Obsah (10)

§ 436§ 230§ 173§ 163§ 232§ 657§ 654§ 442§ 652§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18782 Ko

) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Üldreeglina peab

§ 230

lõike 1 esimesest lausest tulenevalt hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kuid lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel ei ole kohus perekonnaasjas

§ 436

lõike 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lõike 4 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses kohustada menetlusosalist esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause kohaselt on vanem kohustatud oma last ülal pidama. PKS § 97 punkti 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab hariduse omandamist kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamise ulatus tuleb PKS § 99 lõike 1 alusel määrata täisealise lapse vajadustest lähtudes ning vanemalt elatist välja mõistes tuleb arvestada PKS § 102 ja § 105 lõike 3 järgi ka tema varalist seisundit (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-119-15, punkt 11). Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lõige 1). Samas tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lõike 3 järgi täidavad vanemad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning lapse vahelisi suhteid. PKS § 102 lõike 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
2. Praeguses asjas on hageja kostja täisealine laps (t lk 28). Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest õpingute ajaks 265 eurot kuus kuni õpingute lõpetamiseni eelduslikult
3. a juunis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kostja vaidleb nõudele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
4. Pooled ei vaidle, et hageja õpib 2020/
5. õppeaastal XXX toitlustusteeninduse õppekava statsionaarses õppes
6. kursusel planeeritava lõpuajaga
7. a juunis (t lk 18) ja kostja hagejale alates tema täisealiseks saamisest 09.12.2020 ülalpidamist ei anna. Vaidlus on selle üle, kas hageja kulutused igas kuus on tõendatud ja põhjendatud, kas vanemad on osavõlgnikena kohustatud lapsele võrdses määras elatist andma ning kas ja millises ulatuses on kostja majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline hagejale elatist andma. 3
8. Maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormist ja asjas kohalduvat õigust 15.02.2021 eelistungil ning kohustas esitama selgitusi ja tõendeid, et tuvastada asja lahendamiseks vajalik (täisealise lapse vajadused ja tavaline elulaad; lapse ema ning kostja varaline seisund). Täisealise lapse ülalpidamise ulatus sõltub tema abivajaduse ulatusest ning elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-119-15, punkt 10).
9. Kuivõrd hageja on täisealine alla 21-aastane õppiv laps (PKS § 97 punkt 2), on ta õigustatud kostjalt kui oma vanemalt ülalpidamist nõudma, kuid ülalpidamise ulatus sõltub tema abivajaduse ulatusest. Hageja väitel on tema kulutused iga kuu minimaalselt 549 eurot. Olulisteks kulutusteks on eluasemekulu 218 eurot (sh üür, majandamiskulud, elekter, internet), toidukulu 160 eurot, majapidamisvahendite kulu 10 eurot, sidekulu 6 eurot, riiete ja jalanõude kulu 50 eurot, tervishoiukulu 10 eurot, hügieenitarvete kulu 25 eurot, koolitarvete kulu 50 eurot ja kulu vabale ajale 20 eurot. Eluasemekulude tõendamiseks esitas hageja YYY, Tartu üürilepingu (t lk 25-27), Eesti Energia AS-i arved (t lk 52-54) ja Q KÜ kommunaalkulude arved (t lk 60-62). Muude kulude tõendamiseks esitas hageja tasutud arved summas 61.57 eurot, 42.82 eurot ja 477 eurot vastavalt jalanõude, riiete ning arvuti ja selle tarvikute eest (t lk 55-57). Lisaks on hageja ja tema ema esitanud pangakonto väljavõtted ajavahemiku 01.09-14.12.2020 (t lk 5-12) kohta.
10. Kohtu arvates ei ole hageja tõendanud, et tema igakuiste vajaduste katmiseks PKS § 99 lõike 1 mõttes kulub minimaalselt kokku 549 eurot. Kohus selgitas 15.02.2021 kohtuistungil, et hageja kohustus on oma vajadusi (vajalikke kulusid) kohtumenetluses tõendada. Selline kohustust tuleneb poolele

§ 230lõikest 1.

1. Praegusel juhul on hageja tõendanud eluasemekuludest dokumentaalsete tõenditega üürikulu, majandamiskulud (sh elektrikulu) kokku 391 eurot (275+100+16), millest hagejale langeb pool, s.o 195.50 eurot. Interneti teenuse kulu 45 eurot tõendatud ei ole. Samuti ei ole hageja esitanud dokumentaalseid tõendeid muude hagis esile toodud kulude tõendamiseks, v.a tasutud arved vastavalt jalanõude, riiete ning arvuti ja selle tarvikute eest.
2. Põhjendatud ei ole hageja igakuiste vajalike kulude kindlaksmääramisel arvestada arvuti ja selle tarvikute eest tasutud 477 euroga. Tegemist ei ole perioodilise kuluga hageja koolitarvetele vms kuluga. Pealegi on arvuti ja selle tarvikud ostetud 12.05.2020, s.o ajal, mil hageja oli alaealine ja kostja tasus talle nõuetekohaselt elatist. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et enne
3. a juunit on tal vajalik osta uus arvuti.
4. Samas loeb kohus eluliselt usutavaks, et hageja kulutused riietele ja jalanõudele võivad olla iga kuu ca 50 eurot. Seda hoolimata sellest, millal konkreetsed arved tasuti ja kes need tasus. Hageja ainukeseks sissetulekuks on 60 euro suurune stipendium. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et hageja ema palk on osadel kuudel kantud hageja pangakontole (t lk 5, 6) ja nad kannavad kulusid ühiselt. Nimetatu tõendab mh hageja ülalpidamist ema poolt.
5. Kuigi toidukulu 160 euro, majapidamisvahendite kulu 10 euro, sidekulu 6 euro, tervishoiukulu 10 euro, hügieenitarvete kulu 25 euro ja vabaaja veetmise kulu 20 euro kohta ei ole hageja eraldi dokumentaalseid tõendeid esitanud, on ka need kulud kohtu hinnangul eluliselt usutavad. Samuti saab järeldada viidatud kulude igakuist kandmist 4 hageja pangakontode väljavõtetelt nähtuvatest maksetest (t lk 5-11). Viidatud kulud ja nende suurus on kooskõlas ka „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise lõpparuandega“, millest nähtub, et ca 18-aastase lapse ülalpidamiskulu on kokku vähemalt 327 eurot kuus (aruanne kättesaadav arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Hageja sai
6. aastaseks 09.12.
7. Koolitarvete kulu 50 eurot ei ole täisealine hageja tõendatud ega põhjendanud, mistõttu ei saa sellega arvestada.
8. Hagejale ei ole põhjendatud ette heita, et ta ei ela XXX poolt pakutavas õpilaskodus, mille tasu on 60 eurot kuus. Kostja viidatud internetileheküljel (XXX; t lk 74) on kirjas, et õpilastele ei ole kooli poolt automaatselt tagatud majutuskoht. Lisaks on märgitud, et õpilaskodu majutuse hind võib
9. aastast muutuda, mistõttu ei ole selle täpne maksumus praegu teada. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja elamine Tartus YYY korteris on tõendamata, kuna üürilepingu punktis 1.3 ei ole märget selle kohta. Hageja elamine koos emaga ei eelda üürileandja kirjalikku nõusolekut (üürilepingu punkt 2.2; t lk 25). Kohtul ei ole tekkinud esitatud tõendite põhjal kahtlust, et hageja ema võiks YYY kahetoalises korteris mingil põhjusel üksi elada ja hageja Tartus koolis käies mujal elada.
10. Eeltoodut arvestades on hageja vajalikud kulud PKS § 99 lõike 1 mõttes tõendatud 476.50 euro ulatuses, millest tuleb maha arvata stipendium 60 eurot (t lk 18). Ülejäänud summa 416.50 eurot peaks eelduslikult kandma täiseealise lapse vanemad võrdsetes osades, st kumbki vanem keskmiselt 208 eurot.
11. PKS § 105 lõike 3 järgi määratakse vanemate kohustus kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga. Hageja ema palgatõendi kohaselt on tema sissetulek
12. a novembrist kuni
13. a jaanuarini keskmiselt 872.16 eurot netotasuna kuus (t lk 58) ja talle kuulub Tallinnas XXX asuv korteriomand. Kostja sissetulek on palgatõendist nähtuvalt
14. a juulist kuni
15. a jaanuarini 1053.06 eurot netotasuna (arvestades ka kohtutäituri kinnipeetud summasid; t lk 70) ja talle kuulub kinnistusraamatust nähtuvalt VVV asuvast kinnisasjast 7/12 suurune mõtteline osa. Muud väärtuslikku vara hageja vanematel avalikest registritest nähtuvalt ja nende endi kinnitusel ei ole. Nii kostja kui hageja ema väitel on nende töötasusid COVID-19 leviku tõttu vähendatud. Väiksemad sissetulekud alates
16. a jaanuarist kajastuvad ka palgatõenditel ja kohus peab neid väiteid usutavaks, arvestades majanduse olukorda. Siiski saavad sissetulekud olla töölepingu alusel eelduslikult vähendatud üksnes ajutiselt. Kuna kostja sissetulek ei olnud
17. a osadel kuudel oluliselt suurem
18. a jaanuari sissetulekust (593.46 neto), siis on põhjendatud lähtuda tema viimase seitsme kuu keskmisest sissetulekust (palgatõendid t lk 69-70). Seega on hageja vanemate varaline seisund ja sissetulekud tuvastatud asjaoludel samaväärsed.
19. Kostja kinnitusel on tema vältimatud kulud iga kuu 476.58 eurot, mille moodustavad eluasemekulud (sh elekter) 70 eurot; tv-, interneti- ja mobiiltelefoni kulu 65 eurot; sõidukulud 41.58 eurot ning kulutused toidule ja hügieenitarvetele 300 eurot. Nimetatud kulud ja nende kandmine nähtub kostja poolt esitatud tema ja W pangakonto väljavõtetest (t lk 66-68, 71) ning nende suurus on usutav. Ühtlasi on kulud samas suurusjärgus hageja igakuiste vajalike kuludega. Kostja leiab, et tal ei ole võimalik hagejale elatist mistahes ulatuses anda ilma enda ülalpidamist kahjustamata ja ta tuleb PKS § 102 lõike 1 alusel ülalpidamise kohustusest vabastada. Kohus selle kostja hinnanguga ei nõustu. 5
20. Tuvastatud asjaoludel on kostja sissetulek kuus keskmiselt 1053.06 eurot (neto) ja kulud enda ülalpidamiseks 476.58 eurot. Seda arvestades jääb kostjal enda ülalpidamisest üle igakuiselt 576.48 eurot. Sellest summast hagejale 208 euro elatise andmise igakuiselt kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, ei kahjusta kostja enda ülalpidamist. Seda isegi juhul, kui kostja peaks mõnes kuus väiksemat töötasu saama. Kostjal tuleb hagejale makstava elatise kohustusega arvestada ja vastavalt oma rahaasju igakuiselt planeerida. Kohus arvestab, et kostjale kuulub kinnisasja mõtteline osa ja rohkem ülalpeetavaid tal ei ole ning hagejale ta vahetut ülalpidamist ei osuta.
21. Kokkuvõttes on hageja vanemate varalist seisundit arvestades paratamatu, et hagejal tuleb õpingute lõpuni säästlikult majandada. Asjaolu, et kostja tasus kohtulahendi alusel kuni hageja täisealiseks saamiseni elatist 292 eurot, ei anna praegu alust elatist välja mõista hagetavas ulatuses. Varem tasutud summadest ei saa järeldada hageja vajalikke kulusid ega kostja võimekust neid tasuda. PKS § 97 punkti 2 alusel esitatud nõue ei ole PKS § 97 punkti 1 alusel tuleneva nõude jätkumenetlus. 25.

§ 173lõike 1 teise lause järgi märgib kohus otsuses menetluskulude jaotuse.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda (

§ 163lõige 1).

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Apellatsioonkaebus 26. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 27.

§ 436

lõike 1järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 232

lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 232lõike 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt.

1. Maakohus luges eluliselt usutavaks, et hageja kulutused riietele ja jalanõudele võivad olla iga kuu ca 50 eurot. Seda hoolimata sellest, millal konkreetsed arved tasuti ja kes need tasus. Samuti kohus märkis, et toidukulu 160 eurot, majapidamisvahendite kulu 10 eurot, sidekulu 6 eurot, tervishoiukulu 10 eurot, hügieenitarvete kulu 25 eurot ja vabaaja veetmise kulu 20 eurot on eluliselt usutavad.
2. Kostja leiab, et ei saa nõustuda kohtu põhjendustega, sest need põhinevad hageja tõendamata väidetel. Hageja ei tõendanud neid kulutusi. Kohus möönis ka, et hageja ei ole eraldi esitanud dokumentaalseid tõendeid märgitud kulutuste kohta.
3. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hageja elamine YYY on tõendamata. Kostja leiab, et kohus hindas ebaõigesti üürilepingut. Lepingu punkti 2.2 järgi juhul, kui üürnik soovib majutada eluruumi lisaks lepingu punktis 1.3 nimetatud isikutele veel teisi isikuid, kaasa arvatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 289 nimetatud isikuid, võib üürnik teha seda üksnes üürileandja kirjalikul nõusolekul. Hagejal selline nõusolek puudub. Hageja poolt esitatud dokumendid (üürileping, Eesti Energia AS-i arved ja kommunaalkulude arved) eluasemekulude tõendamiseks on seotud hageja lepingulise esindaja kulutustega. 6
4. Kohus jõudis ebaõigesti järeldusele, et vanemate varaline olukord on samaväärne. Hageja emale kuulub korteriomand Tallinnas XXX, kostjale kuulub VVV asuvast kinnisasjast 7/12 suurune mõtteline osa. Hageja emale kuuluva korteriomandi turuhind on ilmselt märksa suurem kui kostjale kuuluva kinnisasjast 7/12 suuruse mõttelise osa turuhind. Vastustaja seisukoht
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks (

§ 657lõike 1 punkt 1).

Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lõige 6).

Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetlusega seotud kulud.

1. Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist.
2. Maakohus ei rikkunud

§ 232

lõikest 1 tulenevat tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust ega

§ 442lõikes 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust.

Maakohus võttis hageja vajaduste ja nende rahuldamiseks kuluva igakuise rahasumma arvestamisel aluseks hageja esitatud tõendid (kviitungid, hageja enda ja tema ema arveldusarvete väljavõtted). Samuti võttis maakohus hageja väidete elulise usutavuse hindamisel aluseks kohtupraktikas laialdast kasutamist leidnud Justiitsministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewatwerhouse Coopers Advisors poolt tehtud ning avalikkusele kättesaadava „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise lõpparuande“. Nimetatud uuringus on teadlased tuvastanud keskmise lapse kulutused kuus Eesti eri piirkondades. Maakohus arvestas uuringu vanima rühma (kuni 18-aastaste) laste keskmisi kulutusi ja leidis, et hageja esiletoodud kulutused igakuiselt toidule, majapidamisvahenditele, sidele, tervishoiule, hügieenile ja vabale ajale vastavad suurusjärgus uuringus toodud vanima vanuserühma kulutustele. Kolleegium nõustub maakohtuga. Kostja ei ole väitnud, et hageja saaks elada tavapärast 19.-20-aastase tütarlapse normaalset igapäevaelu Eesti ühiskonnas ilma, et sööks, kannaks aastaaegadele vastavaid riietusesemed ja jalanõusid, hoolitseks oma hügieeni eest, kasutaks tavapäraseid sidevahendeid, suhtleks vabal ajal sõprade/tuttavatega jmt, s.t teeks kulutusi ilma milleta ei ole inimväärne elu Eestis tänasel päeval võimalik. Kostja ei ole toonud esile, millised hageja kulutustest ja/või millises suuruses kulutused ei ole temale ilmselt vajalikud. Eluliselt on usutav ja kohtupraktikas tavapärane, et kulutusi söögile, majapidamisele, hügieenile jmt ei olegi võimalik n-ö sendi täpsusega tõendada või oleks vähemalt äärmiselt ebamõistlik panna hagejatele kohustus koguda enne hagi esitamist suures ulatuses erinevaid kuludokumente. Hageja ja tema ema arveldusarvete väljavõtetelt nähtuvad tavapärased kulutused sh toidukauplustes (Konsum, Maksimarket), kus müüakse ka hügieeni- ja majapidamistarbeid, samuti teatud sortimenti riideid ja jalanõusid; söögikohtades (nt Meie Pubi), kus veedetakse vaba aega; apteekides (nt Kvartali Apteek), kus müüakse ravimeid jm tervishoiule vajalikku 7 jne. Riiete ja jalanõude kulu tõendamiseks esitas hageja ka 2 kviitungit poolsaabaste ja parka ostmise kohta (t lk 55, 56), millest nähtub keskmine kulu ca 51 eurot. Kolleegium märgib, et hageja vajaduste ja kulude tuvastamisel ei saa lähtuda asjaolust, kes on seni kulutused teinud. Hagejalt ei saa eeldada kuus suuremate kulutuste kui 60 eurot tegemist (stipendiumi ulatuses). Isegi kui mõni vajadus oleks seni rahuldamata ja vastav kulutus tegemata, ei tähendaks see, et seda ei saaks võtta vajaduste tuvastamisel arvesse, kui see on normaalseks igapäevaeluks vajalik. 36. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka osas, mis puudutab hageja eluasemekulusid. Kaebusest nähtuvalt ei usu isa senini, et tema 20-aastane tütar elab koos emaga Tartus üüritud korteris. Samas ei ole isa selgitanud, kus tema tütar siis tegelikult elab ja miks ta arvab, et tütre kulutused elamisele kuskil mujal oleksid kindlasti oluliselt väiksemad kui üürikorteri kohta esitatud tõenditest nähtub. Puudub vaidlus, et tütar õpib päevases õppes Tartus. Ema üüritud korter, kus ema elab, asub samuti Tartus. Lisaks eelnevale kaasneksid tütrel eelduslikult kulud ka juhul, kui ta tõepoolest tegelikkuses elaks mujal kui emaga koos. Kolleegium märgib, et isegi juhul, kui hageja elamiseks ema juures oleks vaja üürileandja kirjalikku nõusolekut ja seda ei ole, ei tõendaks see asjaolu, et hageja tegelikkuses korteris ei ela. Hageja ema poolt üürilepingu korrektne täitmine praeguses asjas tähtsust ei oma. 37. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et tõendatud ei ole vanemate nii oluliselt erinev varaline olukord, mis annaks aluse jaotada ülalpidamiskohustust teisiti kui üldreegel, st võrdsetes osades vastavalt PKS § 116 lõikele 1. Maakohus ei võtnud seejuures arvesse mitte ainult kummalegi vanemale kuuluvat kinnisvara, vaid ka igakuist saadavat töötasu. Kolleegium märgib, et kostja ei esitanud maakohtus väidet, et vanemate varalise olukorra analüüsimisel peab arvestama ka neile kuuluva kinnisvara oluliselt erinevat turuväärtust. Sellist vastuväidet ei sisalda kostja vastused hagile (t lk 34, 74) ega selgitused kohtuistungil (protokoll t lk 47-48). Ka ei ole kostja kaebuses põhjendanud, miks ta ei saanud seda vastuväidete esitada maakohtus. Seega tuleb uus vastuväide jätta

§ 652lõike 4 alusel tähelepanuta.

1. Kuna hagi rahuldamise osas jääb maakohtu otsus muutmata, ei ole alust muuta ka menetluskulude jaotust.
2. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lõike 1 alusel kostja kanda.

Hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 8