1-21-4014 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprillil 2022. a Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-4014 (kohtueelses menetluses 21730000137)

§ 418

lg 2 p 2 ja

§ 178

lg 11 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Andrei Voronin Süüdistatav INDREK LEIT, isikukood: 38106044710; xxxx kodanik; emakeel xxxx; xxxx; xxxx; elukoht xxxx; kehtivad karistusi ei ole; tõkend puudub Kaitsja vandeadvokaat Mart Missik (valitud kaitsja) RESOLUTSIOON 1. Tunnistada INDREK LEIT

§ 418

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. 2. Tunnistada INDREK LEIT

§ 178

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 3.

§ 64

lg 1 alusel mõista Indrek Leitile liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 23.01.2018, see on 1 päev ja lõplikuks karistuseks jääb vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 5.

§ 73

lg 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Indrek Leiti suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 04.04.2022.a. 6. Kr

MS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Indrek Leitilt välja riigituludesse menetluskuludena: 1-21-4014 • tulirelva ekspertiisi teostamise kulu 420 eurot; • infotehnoloogilise ekspertiisi teostamise kulu 451 eurot; • sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 981 eurot; st kokku 1852 eurot.

1. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Indrek Leitil tasuda menetluskulud kokku summas 1852 eurot 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasudes esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 154,35 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 154,15 eurot.
2. Asitõendid ja konfiskeeritav vara: • • • • Indrek Leitilt 23.01.2018 ära võetud laskemoon, so 400 padrunit, millest järel 384 padrunit (16 padrunit hävisid ekspertiisi käigus) konfiskeerida

§ 421

,

§-ga 83 lg 4 alusel ja justiitsministri 11.12.2009.a määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p 1 kohaselt jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile katselaskmiseks kasutatava laskemoona täiendamiseks; DVD-plaat ekspertiisi nr 18E-IS0002 tulemustega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 15.03.2019 vaatlusprotokolli fotod kinnises ümbrikus, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; väline kõvaketas xxxx; väline kõvaketas xxxx; väline kõvaketas xxxx ja xxxx, mis on eemaldatud sülearvutist Dell xxxx ja mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 (akt nr 2019-475)- tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Indrek Leitile pärast kohtuotsuse jõustumist ja alles pärast alljärgnevaid toiminguid: - võimaldada Indrek Leitil kopeerida Indrek Leiti poolt esitatud andmekandjale kõik failid ja programmid, välja arvatud ekspertiisiaktis nr 18E-IS0002 nimetatud ja keelatud 14 671 pildi- ja 186 videofaili (xxxx kettal); 14 682 pildija 186 videofaili (xxxx kettal), 5 videofaili (xxxx kettal) ja „xxxx“ ja „xxxx“, millel viited 121 pisipildi kohta (SSD-ketas xxxx); - kustutada seejärel nimetatud andmekandjatel olevad andmed ilma nende taastamisvõimaluseta; - tagastada seejärel ülalnimetatud andmekandjad Indrek Leidile; - andmekandjatelt failide ümber salvestamise ja andmekandjate tühjendamise kulud tuleb nende olemasolu korral kanda Indrek Leidil; - kui Indrek Leit ei ole taasesitamist võimaldaval viisil avaldanud kohtueelsele menetlejale, kelle valduses andmekandjad on, soovi esemete tagastamiseks 6 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, siis KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada andmekandjad (xxxx, väline kõvaketas xxxx, väline kõvaketas xxxx ja xxxx). Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 / 16 1-21-4014 Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse
2. päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. SÜÜDISTUS
3. Indrek Leiti süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 18.11.2004 kuni 23.01.2018 omandas korduvalt ja hoidis oma elukohas, aadressil Xxxx asuvas korteris, erinevatel andmekandjatel kokku 29 353 pildi- ja 377 videofaili, milledel on kujutatud nooremat kui 14-aastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis ning nooremat kui 18-aastast isikut pornograafilises situatsioonis ja nimelt: ajavahemikul 18.11.2004 kuni 23.01.2018 välisel kõvakettal xxxx 0748 kokku 14 671 pildi- ja 186 videofaili; ajavahemikul 22.01.2018 kuni 23.01.2018 välisel kõvakettal xxxx kokku 14 682 pildi- ja 186 videofaili; ajavahemikul 13.01.2008 kuni 23.01.2018.a välisel kõvakettal xxxx kokku 5 videofaili. Seega pani Indrek Leit korduvalt toime nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises ja nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi ja video omandamise ning hoidmise, so

§ 178lg 11 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Samuti süüdistatakse Indrek Leiti selles, et tema, soetas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 23.01.2018 ebaseaduslikult 400 tööstuslikult valmistatud laskekõlblikku 7,62x51mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka relvaseaduse (RelvS) § 17 lg 1, lg 2 p 1; § 19 lg 1 p 5, lg 3 mõistes ja mida hoidis enda elukohas aadressil Xxxx kuni 23.01.2018, mil need politseiametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Laskemoona soetamine, omamine, valdamine ja hoidmine on käsitletavad laskemoona käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes. Eelnimetatud padrunid on piiratud tsiviilkäibega tulirelva laskemoon RelvS § 19 lg 1 p 5, lg 3 mõistes. Indrek Leit soetas ja hoidis (omas, valdas) eelnimetatud padruneid ebaseaduslikult, st omamata RelvS §-s 32 ettenähtud relvasoetamisluba, mis on RelvS § 19 lg 2, 3 kohaselt vajalik piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks; samuti omamata RelvS §-s 34 ettenähtud relvaluba, mis on vajalik piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona käitlemiseks. Käideldes eelkirjeldatud viisil nimetatud padruneid oli Indrek Leit teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et tegemist on tulirelva laskemoonaga, mille seaduslikuks käitlemiseks vajalik luba temal puudub. Seega pani Indrek Leit toime suures koguses tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise, so

§ 418p 2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK 3. Süüdistusakt I. Leit süüdistuses

§ 418

lg 2 p 2 ja

§ 178lg 11 järgi üldmenetluses saabus Harju Maakohtusse 03.06.2021.

Kohus andis 13.09.2021 I. Leiti kohtu alla ja määras kohtuistungi toimumise ajaks 14.10.

1. 13.10.2021 lükkas kohus määratud kohtuistungi seoses kohtuniku haigestumisega edasi ja määras uue aja 17.11.
2. 17.11.2021 toimuud kohtuistungil esitas kaitsja taotluse kohtustungi edasilükkamiseks kuna I. Leit oli sattunud liiklusavariisse ja viibis haiglas. Kohus lükkas kohtuistungi uuesti edasi ja määras uueks 3 / 16 1-21-4014 kohtuistungi toimumise ajaks 27.01.
3. 27.01.2022 toimunud kohtuistungil esitas prokurör taotluse KrMS § 297 kohaselt täiendavalt üle kuulata ekspert ja tunnistajad. Kohus määras täiendava kohtuistungi aja 14.03.
5. 14.03.2022 kohtuistungil leidis prokurör, et keelatud failide omandamine I. Leiti poolt ei ole tõendamist leidnud. Samuti on kohtuliku uurimise käigus selgunud, et andmekandjatel on sisuliselt tegemist ühtede ja samade failidega, mis salvestati ühelt andmekandjalt teisele, seega on I. Leit hoidnud süüdistuses nimetatust poole võrra vähem keelatud faile. Kuna korduvalt andmete omandamine ei ole tõendatud, tuleb I. Leit süüdi mõista

§ 178lg 1 järgi failide hoidmises.

Laskemoona hoidmine on tõendamist leidnud terves ulatuses. Prokurör palus I. Leit süüdi tunnistada

§ 178

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust,

§ 418

lg 2 p 2 järgi vangistus 1 aasta ja 6 kuud.

§ 64

lg 1 järgi mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat vangistust, mis

§ 73lg 1 ja 3 järgi jätta tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga.

1. 27.01.2022 toimunud kohtuistungil I. Leit oma süüd ei tunnistanud. 14.03.2022 kohtuistungil jäi I. Leit oma seisukoha juurde ja palus kohtul teda õigeks mõista.
2. Kaitsja leidis, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ja taotles I. Leiti õigeksmõistmist. Süüdistatav ei ole teadvalt midagi keelatut hoidnud. Passiivne hoidmine ei saa alati tähendada ette määratud süüdimõistmist. Eksperdi ütlustest ei saa teha järeldust, et 2013 või 2014 aastal neid keelatud pilte modereeris või vaatas, samuti ei ole tõsikindlat tõendatud, et 2013-2014 aastal I. Leit neid pilte üldse ka vaadanud on. Kuna piltide metaandmetest on näha, et need on loodud 2003-2005, siis on loogiline I. Leiti selgitus, et ta sai need salvestada enda teadmata tööarvutist. Kaitsja leiab samuti, et läbiotsimine viidi läbi puudulikult sündmuskohalt äravõetud asju ei hoitud, vaadeldud ega saadetud ekspertiisi seaduse nõudeid järgides, seega ei saa need menetlusdokumendid ise ega ka ekspertiisid olla seadusega lubatavateks tõenditeks. Samuti ei ole läbiotsimisel korrektselt tehtud laskemoona pakendamist ja selle saatmist ekspertiisi. Kaitsja jaoks on arusaamatud kriminaalasjas toimunud osalised lõpetamised, eraldamised ja liitmised. Seoses lahingumoona käitlemisega märgib kaitsja, et tõendamata on I. Leiti tahtlus hoida just oli lahingmoona mitte paukpadruneid. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Tõendite lubatavuse küsimus
3. Tõendite hindamisel peab kohus esmalt andma hinnangu, kas tõend on asjakohane, lubatav ja usaldusväärne, sest vaid sellistele tõenditele võib kohus kohtuotsuse tegemisel tugineda. Kriminaalasjas on kaitsja vaidlustanud tõendite lubatavust kuna kaitsja hinnangul on läbiotsimine läbi viidud puudulikult ning sündmuskohalt äravõetud asju ei hoitud, vaadeldud ega saadetud ekspertiisi seaduse nõudeid järgides. Kaitsja hinnangul ei saa seetõttu need menetlusdokumendid ja ekspertiisid olla seadusega lubatavateks tõenditeks. Seejuures ei ole kaitsja viidanud ühelegi konkreetsele sättele, millist menetlusnormi on rikutud. Kohtu hinnangul on tegemist lubatavate tõenditega KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Asjaolu, et läbiotsimisprotokolli (tl 55-58) kuupäevaks oli ekslikult märgitud 23.01.2017 ning menetleja N. Peetris on vea parandanud ja õigeks kuupäevaks märkinud 23.01.2018 ei ole rikkumine, mis tooks kaasa tõendi kohtukõlbmatuse. Läbiotsimisprotokolli p.1 nähtub, et läbiotsimise aluseks on riigiprokuröri koostatud ja Harju Maakohtu kohtuniku K. Poljakova poolt allkirjastatud 16.01.2018 taotlus, seega on üheselt arusaadav, et uurimistoimingu õige kuupäev oli 4 / 16 1-21-4014 23.01.
4. Läbiotsimine toimus KrMS § 91 lg-te 3 ja 6 ettenähtud korras ning selle kohta vormistati läbiotsimisprotokoll vastavalt KrMS § 92 nõutele. Läbiotsimisprotokolli p. 9 on loetletud I. Leiti elukohas läbiotsimisel leitud ja ära võetud objektid, sh p. 9.1 elutoa laua pealt musta värvi andmekandja xxxx, p. 9.2 elutoa laua pealt musta värvi andmekandja xxxx, andmekandjad paigutati koos anti-staatilisse kotti ning suleti turvakleebisega nr J13-
5. Läbiotsimisprotokolli p. 9.10 kohaselt elutoa televiisori alt kapist hõbedast värvi andmekandja xxxx, korpuse mudeli nr xxxx seerianumber xxxx. Andmekandja pakendati turvaümbrikusse nr 012844 ja suleti, p 9.16 kohaselt elutoast diivani tagant leidis politseiametnik pappkasti, mille sees oli 8 karpi relvapadruneid, milles igas karbis 50 padrunit. Padrunite mõõtmed 7,62x51 mm. Pappkast pakendati kahte kotti, mis suleti asitõendi teibiga. Menetluse käigus ei ole I. Leit ega kaitsja kordagi vaidlustanud asjaolu, et nimetatud esemed kuulusid I. Leitile ning võeti ära tema elukohast läbiotsimise käigus, seda on kinnitanud ka I. Leit läbiotsimisprotokollil oma allkirjaga. Kuigi läbiotsimisprotokollis kajastatud pakendite numbrid ei ühti asitõendite üleandmise-vastuvõtmise aktis (tl 33-34) kajastatud numbritega nähtub andmekandjate seerianumbritest, et tegemist on samade objektidega. Üleandmise-vastuvõtmise akti p
6. xxxx ühtib läbiotsimisprotokolli p 9.1 kajastatud objektiga, p. 2 xxxx ühtib läbiotsimisprotokolli p. 9.2 objektiga, akti p. 9 andmekandja xxxx mudeli nr xxxx seerianumber xxxx ühtib läbiotsimisprotokolli p 9.10 kajastatud objektiga. Samad andmekandjate seerianumbrid nähtuvad ka ekspertiisiaktist nr 18E-IS0002 (tl 85-93). Seega on I. Leiti elukohast ära võetud andmekandjate liikumine ning ekspertiisi jõudmine jälgitav ning puudub alus kahelda, et ekspertiisiks saadetud objekte oleks vahepeal moonutatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et I. Leitile kuuluvatelt andmekandjatelt leitud failide metaandmed näitavad täpselt seal olevate andmete loomise ja muutmise aega, samuti nende päritolu. Sellest tulenevalt leiab kohus, et läbiotsimisprotokoll ja ekspertiisiakt on lubatavateks tõenditeks.
7. Läbiotsimisprotokolli p. 9.16 kohaselt leidis politseiametnik elutoa diivani tagant pappkasti, milles oli 8 karpi relvapadruneid, milles igas karbis 50 padrunit. Padrunite mõõtmed 7,62x51 mm. 17.04.2018 ekspertiisiakti nr 18E-TB0014 kohaselt on ekspertiisiks esitatud punase kleeplindiga „asitõend“ suletud pappkarbis, millel pealdis tekstiga, tekst lisatud ekspertiisiaktile fotol nr
8. Pakend on vigastusteta. 23.01.2018 toimunud läbiotsimise juures viibis ka I. Leit, kes on allkirjaga kinnitanud protokollis kajastatud objektide, sh padrunite, leidmist ja äravõtmist. Kohtu hinnangul on asitõend jõudnud ekspertiisi teostamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti jälgitaval viisil, puudub alus kahelda, et asitõendit oleks moonutatud, seega on tegemist lubatavate tõenditega.
9. Lisaks eeltoodule on kaitsja vaidlustanud kriminaalasjade ühendamise ja eraldamise määrust leides, et eraldamise määrusest võiks järeldada, et arutada oleks võimalik vaid ühte episoodi. Kohtule esitatud kriminaalasjade ühendamise määrusest (tl 41-42) nähtub, et 07.05.2019 on ühendatud kriminaalasjad nr 18230100231, milles I. Leiti kahtlustati

§ 178lg 1 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja nr 17221000044 milles I.

Leiti kahtlustati

§ 210

lg 2- 22 lg 3 ja

§ 418

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, ühendatud kriminaalasja numbriks 17221000044. Kriminaalmenetluse osaliselt lõpetamise põhistamata määrusest 08.04.2021 (tl 43-45) nähtub, et I. Leiti suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 210lg 2- 22 lg 3 kahtlustuses.

12.04.2021 kriminaalasjade eraldamise määruse (tl 46-48) kohaselt on eraldatud kriminaalasjast 17221000044 varem ühendatud kriminaalasi 18230100231 (st kahtlustus

§ 178

lg 11 järgi) ja materjalid kahtlustuses

§ 418lg 2 p 2 järgi eraldi menetlusse.

Uue kriminaalasja numbriks 21730000137. Praegu arutatav kriminaalasi kohtueelse numbriga 21730000137 on seega I. Leit süüdistuses

§ 178

lg 11 järgi (varem kriminaalasjaga 17221000044 ühendatud kriminaalasi 18230100231) ja

§ 418lg 2 p 2 järgi (eraldatud kriminaalasjast 17221000044).

Kuigi kohus möönab, et 5 / 16 1-21-4014 arusaamatuks jääb see, miks oli vajalik kohtueelses menetluses eraldada kriminaalasjast 17221000044 I. Leit kahtlustused

§ 178

lg 11 ja

§ 418

lg 2 p 2 järgi pärast seda, kui kriminaalasjas oli menetlus

§ 210

lg 2- 22 lg 3 järgi lõpetatud, ei ole siiski tegemist menetlusnormide rikkumisega. Kohtu menetluses on kriminaalasi kohtueelse menetluse nr-ga 21730000137

§ 178

lg 11 ja

§ 418lg 2 p 2 järgi.

Süüdistus

§ 418

lg 2 p 2 järgi 10.

§ 418

lg 2 p 2 järgi on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine suures koguses.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 23.01.2018 läbiotsimise käigus leiti I. Leiti elukohast mh laskemoona. 23.01.2018 läbiotsimisprotokolli (tl 55-58) kohaselt teostati läbiotsimine I. Leiti elukohas aadressil Xxxx ja sõiduautos xxxx reg nr xxxx. Läbiotsimisprotokolli p. 9.16 kohaselt leiti menetleja poolt elutoa diivani tagant pappkast, milles oli 8 karpi relvapadruneid, milles igas karbis 50 padrunit. Padrunite mõõtmed 7,62x51 mm. Pappkast on pakendatud kahte kotti, mis suleti punase asitõendi teibiga. 30.01.2018 ekspertiisimääruse (tl 66-67) alusel on läbiotsimisel I. Leiti elukohast leitud ja ära võetud 400 relvapadrunit antud tulirelvaekspertiisi teostamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. 17.04.2018 ekspertiisiaktiga nr 18E-TB0014 (tl 68-70) on ekspert tuvastanud, et ekspertiisiks esitatud tööstuslikult valmistatud 400 vintpüssipadrunit kaliiber 7.62x51 mm kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja on laskekõlbulikud. Esitatud vintpüssipadrunid kaliiber 7.62x51 mm on ette nähtud laskmiseks vintpüssidest ja karabiinidest M14, CETME mod 58, G3, AK4, FN FAL, SIG 510, BM59, Winchester, Sako jpt ning kuulipildujatest MG-3,HK21, FN MAG, KSP-58, M60, BREN L4 jpt. Ekspertiisi käigus hävis 16 padrunit, 384 padrunit jäid EKEI katselaskmiseks kasutatava laskemoona täiendamiseks. Ekspertiisiaktile on lisatud fototabel, millel on näha 8 karpi relvapadruneid.
2. 27.01.2022 kohtuistungil süüdistatava (tl 23) antud ütluste kohaselt sattus laskemoon tema kätte
3. aastal.
4. aastal liitus ta Kaitseliiduga, hakkas käima õppustel ja tiirus laskmas. Keegi temale ei öelnud, et järelejäänud padrunid tuleb Kaitseliitu tagasi viia. Kuna padrunid olid tal kodus diivani taga, olid need ununenud ja seetõttu ei ole ta neid politseisse viinud. Alates 2017-2018 ei ole ta enam Kaitseliidu liige. Kaitsja esitatud Kaitseliidu liikmekaardist (tl 100) nähtub, et I. Leitile oli väljastatud Kaitseliidu liikmekaart 14.04.2015, liikmekaardi nr xxxx, kehtivusega kuni 13.04.
6. 26.01.2018 päring Kaitseliitu (tl 73-74) ja 01.02.2018 vastusest (tl 75-76) päringule nähtub, et I. Leit oli Kaitseliidu tegevliige alates 13.03.2015, vastu võetud Harju maleva pealiku 13.03.2015 käskkirja nr HA-1.1-2/15/5905P alusel. I. Leitile ei ole väljastatud Kaitseliidu poolt relvi ja laskemoona elukohas hoidmiseks, samuti ei ole talle väljastatud kehtivat relvaluba, relvasoetamisluba või relvade/laskemoona käitlemise luba. Politsei- ja Piirivalveameti 07.03.2019 päring ( tl 77-78) ja vastus päringule (tl 79-80) tõendab, et I. Leit ei oma ega ole varsemalt omanud relvaluba.
7. Süüdistuse kohaselt heidetakse I. Leitile ette tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemist suures koguses. Vaidlust ei ole selles, et I. Leiti elukohast leiti 8 karpi laskemoona, igas karbis 50 padrunit, st kokku 400 padrunit. Kuivõrd

§ 418

on blanketne koosseis sisustatakse teokoosseisu relvaseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide sätetega. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et I. Leiti elukohast leitud 400 padrunit on laskekõlbulik laskemoon. RelvS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on tulirelvad piiratud tsiviilkäibega relvad, välja arvatud RelvS § 20 lg-s 1 6 / 16 1-21-4014 loetletud tsiviilkäibes keelatud tulirelvad ja sama sätte lg 3 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada RelvS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. Kuivõrd PPA vastusega 07.03.2019 on tõendatud, et I. Leitil puudus RelvS § 32 kohane relvasoetamisluba või § 34 kohane relvaluba, puudus I. Leitil õigus piiratud tsiviilkäibega relva laskemoona omada. RelvS § 11 lg 2 kohaselt on laskemoona käitlemine muuhulgas ka selle omamine. 15.

§ 418

lg 2 p 2 järgi on karistatav tulirelva laskemoona ebaseaduslik käitlemine suures koguses. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui valduses olevate erinevate piiratud tsiviilkäibega relvade laskemoona üldkogus jääb allapoole RelvS § 46 lg 5 sätestatud madalaimat piirmäära (st vähem kui 200 padrunit), tuleb laskemoona kogus lugeda ebaoluliseks. Praegusel juhul on I. Leiti elukohast leitud ja äravõetud 400 padrunit. Seega ületab leitud kogus RelvaS § 46 lg 5 sätestatud madalaimat piirmäära ja tegemist on suure kogusega. 16. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab

§ 418koosseis tahtlust.

Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (RKKKo 3-1-1-122-05 p 6). I. Leit on andnud ütlusi, et teadlikult ja tahtlikult tõi Kaitseliidu laskemoona koju, seega pani ta teo toime kavatsetult. Süü suurust ei vähenda asjaolu, et süüdistatava ütluste kohaselt tõi ta laskemoona koju juba 2015. aastal ning seejärel unustas, et laskemoon tema elukohas on. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused ses osas ka usaldusväärsed kuivõrd ei ole eluliselt usutav, et isik „unustab“ laskemoona aastateks diivani taha. Laskemoon asus igapäevaselt kasutuses olevas ruumis (elutoas) ja tegemist ei olnud väikese objektiga, mis võiks jääda aastateks märkamata, seda enam, et I. Leiti elukohaks on 2-toaline korter. Kaitseliidu tegevliikmena pidi I. Leit olema ka teadlik sellest, et laskemoona ei tohi koju hoiule viia. Üldteada on asjaolu, et relva või laskemoona omamiseks (sh hoiustamiseks) võib olla vajalik relvaloa olemasolu ning isiku kohustus on seda kontrollida. I. Leit Kaitseliidu tegevliikmena oli isikuks, kes puutus kokku relvade ja laskemoonaga pidi seda enam teadma, et relva või laskemoona omamiseks on vaja relvaseadusest tulenevalt luba. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Isiku kohus on tunda riigis vähemalt ennast puudutavaid õigusakte sh seda, kas isiku omandis olev laskemoon vajab eriluba. I. Leit on andnud kohtus ütlusi, et Kaitseliidu lasketiirus käies anti üldjuhul teravmoona, mitte paukpadruneid, järelikult pidi I. Leit olema teadlik, et tegemist on teravmoonaga. Kohus peab ebatõenäoliseks ka seda, et I. Leit ei oleks peale mitut aastat kaitseliidus õppustel/lasketiirus käimist suutnud vahet teha paukpadrunitel ja teravmoonal, sest selline vahet tegemine peab turvalisuse kaalutlustel olema võimalik ka ainuüksi visuaalsel vaatlusel. Seega ei nõustu kohus ka kaitsja seisukohaga, et tõendamata on I. Leiti tahtlus hoida just teravmoona mitte paukpadruneid. Seega leiab kohus, et I. Leit pani toime

§ 418

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

Süüdistus

§ 178

lg 1 järgi 17.

§ 178

lg 1 järgi on karistatav noorema kui kaheksateistaastase isikut pornograafilises või noorema kui neljateistaastase isiku pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamise, omandamine või hoidmine, teisele isikule üleandmine, näitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine. 18. I. Leitile on esitatud süüdistus korduvalt nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises ja nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi ja video omandamise ning hoidmise eest. Kohtuvaidluste käigus leidis prokurör, et korduvus failide omandamisel ei ole tõendamist leidnud, sest samu keelatud faile kopeeriti ühelt andmekandjalt teisele ning tegu tuleb kvalifitseerida

§ 178lg 1 järgi.

7 / 16 1-21-4014

1. I. Leit ennast selles teos süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil selgitas ta (tl 23-26), et ta ei ole kunagi teadvalt alla laadinud alaealist puudutavad erootilist või pornograafilist materjali. Lapspornot sisaldav materjal võis sattuda tema andmekandjatele
2. aastal, kui ta enne O OÜ-st töölt lahkumist kopeeris kogu tööl olnud arvuti sisu isiklikule välisele kõvakettale. Tema soovis tööarvutist kopeerida tööalast infot, ta ei teadnud, et arvutis võib olla ka keelatud pornograafilist materjali. 2014 kopeeris ta algselt tööarvutist välisele kõvakettale kopeeritud andmed ümber uuele ja mahukamale kõvakettale (xxxx), kuna vana kõvaketta maht (millele omal ajal oli kopeeritud tööarvuti sisu) hakkas mahult väikseks jääma. Seda esialgset välist kõvaketast enam säilinud ei ole. 2018 kopeeris ta omakorda kõik andmed xxxx kõvakettalt ümber veelgi mahukamale, st kaheterabaidilisele andmekandjale xxxx, kuna xxxx oli 1 terabaidine ja hakkas ka väikseks jääma. Täpset ülevaadet, mis kõvakettal oli, ei omanud, lihtsalt kopeeris kõik ümber. Välise kõvaketta xxxx (xxxx) sai samuti töö juurest OÜ-st O. See on töölt kaasa võetud andmekandja, tema ei ole teadvalt sellele keelatud pornograafilist materjali laadinud ega teadnud, et seal keelatud pornograafilist materjali on.
3. 23.01.2018 läbiotsimisprotokolli (tl 55-58) teostati läbiotsimine I. Leiti elukohas aadressil Xxxx. Läbiotsimine oli seotud I. Leiti võimaliku kahtlustusega soodustuskelmusele kaasaaitamises

§ 210lg 2 § 22 lg 3 järgi.

Läbiotsimisprotokollist nähtub, et 23.01.2018 I. Leiti elukoha läbiotsimise käigus leiti p 9.1 kohaselt elutoa laua pealt musta värvi andmekandja xxxx koos ühendusjuhtmega; p 9.2 kohaselt elutoa laua pealt musta värvi andmekandja xxxx koos ühendusjuhtmega ja p. 9.10 kohaselt elutoa televiisori alt kapist hõbedast värvi andmekandja xxxx, korpuse mudeli nr xxxx seerianumbriga xxxx. Andmekandja pakendatud turvaümbrikusse nr 012844 ja suleti. 09.02.2018 üleandmise-vastuvõtmisakti (tl 33-34) p-de 1, 2 ja 9 alusel on nimetatud objektid edasiseks kontrollimiseks üle antud Põhja prefektuuri kriminaalbüroo seksuaalkuritegude ja lastekaitsegrupi vanemuurijale. Kriminaalmenetluse alustamise teatisest (tl 81) nähtub, et I. Leit suhtes alustati 13.02.2018 kriminaalmenetlust

§ 178lg 1 tunnustel.

1. 16.02.2018 ekspertiisimäärusega (tl 82-85) on määratud I. Leit elukoha läbiotsimise käigus ära võetud andmekandjate (sh andmekandjad xxxx ja xxxx) infotehnoloogiline ekspertiis. Ekspertiisimääruse kohaselt on ekspertiisi teostamiseks üle antud muuhulgas andmekandja xxxx, andmekandja xxxx ja hõbedast andmekandja xxxx korpuse mudeli nr xxxx seerianumber xxxx. 28.06.2018 infotehnoloogia ekspertiisiaktist nr 18E-IS0002 (tl 86-95) nähtub, et ekspertiisiks esitatud väliselt kõvakettalt tähisega xxxx (xxxx eraldatud kõvaketas xxxx) leiti 14 682 pildi- ja 186 videofaili, mis kujutavad tõenäoliselt alaealisi isikuid erootilises ja/või pornograafilises situatsioonis. Pildid ja videofailid kopeeriti DVD plaadile kausta „xxxx/PildidA1“ ja videofailid kopeeriti DVD plaadile kausta „xxxx/VideodA1“. Nimekiri väljakopeeritud failide kohta salvestati nimega „PildidA1.x1sx“ ja „VideodA1.x1sx“. Andmekandjalt tähisega xxxx leitud pildifailid on salvestatud ajavahemikus 22.01.2018 19:48:49 kuni 22.01.2018 23:12:37 ja videofailid 22.01.2018 19:40:06 kuni 22.01.2018 23:38:
2. Pildifailide EXIF metaandmed on välja toodud failis „PildidAImetadata.x1sx“. Andmekandjalt tähisega xxxx leiti viiteid kustutatud failidele (174 pildi- ja 52 videofaili), millel on kujutatud tõenäoliselt alaealisi isikuid erootilises ja/või pornograafilises situatsioonis. Viiteid pisipiltide puhvrist (xxxx), kuhu operatsioonisüsteem salvestab failide kuvamise käigus originaalfailidest tehtud kuvatõmmised. Operatsioonisüsteem Windows XP loob faili „xxxx“ jooksvasse kausta, kus kuvati eelvaade. Kuna pisipiltide puhvrifaili asukohast ei leitud originaalfaile, võib nimetada need failid kustutatuks. Leitud materjal on välja toodud DVDplaadil kaustas „xxxx“ failides „xxxx“ ja „xxxx“. 8 / 16 1-21-4014 Andmekandjalt tähisega xxxx (xxxx) leiti 14 671 pildi- ja 186 videofaili, mis kujutavad tõenäoliselt alaealisi isikuid erootilises ja/või pornograafilises situatsioonis. Pildid ja videofailid kopeeriti DVD plaadile kausta „xxxx/PildidB1“ ja videofailid kopeeriti DVD plaadile kausta „xxxx/VideodB1“. Nimekiri väljakopeeritud failide kohta salvestati nimega „Xxxx“ ja „Xxxx“. Pildifailide EXIF metaandmed on välja toodud failis „PildidB1metadata.x1sx“. Andmekandjalt tähisega xxxx leiti viiteid kustutatud failidele (179 pildi- ja 59 videofaili), millel on kujutatud tõenäoliselt alaealisi isikuid erootilises ja/või pornograafilises situatsioonis. Viiteid leiti pisipiltide puhvrist (xxxx), kuhu operatsioonisüsteem salvestab failide kuvamise käigus originaalfailidest tehtud kuvatõmmised. Kuna pisipiltide puhvrifaili asukohast ei leitud originaalfaile, võib nimetada need failid kustutatuks. Leitud materjal on välja toodud DVDplaadil kaustas „xxxx“ failides „xxxx“ ja „xxxx“. Andmekandjalt tähisega xxxx leitud pildifailid on salvestatud ajavahemikus 18.11.2004 03:11:36 kuni 04.02.2014 15:37:56 ja videofailid 18.11.2004 03:22:27 kuni 04.02.2014 15:31:
3. Andmekandjalt tähisega xxxx (xxxx) leiti 5 videofaili, mis kujutavad tõenäoliselt alaealisi isikuid erootilises ja/või pornograafilises situatsioonis. Videofailid kopeeriti DVD plaadile kausta „xxxx/VideodI1“. Andmekandjalt xxxx leiti viiteid (5 videofaili) kustutatud failidele, millel on kujutatud tõenäoliselt alaealisi isikuid erootilises ja/või pornograafilises situatsioonis. Viiteid leiti pisipiltide puhvrist (xxxx), kuhu operatsioonisüsteem salvestab failide kuvamise käigus originaalfailidest tehtud kuvatõmmised. Leitud materjal on välja toodud DVD-plaadil kaustas „xxxx“ failis „Xxxx“. Andmekandjalt tähisega xxxx leitud videofailid on salvestatud ajavahemikus 13.01.2008 16:17:10 kuni 13.01.2008 16:18:
5. 23.03.2019 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud DV+R DL plaati, millele on salvestatud EKEI-s teostatud alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seonduva materjali infotehnoloogiaekspertiisi tulemused. Ekspertiis objektiks on 23.01.2018 I. Leiti elukohast ära võetud andmekandjad. Asitõendi vaatlusprotokollis nähtub, et ajavahemikul 18.11.2004 kuni 23.01.2018 salvestas I. Leit erinevatel kuupäevadel ja hoidis oma kasutuses olevatel andmekandjatel kokku 29 353 pildi- ja 377 videofaili milledel on kujutatud tõenäoliselt alla 14 aastaseid isikuid erootilises ja/või pornograafilises situatsioonis ja alla 18-aastaseid isikuid pornograafilises situatsioonis. Asitõendi vaatlusprotokollile lisatud ümbrikus on 2 fotot.
6. I. Leit poolt kohtuistungil esitatud tööraamatu väljavõttest (tl 101-102) nähtub, et töötas ajavahemikul 14.04.2003-30.09.2008 ettevõttes O OÜ.
7. 27.01.2022 kohtuistungil taotles prokurör KrMS § 297 alusel täiendavate tõenditena üle kuulata infotehnoloogia ekspertiisi teostanud ekspert ja samuti tunnistajana I. Leiti endine tööandja. 14.03.2022 esitas prokurör taotluse samal alusel üle kuulata I. Leiti endine töökaaslane T. J..
8. Tunnistaja R. J.i 14.03.2022 ütlustega kohaselt töötas ta koos süüdistatavaga kinnisvara arenduse ja ehitusega tegelenud firmas O 2008-2009 aastani. Firmas töötas 10-15 töötajat. Peakontor oli xxxx tänaval, kolm ehitusüksust olid ehitusobjektidel soojakutes koos vajalike seadmete ja tehnikaga. I. Leiti töökoht ei asunud nö peakontoris Xxxx tänaval vaid konkreetse ehitusobjektiga seotud soojakus. I. Leiti viimane ehitusobjekt asus Kase tänaval, kus ta töötas koos projektijuht T. J.. Igal töötajal oli oma arvuti ja keegi teine sinna ei pääsenud. Kas arvuti oli parooliga kaitstud, see oli iga ühe enda asi. Töölt lahkudes võttis arvuti vastu kontoris kas raamatupidaja või sekretär. Kui isik töölt lahkus, jäi ametialane informatsioon projektijuhi kätte. Firmas oli igal töötajal oma arvuti, ei olnud nii, et igaüks käib igaühe arvutis ringi. Töölt lahkudes pidi töötaja ise kõik andmed ära kustutama ja andma arvuti üle. Soojakutes oli signalisatsioon. Ettevõte lõpetas tegevuse 2008 aastal majanduskriisi ajal. Pirita teel lõppes 9 / 16 1-21-4014 objekt 2003.aastal, sel ajal I. Leit veel ettevõttes ei töötanud. Ei mäleta, et ettevõttes oleks töötanud veel kedagi kelle nimi oleks olnud Indrek.
9. Tunnistaja T. J. 14.03.2022 ütluste kohaselt töötas ta koos I. Leitiga ettevõttes O 2005-
10. Tema töötas xxxx, I. Leit töötas xxxx ja allus temale. Peakontor oli Xxxx tänaval, nemad töötasid igapäevaselt ehitusobjektil asunud soojakus, mis oli kontoriks. Rohkem Indreku nimelisi isikuid firmas ei olnud. Igaühel oli oma arvuti. Ei mäleta, kas arvutitel olid paroolid, tõenäoliselt olid. Alltööhankijad ei käinud nende arvutites. Töölt lahkudes jäi arvuti firmale. Tunnistaja jättis töölt lahkudes failid arvutisse, see oli ettevõtte vara. Soojakus toimusid igapäevaselt objekti koosolekud. Soojakus käisid pigem tööga seotud inimesed, soojak käis lukus ja oli signalisatsiooniga varustatud. Signalisatsiooni kood oli igal töötajal. Tunnistaja kordagi I. Leiti arvutit ei kasutanud. Koristajad käisid soojakus töö ajal. Eeldab, et I. Leiti arvuti oli parooliga kaitstud. I. Leit lahkus töölt umbes pool aastat või aasta enne tunnistajat. Tema mäletamist mööda lõpetati süüdistatavaga töösuhe samal päeval kui see peakontoris otsustati, tegemist oli majanduskriisist tingitud otsusega.
11. Ekspert O. O. andis 14.03.2022 kohtus ütlusi, et faili loomise või muutmise aega saab teada failisüsteemi kirjete järgi. Need on „xxxx“ ja „xxxx“ failides välja toodud tabeli kujul. Väli „created“ tähendab seda, millal kopeeriti fail selle andmekandja peale. Andmebaasi xxxx salvestatakse need pildifailid, mis kuvatakse faili vaatamisel. Sellise faili loob Windows XP, alates Windows Vistast luuakse teise koha peale see fail. Alates Windows Vistast ja uuemad Windowsi versioonid salvestavad pisipildid kasutaja kausta, kuhu on kõik koondatud, kõik arvutist leiduvad pisipildid on koondatud sinna. Selleks, et kausta tekiks eelvaade, peab sellest tegevusest inimene osa võtma. Kausta ümbersalvestamisel kandub üle ka xxxx fail. Pisipiltide failid tekkivad samamoodi nagu xxxx, salvestab lihtsalt teise koha peale. Eelvaatepildid luuakse Windows Exploreriga kausta avamise käigus. Pisipildid luuakse ainult eelvaate loomise käigus. Kui kustutada kaust nii, et ei ava seda kausta, siis neid eelvaate pilte ei looda. Pisipilte loob arvutisüsteem ainult eelvaate loomise käigus, kuvamisaeg kajastab eelvaate loomise ehk esmakordselt vaatamise aega. 28.

§ 178

objektiivne koosseis sisaldab muuhulgas piltide või videofailide hoidmist, millel on kujutatud kas alla 14 aastaseid isikuid erootilises ja/või pornograafilises situatsioonis või alla 18 aastaseid isikuid pornograafilises situatsioonis. Hoidmine on teose valdamine, st tegelik võim asja üle AÕS § 32 tähenduses. Nii läbiotsimisprotokolliga kui ka ekspertiisiaktiga on tõendatud, et I. Leiti elukoha läbiotsimise käigus ära võetud andmekandjatelt leiti materjali, millel on kujutatud alaealisi isikuid erootilises ja/või pornograafilises situatsioonis. Tegemist oli I. Leiti elukohast leitud ja temale kuuluvate andmekandjatega, st süüdistataval oli tegelik võim asja üle. Hoidmine lõppeb siis, kui lõppeb isiku tegelik võim asja üle. I. Leiti valduses oli temalt läbiotsimisel ära võetud andmekandjatel lapspornoga seotud materjale kuni 23.01.2018, st kuni I. Leit elukohas läbi viidud läbiotsimiseni. 29. Süüdistuse kontekstis tuleb kohtul hinnata, kas I. Leiti elukohast läbiotsmisega leitud ning ära võetud pildi- ja videofailidel oli kujutatud kas alla 14 aastaseid isikuid erootilises ja/või pornograafilises situatsioonis või alla 18 aastaseid isikuid pornograafilises situatsioonis

§ 178mõttes. Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse (edaspidi Por

TS) § 1 lg 2 p 3 kohaselt on pornograafia – selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toob.

§ 178

koosseis on sõnastatud selliselt, et mõiste pornograafiline peab igakordselt sisustama kohus. Omaksvõetud kohtupraktikast nähtuvalt on tegemist normatiivse koosseisutunnusega, mis tuleb sisustada kohtul (RKKKo nr 3-1-1-14610 / 16 1-21-4014 05, p 8). Kohtupraktika kohaselt tuleb pornograafilist kui ka erootilist situatsiooni kujutava teose all mõista sellist teost, mis sisaldab üheselt seksuaalsusele viitavat kujutist. Pornograafia ja erootika on eristatavad selle alusel, kas ja kuivõrd esiletükkivalt on seksuaalsust teosel kujutatud. Nagu pornograafilist situatsiooni kujutava teose puhul, on ka erootilise sisuga teosel kujutatud domineerivalt just seksuaalsusega seotut, näiteks poseeriva isiku erogeenset kehapiirkonda, kuid mitte labaselt ja pealetükkivalt nagu pornograafilise sisuga teosel (RKKKo nr 1-16-5792 p 19). Erootilise sisuga on

§ 178

lg 1 mõttes ka selline teos, milledel on kujutatud laste tavapärast olekut või tegevust (nt ujumine, basseini ääres kõndimine), kuid teoses on äratuntavalt keskendutud just alasti laste kehade näitamisele ja salvestamisele ning kujutatu muu tähendus on pea olematu (samas p 20). I. Leitile heidetakse nii erineva koguse piltide kui ka videote hoidmist, milles on kujutatud alaealisi isikuid pornograafilises/erootilises situatsioonis. Kohtu hinnangul on ekspertiisiaktiga tõendatud, et süüdistuses esitatud pildi- ja videofailidel oli tõenäoliselt kujutatud alaealisi isikuid erootilise ja/või pornograafilises situatsioonis. Kohus tuvastas juhuvalimi alusel, et ekspertiisaktile lisatud DVD plaadil (tl 67) kaustas xxxx-PildidB1-D620- My Documents- TTÜ- EHITUS FÜÜSIKA- praktikumEskiis4.bak- ves- new folder

§ 178

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult, st ta teadlikult ja tahtlikult hoidis andmekandjatel pildi- ja videofaile, millel on kujutatud nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis. Kavatsetud tegevust kinnitab ka lapspornot sisaldavate pildi- ja videofailide hulk, samuti asjaolu, et I. Leit korduvalt salvestas materjali ümber ühelt andmekandjalt teisele. 35. Kohus leiab, et I. Leit tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 178lg 1 järgi.

KARISTUS 36.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa 13 / 16 1-21-4014 paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdistatavat selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest.

§ 418

lg 2 p 2 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

§ 178

lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Karistuse mõistmisel süüdistuses

§ 418

lg 2 p 2 järgi arvestab kohus, et isiku süü ei ole suur kuivõrd tegemist on laskemoonaga, mis olemuselt on oluliselt vähemohtlik, kui näiteks relva omamine. Samas tuleb süü suuruse puhul arvesse võtta, et tegemist oli laskemoonaga, mis sobis relvadele kaliibriga 7.62x51 mm, sh näiteks kuulipildujatele. Seega on tegemist kindlasti ohtlikuma laskemoonaga kui näiteks tavalise revolvri väiksema kaliibriga laskemoon. Arvesse tuleb võtta ka seda, et kuigi tegemist on teravmoonaga, ei kasutanud I. Leit ühtegi padrunit perioodil, mil laskemoon oli tema valduses. Seega on tema süü alla keskmise ja karistus võib jääda ka alla sanktsiooni keskmise määra. 37. Karistuse mõistmisel

§ 178

lg 1 arvestab kohus, et kuriteod, mis on suunatud laste vastu, on ühiskonnas eriti ohtlikud kuivõrd lapsed on ühiskonnas haavatavaim grupp, kelle kaitsmine on eriti oluline. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka I. Leitilt leitud pildi- ja videofailide suurt hulka (14682 pildi ja 191 videofaili). Kohus ei arvesta süü suuruse hindamisel raskendavalt seda, et failid olid kahel andmekandjal (xxxx ja xxxx) dubleeritud, sest tegemist oli samade failidega, mida I. Leit 22.01.2018 ise ühelt andmekandjalt teisele kopeeris ja seetõttu süüdistuse mahtu failide osas kahekordistas. Siiski leiab kohus, et vaatamata keelatud failide väga suurele hulgale (14682 pildi ja 191 videofaili) võib mõistetav karistus jääda sanktsiooni keskmise määra juurde kuna ei ole tuvastatud, et I. Leit oleks tema valduses olnud lapspornot sisaldavaid faile lähiajal avanud või muul viisil kasutanud, mis samas aga süüdistuse kontekstis ei olegi obligatoorne, sest karistatav on ka ainuüksi nende failide hoidmine. Kuna tema roll piirdus ainult nende failide passiivse hoidmisega, samas kui koosseis näeb ette ka muid ja kohtu hinnangul oluliselt raskemaid käitumisakte- omandamine, valmistamine, näitamine- siis võib karistus vaatamata failide suurele hulgale jääda ikkagi sanktsiooni keskmäära juurde. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 38. Riigikohus on asunud seisukohale, et karistuse mõistmisel olukorras kus eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud (RKKKo 3-1-1-24-07). Karistusregistri andmetel (tl 49) on I. Leit varem kriminaalkorras karistamata. Samas I. Leitil Maksu- ja Tolliameti andmetel (tl 40) 25.03.2019 seisuga sissetulek puudus, hetkel ta ei tööta. Kohus mõistab samuti temalt välja menetluskulud, mis samuti raskendaksid lisaks veel rahalise karistuse tasumist. Kohus leiab, et I. Leiti ei ole võimalik seetõttu karistada rahalise karistusega. Seetõttu leiab kohus, et I. Leiti tuleb karistada

§ 418

lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 3 kuud,

§ 178

lg 1 järgi vangistusega 1 aastat ja 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel tuleb karistused liita üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 2 aastat.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 1 päev ning lõplikuks karistuseks jääb vangistus 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva. Kuivõrd I. Leit on varem kriminaalkorras karistamata, siis võib mõistetud karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata

§ 73alusel 2 aastase katseajaga. MENETLUSKULUD 14 / 16 1-21-4014 39. Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. 40. Süüdistatava lepinguline kaitsja esitas taotluse KrMS § 181 lg 1 alusel mõista kaitsjatasud välja riigilt süüdistatava kasuks. Kokku moodustavad I. Leiti menetluskulud lepingulisele kaitsjale 3354 eurot (sh käibemaks), mille kohta kaitsja esitas arve nr 2021148 11.10.2021 summas 2262 eurot ja arve nr 2022007 26.07.2022 summas 1092 eurot. Kuna kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, jäävad lepingulisele kaitsjale makstud tasud süüdistatava enda kanda. 41.

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

§ 418

lg 2 p 2 ja

§ 178lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on II astme kuriteod.

Kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva Vabariigi Valitsuse 09.12.

1. a määruse nr 116 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.
2. a 654 eurot, seega on sundraha suurus alates käesoleva aasta algusest 981 eurot. Seega tuleb I. Leitil tasuda sundraha 981 eurot.
3. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas asjas viidi läbi tulirelva ekspertiisi, mille teostamise kulu 420 eurot (tl 71) ja infotehnoloogiline ekspertiisi, mille teostamise kulu 451 eurot (tl 94). Süüdistatavale saab panna ekspertiisi hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo nr 3-1-1-120-12). Kohus leiab, et mõlema ekspertiisi teostamine oli käesolvel juhul vajalik ja põhjendatud ning sellest tekkinud kulud summas 420 eurot ja 451 eurot tuleb I. Leitil hüvitada. ASITÕENDID
4. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt tuleb kohtuotsusega lahendada küsimus, kuidas toimida asitõenditega. I. Leitilt 23.01.2018 ära võetud laskemoon, so 400 padrunit, millest järel 384 padrunit (16 padrunit hävisid ekspertiisi käigus) tuleb konfiskeerida

§ 421

,

§-ga 83 lg 4 alusel ja justiitsministri 11.12.2009.a määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p 1 kohaselt jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile katselaskmiseks kasutatava laskemoona täiendamiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et ära võtta või arestida võib vaid sellises ulatuses andmeid või andmekandjaid, mis on menetluse läbiviimiseks ja tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks vajalikud. Võimaluse korral tuleks asjassepuutuvad andmed kopeerida, kahtlustatava arvutist kustutada või talle kättesaamatuks muuta, mitte aga arvutit, arvutisüsteemi või andmekandjat tervikuna ära võtta. Neid põhimõtteid tuleb arvestada ka kohtul asitõenditega toimimise viisi silmas pidades (RKKKo nr 3-1-1-57-12 p 16). I. Leiti elukoha läbiotsimise käigus ära võetud välised kõvakettad xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx tuleb süüdistatavale tagastada kuna andmekandjate hävitamine ei ole proportsionaalne ning rikuks süüdistatava omandipõhiõigust. Arvestades ebaseadusliku materjali hulka nendel andmekandjatel on siiski vajalik ja põhjendatud välised kõvakettad täielikult tühjendada ilma taastamisvõimaluseta enne nende süüdistatavale tagastamist. Kuna välistel kõvaketastel on lisaks ebaseaduslikule materjalile ka I. Leiti jaoks vajalikke ning õiguspäraseid faile, siis tuleb võimaldada I. Leitil salvestada need lubatavad andmed teisele andmekandjale enne kõvaketaste mälu täieliku tühjendamist. Sellest 15 / 16 1-21-4014 tulenevalt väline kõvaketas xxxx, väline kõvaketas xxxx, väline kõvaketas xxxx ja xxxx, mis on eemaldatud sülearvutist Dell xxxx, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 (akt nr 2019-475)- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada I. Leitile pärast kohtuotsuse jõustumist. Enne väliste kõvaketaste tagastamist süüdistatavale tuleb võimaldada I. Leitil kopeerida I. Leiti poolt esitatud andmekandjale kõik failid ja programmid, välja arvatud ekspertiisiaktis nr 18E-IS0002 nimetatud ja keelatud 14 671 pildi- ja 186 videofaili (Xxxx kettal); 14 682 pildi- ja 186 videofaili (xxxx kettal), 5 videofaili (xxxx kettal) ja 121 pisipilti (SSD-ketas xxxx). Seejärel tuleb välistel andmekandjatel olevad andmed kustutada ilma taastamisvõimaluseta ja seejärel tagastada andmekandajad I. Leitile. Andmekandjatelt failide ümber salvestamise ja andmekandjatelt failide kustutamisega seotud kulud tuleb kanda süüdistataval. Kui süüdistatav ei avalda soovi temale kohtuotsusega tagastamiseks määratud andmekandjate tagasi saamiseks 6 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kõik andmekandjad hävitada (xxxx, väline kõvaketas xxxx, väline kõvaketas xxxx ja xxxx). 44. DVD-plaat ekspertiisi nr 18E-IS0002 tulemustega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde 15.03.2019 vaatlusprotokolli fotod kinnises ümbrikus, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- jätta kriminaalasja materjalide juurde. 45. 23.01.2018 aadressil Xxxx läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefon Sony xxxx musta värvi, halli tagusega; kolm välise kõvaketta ühendusjuhet; sülearvuti Dell (s/n xxxx), millest on eemaldatud SSD ketas xxxx, koos toitejuhtmega; sülearvuti Emachines koos toitejuhtmega; sülearvuti Dell xxxx (s/n xxxx) koos toitejuhtmega; sülearvuti Lenovo xxxx koos toitejuhtmega; mobiiltelefon Nokia xxxx; mobiiltelefon Samsung xxxx koos SIM-kaardiga; mälupulk Corsair xxxx; tahvelarvuti Samsung xxxx; mobiiltelefon Nokia xxxx; mobiiltelefon Motorola xxxxx ja diktofon Olympus xxxx– on tagastatud Indrek Leitile allkirja vastu 21.03.2019. /allkirjastatud digitaalselt/ 16 / 16