited hagile
24. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväited hagile seisnesid lühidalt järgnevas (kohus analüüsib neid pikemalt iga teema juures otsuse põhjendustes).
25. 22.03.2018 ja 12.07.2018 nõuete loovutamise lepingud on tühised, kuivõrd eeldasid sõlmimiseks osanike nõusolekut või hilisemat heakskiitu. Nõusolekut ega heakskiitu ei ole Kokusan-Rasenkan Co. Esindusõiguslikud isikud (eeskätt likvideerimis-järelevalve teostaja ja pankrotihaldur) andnud. Hageja ei ole seetõttu kostja suhtes võlausaldajaks.
26. T. M. oli perioodil 26.05.2000–03.08.2017 Kokusan-Rasenkan Co. esindusõiguslik tegevdirektor, kes sai anda Kokusan-Rasenkan Co. kui OÜ Consultancy Services enamusosaniku nimel kooskõlastusi, samuti võtta Kokusan-Rasenkan Co. nimel vastu otsuseid ning esindada Kokusan-Rasenkan Co.-d osanikuõiguste teostamisel. KokusanRasenkan Co. oli hagi aluseks olevate kulude ja maksetega kursis ning nõustus nendega. Järelikult on kulude kandmist ja maksete tegemist aktsepteeritud OÜ Consultancy Services kõrgeimal võimalikul otsustustasandil (st 100% osanike poolt). Sellises olukorras ei saa kuidagi rääkida kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisest või kostja alusetust rikastumisest ning hagi on igal juhul tervikuna alusetu.
27. Samas märgib kostja täiendavalt, et hagi aluseks olevad kulud kanti ja väljamaksed tehti OÜ Consultancy Services majandustegevuse raames ning kostja ei rikkunud seejuures juhatuse liikme kohustusi ega rikastunud OÜ Consultancy Services arvel alusetult. Samuti ei ole OÜ-le Consultancy Services tekkinud kahju.
28. Vastavad kulud kanti OÜ Consultancy Services majandustegevuse huvides ning lisaks olid OÜ Consultancy Services osanikud nende kulude kandmisega nõus.
29. Laenusumma tagastamise nõue on alusetu. Esiteks on OÜ Consultancy Services laenu tagastamise nõudest loobunud. Kokusan-Rasenkan Co. uus juht Yoshiaki Uchiyama tegi 4 27.09.2017 kohtumisel suulise avalduse, milles avaldas, et OÜ Consultancy Services loobub kostja vastu laenunõudest. Teiseks ei ole OÜ Consultancy Services laenu tagastamise nõuet hagejale loovutanud. OÜ Consultancy Services ja hageja vahel 22.03.2018 sõlmitud nõude loovutamise leping on tühine. Järelikult ei ole hageja väidetavat laenu tagastamise nõuet omandanud. Kolmandaks ei ole väidetav laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud. Kui laenuleping kehtib, tuleb lähtuda laenulepingus viidatud laenu tagastamise tähtajast 15 aastat, s.o laen tuleb tagastada hiljemalt 10.01.
30. Järelikult ei ole laenu tagastamise nõue veel sissenõutavaks muutunud ning hagi tuleb jätta vastava nõude osas rahuldamata. Neljandaks, juhul, kui lähtuda (kostja hinnangul ebaõigest) seisukohast, et laenuleping on siiski laenukeelu rikkumise tõttu tühine, on laenusumma tagastamise nõue TsÜS § 151 lg 1 järgi aegunud, sest hagi esitamise hetkeks (28.03.2018) oli laenusumma kostjale ülekandmise päevast (10.01.2013) möödunud enam kui viis aastat ja kaks kuud. Kui kohus peaks vaatamata eeltoodule siiski leidma, et hageja saab kostjalt nõuda laenusumma tagastamist, ei saa kostjalt ühelgi juhul välja mõista enam kui 41 000 eurot.
31. Hagi p-s 1.5.6 viidatud väljamaksete tagastamise nõue (40 571,28 eurot) on alusetu. Nende maksetega täitis OÜ Consultancy Services oma rahalised kohustused kostja ees. Kostja ei ole järelikult OÜ Consultancy Services arvel alusetult rikastunud.
32. OÜ Consultancy Services majandustegevuse huvides välisreisidel osalemist ei saa käsitada juhatuse liikme kohustuste rikkumisena. Lisaks on kostja tõendanud, et mitmete hagis viidatud reisidega seotud kulud on Kokusan-Rasenkan Co. või kolmandate isikute poolt OÜ-le Consultancy Services hüvitatud, mistõttu ei saa ka teoreetiliselt rääkida OÜ-le Consultancy Services mis tahes kahju tekkimisest (puudub negatiivne varaline diferents).
33. Kostja ei ole teinud mistahes alusetuid väljamakseid. Kõik maksed on olnud seotud OÜ Consultancy Services majandustegevusega ja Kokusan-Rasenkan Co. On need heaks kiitnud.
34. Tunnistamata mingil moel haginõudeid, on kostja esitanud haginõuetele ka tasaarvestuse vastuväite, juhuks kui kohus peab hoolimata kostja vastuväidetest võimalikuks hagi kas või osaliselt rahuldada. Sel juhul tuleb kostja nõuded tasaarvestada hageja kasuks välja mõistetavate summadega. Kostjal on tasaarvestatav nõue 73 876,67 eurot. Ühtlasi, kui kohus peaks leidma, et laenujääk ei ole kohtueelsete tasaarvestuste tulemusena vähenenud, on kostjal õigus esitada täiendav tasaarvestuse vastuväide summas 44 000 eurot. Teisisõnu, sel juhul on tasaarvestuse vastuväite ulatus kokku 117 876,67 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
35. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
36. Esmalt analüüsib kohus nõuete loovutamise kehtivuse küsimust. Kui kohus leiab, et nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole otstarbekas asuda analüüsima ka nõuete suurust ega nendega seonduvaid asjaolusid. Laenulepingust tuleneva nõude loovutamine
37. OÜ Consultancy Services ja hageja sõlmisid 21.03.2018 nõuete loovutamise lepingu (vt kd II, tlk 16-19). Nõude loovutamise lepingu p 1.
38. kohaselt loovutas OÜ Consultancy Services hagejale tema ja kostja vahel 10.01.2013 sõlmitud laenulepingust tuleneva 5 laenunõude kostja vastu (85 000 eurot, millele lisanduvad kõrvanõuded). Pooled vaidlevad, kas loovutus on kehtiv.
39. Kohus nõustub kostja õigusliku käsitlusega, et likvideerija võib sõlmida likvideeritava ühingu vara käsutamiseks lepinguid likvideerijale kuuluva ja likvideerija poolt esindatava äriühinguga vaid tingimusel, et (a) likvideeritava ühingu osanikud on eraldi otsustanud, et antud tehingus võib likvideeritavat ühingut esindada likvideerija (äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 ja § 181 lg 4 koostoimes § 209 lg-ga 1) ning (b) likvideeritava ühingu osanikud on andnud tehingu ja selle tingimuste osas eraldi nõusoleku (ÄS § 181 lg 3 koostoimes § 209 lgga 1). Riigikohus on ÄS § 181 lg 3 kohaldamise osas leidnud, et vastav piirang kohaldub ka siis, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme kontrolli all olev äriühing (vt RKTKo 32-1-26-17 p 10 ja RKTKo 2-1710474, p 24) või temaga samaväärse majandusliku huviga isik ning juhatuse liikmele nõude loovutamine ei ole osaühingu igapäevane majandustegevus või tehingut ei tehta turutingimustel (vt RKTKo 3-2-1-74-15, p 12 ja RKTKo 2-1710474, p 24). Eeltoodud seisukohad kohalduvad kohtu hinnangul ÄS § 209 lg 1 kaudu ka osaühingu ja likvideerija (ning viimase kontrolli all olevate äriühingute) vahelistele tehingutele.
40. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et Jüri Sirel oli OÜ Consultancy Services likvideerija. Nõue loovutati Advokaadibüroo ja Sirel ja Partnerid OÜ-le, mille ainsaks juhatuse liikmeks ja 75% suuruse osa omanikuks oli Jüri Sirel (vt äriregistri väljavõte, kd II, tlk 21, 22). Kohus leiab, et seega oli loovutuse saaja (st hageja) likvideerija kontrolli all olev äriühing ja loovutuse tegemiseks pidi likvideerijal olema osanike nõusolek. Hageja ei ole väitnu ega tõendanud, et tal oleks olnud OÜ Consultancy Services nimel hagejaga nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks osanike eelnevat nõusolekut.
41. Tehing on võimalik ka peale selle tegemist tagasiulatuvalt heaks kiita. OÜ Consultancy Services on võtnud 08.05.2018 vastu osanike otsuse, millega on loovutus heaks kiidetud (kd II, tlk 25). Osanike otsuse tegemisel esindas enamus-osanikku Kokusan-Rasenkan Co. 23.04.2018 Y. U. allkirjastatud volikirja (kd II, tlk 26) alusel Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid OÜ (mida omakorda esindas Jüri Sirel). Volikiri on väljastatud Jüri Sirelile kui füüsilisele isikule. J. Sirel on protokolli kohaselt osanike otsuse allkirjastanud enda advokaadibüroo nimel. Kohus leiab, et kuivõrd koosolekul hääletas isikuliselt J. Sirel, siis olenemata sellest, kas ta on protokollis kajastatud füüsilise isikuna või Avokaadibüroo Sirel ja Partnerid OÜ esindajana, osales ta koosolekul volituse saajana ning esindas enamusosanikku Kokusan-Rasenkan Co. Seega ainuüksi eeltoodud põhjusel ei ole 08.05.2018 osanike otsus tühine. Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et Y. U. antud volitus oleks tühine pelgalt põhjusel, et see on sõnastatud väga üldiselt ja annab J. Sirelile õiguse teha Kokusan-Rasenkan Co. nimel kõiki tehingud (üldvolikiri). Seadus ei sätesta, et nõude loovutuseks antav volikiri peaks olema detailne ja selles peaks olema konkreetselt nimetatud, et volikirja saajal on õigus loovutada loovutaja nõudeid.
42. Järgnevalt analüüsib kohus, kas Y. U.l oli õigus 23.04.2018 Kokusan-Rasenkan Co. nimel volikirja anda. Kokusan-Rasenkan Co. äriregistri väljavõtte tõlkest (kd III, tlk 156-158) nähtuvalt oli Y. U. alates 03.08.2017 Kokusan-Rasenkan Co. direktor (üks kolmest). Ka Y. U. ütlustes kinnitas ta, et tal oli äriühingu esindusõigus aastatel 2017-
43. See langeb kokku äriregistris märgituga. Sama äriregistri väljavõtte kohaselt algatati aga Tokyo Ringkonnakohtu otsusega 08.08.2017 kl 13:30 Kokusan-Rasenkan Co. saneerimismenetlus (mis lõpetati Tokyo Ringkonnakohtu otsusega 16.05.2018). Järelevalve teostajaks saneerimismenetluses oli S. N.. Äriregistri väljavõttes on märgitud, et Kokusan-Rasenkan Co.-l oli keelatud ilma hr N. nõusolekuta teha tehinguid, mis puudutasid Kokusan-Rasenkan Co. omandis olevat vara ja varaga seotud õiguste üleminekut. Y. U. on andnud KokusanRasenkan Co. nimel enda esindamiseks volikirja J. Sirelile 23.04.2018, mil kestis Kokusan- 6 Rasenkan Co. saneerimismenetlus ja tehinguks oli vajalik järelevalve teostaja S. N. nõusolek. Sellise nõusoleku olemasolu on tõendamata. Kuivõrd Y. U. andis volikirja ilma saneerimisjärelevalvaja nõusolekuta, on Y. U. antud volitus tühine. Eeltoodust tulenevalt on tühine ka OÜ Consultancy Services osanike 08.05.2018 otsus, kuivõrd ei ole tõendatud, et osanike koosolek oleks korrektselt kokku kutsutud ning sellel ei osalenud ka 100% osanikest – puudus Kokusan-Rasenkan Co., kes oli 98,6% suurusega osanik. Kuivõrd puudus osanike heakskiit loovutusele, on loovutus tühine. Kahjunõuete loovutamine
44. 12.07.2018 vormistati 22.03.2018 nõude loovutamise kokkuleppe lisa 1, millega OÜ Consultancy Services kinnitas, et on loovutanud Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid OÜle ka M. D. kui OÜ Consultancy Services juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tulenevad nõuded (kd III, tlk 82-83). Pooled vaidlevad, kas loovutus on kehtiv.
45. Kohus leiab, et sarnaselt laenulepingust tuleneva nõude loovutusega oli loovutuse saaja (st hageja) likvideerija kontrolli all olev äriühing ja loovutuse tegemiseks pidi likvideerijal olema osanike nõusolek. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks olnud OÜ Consultancy Services nimel hagejaga nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks osanike eelnevat nõusolekut.
46. Tehing on võimalik ka peale selle tegemist tagasiulatuvalt heaks kiita. OÜ Consultancy Services on võtnud 23.07.2018 vastu osanike otsuse, millega on loovutus heaks kiidetud (kd III, tlk 84). Osanike otsuse tegemisel esindas enamus-osanikku Kokusan-Rasenkan Co. 23.04.2018 Y. U. allkirjastatud volikirja (kd II, tlk 26) alusel Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid (mida omakorda esindas L. M.).
47. Kohus tuvastas eelnevalt, et Y. U.l ei olnud õigust 23.04.2018 Kokusan-Rasenkan Co. nimel volikirja anda, kuivõrd äriühing oli saneerimisel ja vara käsutamiseks oli vajalik saneerimis-järelevalvaja S. N. nõusolek. 23.07.2018 otsuse vastuvõtmise ajaks oli olukord veelgi muutunud. Kokusan-Rasenkan Co. äriregistri väljavõtte tõlkest (kd III, tlk 156-158) nähtuvalt algatati Tokyo Ringkonnakohtu otsusega 16.05.2018 kl 11:30 Kokusan-Rasenkan Co. pankrotimenetlus (mis lõpetati Tokyo Ringkonnakohtu otsusega 23.01.2019). Pankrotihalduriks nimetati S. N.. Äriregistri väljavõttes on märgitud, et Kokusan-Rasenkan Co. ei saanud ilma S. N. nõusolekuta hallata ettevõtet ja selle vara. Seega sai nõude loovutuseks nõusoleku anda ainult S. N.. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et ta oleks sellise nõusoleku andnud. Eeltoodust tulenevalt on tühine ka OÜ Consultancy Services 23.07.2018 otsus, kuivõrd ei ole tõendatud, et osanike koosolek oleks korrektselt kokku kutsutud ning sellel ei osalenud ka 100% osanikest – puudus Kokusan-Rasenkan Co., kellele kuulus 98,6% OÜ Consultancy Services osalusest. Kuivõrd puudus osanike heakskiit loovutusele, on loovutus tühine.
48. Hageja väidab, et loovutustehingud on kehtivad, kuna Kokusan-Rasenkan Co. saneerimisjärelevalvaja ega pankrotihaldur ei ole Y. U. antud volikirja ega selle alusel tehtud tehinguid vaidlustanud. Kohus märgib selle osas järgnevat. Esiteks ei ole kohtule teada, kas saneerimisjärelevalve teostaja ja pankrotihaldur on üldse nendest tehingutest teadlik olnud. Teiseks on väited tehingute mittevaidlustamise kohta tõendamata. Kolmandaks – tehingud ei eeldanud „mitte-vaidlustamist“, vaid selget nõusolekut enne tegemist või heakskiitu peale nende tegemist. Selliste nõusolekute ja heakskiitude olemasolu on tõendamata. 7
49. Kuivõrd kohus tuvastas, et OÜ-le Consultancy Services kuulunud nõudeid ei ole kehtivalt hagejale loovutatud, ei analüüsi kohus, kas nõuded ise on tekkinud või mitte. Hagejal puudub vastavate väidetavate nõuete esitamise õigus kostja vastu. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud 41.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 42. Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 43. Kohus ei pea vajalikuks ega mõistlikuks

§ 169

lg 3 alusel hagi tagamisele esitatud määruskaebusega seotud kulude jätmist kostja kanda.

§ 169

lg 3 regulatsioon on eeskätt ette nähtud erinevate menetlusõiguslike kuritarvituste puhuks. Määruskaebuse esitamise näol oli tegu kostja õiguste kaitseks vajaliku toiminguga. Määruskaebuse esitamine ei olnud pahatahtlik. 44. Tunnistaja T. M. on esitanud kohtule taotluse tunnistajatasu maksmiseks ja reisikulude hüvitamiseks (kd IV, tlk 69 jj). Asjas 16.09.2020 toimunud istungil tegi kohus ettepaneku kuulata tunnistajad üle video vahendusel või kirjalikult, kuid mõlemad pooled soovisid tunnistajate ülekuulamist reaalsel istungil. Pooled kinnitasid, et kannavad tunnistajate osalemisega seotud kulud ise (16.09.2020 eelistungi helisalvestus 01:14:30 kuni 01:15:43). Kohus ja hageja mõistsid seda selliselt, et kumbki pool ei õua teiselt poolelt enda tunnistajaga seonduvate kulude hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 146lg 1 p-st 2 jätab kohus tunnistaja T.

M. kulud ja tunnistaja tasu kostja kanda. 45.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt

§ 174

lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

46. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Hagi tagamise tühistamine 47.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 48. Maakohtu 29.03.2018 määrusega on hageja hagi tagatud.

§ 386

lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hageja nõue jäetakse rahuldamata, tuleb

§ 386lg 4 järgi tühistada ka hagi tagamine.

Kohus tühistab eeltoodut arvestades hagi tagamise Kohus selgitab, et käesoleva kohtulahendiga otsustatud hagi tagamise tühistamine ei ole eraldiseisvalt vaidlustatav. See on vaidlustatav ainult koos sisulise lahendiga, st apellatsiooni korras. 8 /allkirjastatud digitaalselt / Merit Helm kohtunik 9