KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 12. jaanuar 2022 Kohtuasja number 1-20-1041 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Sekret

) § 3891 lg 1, § 344 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1 ja 4, § 345 lg 1 ning § 349 järgi, Olga Kroni süüdistuses

§ 3891

lg 1 – § 22 lg 3, § 344 lg 1, § 345 lg 1 – § 22 lg 3 ja § 209 lg 1 – § 22 lg 3 järgi ning Ksenia Sepperni süüdistuses

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. aprilli 2021 otsus Apellant Alar Sepperni ja Ksenia Sepperni kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Ken Kiudorf Apellatsioonimenetluse ülejäänud pooled Ringkonnaprokuratuuri süüdistatav Alar Seppern. Isikukood 38601172243; elukoht XXX; Eesti kodanik; keskharidusega; töökoht Zepparth OÜ ja Zepparth.ee OÜ; süüdistatav Ksenia Seppern. Isikukood 49411163735; elukoht XXX; Eesti kodanik; keskharidusega; töökoht Zepparth.ee OÜ süüdistatav Olga Kron. Isikukood 45807302226; elukoht XXX; määramata kodakondsus; kõrgharidusega; töökoht puudub Olga Kroni kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Menetluse vorm suuline, istung
2. septembril 2021 RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. aprilli 2021 kohtuotsus osaliselt, s.o: - Olga Kroni õigeks mõistmises maksukuriteole kaasa aitamises

§ 3891lg 1 – § 22 lg 3 järgi; 1 - Alar Sepperni süüdi tunnistamises 13.

juunil 2017 toimunud dokumendi võltsimises

§ 344lg 1 järgi; - Alar Sepperni õigeks mõistmises H.P.

dokumendi võltsimisele kihutamises

§ 344lg 1 – § 22 lg 2 järgi; - Olga Kroni õigeks mõistmises B.B.

i ja V.B. i CV-dega seonduvas dokumendi võltsimises

§ 344lg 1 järgi; - Alar Sepperni õigeks mõistmises Olga Kroni B.B.

i ja V.B. i CV-dega seonduvale dokumendi võltsimisele kihutamises

§ 344lg 1 – § 22 lg 2 järgi; - Olga Kroni süüdi tunnistamises Fine

Teamiga seotud arvetena vormistatud dokumentide võltsimises

§ 344

lg 1 järgi ja tema selle eest karistamises; - Olga Kronile

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises; - Alar Seppernile

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi sünnitus- ja vanemahüvitisega seonduva kelmuse,

§ 344

lg 1 järgi sünnitus- ja vanemahüvitisega seonduva dokumendi võltsimise ja

§ 349

järgi sünnitus- ja vanemahüvitisega seonduva tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest liitkaristuse mõistmises; - Alar Seppernil

§ 209

lg 1 järgi lasteaiakatuse rekonstrueerimisega seonduva kelmuse ja

§ 345

lg 1 järgi lasteaiakatuse rekonstrueerimisega seonduva võltsitud dokumendi kasutamise eest liitkaristuse mõistmises; - Alar Seppernile

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises; - Olga Kronile

§ 209

lg 1 – § 22 lg 3 järgi lasteaiakatuse rekonstrueerimisega seonduvale kelmusele kaasaaitamise ja

§ 344

lg 1 järgi lasteaiakatuse rekonstrueerimisega seonduva dokumendi võltsimise eest liitkaristuse mõistmises; - Ksenia Seppernile

§ 209

lg 2 p 4 järgi karistuse mõistmises; - Maksu- ja Tolliameti Olga Kroni vastu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmises; - riigilt Alar Sepperni kasuks 19 679,70 eurose menetluskulu välja mõistmises; - 3748 eurose Olga Kroni riigi õigusabi tasu riigi kanda jätmises. 2. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3. Tunnistada Alar Seppern

§ 344lg 1 – § 22 lg 2 järgi süüdi H.P.

kihutamises dokumendi võltsimisele. 4. Tunnistada Alar Seppern

§ 344lg 1 – § 22 lg 2 järgi süüdi Olga Kroni kihutamises B.B.

i ja V.B. i CV-dega seonduvale dokumendi võltsimisele.

1. Mõista Alar Seppernile 2 - käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 3 viidatud dokumendi võltsimise; - käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 viidatud dokumendi võltsimise; - sünnitus- ja vanemahüvitisega seonduva kelmuse; - sünnitus- ja vanemahüvitisega seonduva dokumendi võltsimise; - sünnitus- ja vanemahüvitisega seonduva tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise; - lasteaiakatuse rekonstrueerimisega seonduva kelmuse ja - lasteaiakatuse rekonstrueerimisega seonduva võltsitud dokumendi kasutamise eest 3 aasta pikkune liitvangistus.
2. Suurendada käesoleva otsuse resolutsiooni eelmises punktis mõistetud vangistust Alar Seppernile maksukuriteo eest mõistetud karistuse arvelt 1 aasta võrra, mõistes nõnda Alar Seppernile 4 aasta pikkuse liitvangistuse. Arvata selle vangistuse hulka 18 päeva, mil Alar Seppern viibis eelvangistuses ja määrata nii Alar Sepperni ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aasta 11 kuu ja 12 päevane vangistus. Kohustada Alar Seppernit ilmuma selle vangistuse kandmiseks vanglasse maakohtust saadetavas teatises märgitud ajaks.
3. Mõista Olga Kron FineTeamiga seotud arvetena vormistatud dokumentide koostamises õigeks.
4. Tunnistada Olga Kron

§ 344lg 1 järgi süüdi B.B.

i ja V.B. i CV-dega seonduvas dokumendi võltsimises.

1. Mõista Olga Kronile - käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 8 viidatud dokumendi võltsimise; - lasteaiakatuse rekonstrueerimisega seonduvale kelmusele kaasaaitamise ja - lasteaiakatuse rekonstrueerimisega seonduva dokumendi võltsimise eest 1 aasta pikkune liitvangistus.
2. Tunnistada Olga Kron

§ 3891

lg 1 – § 22 lg 3 järgi süüdi maksukuriteole kaasa aitamises ja karistada teda 1 aasta ning 6 kuu pikkuse vangistusega.

1. Suurendada käesoleva otsuse resolutsiooni eelmises punktis mõistetud vangistust 6 kuu võrra Olga Kronile käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 9 mõistetud karistuse arvelt, mõistes nõnda Olga Kronile 2 aasta pikkuse liitvangistuse. Arvata selle vangistuse hulka 2 eelvangistuses viibitud päeva, määrates nõnda ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuu ja 28 päevase vangistuse. Jätta see vangistus täitmisele pööramata, kui Olga 3 Kron ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaega arvestada alates maakohtu otsuse kuulutamisest, st
2. aprillist
4. Karistada Ksenia Seppernit sünnitus- ja vanemahüvitisega seonduva kelmuse eest 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. Jätta see vangistus täitmisele pööramata, kui Ksenia Seppern ei pane 2 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaega arvestada alates maakohtu otsuse kuulutamisest, st
5. aprillist
7. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslik nõudeavaldus osaliselt ja mõista Olga Kronilt välja 128 038,85 eurot laekumata käibemaksu, 56 934,23 eurot laekumata tulumaksu ja 48 917,80 eurot laekumata tööjõumaksude eest. Kohustada Olga Kroni tasuma neilt maksuvõlgadelt intressi 0,06% päevas – seda kuni võlgade täieliku tasumiseni või kuni intress on sama suur, nagu algsed võlad. Hakata intressi arvutama päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi toimuma pidi. Viidatud raha tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), EE522200221013264447 (Swedbank), EE401700017002872300 (Luminor Bank) või EE957700771001523585 (LHV Pank).
8. Mõista riigilt Alar Sepperni kasuks välja enne apellatsioonimenetlust tekkinud 14 679,70 eurone menetluskulu.
9. Mõista Olga Kronilt enne apellatsioonimenetlust tekkinud riigi õigusabi tasust riigi kasuks välja lisaks maakohtu välja mõistetud 2000 eurole 2748 eurot. Need 2748 eurot tuleb Olga Kronil tasuda kuu aja jooksul otsuse jõustumisest arvates kontole, mis on märgitud otsusele lisatud makseinfolehel. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui raha jääb tähtaegselt tasumata, hakkab seda välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
10. Jätta enne apellatsioonimenetlust tekkinud Olga Kroni riigi õigusabi tasust riigi kanda 1000 eurot.
11. Mõista riigilt Alar Sepperni kasuks välja 8933,30 eurot (sh käibemaks) valitud kaitsjatele apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
12. Mõista riigilt Ksenia Sepperni kasuks välja 1463,70 eurot (sh käibemaks) valitud kaitsjatele apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
13. Määrata K.Kooga Advokaadibüroole vandeadvokaat Kaido Kooga poolt Olga Kronile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 32,40 eurot. Jätta see summa ja juba varem riigi õigusabi tasu hulka arvatud 393,24 eurot, st kokku 425,64 eurone menetluskulu (sh käibemaks) riigi kanda.
14. Apellatsioonid rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord 4 Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA (I) Süüdistus
15. Alar Seppernile esitati

§ 3891

lg 1 järgi süüdistus maksukuriteos, mille ta pani toime OÜ BEST BUILDING (pankrotis) (BB) juhatuse liikmena seoses BB maksudeklaratsioonidega. Täpsemalt seisnes kuritegu järgnevas. 2. Esiteks jättis A. Seppern 2016. aasta märtsi, mai, juuli, augusti, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri ning 2017. aasta jaanuari ja märtsi käibedeklaratsioonides kajastamata kokku 768 233,15 eurot, mis erinevad isikud (eeskätt linna- ja vallavalitsused ning korteriühistud) tasusid 28 arve alusel BB-le tolle poolt neile osutatud teenust eest. Nii jäi riigil valeandmete tõttu käibemaksuna (maksumäär 20%) laekumata 128 038,85 eurot. 3. Teiseks jättis A. Seppern deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kulutustelt – seda 2016. aasta jaanuarist kuni 2017. aasta märtsini esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides. Nii jäi deklareerimata 227 736,90 eurot, mis jagunes:

1. a)135 375 eurot sularaha väljamaksed pangaautomaatidest,
2. b)56 949,90 eurot tasumiseks kaupade ja teenuste eest, mille kohta puudusid BB raamatupidamises algdokumendid ja maksuarvestus ning
3. c)35 412 eurot maksmiseks kaupade või teenuste eest, mis ei olnud BB ettevõtluses kasutatavad ega selle ettevõtlusega seotud. Seeläbi jäi riigile valeandmetest tingituna tulumaksuna (maksumäär 20%) laekumata 56 934,23 eurot. 4. Kolmandaks jättis A. Seppern 1. märtsist 2016 kuni 31. märtsini 2017 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides deklareerimata suure hulga tööjõumakse – teisisõnu maksis A. Seppern BB töötajatele nn ümbrikupalka. Nimelt tasus BB esitatud deklaratsiooni kohaselt viidatud perioodil töötajatele brutopalgana 39 112,09 eurot ehk ka tööjõumakse maksti lähtuvalt 39 112,09 eurosest brutopalgast. Tegelikult aga maksis BB brutopalgana välja 134 253,07 eurot ehk 95 140,98 eurot deklareeritust rohkem. Niisiis jäid lõviosalt palkadelt maksud maksmata. Täpsemalt jäi tasumata 17 269,03 eurot tulumaksu ja 31 648,77 eurot sotsiaalmaksu, st kokku 48 917,80 eurot. 5. Seega pani A. Seppern toime maksuhaldurile valeandmete esitamise maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil. Nii varjas ta maksukohustust üle 40 000 euro ehk

§ 121

p 2 tähenduses suurele kahjule vastavas summas, sest riigile jäi maksudena laekumata 233 890,88 eurot (128 038,85 + 56 934,23 + 48 917,80). 6. Mõned deklaratsioonid esitas A. Seppern ise. Enamiku aga esitas A. Seppernilt saadud andmete alusel BB raamatupidaja Olga Kron, kes pani seeläbi A. Sepperni maksukuriteole kaasa aidates toime

§ 3891lg 1 – § 22 lg 3 järgse kuriteo.

7. Lisaks pani A. Seppern toime ajutise töövõimetuse hüvitise (sünnitushüvitis) ja vanemahüvitisega seotud kelmuse. Seda tegi ta koos Ksenia Sepperniga. A. Seppern vastutab

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ja K.

Seppern

§ 209lg 2 p 4 järgi.

Nimelt otsustasid A. 5 Seppern ja K. Seppern esitada Haigekassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) K. Sepperni töötamise kohta valeandmeid selleks, et Haigekassa ja SKA maksaksid K. Seppernile lapse sünniga seonduva sünnitus- ja vanemahüvitisena välja rohkem raha kui K. Seppern oleks saanud õigete andmete esitamise korral. Selle plaani viisid nad järgneval viisil ellu.

2. oktoobril 2017 muutis A. Seppern Maksu- ja Tolliameti (MTA) töötamise registris (TÖR) andmeid: ta märkis, et alates
3. oktoobrist 2017 töötab K. Seppern Zepparth OÜ-s (Zepparth) enam mitte võlaõigusliku, vaid töölepingu alusel. See muudatus oli tarvilik selleks, et oleks võimalik saada alusetult suurt sünnitus- ja vanemahüvitist: seadus teeb hüvitistesse puutuvalt vahet sellel, kas keegi töötab võla- või tööõigusliku lepingu alusel.
4. A. Seppern esitas
5. detsembril 2017 MTA-le osaühing SEPMAR (Sepmar) nimel
6. aasta jaanuari, märtsi, aprilli, mai, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid (TSD). Nendes deklaratsioonides olevate andmete kohaselt sai K. Seppern Sepmarist brutotöötasuna kokku 49 975 eurot. Tegelikult K. Seppern Sepmaris ei töötanud ja Sepmar K. Seppernile töötasu ei maksnud. Täpsemalt toimus TSD-de esitamine nii: - O. Kroni poolt
7. veebruaril 2017 esitatud Sepmari jaanuari TSD-d parandas A. Seppern 4 korda: 
8. juunil 2017 kell 15:37 tühistas A. Seppern varasema deklaratsiooni ja deklareeris
9. lisal väljamakseid K. Seppernile 3220 euroses summas (bruto). Nii tekkis Sepmaril maksukohustus 1825,10 eurot: kinnipeetud tulumaks 620,82 eurot, sotsiaalmaks 1062,60 eurot, töötuskindlustusmakse 77,28 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 64,40 eurot;  Paar tundi hiljem, kell 16:23 tühistas A. Seppern äsja näidatud TSD ning esitas TSD nullidega. Nii tühistati Sepmari 1825,10 eurone maksukohustus; 
10. detsembril 2017 kell 17:54 tühistas A. Seppern V.Š. (
11. detsembril 2017 kell 11:45 surnud Sepmari juhatuse ainuke liige) ID-kaardiga
12. juunil 2017 kell 16:23 esitatud TSD. Ta deklareeris TSD
13. lisal K. Seppernile 3950 euro eest (bruto) töötasu väljamakseid. Seeläbi tekkis Sepmaril kohustus maksta 2238,86 eurot: kinnipeetud tulumaks 761,56 eurot, sotsiaalmaks 1303,50 eurot, töötuskindlustusmakse 94,80 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 79,00 eurot;  Paar minutit pärast seda, kell 17:58 tühistas A. Sepern endiselt V.Š. ID-kaarti kasutades kell 17:54 esitatud TSD ja deklareeris TSD
14. lisal K. Seppernile 3950 euro eest (bruto) töötasu väljamakseid. Nii tekkis Sepmaril kohustus maksta 2238,86 eurot: kinnipeetud tulumaks 761,56 eurot, sotsiaalmaks 1303,50 eurot, töötuskindlustusmakse 94,80 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 79,00 eurot. - O. Kroni poolt
15. aprillil 2017 esitatud Sepmari märtsi TSD-d parandas A. Seppern 3 korda: 
16. juunil 2017 kell 15:39 tühistas A. Seppern varasema deklaratsiooni ja deklareeris
17. lisal väljamakseid K. Seppernile 3620 euroses summas (bruto). Nii tekkis Sepmaril maksukohustus 2051,82 eurot: kinnipeetud tulumaks 697,94 eurot, sotsiaalmaks 1194,60 eurot, töötuskindlustusmakse 86,88 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 72,40 eurot;  Paari tunni pärast, kell 16:25 tühistas A. Seppern deklaratsiooni ja esitas uue. Ta deklareeris
18. lisal väljamakseid K. Seppernile 3620 euroses summas (bruto). Selliselt tekkis Sepmaril maksukohustus 2051,82 eurot: kinnipeetud tulumaks 697,94 eurot, sotsiaalmaks 1194,60 eurot, töötuskindlustusmakse 86,88 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 72,40 eurot; 
19. detsembril 2017 kell 18:31 tühistas A. Seppern V.Š. ID-kaardiga
20. juunil 2017 kell 16:25 esitatud TSD ning esitas uue deklaratsiooni. Ta deklareeris
21. lisal väljamakseid K. Seppernile 3620 euroses summas (bruto). Nõnda tekkis Sepmaril maksukohustus 2051,82 6 eurot: kinnipeetud tulumaks 697,94 eurot, sotsiaalmaks 1194,60 eurot, töötuskindlustusmakse 86,88 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 72,40 eurot. - O. Kroni poolt
22. mail 2017 esitatud Sepmari aprilli TSD-d parandas A. Seppern 3 korda: 
23. juunil 2017 kell 15:40 tühistas A. Seppern varasema deklaratsiooni ja deklareeris
24. lisal väljamakseid K. Seppernile 3445 euroses summas (bruto). Nii tekkis Sepmaril maksukohustus 1952,63 eurot: kinnipeetud tulumaks 664,20 eurot, sotsiaalmaks 1136,85 eurot, töötuskindlustusmakse 82,68 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 68,90 eurot;  Paari tunni pärast, kell 16:26 tühistas A. Seppern deklaratsiooni ja esitas uue. Ta deklareeris
25. lisal väljamakseid K. Seppernile 3445 euroses summas (bruto). Nõnda tekkis Sepmaril maksukohustus 1952,63 eurot: kinnipeetud tulumaks 664,20 eurot, sotsiaalmaks 1136,85 eurot, töötuskindlustusmakse 82,68 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 68,90 eurot; 
26. detsembril 2017 kell 18:45 tühistas A. Seppern V.Š. ID-kaardiga
27. juunil 2017 kell 16:26 esitatud TSD ning esitas uue deklaratsiooni. Ta deklareeris
28. lisal väljamakseid K. Seppernile 5445 euroses summas (bruto). Nii tekkis Sepmaril maksukohustus 3086,23 eurot: kinnipeetud tulumaks 1049,80 eurot, sotsiaalmaks 1796,85 eurot, töötuskindlustusmakse 130,68 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 108,90 eurot. - Seoses Sepmari mai deklaratsiooniga kasutas A. Seppern V.Š. ID-kaarti. Seda tegi ta
29. detsembril 2017 järgmiselt:  Ta esitas deklaratsiooni kell 18:
30. Selle
31. lisal deklareeris A. Seppern väljamakseid K. Seppernile 5100 euro ulatuses (bruto). Seeläbi tekkis Sepmaril maksukohustus 2784,60 eurot: kinnipeetud tulumaks 999,60 eurot, sotsiaalmaks 1683,00 eurot, töötuskindlustusmakse 0,00 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 102,00 eurot;  Mõni minut hiljem, kell 18:27 muutis A. Seppern seda deklaratsiooni ja esitas järgmise sisuga TSD.
32. lisa kohaselt tegi Sepmar väljamakseid K. Seppernile 5100 euro ulatuses (bruto). Nii tekkis Sepmaril maksukohustus 2784,60 eurot: kinnipeetud tulumaks 999,60 eurot, sotsiaalmaks 1683,00 eurot, töötuskindlustusmakse 0,00 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 102,00 eurot. - Ka Sepmari septembri deklaratsiooniga seoses kasutas A. Seppern
33. detsembril 2017 V.Š. ID-kaarti. Ta esitas deklaratsiooni kell 18:
34. Selle
35. lisal deklareeris ta väljamakseid K. Seppernile 4120 euro ulatuses (bruto). Selliselt tekkis Sepmaril maksukohustus 2335,22 eurot: kinnipeetud tulumaks 794,34 eurot, sotsiaalmaks 1359,60 eurot, töötuskindlustusmakse 98,88 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 82,40 eurot. - Sepmari oktoobri deklaratsiooni esitas A. Seppern V.Š. ID-kaardiga kell 18:
36. Selle deklaratsiooni
37. lisal deklareeris ta väljamakseid K. Seppernile 5980 euro ulatuses (bruto). Nii tekkis Sepmaril maksukohustus 3389,46 eurot: kinnipeetud tulumaks 1152,94 eurot, sotsiaalmaks 1973,40 eurot, töötuskindlustusmakse 143,52 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 119,60 eurot. - Sepmari novembri deklaratsiooni esitas A. Seppern V.Š. ID-kaarti kasutades kell 18:
38. Selle TSD
39. lisal deklareeris ta väljamakseid K. Seppernile 5760 euro ulatuses (bruto). Seetõttu tekkis Sepmaril maksukohustus 3264,77 eurot: kinnipeetud tulumaks 1110,53 eurot, sotsiaalmaks 1900,80 eurot, töötuskindlustusmakse 138,24 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 115,20 eurot. - Sepmari detsembrigi TSD-d esitades kasutas A. Seppern
40. detsembril 2017 V.Š. ID-kaarti: 7  Kell 18:48 deklareeris A. Seppern deklaratsiooni
41. lisal väljamakseid K. Seppernile 3700 euro ulatuses (bruto). Nii tekkis Sepmaril maksukohustus 2097,16 eurot: kinnipeetud tulumaks 713,36 eurot, sotsiaalmaks 1221,00 eurot, töötuskindlustusmakse 88,80 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 74,00 eurot.  Selle deklaratsiooni tühistas A. Seppern kell 18:
42. Ta esitas uue deklaratsiooni, mille
43. lisal märkis, et Sepmar tegi K. Seppernile väljamakseid K. Seppernile 16 000 euro ulatuses (bruto). Selliselt tekkis Sepmaril maksukohustus 8812,96 eurot: kinnipeetud tulumaks 3124,16 eurot, sotsiaalmaks 5280,00 eurot, töötuskindlustusmakse 88,80 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 320,00 eurot.
45. veebruaril 2018 esitas K. Seppern MTA e-keskkonnas oma
46. aasta tuludeklaratsiooni. Selles deklaratsioonis kajastas ta muu hulgas Sepmari poolt vääralt deklareeritud tulusid (töötasu). Kui Sepmar oleks K. Seppernile maksnud tõepoolest 49 975 eurost brutotöötasu, oleks K. Sepmari kontole pidanud Sepmarist saadava palgatuluna laekuma 38 763,43 eurot. Tegelikult aga koosnes K. Sepperni sissetulek
47. aastal Haigekassalt, BBlt ja Zepparthilt saadud 15 168,56 eurost.
48. Sünnitushüvitise saamiseks esitas K. Seppern Haigekassale elektroonselt talle väljastatud töövõimetuslehe nr 00405821 kantud andmed töövabastuse perioodi
49. jaanuar kuni
50. juuni 2018 kohta. Töövõimetuslehe II osa kohaselt on K. Sepperni tööandjaks Zepparth. Töövõtja K. Sepperni kalendrikuu põhipalk töövabastuse alguskuupäevale eelnenud päeval on töövõimetuslehe kohaselt kokku 2120 eurot. Töövõimetuslehe III osa kohaselt on töötaja
51. aasta tulu kokku 60 746 eurot (keskmine päevatulu 166,43 eurot). Seega on ajutise töövõimetuse hüvitist arvestatud summas 23 300,20 eurot, millest tulumaks on 4 660,04 eurot ning üle kandmisele kuuluvaks on märgitud 18 640,16 (23 300,20–4660,04) eurot. Tegelikult oli K. Seppernil õigus saada BB ja Zepparthi sotsiaalmaksuga maksustatud väljavõtete alusel 3305,12 eurot. Nende väärade andmete tõttu sattus riik Eesti Haigekassa kaudu eksimusse. Selle eksimuse ajel tegi Haigekassa
52. jaanuarist
53. juunini
54. a 18 640,16 euro eest K. Sepperni arvelduskontole väljamakseid. Riik kandis varalist kahju 15 335,04 eurot (18 640,16–3305,12) ja samavõrra said A. Seppern ja K. Seppern varalist kasu.
55. Vanemahüvitise saamiseks esitas K. Seppern
56. aprillil 2018 eesti.ee portaali kaudu seoses oma
57. aprillil 2018 sündinud lapsega SKA-le taotluse vanemahüvitise määramiseks. Vanemahüvitise määramisel võttis SKA arvesse Sepmari deklaratsioonis toodud valeandmeid K. Sepperni töötamise kohta. Sellest lähtuvalt maksis SKA K. Seppernile
58. juunist 2018 kuni
59. maini 2019 välja kokku 28 094,
60. Kui Sepmariga seotud valeandmeid ei oleks arvesse võetud, oleks K. Seppernile tasutud üksnes 8299,83 eurot. Niisiis sai K. Seppern vanemahüvitist 19 794,48 euro eest rohkem kui ta oleks pidanud saama (28 094,31–8299,83).
61. Kokku tekitasid A. Seppern ja K. Seppern niisiis riigile 35 129,52 eurot kahju (15 335,04+19 794,48).
62. A. Seppern pani toime ka dokumendi võltsimise

§ 344lg 1 mõttes.

Seda tegi ta kõigepealt käesoleva otsuse p-s1 9 kirjeldatud moel Sepmari

1. aasta jaanuari, märtsi, aprilli, mai, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri TSD-des K. Sepperni osas valeandmeid esitades. Lisaks sellele aga kujutab endast võltsimist ka Sepmari
2. aasta 1 Siin ja järgnevalt peetakse käesoleva otsuse mõnele punktile viidates silmas otsuse põhiosa punkte (ringkonnakohtu märkus). 8 veebruari TSD-ga seoses toime pandu ja see, mida A. Seppern tegi K. Seppernit ja Sepmarit puudutavate TÖR-i kannete osas. Nende kahe viimase osas toimusid järgmised sündmused.
3. A. Seppern parandas O. Kroni poolt
4. märtsil 2017 esitatud Sepmari veebruari TSD-d 3 korda: -
5. juunil 2017 kell 15:38 tühistas A. Seppern varasema deklaratsiooni ja deklareeris
6. lisal väljamakseid K. Seppernile 3120 euroses summas (bruto). Nõnda tekkis Sepmaril maksukohustus kokku 1768,42 euro ulatuses: kinnipeetud tulumaks 601,54 eurot, sotsiaalmaks 1029,60 eurot, töötuskindlustusmakse 74,88 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 62,40 eurot; - Paar tundi hiljem, kell 16:22 tühistas A. Seppern deklaratsiooni ja esitas selle nullidega. Sel moel tühistas ta 1768,42 eurose maksukohustuse; -
7. detsembril 2017 kell 18:30 tühistas A. Seppern V.Š. ID-kaardiga
8. juunil 2017 kell 16:22 esitatud TSD ning esitas TSD nullidega.
9. O. Kron oli
10. aprillist 2016 kuni
11. jaanuarini 2017 kandnud TÖR-i info, et Sepmar oli oma viimaste töötajatega lepingud lõpetanud
12. aprillil
13. A. Seppern aga tegi K. Sepperni osas kolm kannet: -
14. juunil 2017 kell 16:18 märkis A. Seppern, et K. Seppern alustas
15. märtsil 2017 võlaõigusliku lepingu alusel Sepmaris töötamist ja ta töötas seal
16. maini 2017; -
17. detsembril 2017 kell 18:42 tegi A. Seppern V.Š. ID-kaardiga kande, mille kohaselt asus K. Seppern
18. septembril 2017 võlaõigusliku lepingu alusel jälle Sepmaris tööle ja töötas kuni
19. detsembrini 2017; -
20. detsembril 2017 kell 18:51 sisestas A. Seppern V.Š. ID-kaarti kasutades, et K. Sepperni võlaõigusliku lepinguga Sepmaris töötamine algas
21. septembril 2017 ja lõppes
22. detsembril 2017 ning töötamise lõpetamise aluseks oli „Võlaõigusliku lepingu lõppemine“.
23. Ka pani A. Seppern toime

§ 349pärase tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise.

Seda seetõttu, et

1. detsembril 2017 kell 13:41 kuni 18:51 MTA e-keskkonda logimiseks Sepmari deklaratsioonide esitamiseks kasutas ta ülal kirjeldatud viisil V.Š. nimele väljastatud ID-kaarti.
2. A. Seppern pani

§ 344lg 1 järgse võltsimise toime ka seoses Fine

Team OÜ-le (pankrotis) (FineTeam) esitatud arvetega. O. Kron aitas sellele võltsimisele kaasa ja pani nii toime

§ 344lg 1 – § 22 lg 3 järgse kuriteo.

A. Seppern kajastas BB käibedeklaratsioonides BB nimel

1. juunist 2016 kuni
2. veebruarini 2017 väljastatud 16 võltsarvet FineTeamile: tegelikult FineTeam BB-le arvetel kajastatud mahus teenuseid ei osutanud. A. Seppern tegutses vahendliku täideviimise vormis läbi BB raamatupidaja O. Kroni, keda ta valitses ülekaaluka teadmisega. O. Kron sai aru, et nende 16 arve näol on tegemist võltsitud dokumentidega, millede valmistamisel ja edastamisel osalemisega osutab tema ainelist ja vaimset kaasabi A. Sepperni poolt toimepandavale maksukuriteole. O. Kroni aineline kaasabi A. Sepperni maksukuriteole väljendus O. Kroni kuritegeliku tegevuse tugevdamises läbi võltsitud dokumentide, s.o arvete, loomise ja edastamise; vaimne kaasaabi aga tulenes õigusvastase teo toimepanemise toetamisest ja selle soodustamisest. Nimetatud 16 arvet koostas O. Kron ja neis näidati fiktiivset müüki FineTeamile 1 033 426,03 euro ulatuses. Arvete võltsimisega aitas O. Kron A. Seppernil omandada õigus kasutada arve tunnusega dokumente raamatupidamise arvestuses ning kasutada võltsitud arveid tasaarvelduste tegemiseks FineTeamiga, samuti omandati võltsitud arvete abil äriühingule õigus faktooringuteenuse kasutamiseks ja seeläbi vabade rahaliste vahendite kaasamiseks, mida BB sai kasutada äriühingu majanduslikes huvides, s.o kasvatada müügimahtusid või teha suuremamahulisemaid töid. 9
3. O. Kron ja A. Seppern panid kuriteod toime ka seoses riigihankega „Tartu Lasteaed Maarjamõisa katuse rekonstrueerimine“: a) võltsimisteod seoses esiteks ERGO Insurance SE (Ergo) kahe dokumendiga ja teiseks seoses AS SEB Pank (SEB) ühe maksekorraldusega ning b) kelmuse 20 964 eurose kahjuga. Täpsemalt toimus see nõnda.
4. Kõigepealt võltsis O. Kron dokumenti

§ 344lg 1 mõttes.

Seda tegi ta

1. juunil 2016 BB tööruumides Ahtme mnt 78, Kohtla-Järve, A. Sepperni korraldusel: ta võltsis Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna töötaja I.H. i e-posti aadressile I.H. @raad.tartu.ee edastatud kindlustusettevõtte ERGO Insurance SE (Ergo) plankidel garantiilepingul nr 731230 ja garantiikirja vormi-garantiiaegne tagatis garantiikirjal nr 731230 Ergo töötaja A.K. i käsikirjalisi allkirju.
2. O. Kroni poolt viimati nimetatud võltsitud dokumente kasutas A. Seppern ja pani nii toime

§ 345lg 1 pärase kuriteo.

Nimelt saatis ta need

1. juunil 2016 kell 18:34 interneti vahendusel enda e-posti aadressi alarsepmar@gmail.com kaudu I.H. i e-posti aadressile I.H. @raad.tartu.ee. Sellise saatmise eesmärgiks oli saada 20 964 eurot. See summa kujutas endast viimast, 20% suurust Tartu Linnavalitsuse poolset makset BB-le tulenevalt
2. veebruaril 2016 Tartu Linnavalitsuse ja BB vahel sõlmitud lasteaiakatuse rekonstrueerimise ehituse töövõtulepingust nr ET 16/
3. Nimelt oli viidatud 20 964 eurose makse eeltingimuseks töövõtulepingu kohaselt, et kindlustusettevõtte on nõus seadma garantiiperioodi ajaks ehitustöödele tagatise. Seetõttu näitaski A. Seppern võltsitud dokumendis tõele mitte vastavalt, et Ergo sellise tagatise annab.
4. O. Kron võltsis ka SEB maksekorraldust nr 1158 ja pani nii toime

§ 344lg 1 järgse kuriteo.

Nimelt kandis ta sellele maksekorraldusele andmed selle kohta, et BB tasus Ergole garantiilepingust tuleneva makse 2220 eurot ning edastas selle maksekorralduse seejärel A. Seppernile. A. Seppern saatis selle võltsitud maksekorralduse 27. juunil 2016 kell 18:32 ekirjaga I.H. ile. Nii soovis A. Seppern tõendada Ergo garantiiga seotud dokumentide kehtivust, et BB-le kantaks üle juba ülal viidatud 20 964 eurot. Seeläbi pani A. Seppern toime

§ 345lg 1 pärase kuriteo.

23. A. Sepperni poolne ülal viidatud e-kirjade saatmine I.H. ile kujutab endast

§ 209lg 1 järgset kelmust.

Äsja märgitust lähtuvad sisaldasid need e-kirjad endas Ergo garantiiga seonduvaid valeandmeid. Seetõttu sattus I.H. eksimusse ja andis Tartu Linnavalitsusele loa maksta BB-le ehituse töövõtulepingu alusel välja 20 964 eurot. O. Kron aga aitas dokumente võltsides sellele kelmusele kaasa ja pani nii toime

§ 209lg 1 – § 22 lg 3 järgse kuriteo.

1. A. Seppern pani võltsimiskuriteod toime ka seoses riigihankega “Vastseliina päästekomando ehitustööd”.
2. Esiteks kihutas A. Seppern H.P. dokumentide võltsimisele ja sooritas nõnda

§ 344lg 1 – § 22 lg 2 pärase kuriteo ning seda selliselt.

1. oktoobril 2016 koostas H.P. Swedbank AS-i (Swedbank) nimel kaks dokumenti ja allkirjastas need digitaalselt. Esiteks oli tegemist pakkumuse tagatise garantiikirjaga, mille järgi garanteeris Swedbank BB esitatud pakkumuse täitmise tagamiseks 8000 euro suuruse summa tasumise. Teiseks dokumendiks oli kinnituskiri, mille kohaselt kinnitas Swedbank, et tema hinnangul on tema kliendi BB finantsseis hea ja et BB edukaks tunnistamise korral hankemenetluses väljastab Swedbank pakkumuse täitmise tagatiseks garantiikirja 80 000 euro suuruse summa ulatuses. Mõlemast dokumendist nähtuvalt on H.P. Swedbanga kinnisvara ja ehituse osakonna suurkliendihaldur. Tegelikult oli H.P. BB 10 töötaja, kes ei olnud kunagi Swedbangas töötanud. Nende dokumentidega omandas BB õiguse osaleda päästekomando ehitustööde riigihankel ning näidata BB pakkumuse edukaks tunnistamiseks äriühingul vabade rahaliste vahendite olemasolu ehk head majandus- ja finantsseisu. H.P. koostas need dokumendid seetõttu, et A. Seppern palus tal seda teha – niisiis kihutas A. Seppern H.P. võltsimisele.
2. Kohe pärast seda, kui H.P. dokumendid koostanud oli, täpsemini
3. oktoobril 2016 kell 10:57 esitas A. Seppern need e-riigihangete keskkonnas päästekomando ehitustööde hankemenetluses osalemiseks. Nii pani ta toime

§ 345lg 1 järgse kuriteo.

1. Võltsimiskuriteod sooritas lahustamiskeskuse ehitus“. A. Seppern ka seonduvalt riigihankega „Ravimite
2. Kõigepealt kihutas A. Seppern O. Kroni dokumentide võltsimisele ja pani nõnda toime

§ 344lg 1 – § 22 lg 2 pärase kuriteo ja seda sellisel viisil.

22. detsembril 2016 kell 9:19 võltsis O. Kron BB tööruumides Kohtla-Järvel lahustamiskeskuse ehituse hankemenetluses pakkumuse nr 122671 koosseisus hankijale SA Ida-Viru Keskhaigla saadetud Vormil 9 ehituse projektijuhi CV-s B.B. i käsikirjalise allkirja ja Vormil 8 ehituse objektijuhi CV-s V.B. i käsikirjalise allkirja. B.B. ega V.B. sellest midagi ei teadnud. Nii omandas BB õiguse osaleda lahustamiskeskuse ehituse riigihankel ning näidata BB hankes nõutavate kvalifitseeritud ehitusspetsialistide, st projekti- ja objektijuhtide olemasolu. Neid allkirju võltsis O. Kron seepärast, et A. Seppern palus tal seda teha – seega kihutas A. Seppern O. Kroni võltsimisele. O. Kron aga vastutab võltsimise eest

§ 344lg 1 järgi.

1. Kohe pärast seda, kui O. Kron allkirjad võltsinud oli, täpsemini
2. detsembril 2016 kell 9:19 esitas A. Seppern need e-riigihangete keskkonnas lahustamiskeskuse ehituse hankemenetluses osalemiseks. Nõnda pani ta toime

§ 345lg 1 järgse kuriteo.

30. A. Seppernile ja K. Seppernile esitati

§ 394lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ka süüdistus rahapesus.

Sellest süüdistusest prokuratuur menetluse käigus loobus. (II) Maakohtu otsus

1. Viru Maakohus tegi otsuse
2. aprillil
3. Selle otsuse sisu oli kokkuvõtvalt järgmine. (a) Resolutsioon: süüküsimused α) A. Seppern A. Seppern tunnistati maksukuriteos

§ 3891lg 1 järgi süüdi ja teda karistati 2 aasta ja 5 kuulise vangistusega.

Ka tunnistati A. Seppern seoses sünnitus- ja vanemahüvitisega süüdi kelmuses

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4, dokumendi võltsimises

§ 344

lg 1 ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises

§ 349järgi ning teda karistati 3 aasta ja 2 kuulise vangistusega.

Süüdi tunnistati A. Seppern ka puutuvalt lasteaiakatuse rekonstrueerimise riigihankesse: seda kelmuses

§ 209

lg 1 ja võltsitud dokumendi kasutamises

§ 345lg 1 järgi.

A. Seppernit karistati aasta ja 6 kuulise vangistusega. 11 Neist karistustest moodustati A. Seppernile 3 aasta ja 10 kuuline liitvangistus. Määrati, et koheselt ärakandmisele kuulub 5 kuuline vangistus, millest on vaja maha arvata 18 päeva, mille A. Seppern eelvangistuses olles juba ära kandnud on. Ülejäänud vangistus, st 3 aastat ja 5 kuud jääb täitmisele pööramata, kui A. Seppern ei pane 4 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Prokuröri süüdistusest loobumise tõttu mõisteti A. Seppern õigeks rahapesusüüdistuses (

§ 394lg 2 p-d 1 ja 3) ja Fine

Teamiga seotud võltsitud arvete kasutamises (

§ 345lg 1).

Lisaks mõisteti A. Seppern õigeks: - päästekomando ehitustööde riigihankepakkumuse dokumentide võltsimisele kihutamises (

§ 344

lg 1 – § 22 lg 2) ja võltsitud dokumendi kasutamises (

§ 345

lg 1); - lahustamiskeskuse ehituse riigihankepakkumuse dokumentide võltsimisele kihutamises (

§ 344

lg 1 – § 22 lg 2) ja võltsitud dokumendi kasutamises (

§ 345lg 1) ja - Fine

Teamiga seotud arvete võltsimisele kihutamises (

§ 344lg 1 – § 22 lg 2). β) O. Kron O. Kron tunnistati Fine

Teamiga seotud arvete võltsimises

§ 344lg 1 järgi süüdi ja teda karistati 9 kuulise vangistusega.

Süüdi tunnistati O. Kron ka seoses lasteaiakatuse rekonstrueerimise riigihankega, seda kelmusele kaasaaitamises

§ 209

lg 1 – § 22 lg 3 järgi ja võltsimises

§ 344lg 1 järgi.

O. Kroni karistati 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti O. Kronile aasta ja 2 kuuline vangistus, milles arvati maha kaks päeva, mil O. Kron oli eelvangistuses. See vangistus jäeti aasta ja kolme kuulist katseaega seades tingimisi täitmisele pööramata. Kuivõrd prokurör loobus süüdistusest, mõisteti O. Kron FineTeamiga seotud arvete kasutamisele kaasaaitamises õigeks (

§ 345lg 1 – § 22 lg 3).

Peale selle mõisteti O. Kron õigeks: - lahustamiskeskuse ehituse riigihankepakkumuse dokumentide võltsimises (

§ 344

lg 1) ja - maksukuriteole kaasaaitamises (

§ 3891– § 22 lg 3).

γ) K. Seppern K. Seppern tunnistati seoses sünnitus- ja vanemahüvitisega süüdi kelmuses

§ 209lg 2 p 4 järgi ja teda karistati 2 aastase vangistusega.

See vangistus jäeti 2 aasta ja 1 kuulist katseaega seades täitmisele pööramata. Prokuröri süüdistusest loobumise tõttu mõisteti Ksenia Seppern õigeks rahapesusüüdistuses (

§ 394lg 2 p-de 1 ja 3).

(

1. b)Resolutsioon: muud otsustused 32. MTA avalik-õiguslik nõudeavaldus jäeti läbi vaatamata. 12 33. Rahuldati SKA ja Haigekassa avalik-õiguslikud nõudeavaldused ja K. Seppernilt mõisteti välja vastavalt 19 794,48 eurot ning 15 335,04 eurot. 34. Lisaks tegi maakohus muidki otsustusi, nt menetluskulude või asitõendite kohta. (
2. c)Mõningad menetlusõigusega seonduvad seisukohad 35. Maakohtu hinnangul pole võimalik tugineda jälitustoimingutega kogutud teabele, kuivõrd nende toimingute aluseks olnud dokumendid olid koostatud ebakorrektselt. Küll aga võis jälitustoimingute protokollides toodut kasutada kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. 36. Läbiotsimistega ega asitõendi vaatlusprotokollidega seoses menetlusõigust ei rikutud. 37. Kaitsja viitas sellele, et osad deklaratsioonid esitas R.T. nimeline inimene. See aga A. Sepperni ega O. Kroni süüd ei väära. MTA sisekontrolli osakonna esindaja vastuse kohaselt on R.T. MTA töötaja. R.T. tõesti mõningaid deklaratsioone pärast nende esitamist muutis – aga süüetteheide on tehtud vaid O. Kroni poolt esitatud, st muutmata deklaratsioonide põhjal. (
3. d)Päästekomando ehitustööde riigihange 38. A. Seppern soovis ehitada BB abil Vastseliina päästekomando hoone ja saada selle eest raha. Selleks oli tal tarvis kõigepealt osaleda riigihankel. Et hankemenetluse käigus edukaks osutuda, oli tarvis finantsasutuse garantiid. Sellist garantiid BB-l üheltki finantsasutuselt ei olnud. Seetõttu otsustas A. Seppern hankijat selles osas petta: ta võttis vastu otsuse saata hankijale dokumendid, milles nähtuks, et finantsaustuse garantii on BB-l olemas. Selle plaani teostamiseks võttis ta ühendust H.P. ga ja palus tollel allkirjastada kaks dokumenti. H.P. oli nõus. A. Seppern saatiski dokumendid H.P. le. Mõlemad dokumendid kandsid endal Swedbanga rekvisiite ja dokumentide allkirjastajaks oli märgitud Swedbanga suurkliendihaldur H.P. – ehkki H.P. Swedbangas ei töötanud. Üheks dokumendiks oli garantiikiri, milles Swedbank garanteeris BB-le pakkumise täitmise tagamiseks 8000 euro maksmise. Teiseks oli tegemist kinnituskirjaga, mille kohaselt on BB finantsseis Swedbanga teada hea, Swedbank on teadlik BB kavatsusest osaleda riigihankel ja et BB edukaks tunnistamise korral väljastab Swedbank pakkumuse täitmistagatise garantiikirja 80 000 euro suuruses mahus. Garantiikirja allkirjastas H.P. digitaalselt 7. oktoobril 2016 kell 8:56 ja kinnituskirja samal päeval kell 10:18. Seejärel saatis H.P. dokumendid interneti teel A. Seppernile. A. Seppern saatis need dokumendid edasi U.K. le, kes A. Seppernit riigihankega seoses tehniliselt abistas. U.K. laadis need kaks dokumenti ilma nendega sisuliselt tutvumata koos muude tarvilike hankedokumentidega riigihangete veebikeskkonda üles. 39. Kohus ei uskunud A. Sepperni väiteid, et tema H.P. le dokumentide allkirjastamise korraldust ei andnud. Esiteks olid A. Sepperni ütlused vastuolulised. Teiseks viitasid vähemalt kaude sellise korralduse andmisele H.P. ja U.K. ütlused. Ka pole usutav, et BB jaoks sedavõrd suure tähendusega protsessi ajas keegi teine ilma A. Sepperni teadmata. 40. Kohtu hinnangul pani H.P. dokumente allkirjastades iseenesest toime

§ 344lg 1 järgse võltsimise – ja A.

Seppern kihutas teda sellele võltsimisele

§ 344lg 1 – § 22 lg 2 mõttes.

Siiski pole A. Seppernit võimalik võltsimisele kihutamises süüdi tunnistada. Seda seetõttu, et selle teo toimepanemise ajal kehtinud RHS § 113 lg 1, see tähendab selle seaduse vana redaktsiooni järgne norm (RHS v.r § 113 lg 1) nägi ette väärteovastutuse pakkuja või 13 taotleja poolt hankemenetluses valeandmete esitamise eest. Seega on

§ 345

ja RHS § 113 v.r olemsulikult samatähenduslikud – ja niisugusel juhul tuleb spetsiaalsuspõhimõttest lähtuvalt kohaldada RHS v.r § 113 lg 1. RHS v.r § 113 lg 1 ei kohaldu mitte üksnes

§ 345

lg 1 (võltsitud dokumendi kasutamine), aga ka

§ 344lg 1 (dokumendi võltsimine) korral.

Vastasel juhul tekiks äärmiselt ebaloogiline olukord, et dokumendi pelk võltsimine on karistatav kuriteona, aga võltsitud dokumendi kasutamine ehk õigushüvesid oluliselt enam kahjustav tegevus vaid väärteona. Kuigi seadusandja tekstist ei nähtu sõnaselgelt, mida valeandmete esitamise all silmas peetakse, on selle sisu avatav teo toimepaneku ajal kehtinud RHS § 116 kaudu, mis sätestas pakkuja kahju hüvitamise kohustuse nii teadvalt valeandmete kui ka võltsitud dokumendi esitamise eest. Väärteo puhul on

§ 23

kohaselt karistatav vaid täideviimine, mistõttu ei tule vastutus kihutamise eest kõne alla. Seetõttu on A. Seppern tarvis õigeks mõista. 41. Ka ei saa A. Seppernit karistada

§ 345lg 1 järgi võltsitud dokumentide kasutamise eest.

Seda seetõttu, et need dokumendid esitas hankekeskkonda U.K. . Niisiis saaks A. Seppern vastutada vaid vahendliku täieviijana. Riigikohus on aga selgitanud, et tulenevalt KrMS § 268 lg-st 2 eeldab isikule süüdistuses omistatud tegevuse oluline muutmine vahetust üksiktäideviimisest kaastäideviimiseks või vahendlikuks täideviimiseks uue süüdistuse esitamist. Ent isegi eelöeldut kõrvale jättes ei saa A. Seppernit

§ 345

lg 1 järgi karistada, kuivõrd RHS v.r § 113 lg 1 prevaleerib selle kuriteokoosseisu üle. (e) Lahustamiskeskuse ehituse riigihange

1. A. Seppern tahtis ehitada BB kaudu SA Ida-Viru Keskhaigla ravimite lahustamiskeskuse ja saada selle eest raha. Selleks oli tal vaja kõigepealt osaleda riigihankel. Et hankemenetluse käigus edukaks osutuda, oli tarvis pädevate ehitusspetsialistide osalemist – sealjuures pidid need ehitusspetsialistid kinnitama oma nõusolekut oma allkirjaga. Ükski ehitusspetsialist ei olnud BB-le niisugust nõusolekut osalemiseks andnud. Sellest hoolimata otsustas A. Seppern näidata, et tal oli ühe objekti- ja ühe projektijuhiga kokku lepitud. Selleks palus ta O. Kronil koostada A. Seppernile teada olevate ehitusspetsialistide V.B. i ja B.B. i CV-d nende mõlema allkirjadega, näitamaks sel moel, et V.B. ja B.B. on hankemenetluses osalemisega nõus. O. Kron tegigi nii ja saatis dokumendid A. Seppernile. A. Seppern omakorda saatis need U.K. le, kes laadis need
2. detsembril 2016 kell 9:19 ilma nendega sisuliselt tutvumata koos muude tarvilike hankedokumentidega riigihangete veebikeskkonda üles.
3. Et allkirjad ei olnud V.B. i ja B.B. i kirjutatud, ilmneb nende meeste ütlustest ja käekirjaekspertiisist. Käekirjaekspertiisi ja O. Kroni ülestunnistuse alusel saab öelda, et V.B. i ja B.B. i allkirjad tegi järgi O. Kron. Hoolimata A. Sepperni enda vastupidistest väidetest ja O. Kroni ning U.K. pigem A. Seppernit õigustavatest ütlustest tuleb siiski öelda, et O. Kroni suunas allkirju koostama A. Seppern. Kõigepealt on A. Sepperni ütlused vastuolulised. Osaliselt on vastukäivad ka O. Kroni ütlused. O. Kronil endal ei olnud mingit huvi iseseisvalt V.B. i ja B.B. i allkirju järgi tegema hakata. Küll aga oli O. Kronil huvi täita A. Sepperni korraldusi, sest ta lootis nii BB-sse tööle edasi jääda ja palka saada: uut tööd oleks eakal ja eesti keelt halvasti valdaval O. Kronil raske leida olnud. A. Sepperni huvi oli aga hanke võitmine ja seeläbi ehituslepingu saamine ning raha teenimine. Kaude viitab A. Sepperni poolsele korraldusele ka see, kuidas A. Seppern oli andnud H.P. le korralduse kirjutada alla dokumentidele päästekomando ehitustööde hankemenetluses. Ka ei näinud A. Seppern enda sõnul dokumentide võltsituses mingit probleemi. 14
4. Seega on iseenesest täidetud tingimused O. Kroni süüdimõistmiseks

§ 344lg 1 järgi dokumendi võltsimises.

Siiski ei saa seda teha: teo toimepanemise ajal kehtis RHS § 113 lg 1. Ka A. Seppernit ei saa

§ 344

lg 1 – § 22 lg 2 järgi dokumendi võltsimisele kihutamises süüdi tunnistada: väärteole kihutamine ei ole

§ 23kohaselt karistatav.

45. Ka

§ 345lg 1 järgne A.

Sepperni vastutus langeb ära: dokumendid esitas hankeregistrisse U.K. ehk A. Seppern võiks vastutada vaid vahendliku täideviijana – see aga praegust süüdistust arvestades võimalik pole. Liitagi vastaks A. Sepperni tegu RHS v.r § 113 lg-le 1 ja rakenduks spetsiaalsuspõhimõte. (

1. f)FineTeamiga seotud arvete võltsimine 46. BB-l olid lepingulised suhted mitmete faktooringuteenust pakkuvate äriühingutega (Investly Holding OÜ, Citadele Leasing & Factoring OÜ ja Svea Finance AS). Need faktooringuandjad maksid oma lepingupartneritele (sh BB-
2. le)arvete alusel, mille viimased väljastasid mõnele kolmandale isikule: arve väljastanud isikud ei pidanud arve tasumist ootama jääma, vaid saatsid arve koopia faktooringuandjale ja too maksis oma teenustasu võrra arvel kajastatust väiksema summa arve talle saatnud äriühingutele kohe välja – hiljem, kui arve kõigepealt saanud isik selle tasus, sai faktooringuandja selle tasu endale. FineTeami juhatuse liige K.S. soovis, et BB saaks faktooringuandjatelt seoses FineTeamiga raha hoolimata sellest, et BB FineTeamile ühtegi sooritust ei osutanud ega olnud BB-l seetõttu ka põhjust FineTeamile ühtegi arvet esitada. Oma plaani ellu viimiseks hakkas K.S. esitama BB raamatupidajale O. Kronile korraldusi koostamaks K.S. nimetatud summadega BB rekvisiitidega arveid, justkui oleks BB siiski FineTeamile sooritusi teinud ja et FineTeamil tekkis kohustus nende soorituste eest tasuda. A. Seppern oli neist korraldustest teadlik. O. Kron koostaski selliselt 16 arvet, kogusummas 1 033 426,03 eurot (brutosumma 861 195,87 eurot pluss käibemaks 172 239,16 eurot). 47. Et BB FineTeamile mingeid sooritusi ei teinud, ilmneb juba arvete ebakorrektsest vormistusest ja nende lakoonilisusest. Kui ei ole olemas korrektseid raamatupidamise algdokumente, tekib maksukohustuslasel kohustus tõendada nii seda, et tema väidetud majandustehingud üleüldse toimusid, kui ka seda, milline oli nende tehingute sisu ja ulatus. Praegu ei osanud A. Seppern märgitut konkreetselt selgitada. Liiatigi olid A. Sepperni ütlused vastuolulised. Ka O. Kroni ütlused mingeid sooritusi ei kinnita. O. Kron ei osanud arusaadavalt põhjendada, miks ta kohtueelsel menetlusel ütles, et BB midagi FineTeamile ei müünud, kohtus aga hakkas väitma vastupidist. Ka olid O. Kroni ütlused kohtus ebajärjepidevad. K.S. gi ütlusi pidas kohus ebausaldusväärseteks. K.S. saatis O. Kronile meili teel infot selle kohta, milliste summadega arved O. Kron koostama peab. 48. Niisiis võltsis O. Kron dokumente ja ta tuleb selle eest tunnistada süüdi

§ 344lg 1 järgi.

Küll aga ei saa öelda, et O. Kroni kihutas võltsimisele A. Seppern, nagu leitakse süüdistuses. Korraldused arvete koostamiseks andis O. Kronile K.S. . A. Sepperni osas mingeid selliseid tõendeid pole – saab öelda üksnes seda, et A. Seppern oli võltsimistest teadlik. Seetõttu tuleb A. Seppern võltsimisele kihutamises õigeks mõista. (g) Lasteaiakatuse rekonstrueerimise riigihange

2. juunil 2016 sai A. Seppern pärast Tartu linnaametniku I.H. iga suhtlemist teada, et selleks, et Tartu linn maksaks BB-le välja viimase osa rahast (20 964 eurot), mida BB pidi lasteaiakatuse rekonstrueerimise eest saama, peab BB esitama linnale dokumentatsiooni selle 15 kohta, et mõni kindlustusandja annab tehtud töödele garantii. Seejärel koostas O. Kron tarvilikud garantiidokumendid. Ta võttis aluseks ühe Ergo poolt varem koostatud faili ja tegi selle alusel garantiilepingu nr 731230 ja garantiikirja nr 731230, mille kohaselt andis Ergo lasteaiakatuse osas garantii. Nende kahe dokumendi koostajaks oli nende dokumentide kohaselt Ergo töötaja A.K. – ja O. Kron kirjutas mõlemal dokumendil A.K. i nime juurde allkirja. Seejärel saatis O. Kron dokumendid A. Seppernile. A. Seppern teadis, et nende dokumentide looja polnud mitte A.K. , vaid O. Kron. Sellest hoolimata otsustas ta saata dokumendid I.H. ile. Seda tegi ta seetõttu, et linnvalitsus maksaks BB-le välja viidatud 20 964 eurot. A. Seppern tegi selle plaani teoks: ta saatis dokumendid I.H. ile
3. juunil 2016 kell 18:
4. Samal päeval kell 21:43 palus I.H. A. Seppernil saata talle ka maksekorralduse koopia selle kohta, et BB tasus Ergole kindlustusmakse ära. Et BB Ergole sellist kindlustusmakset ei tasunud, ei olnud sellist maksekorraldust (ega selle koopiat) olemas. Selle maksekorralduse koostas O. Kron: sellelt ilmnes, justkui oleks BB maksnud Ergole
5. juunil 2016 kell 17:29 2220 eurot. Seejärel saatis O. Kron selle faili A. Seppernile. A. Seppern teadis, et tegelikult makset toimunud ei olnud, ent edastas sellegipoolest
6. juunil 2016 O. Kroni koostatud äsja viidatud dokumendi I.H. ile. Seda tegi A. Seppern juba varem ära toodud põhjusel: sooviga saada BB-le Tartu linnalt 20 964 eurot. Pärast maksekorralduse koopia saamist tekkis I.H. il arusaam, et garantiiga on kõik korras ja sellest lähtuvalt palus ta linna raha väljamaksetega tegelenud kolleegil BB-le 20 964 eurot üle kanda.
7. juunil 2016 see pädev inimene selle summa BB-le maksiski.
8. Kohus ei uskunud O. Kroni väiteid selle kohta, et viidatud dokumente ei koostanud tema. Pangast saadud info kohaselt
9. juunil 2016 BB Ergole midagi ei maksnud. O. Kroni selgitused kohtus olid äärmiselt segased ja suuresti arusaamatud. Käekirja- ja allkirjaekspert leidis, et A.K. i allkirjad kirjutas tõenäoliselt O. Kron. Kaitsjal pole õigus, väites, et O. Kron pidas kindlustusandjatega garantiikirjade osas läbirääkimisi. O. Kronil polnud õigust BB nimel Ergoga mingit lepingut sõlmida. Ehkki A. Seppern eitas oma teadlikkust dokumentides oleva info tõele mittevastavuse osas, kohus siiski A. Sepperni sellise teadlikkuse tuvastas. A. Sepperni ütlused olid juba iseenesest vastuolulised ja läksid osaliselt vastuollu ka O. Kroni öelduga. A. Sepperni vastu kõneleb seegi, et ta pani juba tuvastatust lähtuvalt toime mitmeid muidki võltsimisega seotud kuritegusid.
10. O. Kroni tegu tuleb maakohtu hinnangu pidada võltsimiseks. Muu hulgas tuleb leida, et O. Kroni koostatud dokumentidega sai omandada õigusi: BB pidi nende alusel saama linnalt raha. O. Kron oli neist asjaoludest teadlik. Seetõttu tuleb O. Kron tunnistada süüdi

§ 344lg 1 järgi.

A. Seppern vastutab kõigepealt

§ 345

lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamise eest, kuivõrd ta saatis need dokumendid I.H. ile. Teiseks aga tuleb A. Seppern tunnistada

§ 209lg 1 järgi süüdi kelmuses.

Ta tekitas dokumente I.H. ile saates viimases eksimuse, justkui oleks kõik 20 964 euro väljamakse tingimused täidetud. I.H. palus seetõttu teha oma kaastöötajal BB-le väljamakse, mida viimane tegigi. Nii tekkis linnale 20 964 eurone kahju. A. Seppern tegutses selle raha saamise nimel ehk eesmärgipäraselt. Dokumente võltsides aitas O. Kron A. Sepperni kelmusele kaasa, mistõttu tuleb ta tunnistada süüdi

§ 209lg 1 – § 22 lg 3 järgi.

(h) Sünnitus- ja vanemahüvitis

1. A. Seppern ja K. Seppern otsustasid nende tulevase lapse peatset sündi ära kasutades petta riigilt välja sünnitus- ja vanemahüvitist. Selle plaani viisidki nad ellu ja seda järgmisel moel. Et riik maksis hüvitisi tulenevalt ema teenistusest, pidi A. Seppern näitama Sepmari deklaratsioonides, justkui oleks K. Seppern töötanud
2. aastal Sepmaris ja et Sepmar oleks maksnud K. Seppernile kõrget töötasu. Tegelikult K. Seppern Sepmaris ei töötanud. A. Seppern 16 sisestas
3. detsembril 2017 V.Š. ID-kaarti kasutades Sepmari
4. aasta jaanuari, märtsi, aprilli, mai, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidesse andmed, mille kohaselt maksis Sepmar neil kuudel K. Seppernile brutotöötasuna kokku 49 975 eurot. Sarnased andmed sisestas A. Seppern V.Š. ID-kaarti kasutades samal kuupäeval ka TÖR-i.
5. jaanuaril 2018 esitas K. Seppern Zepparthi nimel Haigekassale talle (st K. Seppernile) sünnitushüvitise määramiseks töövõimetuslehe nr 00405821, mis sisaldas andmed tema (st K. Sepperni)
6. jaanuarist kuni
7. juunini 2018 väldanud töövabastuse perioodi kohta. Haigekassa võttis sünnitushüvitist kindlaks määrates aluseks K. Sepperni osas
8. aasta kohta deklareeritud sotsiaalmaksu ehk lähtus sellest, et K. Sepperni töötamisega seoses maksis sotsiaalmaksu ka Sepmar. Nii maksis Haigekassa K. Seppernile sünnitushüvitisena välja 18 640,16 eurot. Kui aga Sepmarit puudutavaid andmeid poleks arvesse võetud, oleks K. Seppern saanud vaid 3305,12 euro suuruse sünnitushüvitise. Seega sai K. Seppern 15 335,04 eurot rohkem kui ta oleks pidanud saama. K. Seppern sünnitas lapse
9. aprillil
11. aprillil 2018 esitas K. Seppern riigiportaalis SKA-le taotluse määrata talle vanemahüvitis. SKA-gi võttis vanemahüvitist kindlaks määrates arvesse
12. aasta sotsiaalmaksuga seoses esitatud andmed, sh K. Sepperni väidetava Sepmaris töötamise. Nõnda tasus SKA K. Seppernile
13. juunist 2018 kuni
14. maini 2019 kokku 28 094,
15. Kui Sepmariga seotud andmeid ei oleks arvestatud, oleks K. Seppernile tasutud 8299,83 eurot. Seega sai K. Seppern vanemahüvitist 19 794,48 euro eest rohkem kui ta oleks pidanud saama.
16. K. Seppern ütlusi ei andnud. A. Sepperni süüdistuse ümber lükkamisele suunatud ütlusi kohus aga ei uskunud. Sel ajal, kui
17. detsembril 2017 tehti kanded Sepmari deklaratsioonidesse ja TÖR-i, oli V.Š. juba surnud: kanded tehti 17:58 kuni 18:50, ent V.Š. surm fikseeriti juba samal päeval kell 11:
18. Liiatigi ei saa uskuda A. Sepperni ütlusi selle kohta, et tema käes kunagi V.Š. ID-kaarti polnud – enne V.Š. surma kurtis A. Seppern telefoni teel V.Š. le, et ta kaotas V.Š. ID-kaardi jälle ära ja palus V.Š. l teha uus kaart. A. Sepperni kaitsja esitatud Sepmari ja Leedu äriühingu Grako UAB (Grako) lepingut, mille kohaselt olevat K. Seppern teinud Sepmari töötajana
19. aastal Leedus erinevaid ehitustöid, kohus K. Sepperni tegelikku Leedus töötamist kinnitavaks ei lugenud. Ka kaitsja esitatud Vene Sberbanga väljavõtet, mis pidanuks kaitsja hinnangul kinnitama Sepmari poolset töötasu maksmist K. Seppernile, pidas kohus ilmsete võltsimistunnustega olevaks ja ebausaldusväärseks. Vene maksuametist saadud info kohaselt võivad Vene pangad avada välismaistele äriühingutele arveldusarveid vaid rangetel tingimustel, Sepmarit Vene registrites registreeritud pole ja väidetav Sberbanga konto ei vasta Vene pangakontode standardile. Pole võimalik, et surnud V.Š. ID-kaarti kasutas keegi muu kui A. Seppern: Sepmari deklaratsiooni ja TÖR-i kantud andmeid ei saanud peale A. Sepperni keegi teine teada. Sellele viitab ka tõsiasi, et A. Sepperni juurest leiti läbiotsimisel mitmeid V.Š. ga seotud asju. Oluline on seegi, et Maksuameti e-keskkonda ja TÖR-i siseneti
20. detsembril 2017 A. Sepperni elukoha IPaadressilt. Töövõimetuslehe Haigekassale esitajaks oli aga K. Seppern, kuivõrd see leht esitati Zepparthi nimelt ja lehe esitamise ajal oli Zepparthi seaduslik esindaja K. Seppern.
21. A. Seppern pani
22. detsembril 2017 Sepmari deklaratsioone esitades ja andmeid TÖR-i sisestades toime dokumendi võltsimise

§ 344lg 1 mõttes.

Nimelt lõid valeandmed aluse K. Sepperni sünnitus- ja vanemahüvitise kindlaksmääramiseks. Seetõttu tuleb A. Seppern

§ 344lg 1 järgi süüdi tunnistada.

A. Seppern tuleb süüdi tunnistada ka

§ 345

lg 1 järgi tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises, kuivõrd ta kasutas nende andmete esitamiseks V.Š. ID-kaarti. Ka on A. Seppern vaja tunnistada süüdi kelmuses. K. Sepperngi tuleb kelmuses süüdi tunnistada. Nimelt sattusid Haigekassa ja SKA K. Sepperni ja A. Sepperni käitumisaktide tõttu eksimusse ja tegid korrektsest suuremad varakäsutused. Seetõttu tekkis riigil varakäsutuste 17 ulatuses kahju. Nad tegutsesid kavatsetult. Kuivõrd tegemist oli grupilise kelmusega, vastutab K. Seppern

§ 209lg 2 p 4 järgi.

A. Seppern aga vastutab

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi: lisaks grupilisusele on kvalifitseerivaks asjaoluks korduvus, sest A. Seppern oli eelnevalt pannud toime kelmuse seoses lasteaiakatuse rekonstrueerimisega. (i) Maksukuritegu 55. A. Sepperni maksukuriteos

§ 3891lg 1 järgi süüdi mõistmist põhjendas kohus selliselt.

1. Kohtu hinnangul leidis käibemaksu puutuvalt süüdistusaktis väidetu aset: BB
2. aasta märtsi, mai, juuli, augusti, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri ning
3. aasta jaanuari ja märtsi käibedeklaratsioonides jäi kajastamata kokku 768 233,15 eurot, mida BB-lt ehitusteenust tellinud isikud 28 arve alusel BB-le tasusid; 20% käibemaks oli selle summa pealt 128 038,85 eurot. Õige ei ole A. Sepperni ja tema kaitsja seisukoht, et deklareerimata arvete näol oli tegemist ettemaksuarvetega, mille deklareerimise kohustust polnud. Enamikel juhtudel oli lepingus otsesõnu kirjas, et ettemaksu ei tehta. Samuti nähtub arvete lisaks olevatelt aktidelt, et tööd tõepoolest teostati ja võeti tellija poolt vastu. A. Seppernil ei saanud tekkida ka mistahes eksimust, et tegemist võis olla ettemaksuarvetega. BB esindajana sõlmis lepingud tellijatega A. Seppern. Pole võimalik, et A. Seppern lepingute sisuga ei tutvunud. Seega teadis ta, et lepingud ettemaksuarvete esitamist ette ei näinud. Samuti teadis ta, et arvete esitamise ja tellija poolt arvete tasumise eelduseks on BB kui töövõtja poolt reaalselt teostatud ja tellijale üle antud tööd.
4. Ka puutuvalt ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu deklareerimata jätmise süüdistusse leidis kohus, et süüdistusaktis kirjeldatud tehingud BB arvelduskontodel olnud rahaga toimusid. Nimelt võeti
5. aasta jaanuarist kuni
6. aasta märtsini pangaautomaatidest välja 135 375 eurot, mille kohta pole ainsatki raamatupidamise algdokumenti ja mida pole raamatupidamises kajastatud. Samal perioodil, st
7. aasta jaanuarist kuni
8. aasta märtsini tehti 56 949,90 euro eest selliseid oste ja ülekandeid, mille kohta puudub raamatupidamise algdokument ja mida pole valdavalt raamatupidamises kajastatud – kui aga tehing raamatupidamises ka kirjendatud on, pole see seostatav BB majandustegevusega. Viimaks soetati
9. aasta jaanuarist kuni
10. aasta jaanuarini 35 412 euro eest selliseid kaupu või tehti selliseid rahaülekandeid, mida ei saa seostada BB majandustegevusega.
11. Neid tehinguid hinnates tuletas kohus kõigepealt meelde, et raamatupidamise algdokumentide puudumisel peab tehingute korrektse sisu tõendama ära (maksukohustuslasest) süüdistatav. Sealjuures ei piisa abstraktsetest selgitustest, vaid tuleb esitada konkreetne tõend.
12. A. Seppern väitis, et ta kasutas ca 80% pangaautomaatidest välja võetud sularaha isiklikeks kuludeks. Samas aga kaitses A. Seppern end väidetega, et mõningase osa välja võetud rahast kulutas ta ettevõtlusega seoses ja et nii ta ise kui ka K. Seppern maksid oma rahast BB-le suuri summasid. Neid kaitseväiteid kohus ei uskunud. Täpsemalt selgitas kohus järgmist.
13. Kohtule esitati Kesoro Jõhvi OÜ (Kesoro) müügiarved BB-le ja BB-lt K.S. le esitatud arved. Need aga olid kohtu meelest võltsitud. Esiteks oli arvete koostajaks märgitud A.E. – tema aga sel ajal Kesoros ei töötanudki. Teiseks nähtub Kesoro käibedeklaratsioonidest, et praeguses menetluses esitatud rekvisiitidega arveid ei esitatud mitte BB-le, vaid hoopis teistele isikutele. 18
14. Väär on kaitseväide, et
15. juunil 2016 soetati Sportlandist 199,20 euro eest BB tööriietus. Osteti hoopiski kaks jalgpalli, kaks võrkpalli ja kaks korvpalli. Nende pallidega seonduvalt pole õige kaitseväide, et ostud tehti Kiviõli Vene Gümnaasiumi spordisaali renoveerimisega seoses. Selle spordisaali renoveerimiseks esitas BB
16. augustil 2016 Kiviõli Vene Gümnaasiumile arve seonduvalt elektripaigaldiste tugevvoolu osa renoveerimisega. Voolutöödel polnud mingit pistmist spordipallidega.
17. Pole tõendatud kaitsja väited, et
18. jaanuaril 2016 Noorus OÜ-s (Noorus) tehtud kaardimakse leidis aset koolituse käigus – koolituse toimumise tõendamiseks ei piisa paljasõnalisest kinnitusest. Sama tuleb öelda
19. oktoobril 2016 Nooruses kulutatud 255 euro kohta.
20. Kohus ei uskunud A. Seppernit, et
21. mail 2016 toimunud 20 000 eurone ülekanne Talesale tehti töövõtulepingu alusel. On küll olemas üks Talesale viitav arve, aga selle arve adressaat pole mitte UAB Talesa, vaid keegi OÜ Talesa. Kohtule esitatud BB ja Talesa vahelised lepingud erinevad oluliselt A. Sepperni arvutist leitud lepingutega. Esitatud lepingutes on mitmeid ebakõlasid. Ka lepingutele lisatud arved tekitavad küsimusi. Seoses lepingute kohaselt Talesa esindajaks olema pidanud M.B. iga andis A. Seppern vastuolulisi ütlusi: puutuvalt sellesse, kas ta üldse sellist inimest teab ja kas ta temaga kohtunud on. Seega tuleb ilmselgete võltsimistunnustega lepingud tõendite hulgast välja jätta. Et Talesa BB-le mingeid teenuseid ei osutanud, kinnitab ka see, et enamik BB töötajaid polnud midagi Talesast kuulnud – ehkki kaitseversiooni kohaselt olevat nad töötanud ka Talesa heaks.
22. Seoses Zepparthile tehtud ülekannetega väitis kaitsja, et BB andis Zepparthile laenu ja et Zepparth tagastas selle laenu kahes osas. Nende väidete tõendamiseks esitas kaitsja kohtule laenulepingu. See leping aga kaitsja väiteid ei kinnita: lepingu kohaselt ei andnud BB mitte laenu Zepparhile, vaid vastupidi – Zepparth andis laenu BB-le. Ka pole lepingus nimetatud, kuhu ja millal laen välja maksta tuleb. Lisaks ilmneb erinevatest tõenditest, et Zepparthil puudus majandustegevus, mistõttu ta ei saanud ei laene anda ega laene võtta.
23. Sarnane on olukord seoses Montecar Eesti OÜ-le (Montecar) tehtud ülekannetega (kokku 12 000 eurot). Kaitsja väitel andis BB Montecarile laenu ja osa sellest laenust oligi just kõnealune 12 000 eurot. Seda kinnitavat kaitsja väitel ka tõsiasi, et Montecar omakorda on BBle kandnud üle kokku 40 400 eurot – see olevat laenu tagasimakse. Kaitsja poolt kohtule esitatud laenulepingu kohaselt aga andis hoopiski Montecar laenu BB-le. Ka pole lepingus välja toodud laenu ülekandmise detaile ja kohtule ei ole esitatud laenulepingu lisasid. Lisaks puuduvad BB poolt Montecarile tehtud ülekannete kohta valdavalt raamatupidamise algdokumendid – või kui need dokumendid olemas ongi, siis kajastati neil müüki selgitusega „Materjalid 1 tk“. Et tegemist oli ettevõtlusega mitteseotud kuluga, kinnitab seegi, et A. Sepperni valduses olid nii BB kui Montecari pangakaardid ja et pärast raha jõudmist Montecari kontole võttis A. Seppern raha pangaautomaatidest välja, kasutas raha või kandis edasi oma isiklikule kontole.
24. Ka ei saa nõustuda väitega, nagu oleksid A. Seppern ja K. Seppern selleks, et kompenseerida BB-le tolle vara ettevõtluse välist kasutamist, hiljem BB-le oma isikliku raha arvelt tagasimaksed teinud.
26. aprillil 2014 maksis A. Seppern BB-le tõepoolest 25 500 eurot. Sellel kandel on aga kirje, et tegemist on kassarahaga. On ilmne, et BB kassaraha ei olnud A. Sepperni isiklik raha. 19
27. K. Seppern maksis BB-le 1000 eurot. Pole aga võimalik öelda, et see
28. jaanuari 2015 ülekanne on kuidagi seotud praeguse menetluse esemeks oleva maksukuriteoga: K. Seppern ei saanud
29. aasta jaanuaris teada, et ta hakkab
30. aastal kasutama A. Sepperni vahendusel BB raha.
31. Tõsi on seegi, et
32. septembril 2016 maksis A. Seppern BB kontole 50 000 eurot ja
33. septembril 2016 kandis ta BB-le üle 20 000 eurot. Viru Maakohtu
34. aprilli 2019 A. Sepperni pankroti väljakuulutamise määrusest saab aga teha järelduse, et A. Seppernil olid juba
35. aasta septembris väga suured rahalised probleemid, mistõttu pole juba seetõttu usutav, et BBle üle kantud 70 000 eurot oli A. Sepperni oma. A. Seppern maksis BB kontole hoopski BB enda raha. Nimelt maksti BB LHV-panga kontolt A. Sepperni emale L.S. ile 59 700 eurot ja BB SEB kontolt kanti K. Seppernile üle 28 700 eurot. Mõlema ülekande puhul viidati
36. septembri 2016 laenulepingule. Ei L.S. i ega K. Sepperni kontolt ei laekunud BB-le pärast neid ülekandeid ühtegi senti, st laenu tagasimakset ei toimunud. Küll aga laekusid vastavad summad A. Sepperni kontole. Nii laekus
37. septembril 2016 K. Sepperni kontolt A. Seppernile 55 800 eurot selgitusega „Ost-Müük XXX ja XXX Jõhvi“ ning 29 200 eurot notarikontolt selgitusega „19.09.2016 notariaalakt“. Tegemist oli kannetega, mis puudutasid A. Sepperni poolt Toilas XXX asuva kinnistu müüki oma vanematele A.S. ile ja L.S. ile ning Jõhvi XXX ja XXX müüki K. Seppernile. Seejärel liikus BB kontolt L.S. i kontole üle kantud 59 700 eurot XXX asjaõiguslepingu alusel alusel notar Andrei Lõssenko notarikontole ja sealt edasi Swedbangale selgitusega „Alar Seppern laenulepingu ennetähtaegne tagastamine“.
38. augusti 2016 seisuga oli A. Sepperni laenujääk Swedbangale 59 878,15 eurot. Seega kandis A. Seppern BB kontolt oma emale 59 700 eurot, et maksta tagasi laen Swedbangale. Enne A. Sepperni kontole 55 800 euro ülekandmist laekus K. Sepperni kontole Swedbangast 55 800 eurot eluasemelaenuna. Niisiis kirjutas A. Seppern BB rahalisi vahendeid kasutades oma kinnisvara oma lähedaste nimele ja pärast tehinguid kandis suurema osa rahast BB kontole tagasi.
39. Kohus soostus prokuratuuriga selleski, et A. Seppern jättis
40. märtsist 2016 kuni
41. märtsini 2017 deklareerimata tööjõumakse, mistõttu jäi tasumata 17 269,03 eurot tulumaksu ja 31 648,77 eurot sotsiaalmaksu, st kokku 48 917,80 eurot.
42. A. Seppern möönis umbes 7000–10 000 euro ümbrikupalgana maksmist. Ülejäänud osas aga A. Sepperni väitel valeandmeid ei esitatud. Seda seetõttu, et suure osa süüdistuses kirjeldatud palgamakseid ei teinud inimestele mitte BB, vaid hoopiski Talesa, kuivõrd inimesed töötasid just Talesas – või vähemati osutas Talesa BB-le tööjõurendi teenust. Osa väljamaksetest aga ei kujutanud endast mitte palka, vaid laenusid või tasumist selle eest, et inimene oli ostnud BB-le oma raha eest ehitusmaterjali või ehitustellinguid või tasunud prügila arveid.
43. A. Sepperni ütlused jättis kohus selles osas kõrvale: A. Seppern ei osanud arusaadavalt selgitada, miks on tema kohtus antud ütlused diametraalses vastuolus sellega, millest ta kõneles kohtueelselt L.M. ja O. Kroniga.
44. A. Sepperni kaitseväiteid ei kinnita ka raha saanud töötajad. Lõviosa neist inimestest väitis, et nad töötasid just BB-s. Pole mingeid objektiivseid tõendeid selle kohta, et need inimesed oleksid töötanud (ka) Talesas. Valdav osa neist polnud Talesast isegi midagi kuulnud. Need üksikud, kes väitsid end olevat Talesas töötanud, ei osanud selgitada ei seda, kuidas nad sinna tööle said, ega seda, mis töid ja millistel objektidel nad tegid. Seega tuleb leida, et Talesa kontolt maksti BB töötajatele selleks, et vältida tööjõumaksudega kaasnevate kohustuste 20 deklareerimist. Kui Talesa oleks pakkunud BB-le tööjõurenti, oleks selle kohta pidanud BB raamatupidamisdokumentides olema vastav info – seda aga pole.
45. Väiteid töötajatele laenu andmise kohta ei pidanud kohus usutavaks juba seetõttu, et väidetavad laenusummad (nt 94,68 eurot, 48,06 eurot, 141,64 eurot või 51,91 eurot) on väga kummalises vääringus. Ka pole esitatud tõendeid prügila kasutamise või ehitusmaterjalide ostmise kohta.
46. O. Kron mõisteti A. Sepperni maksukuriteole kaasa aitamise süüdistuses õigeks, kuivõrd kohtu hinnangul jäi tõendamata O. Kroni tahtlus selle osas, et tema esitatavad andmed maksuametile on valed.
47. Pole vaidlust selles, et deklaratsioonid esitas tõepoolest O. Kron.
48. BB juhataja oli
49. jaanuarist 2010
50. maini 2017 A. Seppern,
51. oktoobrist 2016 kuni
52. veebruarini 2017 O. Kroni abikaasa A.K. ja
53. kuni
54. veebruarini 2017 jälle A. Seppern. Vastupidiselt A. Sepperni väidetule A.K. kohtu hinnangul mitte kuidagi BB-d ei juhtinud: see ilmneb nii sellest, et A.K. ei teinud mingeid dokumenteeritud toiminguid, kui ka O. Kroni ütlustest A.K. i terviseprobleemide kohta. Seega kaasas A. Seppern A.K. i BB-sse mingitel üksnes talle teadaolevatel BB juhtimisega mitte seotud põhjustel. Niisiis pidi deklaratsioonide korrektse esitamise tagama A. Seppern.
55. Viimati nimetatud kohustust ei võtnud A. Seppernilt ära ka see, et BB-l oli O. Kroni näol raamatupidaja.
56. O. Kronil polnud ka kõige parema tahtmise ja soovi korral võimalik õigete andmetega deklaratsioone esitada. Pangakaardid, millelt sularaha välja võeti ja makseid teostati, olid A. Sepperni kasutuses. A. Seppern ei edastanudki O. Kronile raamatupidamise algdokumente. Raamatupidamise algdokumentide puudumise tõttu ei saanud O. Kron nõuetekohaselt täita ka pearaamatut ja see välistas võimaluse tegelikkust kajastavate deklaratsioonide esitamiseks. BB kontodele juurdepääsu omanud O. Kron nägi küll BB pangakontode väljavõttest rahade liikumist, ent ainuüksi sellest raamatupidamiskannete tegemiseks ja adekvaatsete deklaratsioonide esitamisest ei piisa.
57. BB hilisem raamatupidaja L.M. selgitas, et objektijuhid esitasid talle andmed töötajate tööaegade kohta. Tema sisestas andmed tabelisse ja edastas selle tabeli ülevaatamiseks A. Seppernile. Peale A. Sepperni poolt tabeli ülevaatamist maksti töötajatele tasu välja. Pole alust arvata, et enne L.M. BB-sse tööle asumist oleks toimitud teisiti. Oluline on aga see, et osa töötasudest maksti töötajatele sularahas. Valdavas osas pole tuvastatud, et sularahamakseid teostas O. Kron. Enamik töötajaid kinnitasid, et nad said sularaha A. Seppernilt või objektijuhtidelt. Objektijuhtide sõnade kohaselt pärinesid neile antud rahalised vahendid aga A. Seppernilt.
58. A. Sepperni rahakasutus teenis üksnes tema enda ja tema pereliikmete huve, st A. Sepperni ja tema pere igapäevakulutused kaeti BB rahaliste vahendite arvelt. O. Kron võis ilmselt üldjoontes aru saada, et tema poolt esitatavate deklaratsioonide andmed ei pruugi tegelikkust kajasta, ent tema ametipositsiooni ja alluvussuhe A. Seppernist ei võimaldanud tal ka parima tahtmise juures, sh töökohta ja sissetulekut kaotamata, teisiti käituda. Seega ei ole võimalik tõsikindlat öelda, et O. Kron osutas A. Sepperni teole tahtlikult kaasabi, mistõttu tuleb O. Kron selles osas õigeks mõista. 21 (j) Karistused
59. K. Seppernile grupis toime pandud kelmuse eest kahe aastast karistust mõistes märkis kohus järgmist. Sanktsiooni keskmine määr on kolme aastane vangistus. K. Sepperni süü pole väga suur. Tekitatud kahju pole hinnatav kuigi suurena. K. Seppern pani kuriteo toime rasedana (

§ 57lg 1 p 7).

K. Seppern on varem karistamata, mis tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata.

1. O. Kroni karistust motiveeris kohus selliselt.
2. O. Kron pani toime FineTeamiga seotud arvete võltsimise (

§ 344

lg 1), dokumendi võltsimise lasteaiakatuse rekonstrueerimise hankemenetluses (

§ 344lg 1) ja aitas selles hankemenetluses kaasa A.

Sepperni kelmusele (

§ 209lg 1 – § 22 lg 3).

Kaks viimast kuritegu pani O. Kron loomuliku elukäsitluse järgi toime ühtse käitumisega, mistõttu tuleb talle

§ 63

lg 1 kohaselt mõista karistus kuni kolme aastast vangistust ette nägeva

§ 209lg 1 järgi. 85. FineTeamiga seotud arved viitasid enam kui miljonile eurole. Arveid esitati pika aja jooksul ja neid oli palju

§ 64

lg 1 alusel luges kohus 10 kuulise vangistuse kaetuks 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega, st karistas O. Kroni 1 aasta ja 2 kuulise liitvangistusega. Sellest arvas kohus maha 2 päeva O. Kroni kahtlustatavana kinnipidamise tõttu. Nõnda saadud 1 aasta 1 kuu ja 28 päevase vangistuse jättis kohus 1 aasta ja 3 kuulist katseaega kohaldades täitmisele pööramata. 88. A. Sepperni karistusse puutuvalt leidis kohus seda. 89. Lasteaiakatuse rekonstrueerimise hankega seoses tuleb

§ 209lg 1 ja § 345 lg 1 järgi mõista üks karistus, kuivõrd A.

Seppern realiseeris mõlemad karistusnormid ühe teoga. Rahaline karistus kõne alla ei tule, sest A. Seppern on pankrotis. A. Sepperni süüd suurendab see, et ta sooritas kaks kuritegu. Võltsimisse puutuvalt on oluline, et A. Seppern saatis Tartu Linnavalitsusele 3 võltsitud dokumenti ja seda osaliselt erineval ajal. Samas polnud tekitatud kahju kuigi suur: 20 964 eurot. Karistust peab kergendama see, et A. Seppern oli karistamata ja pettuse avastamise järgselt muretses ta lepingujärgse garantii, seda AAS-lt Gjensidige. Nii mõistiski kohus A. Seppernile 1 aasta ja 6 kuulise vangistuse. 90. Ka sünnitus- ja vanemahüvitisega seonduvad kuriteod (

§ 209lg 2 p-d 1 ja 4, § 344 lg 1 ja § 349) sooritas A.

Seppern ühe teoga, mis tingib talle ühe karistuse mõistmise. A. Sepperni süüd suurendab see, ta pani toime kolm erinevat kuritegu. Ta võltsis mitmeid erinevaid deklaratsioone ja TÖR-i kandeid. Kelmuse puhul esines kaks kvalifitseerivat asjaolu. Siiski 22 vähendavad A. Sepperni süüd see, et siingi polnud tekitatud kahju kuigi suur ja A. Seppern oli karistamata. Seega on sobiv 3 aasta ja 2 kuuline vangistus. 91.

§ 3891lg 1 järgset 2 aasta ja 5 kuulist vangistust põhjendas kohus selliselt.

Süüd suurendab see, et A. Seppern esitas valeandmeid erinevat liiki deklaratsioonides ja kokku enam kui 230 000 euro ulatuses. A. Sepperni kasuks kõneleb siingi see, et ta on varem karistamata ja lisaks sellele ka oma teo osaline tunnistamine. 92. Liitkaristuseks mõistis kohus A. Seppernile

§ 64lg 1 alusel 3 aasta ja 10 kuulise vangistuse.

Kohus ei pidanud vajalikuks selle vangistuse täielikku ära kandmist, viidates A. Sepperni isikuandmetele, tegude tehioludele ja neist möödunud küllaltki pikale ajale. 5 kuu ulatuses kohaldas kohus siiski reaalset vangistust, nn šokivangistust. A. Seppern oli 2017. aasta kevadel paar nädalat vahi all, ent pani pärast vahi alt vabanemist toime uued kuriteod. Seega ei olnud lühike vahi all viibimine A. Sepperni õiguskuulekaks muutmiseks piisav. Järgi jäänud 3 aasta ja 5 kuulise vangistuse jättis kohus 4 aastast katseaega seades täitmisele pööramata. Viimaks arvas kohus 5 kuulisest reaalsest vangistusest maha 18 päeva, mil A. Seppern oli eelvangistuses. (

1. k)Avalik-õiguslikud nõudeavaldused 93. MTA nõudeavalduse O. Kroni vastu jättis kohus KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata O. Kroni õigeks mõistmise tõttu. A. Sepperni vastu jäi MTA avaldus läbi vaatamata pankrotiseaduse § 43 lg 2 alusel – sest Viru Maakohus kuulutas 4. aprillil 2019 välja A. Sepperni pankroti. 94. SKA ja Haigekassa nõudeavaldused kohus aga rahuldas ja mõistis K. Seppernilt sünnitusja vanemahüvitisega seotud kelmuse tõttu välja kokku 35 129,52 eurot: 19 794,48 eurot puutuvalt vanemahüvitisse (SKA arvele) ja 15 335,04 eurot puutuvalt sünnitushüvitisse (Haigekassa arvele). Nende nõuete tagamiseks seatud kohtulikud hüpoteegid jäid jõusse. (
2. l)Menetluskulud 95. O. Kroni riigi õigusabi tasu suuruseks luges kohus 5748 eurot. Sellest summast 3748 eurot jättis kohus O. Kroni osalise õigeksmõistmise tõttu riigi kanda – 2000 eurot aga mõistis riigi kasuks välja O. Kronilt. Ekspertiisikuluks luges kohus 1128 eurot, millest 752 eurot jättis O. Kroni reasotsialiseerumise huvides riigi kanda, ülejäänud 376 aga mõistis O. Kronilt riigi kasuks välja. Ka määras kohus, et O. Kron peab tasuma 876 eurose sundraha. Need kulud (kokku 3252 eurot) peab O. Kron tasuma aasta jooksul otsuse jõustumisest arvates. 96. A. Sepperni valitud kaitsjatega seonduvaks kaitsjatasuks luges kohus 44 794,25 eurot (neto). Kohus leidis, et enamik sellest rahast jääb A. Sepperni süüdi tunnistamise tõttu A. Sepperni enda kanda – ent osalise õigeksmõistmise tõttu peab riik hüvitama A. Seppernile 19 789 eurot. Seda summat tuleb siiski 109,30 euro võrra vähendada, st 19 679,70 euroni. Nimelt kuulub menetluskude hulka ja 109,30 eurone tunnistajatasu, mille muidu peaks hüvitama süüdi mõistetud A. Seppern – nii et viidatud tunnistajatasu saab 19 789 eurost maha arvata. Lisaks sellele peab A. Seppern maksma ka 876 eurose sundraha. 97. Viimaks pani kohus paika ka K. Sepperni kaitsjatasu suuruse. Pidades silmas seda, et K. Seppern mõisteti osaliselt õigeks, jättis kohus selle summa K. Sepperni enda kanda vaid 23 osaliselt – nimelt peab riik K. Seppernile hüvitama tema kaitsjatasust 2845 eurot. K. Sepperngi peab maksma riigile 876 eurose sundraha. (III) Apellatsioonid 98. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni prokuratuur, A. Sepperni kaitsja ja K. Sepperni kaitsja. (
3. a)Prokuratuuri apellatsioon 99. Prokuratuur taotleb maakohtu otsuse tühistamist
4. i)A. Sepperni õigeks mõistmises päästekomando ehitustööde riigihanke pakkumusdokumentide võltsimisele kihutamises ja nende võltsitud dokumentide kasutamises,
5. ii)A. Sepperni õigeks mõistmises lahustamiskeskuse ehituse riigihanke pakkumusdokumentide võltsimisele kihutamises ja nende võltsitud dokumentide kasutamises, iii) O. Kroni õigeks mõistmises lahustamiskeskuse ehituse riigihanke pakkumusdokumentide võltsimises,
6. iv)O. Kroni õigeks mõistmises maksukuriteole kaasaaitamises,
7. v)A. Seppernile mõistetud karistuse osas ja
8. vi)osas, millega kohustati riiki hüvitama A. Seppernile 19 679,70 eurosed menetluskulud. 100. Maakohus ei tõlgendanud RHS v.r § 113 lg 1 ja võltsimiskuritegudega seonduvat korrektselt. Valeandmete esitamine (RHS v.r § 113 lg 1) ja võltsitud dokumendi esitamine (

§ 345lg 1) ei ole samatähenduslikud mõisted.

1. Võltsitud dokumendi esitamine hõlmab endas paratamatult valeandmeid ja nende esitamist, kuid ulatub oma ebaõigussisult märksa kaugemale. Dokumendi esmaseks funktsiooniks on mingisuguste asjaolude tõendamine ja pelgalt valetamise eest pole võimalik kedagi kriminaalkorras vastutusele võtta. Vastutus aktualiseerub aga siis, kui vale tõendamiseks võltsitakse dokumenti ja kasutatakse seda. Dokumentide eesmärk ongi see, et inimesed saaksid usaldada seda, mis on paberil kirjas. Kui dokumendis toodut ei saaks usaldada, kaotaks dokumenti abil asjaolude tõendamine igasuguse mõtte.
2. Valeandmed on aga sellised, mis ei vasta faktilistele asjaoludele. Praegu osutuvad päästekomando ehitustööde hankemenetluses valeandmeteks ainuüksi väited, et BB-l on 8000 euro suurune pakkumuse tagatis ning pakkumuse täitmistagatise garantii 80 000 eurole. Lahustamiskeskuse ehituse hankemenetluses on valeandeks aga väide, et BB-l on pädevad objekti- ja projektijuht. Nende väidete esitamisega hankijale pandi toime RHS v.r § 113 lg 1 rikkumine ehk valeandmete esitamine. Seega oli väärteokoosseis täidetud juba ilma võltsitud dokumente esitamata.
3. Maakohtu seisukohta ei toeta ka RHS v.r §
4. Et selles normis eristatakse valeandmete esitamist ja dokumendi võltsimist, on järelikult tegemist erinevate mõistetega.
5. Kuivõrd eelmine riigihangete seadus ei näinud ette karistust dokumentide võltsimise eest, tulnuks maakohtu valitud tõlgenduse järgi dokumendi võltsijat karistada kriminaalkorras

§ 345järgi, võltsitud dokumendi kasutajat aga pelgalt väärteokorras RHS § 113 järgi.

Selline olukord oleks absurdne. Ka poleks kuidagi loogiline see, et riigihangete puhul on võltsitud dokumendi kasutamine vaid väärtegu, paljudes muudes eluvaldkondades aga kuritegu. 105. Seetõttu tuleb A. Seppern tunnistada dokumendi võltsimisele kihutamise eest

§ 344

lg 1 – § 22 lg 2 järgi süüdi nii seoses päästekomando ehitustööde kui ka lahustamiskeskuse 24 ehituse hankemenetlusega. Mõlema kihutamise eest on A. Seppernile vaja mõista 6 kuu pikkune vangistus. O. Kron tuleb aga tunnistada

§ 344

lg 1 järgi süüdi dokumentide võltsimises lahustamiskeskuse ehituse hankemenetluses ja talle on tarvis mõista 6 kuune vangistus. 106. Ka tuleb A. Seppern tunnistada

§ 345lg 1 järgi süüdi äsja viidatud võltsitud dokumentide kasutamises.

Hangete e-keskkonda laadis A. Sepperni esitatud dokumendid tõepoolest üles U.K. , ent viimase panus oli puhtalt tehniline. U.K. dokumentide sisu ei kontrollinud. Seetõttu tuleb lugeda dokumentide esitajaks A. Seppern. A. Seppernit peab karistama 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. 107. O. Kron tuleb mõista

§ 3891– § 22 lg 3 järgi süüdi A.

Sepperni maksukuriteole kaasaaitamises, sest O. Kron oli tema esitatavate andmete tõele mittevastavusest teadlik.

1. Ka maakohus ise leidis, et O. Kron võis ilmselt üldjoontes aru saada, et tema poolt esitatavate deklaratsioonide andmed ei pruugi tegelikkust ei kajasta, ent ta allus A. Seppernile ja võis viimase käskude täitmata jätmisel oma töökoha ja sissetuleku kaotada – ja seetõttu ei saanud ta teisti käituda. Hirmu esinemine töökoha kaotuse ees ei tee olematuks teadlikkust andmete tõele mitte vastavusest.
2. Kümnel vaidlusalusel käibedeklaratsioonil deklareeriti käibemaksuga maksustatavaid tehinguid kokku 2 474 611,11 euro eest. Selles summas sisaldus 727 089,21 euro eest müügiarveid FineTeamile. Nende FineTeamile esitatud müügiarvete osas leidis kohus igati õigesti, et O. Kron oli teadlik, et FineTeamile midagi ei müüdud. Seega deklareeriti reaalseid müügiarveid kokku 1 747 521,90 euro eest. Deklareerimata jäeti aga reaalseid arveid 640 194,30 euro eest. Seega jäeti deklareerimata rohkem kui kolmandik reaalsetest müügiarvetest. Ei ole usutav, et raamatupidaja, kelle tööülesanneteks on MTA-le deklaratsioonide esitamine, ei saa aru, et ta jätab suure osa käibest deklareerimata – ta ju teab, et firma kontole laekus kolmandiku jagu rohkem rahalisi vahendeid kui läheb kirja tema poolt esitatavatesse deklaratsioonidesse.
3. Kuivõrd O. Kron koostas BB-s arveid, on usutav see, et ka deklaratsioonides kajastamata jäänud arved koostas just O. Kron. Ka tegeles O. Kron BB pearaamatuga ja oli teadlik, et deklaratsioonides kajastamata jäänud arvete alusel laekus BB arvelduskontole raha. Lisaks oli O. Kron teadlik neistki arvetest, mis ei kajastunud BB pearaamatu kontodel. Seda seetõttu, et O. Kroni selgituste kohaselt oli tegemist ettemaksuarvetega, mida ei tulnudki deklareerida. Niisiis oli O. Kron neist arvetest teadlik. Maakohus leidis korrektselt, et need arved ei kujutanud endast ettemaksuarveid.
4. Seega oli O. Kron perfektselt teadlik, et ta jättis
5. märtsist 2016 kuni
6. märtsini 2017 käibedeklaratsioonides kajastamata kokku 28 nõuetekohast arvet kogusummas 768 233,15 eurot, mille tulemusena jäi riigil saamata 128 038,85 eurot käibemaksu.
7. Ettevõtlusega mitteseotud kulutuste osas märkis maakohus, et O. Kron nägi küll pangakontodel vastavate kannete tegemist, kuid kuna talle ei esitatud nende kannete kohta algdokumente, ei olnud ta teadlik, et esitas MTA-le vastavaid kulutusi deklareerimata jättes valeandmeid. Seega leidis kohus, et O. Kron nägi pangakontodel sellise raha liikumist, mille kohta tal puudusid valdavas osas raamatupidamise algdokumendid. Korrektne raamatupidaja oleks äriühingu juhatuse liikmelt välja uurinud, milliste kulutustega on tegemist ja kuidas tuleks neid kulutusi raamatupidamises kajastada. Seega on ainult kaks võimalust. Esiteks: O. Kron päris nende kulutuste kohta A. Seppernilt aru ja sai vastuseks, et neid kulutusi ei ole vaja 25 deklareerida. Teiseks: O. Kron A. Seppernilt midagi ei uurinud ja esitas deklaratsioonid teadmisega, et need ei sisalda endas korrektseid andmeid. Mõlema variandi puhul sai O. Kron ideaalselt aru, et MTA-sse jõuavad deklaratsioonid, millel kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele. Oma valesti käitumist kinnitas O. Kron isegi. Kohus ei ole selgitanud, miks sellele vastusele tähelepanu pöörata ei saa.
8. O. Kron oli teadlik sellestki, et valeandmeid sisaldasid tööjõumaksude deklaratsioonid.
9. BB kontori läbiotsimisel võeti O. Kroni töölaua juures asunud riiulist kaasa roheliste kaantega kiirköija „PALK Best Building 2016a“ ja siniste kilekaantega kiirköitja „Best Building 2017a PALK“. Neis kiirköitjates olid BB tööajaarvestuste tabelid, millest nähtusid töötajatele tehtud ametlikud ehk deklareeritud kui ka mitteametlikud ehk deklareerimata väljamaksed. Samuti leiti läbiotsimise käigus ära võetud O. Kroni lauaarvutist
10. aasta jaanuari ja veebruari deklareerimata väljamaksed digitaalsel kujul. Niisiis oli O. Kroni valduses kogu info selle kohta, milliseid väljamakseid BB töötajatele tehti. Pole usutav, et O. Kron pikaajalise raamatupidajana ei teadnud, millised raamatupidamisdokumendid tema tööruumides olnud kiirköitjates ja tema kasutuses olnud arvutis asuvad.
11. MTA-le deklareerimata jäänud töötasuväljamakseid tehti väga suures osas nii, et kõigepealt kanti vajaminev summa BB kontolt Talesa kontole ja sealt edasi vastavate töötajate kontodele. Et O. Kron pääses ligi BB kontole, oli ta neist ülekannetest teadlik. Ka oli tal juurdepääs Talesa pangakontole ja tema oligi see, kes inimestele raha maksis.
12. Niisiis tuleb O. Kron A. Sepperni maksukuriteole kaasa aitamises süüdi mõista ja teda tuleb karistada 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega.
13. Et O. Kron on vaja süüdi tunnistada, on tarvis läbi vaadata ka maakohtu läbi vaatamata jäetud MTA avalik-õiguslik nõudeavaldus O. Kroni vastu. See avaldus on vaja rahuldada. Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks avalik-õiguslikku nõudeavaldust ise läbi vaadata, tuleb asi saata selles osas maakohtusse.
14. Karistusse puutuvalt leiab prokuratuur kõigepealt, et A. Sepperni liitvangistus ei vasta A. Sepperni süüle. Nii on see juba seetõttu, et A. Seppern tuleb mõista süüdi ka riigihangetega seonduvates võltsimiskuritegudes. Õiglane liitkaristus on 5 aastane vangistus. Erinevalt maakohtust ei leia prokuratuur, et A. Sepperni isikuandmed, sh perekonnaseis, toime pandud tegude tehiolud ja pika aja möödumine kuritegudest võimaldab reaalse karistuse kohaldamist vaid osaliselt – A. Seppern peab kogu vangistuse reaalselt ära kandma. A. Seppern oli praeguses asjas
15. aasta kevadel kaks nädalat vahi all, ent pani peagi pärast vabanemist toime uued kuriteod, st pettis välja sünnitus- ja vanemahüvitise. Seega ei saa eeldada, et A. Seppernit oleks võimalik distsiplineerida lühikese nn šokivangistusega. Ka praeguse menetluse kestel esitas A. Seppern täiendavate tõenditena mitu ilmselgete võltsimistunnustega dokumenti.
16. Maakohus eksis menetluskuludega seoses mitmes mõttes. Kui vandeadvokaat M. Kairjaki puhul saab tõepoolest pidada põhjendatuks 160 eurolist kaitsjatasu (pluss käibemaks), ei ole see aktsepteeritav
17. aastal Tartu Ülikoolist bakalaureusekraadi saanud juristi Käroli Tiiriku osas. Ka pole põhjendatud lugeda menetluskulude hulka tasu, mida makstakse advokaadibüroo siseste nõupidamiste eest. Niisiis oleks saanud pidada mõistlikuks kaitsjatasuks mitte 44 794,25, vaid 41 626,25 eurot. See aga muudab vääraks maakohtu otsustuse mõista riigilt A. Sepperni kasuks välja 19 679,70 eurot – see summa oleks pidanud olema väiksem. Lisaks sellele tuleb aga riigi poolt A. Seppernile välja mõistetavat summat 26 veelgi vähendada, kuivõrd eelnevast tulenevalt tuleb mitmed õigeks mõistvad otsustused tühistada. (b) A. Sepperni kaitsja apellatsioon
18. Esmalt taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist KrMS § 339 lg 1 p 6 rikkumise tõttu ja asja maakohtusse uueks arutamiseks saatmist. Seda seetõttu, et kohtuotsusele ei kirjutanud alla kõik kohtukoosseisu liikmed: nii kohtuotsuse resolutiivosa, tervikotsuse kui ka vigade parandamise määruse allkirjastas vaid kohtunik Merit Bobrõšev, mitte aga asja arutanud rahvakohtunikud.
19. Alternatiivselt soovib kaitsja, et A. Seppern mõistetaks õigeks.
20. Kõigepealt vaidlustab kaitsja riigihankeid puudutavad õigeksmõistmised. Seda seetõttu, et kohtu hinnangul leidsid aset RHS v.r § 113 lg 1 pärased väärteod. Tegelikult ei saa menetlusõiguse rikkumise tõttu selliseid väärtegusid tuvastada.
21. Esiteks leidis kohus, et KrMS § 289 lg 3 järgseks isiku ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tohib kasutada ka õigusvastaseks tunnistatud jälitustoimingute protokolle. Nii see ei ole: see oleks vastuolus kahe toimiku süsteemiga ja annaks prokuratuurile võimaluse esitada kohtule pahatahtlikult lubamatut materjali. Ei päde kohtu väide, nagu nähtuks jälitustoimingute protokollidest üksnes teave selle kohta, kas isik on andnud järjepidevalt ühetaolisi ütlusi. Kohus saab nii teada hoopiski jälitustoimingu protokolli sisu. Isegi kõige parema tahtmise juures ei ole kohtunikul võimalik unustada lubamatu materjali sisu. Muidu poleks mõtet ka kahe toimiku süsteemil: kohus võiks tutvuda kõigi materjalidega, ent lähtuda otsust koostades vaid toimikus olevatest lubatud tõenditest. Praegu ongi kohus lasknud end mitmel puhul (teadlikult või alateadlikult) mõjutada jälitusandmetest: näiteks ei viita ükski muu tõend peale jälitusprotokolli sellele, et A. Seppern andis O. Kronile dokumentide võltsimise korraldusi – ometigi kohus selliste korralduste andmise tuvastas.
22. Dokumentide võltsimise initsiatiiv ei pruukinud tulla A. Seppernilt. Jääb mõistmatuks, mille põhjal väidab kohus, et A. Seppern ei näinud dokumentide võltsituses mingit probleemi. U.K. üldist väidet, nagu oleks A. Seppern otsustanud kõik, on kohus pidanud olulisemaks kui see tegelikult on. Võltsimise initsiaatoriks võis olla hoopiski O. Kron. Nii võis O. Kron anda vastava korralduse H.P. le – isegi kui sellise korralduse andmine juriidiliselt O. Kroni pädevusse ei kuulunud. Nimelt olid O. Kronil puutuvalt BB-sse selged isiklikud huvid. BB üheks juhatuse liikmeks sai pärast O. Kroni vastavat palvet tema abikaasa A.K. . Ka O. Kron ise on olnud BB juhatuse liige ja osanik. Kohus pole põhjendanud, miks ei olnud O. Kron faktiline ühingujuht. O. Kron ise kinnitas, et ta tahtis teenida kasumit. BB sidevahendid (kaks meiliaadressi ja telefoninumber) olid O. Kroni omad.
23. Puutuvalt lasteaiakatuse rekonstrueerimise hankesse jääb kaitsja hinnangul kõigepealt ebaselgeks, miks leidis kohus, i) et võltsitud maksekorralduse aluseks olevat makset pole kunagi teostatud, ii) et A. Seppern oli juba dokumente I.H. ile saates nende sisust teadlik ja iii) et A. Seppern omas selget arusaama sellestki, et O. Kroni edastatud töövõtulepingu täitmist kinnitavad dokumendid on võltsitud. Ebaselgeks jääb ka kohtu arutluskäik O. Kroni ütluste usaldusväärsuse osas, mistõttu on kohus tuvastanud O. Kroni põhiteo puudulikult – see aga mõjutab ka A. Sepperni kui osavõtja vastutust. Garantiikirjade olemasolu eest vastutas just O. Kron. Et hankedokumente koostasid raamatupidajad, ei olnud A. Seppernil vaja neisse dokumentidesse süveneda – tema roll piirdus pakkumisdokumentide formaalse hankijatele 27 edastamisega. Seetõttu ei teadnud A. Seppern, et tema poolt I.H. ile edastatud dokumendid olid võltsitud. Siingi on kohus lasknud end mõjutada lubamatuks tunnistatud tõenditest. Hankelepingu sõlmimine ei sõltunud garantii esitamisest – seda seepärast, et selle lepingu osas oli BB sõlminud faktooringulepingu Citadele Leasing & Factoring OÜ-ga. Kohus leidis, et väidetav eksimus tekkis Tartu Linnavalitsuses.

§ 209

aga eeldab inimese petmist, mistõttu kuulub tõendamiseseme asjaoludesse vastava isiku tuvastamine. Seega eksis maakohus mitmeti menetlusõiguse vastu ja seetõttu on otsus tarvis tühistada.

1. Ka ei saa jõusse jätta A. Sepperni süüdi tunnistamist seoses sünnitus- ja vanemahüvitisega.
2. Kohus tugines Sepmari ja Grako vahelise lepingu täitmata jätmist puudutavas osas maksumenetluses kogutud tõenditele. Maksumenetluses on menetlusalusel isikul kaasaaitamiskohustus. Kriminaalmenetluses kehtib aga enese mittesüüstamise privileeg. Seetõttu ei tohtinud kohus neile tõenditele koguneda.
3. Kohtutoimikusse on seoses V.Š. ID-kaardi kasutamisega
4. detsembril 2017 lisatud andmed vaid IP-aadressi xxx kohta – selle aadressi saab Elisa Eesti AS-lt saadud vastusest tulenevalt tõesti seostada A. Sepperni elukohaga. Samas aga nähtub toimikust sedagi, et V.Š. ID-kaarti kasutati
5. detsembril 2017 kell 17:46–18:52 ka IP-aadressilt xxxxxx . Pole aga tehtud kindlaks, kas ja kelle poolt seda kaarti sellisel viisil veel kasutati. Niisiis võis V.Š. kaart olla samaaegselt erinevate inimeste valduses. Et seda võimalust pole kõrvaldatud, tuleb kahtlus A. Sepperni süüdiolekus tõlgendada tema kasuks.
6. Pole kuidagi tõendatud A. Sepperni ja K. Sepperni kelmuse kaastäideviimisest rääkimiseks tarvilikke asjaolusid: kaastäideviijate kokkulepet ja tööjaotuse olemasolu.
7. Viimaks ei ole siingi tuvastatud, kes väidetava pettuse tõttu eksimusse sattus.
8. Maksukuritegudeski ei ole A. Sepperni süüdi tunnistamine korrektne.
9. Sissejuhatavalt sellesse teemasse märgib kaitsja, et O. Kron ei olnud tavaline raamatupidaja, kes täitis üksnes A. Sepperni korraldusi, ise mingeid otsuseid tegemata. Lisaks sellele polnud kaitsja hinnangul kohtueelse menetluse läbi viimine korrektne. Dokumentaalseid tõendeid ei kogutud BB registrijärgses asukohas. BB ruumide läbiotsimisprotokollist ei selgu, mis täpselt läbiotsimisel ära võeti ja kuidas seda hiljem kasutati. O. Kroni arvutiprogrammi väljatrükiga seonduv jääb segaseks. Segane on olukord ka puutuvalt ühte märkmikusse ja roosasse märkmepaberisse. Nii A. Seppern kui O. Kron kinnitasid, et nad andsid end süüstavaid ütlusi pärast uurijate ebaseaduslikku hirmutamistegevust sooviga pääseda vabadusse. Seega ei saa neid ütlusi kasutada ka KrMS § 289 lg 3 alusel kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks.
10. Käibedeklaratsioonide osas jääb esiteks ebaselgeks, kes need deklaratsioonid BB osas millisel alusel e-maksuameti kaudu esitas. Osasid käibedeklaratsioone muutis R.T. . Pole aga selgitatud välja, kes R.T. on. Ei ole võimalik öelda, et tegemist oli MTA ametnikuga. Teiseks: asjaolu, et deklareerimata jäid vaid väikesed summad, viitab sellele, et raamatupidaja jättis hooletusest või teadmatusest BB käibe õigesti arvutamata. Jääb ebaselgeks, miks pidanuks A. Seppern deklareerima 90% käibest ja jätma 10% deklareerimata. BB kasu sellisest väikeses mahus deklareerimata jätmisest poleks olnud märkimisväärne. Kolmandaks on usutav, et O. Kron käsitas kõnealuseid arveid ettemaksuarvetena, kuivõrd aeg-ajalt arveid veel teostamata 28 tööde eest esitati. Kohus ei selgitanud loogiliselt, miks ei ole tema hinnangul tegemist ettemaksuarvetega. Arvetel on selgelt täheldatavad ettemaksuarvete tunnused.
11. Ettevõtlusega mitteseotud kuludesse puutuvalt märgib kaitsja kõigepealt, et elukauge on kohtu väide, nagu täitnuks A. Seppern temal lasunud tõendamiskohustuse vaid siis, kui konkreetse ülekande, ostu või sularaha väljavõtmise kohta oleks esitatud konkreetne selgitus ja tõend, mis oleks kinnitanud konkreetsete rahaliste vahendite kulu BB majandustegevuseks. Raamatupidamislikult ei ole tähtsust sellel, millisel alusel on kassasse sissemakseid tehtud või kust pärinevad rahalised vahendid, mida sissemakse tarbeks kasutatakse. A. Seppern põhjendas BB rahalist vahendite arvel tehtud kulutusi selles ulatuses, mis talle võimalik oli. Pole realistlik eeldada, et inimene suudaks detailselt tõendada kõiki aastaid tagasi tehtud kulutusi. Ka kohus ise leidis mõne kulutuse osas, et need olid seotud BB ettevõtlusega. O. Kroni ütlustest nähtuvalt tagastas A. Seppern BB-le viimase vahendite arvelt tehtud isiklikke kulutusi regulaarselt.
12. Tööjõumaksude osas jättis kohus tähelepanuta kaitsja väited, et süüdistusaktis esitatud arvestusest ei nähtu, et maksudena laekumata 48 917,80 eurost oleks maha arvestatud töötasuga mitteseonduvad väljamaksed. Kohus jättis vääralt analüüsimata iga konkreetse makse selgitused ehk vastavate maksete sisu. Ka jättis kohus paljasõnalisusele viidates kõrvale väited, et osadele töötajatele anti laenu või tehti tagasimakseid seoses nende poolt ostetud ehitusmaterjalide või ehitustellingutega või tasutud prügila arvetega. Sellega ei saa nõustuda. Esiteks kinnitavad nimetatud väiteid inimesed, kelle usaldusväärsuses kohus ei kahelnud. Teiseks antaksegi väikseid laene suuliste kokkulepete alusel. Ka kulutuste tegemine töötajate poolt ja nende kulutuste hilisem kompenseerimine töötajatele BB poolt lepiti kokku suuliselt. Nii on tarvis 48 917,80 eurost arvata maha 15 138,30 eurot, mida BB maksis 17 töötjale mitte töötasuna, vaid muudel alustel. Seega jääb kogusumma alla 40 000 euro ja see ei kujuta endast kuritegu.
13. A. Seppernile mõistetud karistus on liiga karm. Lasteaiakatuse rekonstrueerimise riigihankega seoses karistas kohus A. Seppernit

§ 209

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi keskmises määras karistusega, st 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Pidades silmas seda, et kahju ei olnud suur, et A. Seppern hüvitas selle vabatahtlikult ja et A. Seppern on varem karistamata, tulnuks A. Seppernile mõista kergem karistus. Sünnitus- ja vanemahüvitisse puutuvalt tunnistati A. Seppern süüdi

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4, § 344 lg 1 ja § 349 järgi ning teda karistati sanktsiooni keskmisest määrast rangema ehk 3 aasta ja 2 kuulise vangistusega. Seda karistust mõistes rikkus kohus jämedalt

§-s 59 sätestatud topeltarvestamise keelu põhimõtet: kohus leidis, et suurele süüle osutavad kvalifitseerivad asjaolud, st kelmuse toime panemine korduvalt ja grupis. Maksukuriteo osas leidis kohus

§ 3891

lg 1 järgi 2 aasta ja 5 kuulist vangistust mõistes, et karistust raskendavaid asjaolusid ei ole, ent mõistis sellegi poolest sisuliselt keskmises määras vangistuse. Kohus pole põhjendanud, miks ta mõistab liitkaristuseks just 3 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistuse. Šokivangistuseks alust ei ole, sest kuritegudest on möödunud palju aega. Uued kuriteod hoiab ära katseaeg. (

1. c)K. Sepperni kaitsja apellatsioon 137. Ka K. Sepperni kaitsja esimene taotlus on maakohtu otsuse tühistamine ja asja maakohtusse tagasi saatmine – põhjusel, et otsust ei allkirjastanud kõik kohtukoosseisu liikmed. 138. Alternatiivselt soovib kaitsja K. Sepperni õigeks mõistmist sünnitus- ja vanemahüvitise kelmuses. 29 139. Esiteks on tõendatud K. Sepperni raseduse-eelsel ajal tööl käimine ja töötasu saamine. Mitu inimest nägid K. Seppernit ehitusobjekte koristamas. Tugineda saab ka Sberbanga kontoväljavõttele, sest pole teada, kas Vene maksuameti väited pangakontode avamise tingimuste kohta Venemaal või Vene pangakontode standardite kohta on tõesed. 140. Pole võimalik mõista, miks leidis kohus, et elektroonilise töövõimetuslehe tööandja kanded sisestas riiklikesse infosüsteemidesse Zepparthi nimel K. Seppern. 141. K. Seppern esitas üksnes sünnitus- ja vanemahüvitise taotlused, mitte aga info oma töötamise kohta. Selle info olid andmebaasidesse sisestanud teised inimesed: O. Kron, A. Seppern, R.T. ja V.Š. . K. Seppern ei saanud olla teadlik nende andmete võimalikust ebaõigsusest. 142. Pole tõendatud, kelles ja kuidas tekkis väidetava kelmuse tulemusel eksimus – eksimusse ei saa sattuda Haigekassa ega SKA. 143. Tõendamata on nii K. Sepperni koostöö A. Sepperniga kui ka K. Sepperni subjektiivne koosseis. 144. Tõendeid on hinnatud ühekülgselt, valikuliselt, puudulikult, selektiivselt, napilt, pinnapealselt ja kriitikavabalt. Ka ilmestavad kohtuotsust pikad faktiliste asjaolude tuvastamist puudutavad lõigud, kus ei viidata kas ühelegi tõendile või siis viidatakse tõenditele väga üldiselt. 145. K. Sepperni 2 aastane vangistus on liiga karm. Suur pole ei K. Sepperni süü ega tema tekitatud kahju. K. Seppern oli tegu toime pannes rase. Süüdistatav on varem karistamata. Teost on möödunud juba üle 3 aasta. 146. Et K. Seppern pole kelmust toime pannud, tuleb avalik-õiguslikud nõudeavaldused rahuldamata jätta ja tühistama peab ka nõuete tagamiseks seatud kohtulikud hüpoteegid. (
2. d)Ringkonnakohtu istung 147. Prokuröri peamised seisukohad kaitsja apellatsioonile vastates olid sellised. 148. Kohtukoosseis oli seaduslik. Kuivõrd esialgne süüdistus esitati ka esimese astme kuriteoks olevas rahapesus, alustas maakohus kolmeliikmelise koosseisuga. Siis aga prokurör loobus süüdistusest – ja selline loobumine on kohtule siduv. Asja tagasi saatmisel ei oleks ka mingit mõtet: sellisel juhul ju arutaks asja ikkagi vaid üks kohtunik. 149. Maakohus ei tuginenud jälitustegevusega kogutud tõenditele. Miski aga ei takista isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimist ka jälitusmenetluses hangitud andmete alusel. Pealegi pidi maakohus jälitustegevusega saadud tõenditega mõningal määral niikuinii tutvuma – sest kaitsja taotles jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimist. 150. Läbiotsimised BB ruumides olid seaduslikud. 30 151. Ei tuginetud maksumenetluses kogutud tõenditele. Pealegi ei täitnud süüdistatavad Sepmari maksumenetluses kaasaaitamiskohustust. 152. Kaitsja viidatud teadmata IP-aadressi näol (xxxxxx ) on tegemist Maksuameti aadressiga. Nimelt tegi MTA arvuti V.Š. kaardiga tehtud päringu peale ID-kaarte haldavale SK ID Solutions AS-le kinnituspäringu saamaks teada, kas V.Š. ID-kaardi osas on kõik tarvilikud tehnilised parameetrid täidetud. Viidatud IP-aadressi veebiotsingusse sisestades nähtub, et aadressi haldab Riigi Infosüsteemide Amet. 153. Kelmuse puhul pole tarvis tuvastada konkreetset töötajat, kes K. Sepperni taotlused väljamaksmisele suunas. Piisab viitest asutuse eksitusse viimisele. 154. Jääb mõistmatuks, kuidas puutub K. Sepperni töötamise osas asjasse väidetav K. Sepperni Eestis koristamine – kaitseväite kohaselt olevat ju K. Seppern teinud tööd Leedus. 155. Arvesse ei võetud R.T. poolset andmete muutmist, vaid üksnes O. Kroni esitatud deklaratsioone. Toimikumaterjalidest ilmneb, et R.T. oli maksuametnik. 156. Seppernite kaitsja lisas apellatsioonides öeldule eeskätt järgmist. 157. Rahvakohtunikud ei lahkunud kohe pärast seda, kui prokuratuur rahapesusüüdistusest loobunud oli – nad osalesid veel üks või kaks päeva asja arutamisel ja olid kohal ka veel siis, kui kohus läks lahendit koostama. Seega läks kohus otsust tegema kolleegiumis. Otsuse oleks pidanud allkirjastama kõik selle teinud kohtunikud, sh rahvakohtunikud. 158. Kohtuotsuses poleks tohtinud avaldada jälitustegevusega saadud andmeid. Ütluste usaldusväärsuse kontrolliks oleks piisanud tõepoolest üksnes jälitustoimingute käigus kogutuga tutvumisest – seda nt ühel juhul. 159. Endiselt pole tõendatud IP-aadressi xxxxxx kuuluvust. Ei saa tulla alles ringkonnakohtus välja selgitusega, et aadress on võimalik netist üles otsida. 160. Kaitsjatasusse puutuvalt pole põhjendatud teha vahet sellel, kas toiminguid tegi vandeadvokaat või jurist. Selline arusaam on ajale jalgu jäänud: ammu juba ei toimeta advokaadid üksi, vaid neid aitavad juristid. Seda on mitmel puhul aktsepteerinud ka Riigikohus. Ka on kohtupraktikas leitud, et kaitsjatasu saab nõuda büroosiseste nõupidamiste tõttu. 161. O. Kroni kaitsja leidis lühidalt järgmist. O. Kroni osaline õigeks mõistmine oli põhjendatud. O. Kron ei aidanud maksukuriteole kaasa – ta üksnes esitas selliseid andmeid, mida ülemus tal esitada käskis. Kuivõrd riigihanked toimuvad kirjalikult, saabki valeväiteid esitada üksnes läbi võltsitud dokumentide. 162. A. Seppern toetas oma kaitsja apellatsiooni ja lisas, et ta ei saanud mitmeid õigustavaid tõendeid esitada, kuivõrd ta ei saanud neid kätte, ja et Sepmaril oli majandustegevus olemas. 163. O. Kron väitis, et tema ei teinud iseseisvalt midagi, vaid täitis selliseid ülesandeid, mida andsid talle A. Seppern või objektijuhid. (IV) Ringkonnakohtu seisukoht 31 164. Ringkonnakohus peatub kõigepealt menetlusõiguse rikkumist puudutavatel väidetel (a), vaeb seejärel faktiliste asjaolude tuvastamisega seonduvaid etteheiteid (b), annab siis faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu (c), mõistab süüdistatavatele karistused (d), lahendab MTA avalik-õigusliku nõudeavalduse (
3. e)ja võtab viimaks seisukoha menetluskulude osas (f). (
4. a)Menetlusõiguse rikkumisega seonduvad üldised väited 165. Kaitsja väitel ei kirjutanud kohtuotsusele alla kõik kohtukoosseisu liikmed: lisaks kohtuniku allkirjale oleks otsusel pidanud olema rahvakohtunike allkirjad. Niisiis on kaitsja seisukohal, et otsuse tegi kolmeliikmeline kohtukoosseis: see koosnes kohtunikust ja kahest rahvakohtunikust. Seetõttu on kaitsja hinnangul tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 6 tähenduses. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tegi otsuse kohtunik ainuisikuliselt: otsuse sissejuhatuses viidatakse vaid kohtunikule ja otsuse kuulutas kohtunik üksi (kohtutoimik, kd 5, tl 104). Küsimus on aga selles, kas niisugune kohtukoosseis oli seaduslik – või oli tegemist lahendi tegemisega ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt KrMS § 339 lg 1 p 1 tähenduses. 166. KrMS § 18 lg 1 ls 1 kohaselt arutab maakohtus esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Praegu esitati süüdistus muu hulgas kvalifitseeritud rahapesus

§ 394lg 2 järgi ehk esimese astme kuriteos.

Sellest lähtuvalt arutaski asja kohtunik koos kahe rahvakohtunikuga – seda kuni kohtuvaidluste lõpuni. Oluline on aga see, et kohtuvaidlustes loobus prokuratuur rahapesusüüdistusest ja järgi jäid üksnes etteheited teise astme kuritegudes. KrMS § 18 lg 2 määrab, et teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Kohtupraktikas on aktsepteeritud seda, et asja arutamise käigus kohtukoosseis muutub: asja arutamist alustab küll kohtunik koos kahe rahvakohtunikuga, ent arutamise käigus lahkuvad rahvakohtunikud kohtukoosseisust ja asja arutamise lõpetab kohtunik üksinda, sh koostab üksinda kohtulahendi. Riigikohus on selgitanud, et nii võib toimida ka olukorras, kus prokuratuur süüdistusest loobub – KrMS § 14 lg 2 ls 1 kohaselt vabastab süüdistusest loobumine kohtu menetluse jätkamise kohustusest ja kohus peab tegema menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (KrMS § 301) (kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-15-6483/415, p 31). Praegu kohus nii talitaski.

1. Kaitsja tõi siiski ringkonnakohtu istungil välja, et isegi kui põhimõtteliselt selline kohtunike arvu vähenemine kohtukoosseisus võimalik on, ei tohiks see aset leida niisugusel üllatuslikul viisil nagu praegu. Nimelt loobus prokuratuur süüdistusest kohtuvaidluste keskel. Pärast rahapesusüüdistusest loobumist osalesid rahvakohtunikud aga asja arutamisel edasi ja ka otsust koostama läks kohtunik koos rahvakohtunikega. Seetõttu lähtusid menetlusosalised sellest, et otsuse teeb kollegiaalne kohtukoosseis. Ringkonnakohus möönab, et kohtu käitumine võis tõesti olla mõneti üllatav (eksitav). Poolte üllatamist (eksitamist) ei oleks toimunud, kui kohtunik oleks palunud rahvakohtunikel lahkuda kohe pärast prokuratuuri loobumisteate esitamist – või vähemasti pärast prokuratuuri süüdistuskõne lõppu. Selliselt mitte talitamist aga ei saa kriminaalkolleegiumi hinnangul lugeda menetlusõiguse rikkumiseks. Nimelt ei oleks pooltel olnud võimalik esitada ühtegi (juriidiliselt põhjendatud) vastuväidet rahvakohtunike ära saatmise kohta: eelnevast tulenevalt oli rahvakohtunikest loobumine korrektne. Seetõttu erines olukord näiteks KrMS § 268 lg-st 6, kus poolte üllatamise keeld on seadusesse (sisuliselt) sisse kirjutatud (kui kohus tahab lähtuda prokuratuurist erinevast kvalifikatsioonist, peab ta pooli sellest teavitama ja andma pooltele võimaluse esitada vastuväiteid). Niisiis ei saa otsuse 32 tühistamist tingida ka viis, kuidas kohus kollegiaalselt koosseisult ainuisikulisele koosseisule üle läks.
2. Prokuratuur taotles A. Seppernit ja O. Kroni üle kuulates kohtult mitu korda, et süüdistatavate ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldataks seda, mida A. Seppern või O. Kron rääkisid jälitustoiminguga tuvastatu kohaselt oma telefonikõnedes enne avaliku menetluse algust. Kohus need taotlused rahuldas. Esimest korda esitas prokuratuur sellise taotluse siis, kui A. Seppern väitis, et V.Š. ID-kaart ei ole kunagi olnud tema kasutuses (
3. oktoobri 2020 istungiprotokoll, lk 32; kohtutoimik, kd 4, tl 112 pöördel). Prokurör ütles pärast avaldamisloa saamist järgmist: „Alar Seppern ütleb telefonikõnes V.Š. le: „Tead, ma kaotasin jälle selle sinu ID-kaarti ära“. V.Š. vastab sellele: „Täitsa lõpp. Sa kurat, sa ikka paned küll“. Alar Seppern vastab omakorda: „Kuule, mine käi homme, tee veelkord. Ma annan sulle pärast raha ära. Mina kaotasin“.“ Kaitsja meelest selliselt toimida ei tohtinud. Ringkonnakohus aga nii talitamises midagi seadusvastast ei näe.
4. Asjassepuutuvaks normiks on KrMS § 289 lg 3: ristküsitluse käigus võib avaldada usaldusvääruse kontrollimiseks ka muu dokumendi või teabetalletuse, mis sisaldab tunnistaja varasemat väidet, mis on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Formaalselt on praegu toimitud KrMS § 289 lg 3 päraselt. Avaldamine toimus ristküsitluse käigus. Avaldati teabetalletus: kirjalik ülestähendus kahe inimese, sh A. Sepperni vestlusest. Ka esines vastuolu A. Sepperni poolt kohtus väidetu ja avaldatud vestluses öeldu vahel. Järgnevalt tuleb küsida, kas KrMS § 289 lg 3 tuleb mingil põhjusel tõlgendada kitsendavalt – ja leida, et hoolimata KrMS § 289 lg 3 formaalsest sobivusest sellele sättele siiski tugineda ei saa.
5. Kriminaalkolleegiumit ei veena viitamine kahe toimiku süsteemile ja kaitseväide, et kohtunik võib kasvõi alateadlikult end ülekuulatava varasemast väitest mõjutada lasta. Psühholoogilises plaanis ei pruugi kaitsja väide alateadliku mõju kohta vale olla: inimese aju ei tööta tõepoolest selliselt, et inimese enda poolt antud n-ö käsu peale teave lihtsalt kustutatakse. Ent kui see tõdemus muudaks praegu aset leidnu lubamatuks, ei saaks KrMS § 289 lg 3 mitte kunagi kasutada. Ja veelgi enam: kasutada ei saaks ka KrMS § 289 lg 1, mille kohaselt võib kohus tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. On ju selle sätte puhul olukord täpselt samasugune nagu KrMS § 289 lg 3 puhul: kohus saab teada, et ülekuulatav on millalgi varem väitnud midagi muud, kui ta tegi äsja kohtus. Seetõttu tuleb niisugust psühholoogilises plaanis mõneti problemaatilist olukorda aktsepteerida.
6. Senises menetluses on kerkinud ka küsimus, kas KrMS § 289 lg 3 jaoks omab tähendust asjasse puutuva teabeallika lubatavus tõendina. Ülekuulamisel avaldatud A. Sepperni ja O. Kroni väited pärinevad ju ebaseaduslikuks tunnistatud jälitustoimingute protokollidest – ja on seetõttu KrMS § 1261 lg 4 kohaselt tõendina kõlbmatud. Kaitsja viitab sellele, et kohus tsiteeris istungil KrMS § 289 lg 3 sätestamise aluseks olnud seaduseelnõud: „Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib pool ristküsitluse käigus avaldada tunnistaja varem antud ütluse või muu tõendi, mis sisaldab või annab edasi tunnistaja varasemat väidet, kui see on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega, olenemata sellest, kas avaldatud dokumenti on lubatud tõendina esitada.“ Pärast esimest parlamendilugemist aga tehti eelnõusse muudatused ja nähti ette niisugune regulatsioon, nagu on praegu leitav KrMS § 289 lg-test 1 ja
7. Niisiis on olukord tõesti selline, nagu märkis maakohtu istungil A. Sepperni eelmine kaitsja (
8. oktoobri 2020 istungiprotokoll, lk 32; kohtutoimik, kd 4, tl 112 pöördel): seadusesse ei jõudnud (esialgses eelnõus) olnud viide tõendi lubatavuse ebaolulisusele – erinevalt KrMS § 288 lg 9 p-st 3 33 (abivahendid mälu värskendamiseks). Niisiis tuleb vastata küsimusele, kas KrMS § 289 lg 3 järgse teabetalletuse avaldamise väärab tõik, et teabetalletus pole tõendina lubatav.
9. Kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi puudutavatest menetlusdokumentidest eelnõuteksti muutmise kohta infot ei leia:
10. lugemise järgselt koostatud seletuskirjas küll viidatakse muudatuste tegemisele (lk 31), aga midagi praegu kõne all oleva teema kohta välja ei tooda.
11. Formaalselt lähenedes ei saa teabe tõendikõlblikkuse küsimus oluline olla. Kui seaduses lubatakse ilma täiendavaid kitsendusi seadmata mingil moel toimida, on õiguspärane igasugune toimimisviis – sõltumata detailidest. Nt pole põhjust väita, et KrMS § 91 pärane on läbiotsimine vaid siis, kui läbiotsija kannab vormiriietust – kui tal aga vormiriietust pole, on tegemist KrMS § 91 vastu eksimisega. Või vaevalt et kellelgi tuleks pähe väita, et KrMS § 289 lg 3 alusel võib avaldada üksnes ülekuulatava sellised varasemad väited, mis on trükitud valgele paberile – kui aga kasutatud on kollakat paberit, ei ole avaldamine lubatav. Seetõttu saab formaalloogiliselt jõuda vaid ühele järeldusele: kuivõrd sobivate teabetalletuste ringi pole mingit liiki teabetalletuste kasutamise keelu läbi kuidagi kitsendatud, võib avaldada igasugustest teabetalletustest pärinevat infot – sealhulgas sellistest, mis tõendina kõlblikud ei ole.
12. Tuleb siiski pärida, kas tõendina sobimatute teabetalletuste avaldamise keeldu ei saa tuletada KrMS § 288 lg 9 p-st 3: kuivõrd selles sättes on otsesõnu välja toodud, et kasutada võib ka tõenditeks sobimatuid allikaid, KrMS § 289 lg-s 3 seda aga tehtud ei ole, polegi tõendina mittesobilike väidete avaldamine lubatav. Ringkonnakohus nii ei leia. Käesoleva otsuse eelmises punktis öeldut arvestades ei saa KrMS § 288 lg 9 p-s 3 toodud viidet tõendina lubatavuse ebaolulisusele pidada loa andmiseks tõendina kõlbmatute objektide kasutamiseks. Tegemist on üksnes selgitava iseloomuga, iseenesest üleliigse infoga. Täpselt sama sisuga oleks KrMS § 288 lg 9 p 3 ka juhul, kui seal n-ö mäluvärskendusvahendi tõendina lubatavuse kohta midagi ei öeldaks: „Ristküsitluse käigus võib kohtumenetluse pool võimaldada tunnistajal, kes ei mäleta tõendamiseseme asjaolusid, tutvuda dokumendi või muu esemega, mis võib aidata tunnistajal neid meenutada“.
13. Niisiis oli A. Sepperni ja O. Kroni varasemate väidete avaldamine KrMS § 289 lg 3 alusel seaduslik.
14. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et läbiotsimistega seotud kaitse-etteheidetel ei ole alust.
15. Kaitsja väidab, et kogumata võisid jääda mingid A. Seppernit (maksukuriteos) õigustavad tõendid. Õigustavate tõendite mittekogumisele suunatud kaitseväide on ringkonnakohtu hinnangul vähemalt üldjuhul juba iseenesest väär. Kriminaalmenetluses kehtib tulenevalt põhiseaduse §-st 22 süütuse presumptsioon: seni, kuni riik ei ole tõendanud, et keegi on süüdi, on ta süütu. Süü tõendamiseks on tarvis kuriteole viitavaid teabeallikaid ehk tõendeid. Kui tõendeid ei ole (või ei ole neid piisavalt), on isik süütu – ja süütuse tõendamiseks ei ole tarvis mingeid õigustavaid tõendeid. Kui aga (süüstavad) tõendid olemas on, ei saa õigeks mõistmist kaasa tuua väide, et tegelikult võisid olemas olla mingid isiku süü puudumisele viitavad tõendid. Selline väide võiks omada kaalu ainult mingites erandlikes olukordades. Nii võiks see olla nt juhul, kui on konkreetseid viiteid sellele, et süüd kinnitavad tõendid on loodud kunstlikult – ehkki ilmselt poleks sellises olukorras tarvis mingeid täiendavaid (õigustavaid) tõendeid, vaid õigeks mõistmise peaks kaasa tooma juba see tõik iseenesest, et olemasolevad tõendid fabritseeriti (süüstavad tõendid langevad ära). Ka võiks tulla kõne alla situatsioon, kus 34 menetleja on mingist teabekandjast (nt paberdokumentide kaustast) osa teabeobjekte (nt paberilehti) välja korjanud ja jätab seeläbi juhtunust tegelikust erineva mulje – siis võiks olla tarvilik tuua õigustavate tõenditena kohtu ette välja korjatud objektid (paberilehed). Praegu aga puuduvad millelegi sellisele igasugused viited: kaitsja väited õigustavate tõendite olemasolule jäävad üldsõnaliseks. Nii pole see mitte üksnes puutuvalt BB Tallinna büroo läbi otsimata jätmisse, aga ka Kohtla-Järve büroost hulga kiirköitjate mitte kaasa võtmisse.
16. Kaitsja märgib, et talle jääb ebaselgeks, mida täpselt kujutavad endast läbiotsimise käigus ära võetud „Best Building OÜ raamatupidamise dokumendid, mis on suletud tõkendiga nr SecuriTec 000727687“ ja kuidas neid kasutati. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas menetluses ei puutu need dokumendid asjasse, sest neid ei esitatud tõendina (maakohtu otsuse p 85). Seetõttu ei saa selle kaitseväite alusel tuvastada menetlusõiguse (olulist) rikkumist, saati siis tühistada maakohtu otsust.
17. Seoses kaitseväidetega O. Kroni arvutist tehtud väljatrüki ja CD-plaadil oleva salvestuse kohta ei ole ringkonnakohtul maakohtu öeldule (otsuse p 84) midagi lisada.
18. Läbiotsimistega seonduvalt märgib kaitsja veel sedagi: „Samuti on läbiotsimise protokollis märgitud, et ära võetakse lillade kaantega ruuduline märkmik A4, mille esilehel on O. Kroni sõnul A. Sepperni ID-kaardi PIN-kood „CCCC “ ja O. Kroni ID-kaardi PIN-kood „DDDD “. Sealjuures on samal päeval toimunud läbiotsimine O. Kroni kodus (kohtutoimiku kd II, tl d 40-58), kus on äravõetud „tumepunast värvi kaante vahel […] roosat värvi märkmepaber, millel kirjutatud käsitsi numbrid (O. Kroni sõnade kohaselt ta ID-kaardi PINkoodid) ja Maxima Eesti OÜ kviitung, millele tagaküljele on käsitsi kirjutatud numbrid (O. Kroni sõnade kohaselt on need A. Sepperni ID-kaardi PIN-koodid)“. Maxima Eesti OÜ arve kohta nähtub fototabelist 63 – 7 ja 8, et numbriteks on kirjutatud aga „CCCC “ ja „EEEE “.“ See kaitseväide jääb ringkonnakohtu jaoks arusaamatuks – kaitsja ei too välja, millist rikkumist ta siin näeb. Seetõttu ei saa kaitsja (eeldatavale) kriitikale vastata.
19. Kaitsjal on õigus, et kelmus eeldab inimese eksimusse viimist. Tartu Linnavalitsusega seoses on eksimusse viidud inimene toodud selgelt ära nii süüdistusaktis kui ka otsuses: korduvalt öeldakse, et eksimusse viidi I.H. – maakohtu otsuses tuuakse see selgelt argumenteerides välja p-s
20. Tõsi, kaitsja viitab ühele kohale, kus kohus on kõnelenud linnavalitsuse eksimusse viimisest. Seda aga saab kriminaalkolleegiumi meelest pidada pigem ühekordseks ebaõnnestunud sõnakasutuseks: otsuse muid kohti (eeskätt p 261) lugedes tuleb I.H. eksimusse sattujana piisavalt selgelt välja. Teisiti on asi seoses sünnitus- ja vanemahüvitisega. Süüdistusaktis viidatakse sellele, et eksimusse viidi riik Eesti Haigekassa kaudu (süüdistusakti lk 126 ja 212). Maakohus aga märgib, et eksimus tekkis Haigekassal (otsuse p 301) ja SKA-l (otsuse p 304). Need seisukohad on valed: et ei riik, Haigekassa ega SKA pole inimesed, ei saa neid eksimusse viia. Küll aga saab eksimusse viia neid abstraktseid õigussubjekte (st riiki, Haigekassat ja SKA-d) esindavaid inimesi. Ringkonnakohtu meelest ei ole ei süüdistusaktis ega kohtuotsuses alati tarvis tingimata ära näidata, milline inimene konkreetselt eksimusse sattus (ehkki selliselt talitamine oleks kõige täpsem). Eelkõige on eksimusse viidava inimese isik ebaoluline siis, kui tal ei ole mingit sisulist iseseisvat otsustusvabadust, vaid ta teeb üksnes tehnilist tööd: nt kontrollib seda, kas talle (tema tööandajale) esitatud andmed vastavad tõele – ja kui vastavad, teeb ta (laseb teha) varakäsutuse. Praegu nii oligi: nt pidi keegi Haigekassa töötaja tegema ilma iseseisva otsustusvabaduseta tehnilist laadi kontrolli. Seetõttu on ebaoluline, milline ametnik täpselt selle kontrolli tegi ja ekslikule arusaamale jõudis. Tõsi, selle konkreetse inimese tuvastamata jäämine ei peaks endaga kaasa tooma viitamist riigi, Haigekassa vms eksimusse sattumisele. Korrektne oleks 35 viidata nt sellele, et eksimusse sattus mõni riigi või Haigekassa (tuvastamata) töötaja, ametnik, esindaja vms. Ehkki praegu nii ei tehtud (viidati n-ö mitteinimese eksimusse sattumisele), on ringkonnakohtu hinnangul siiski nii süüdistusaktist kui ka otsusest ülal öeldu välja loetav: nt Haigekassa puhul saab öelda, et eksimusse sattus keegi tehnilist laadi kontrolli teinud Haigekassa esindaja. (b) Faktiliste asjaolude tuvastamist puudutavad väited α) Sissejuhatus
21. Maakohtu otsus on kohati mõneti raskesti jälgitav. Nimelt ei ole mõnes kohas üheselt aru saada, millised faktilised asjaolud kohus tuvastas: faktilistest asjaoludest küll kõneldakse, aga ei öelda selgelt ära, mis tuvastatakse, või räägitakse neist asjaoludest läbisegi õigusliku hinnanguga (neile probleemidele viitab ringkonnakohus järgnevalt mõnel pool ka eraldi: vt käesoleva otsuse p-d 236–237, 252–257, 266 ja 330). Selliselt talitamine on eriti problemaatiline just mahukate kriminaalasjade puhul. Seetõttu oli ringkonnakohtul puhuti ka küllaltki raske koostada maakohtu otsuse kokkuvõtet: oli raske mõista, mida maakohus tuvastanud oli. Mõnes kohas ringkonnakohus pigem arvas, et maakohus tuvastas sündmustiku nii, nagu ülal välja toodud.
22. Osaliselt saab sama öelda ka süüdistusakti kohta: sellegi puhul jääb mõnes kohas ebaselgeks, milline sündmus prokuratuuri hinnangul ikkagi aset leidis. Samas aga nõuab KrMS § 154 lg 2 p 1 kuriteo asjaolude välja toomist – ja need asjaolud peaks välja tooma akti lugejale arusaadaval moel.
23. Äsja öeldust tulenevalt peab ringkonnakohus enne praeguse asja juurde naasmist vajalikuks selgitada puutuvalt KrMS § 312 järgmist.
24. KrMS § 312 lg 1 esimene pool paneb kohtule kohustuse tuua ära kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud. Kuriteo asjaolude välja toomine peaks ringkonnakohtu hinnangul kujutama endast n-ö loo jutustamist: tuleks kirjeldada sündmust, mis kohtu hinnangul aset leidis. See sündmuse kirjeldus peaks olema võimalikult vaba juriidilistest hinnangutest: keskenduda oleks vaja faktidele, soovitatavalt kronoloogilises järjekorras. Seda lugu peaks jutustama nii, et see on asjast varem mitte midagi teadnud lugejale loogiliselt arusaadav. Seetõttu on vajadusel tarvis kirjeldada ka neid sündmusi, mis (vahetult) eelnesid kuriteole (nii ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-20-3046/33, p 33). Iseenesest on võimalik ka see, et kohus jätab sündmustiku kirjeldamata ja ütleb sõnaselgelt ära, et ta lähtub süüdistusaktis välja toodust. Selliselt talitamine võib aga olla problemaatiline. Esiteks on mõeldav, et kohtu hinnangul jäävad mõned süüdistuses esitatud faktilised asjaolud tõendamata. Teiseks võib kohus tuvastada sündmuse mõneti teisiti kui on kirjas süüdistuses: kohus ei või KrMS § 268 lg 5 kohaselt küll tugineda süüdistuses kirjeldatu